Jesaja
14 Jehoova halastab Jaakobile,+ valib taas Iisraeli.+ Ta paneb nad elama nende oma maale,*+ muulasedki liituvad nendega, ühinevad Jaakobi sooga.+ 2 Võõramaalased toovad iisraellased nende oma maale, Iisrael aga võtab nad Jehoova maal endale sulasteks ja teenijannadeks.+ Iisraellased võtavad vangi need, kes neid vangis hoidsid, ja hakkavad valitsema nende üle, kes neid tööle sundisid.
3 Sel päeval, kui Jehoova annab sulle rahu su vaevast, rahutusest ja rängast orjaikkest,+ 4 räägid sa Babüloni kuninga kohta selle pilkeloo:
„Kas tõesti on töölesundija oma otsa leidnud?
Kas tõesti on rõhumine lõppenud?+
5 Jehoova on murdnud jumalatute saua,
valitsejate kepi,+
6 mis lakkamatult ja raevukalt peksis rahvaid,+
mis vihaselt allutas rahvaid, kiusas neid karmilt taga.+
7 Kogu maa puhkab nüüd ja on rahus.
Rahvas hõiskab rõõmust.+
8 Isegi kadakad rõõmustavad su üle
ühes Liibanoni seedritega.
Nad ütlevad: „Sellest ajast, kui sa langesid,
ei tule ükski puuraidur meid maha raiuma.”
9 Surmavaldki on ärevil,
valmis sind vastu võtma.
Sinu pärast äratab ta need, kes lamavad jõuetuna hauas,
kõik rõhuvad juhid* maal.
Ta ajab oma troonilt püsti kõik rahvaste kuningad.
10 Kõik nad räägivad, ütlevad sulle:
„Kas sinagi oled jäänud jõuetuks nagu meie?
Kas oled saanud meie sarnaseks?
11 Alla surmavalda on tõugatud su kõrkus
ja su keelpillide hääl.+
Vaglad on su küljealuseks
ja ussid katavad sind.”
12 Kuidas sa küll oled langenud taevast,
sa sirav täht, koidiku poeg!
Kuidas sind küll paisati maa peale,
sa rahvaste alistaja!+
13 Sa mõtlesid oma südames: „Ma tõusen taevasse,+
Jumala tähtedest kõrgemale tõstan ma oma trooni+
ja istun kogunemismäele
põhjamaa kaugeimas nurgas.+
14 Ma tõusen üle pilvetippude
ja teen end Kõigekõrgema sarnaseks.”
15 Kuid sind tõugatakse alla surmavalda,
hauasügavuse kaugeimasse nurka.
16 Kes sind näevad, põrnitsevad sind,
nad uurivad sind ja ütlevad:
„Kas see on mees, kes pani vappuma maa
ja värisema kuningriigid,+
17 kes tegi asustatud maa kõrbe sarnaseks,
paiskas segi selle linnad,+
kes ei lasknud koju oma vange?”+
18 Kõik teised rahvaste kuningad —
jah, nad kõik — maeti auga,
igaüks oma hauakambrisse.
19 Ent sina oled kõrvale heidetud, ilma matmispaigata,
sa oled nagu põlatud võrse,
kaetud mõõgaga tapetutega,
kes lähevad alla kivihauda.
Sa oled kui jalge alla tallatud laip.
20 Sind ei maeta ühes nendega hauda,
sest sa hävitasid oma maa,
tapsid omaenda rahva.
Enam iial ei mainita kurjategijate sugu.
21 Pange valmis tapapink tema poegadele
nende esiisade süü tõttu,
et nad enam ei tõuseks, ei võtaks maad oma valdusse
ega täidaks seda oma linnadega.”
22 „Ma tõusen nende vastu,”+ kuulutab vägede Jehoova.
„Ma pühin ära Babüloni nime, talle järelejäänud, ta järeltulijad ja tulevased põlved,”+ kuulutab Jehoova.
23 „Ma teen ta okassigade omandiks ja soomaaks ning pühin ta ära hävitusluuaga,”+ kuulutab vägede Jehoova.
24 Vägede Jehoova on vandunud:
„Nagu ma olen kavatsenud, nii ka läheb,
mida ma olen otsustanud, see ka sünnib.
25 Ma purustan assüürlase mu enda maal
ja tallan ta maha oma mägedel.+
Ma kõrvaldan ta ikke oma rahva pealt
ja tema koorma selle õlgadelt.”+
26 Seda on otsustatud kogu maa kohta
ja see on käsi, mis on tõstetud kõigi rahvaste vastu.
27 Vägede Jehoova on otsustanud,
kes võiks tema nõu nurja ajada?+
Tema käsi on välja sirutatud,
kes võiks selle tagasi tõmmata?+
28 Kuningas Aahase surma-aastal+ anti teada järgmine kohtusõnum:
29 „Ära rõõmusta, Vilistimaa, ühes oma rahvaga,
et murtud on kepp, mis sind lõi.
Sest mao juure+ seest väljub mürkmadu+
ja selle järglaseks on salvav madu.
30 Samal ajal kui viletsate esmasündinuid toidetakse
ja vaesed lesivad rahus,
surman ma su juure näljaga
ja kes sinust järele jäävad, tapetakse.+
31 Ulu, oh, värav! Hala, oh, linn!
Kogu su rahvas, oh, Vilistimaa, muutub araks.
Sest põhjast tõuseb suitsusammas
ja vaenlaste väehulkades pole mahajääjaid.”
32 Mida vastata rahva käskjalgadele?
Seda, et Jehoova rajas alusmüüri Siionile+
ja seal leiavad varju tema rahva viletsad.