Laulud (Psalmid)

62 Ma ootan vaikselt Jumalat.

Temalt tuleb mulle pääste.+

 2 Tema on mu kalju ja pääste, mu kindel varjupaik,+

seepärast ei kõigu ma liialt.+

 3 Kui kaua te ründate meest, et teda tappa?+

Te kõik olete kui viltused seinad, nagu varisemisohtlikud müürid.*

 4 Nad peavad nõu, et tõugata ta tema kõrgelt kohalt*.

Neile meeldib rääkida valet.

Suuga nad õnnistavad, kuid sisimas neavad.+ (sela)

 5 Ma ootan vaikselt Jumalat,*+

sest tema annab mulle lootuse.+

 6 Tema on mu kalju ja pääste, mu kindel varjupaik,

ma ei kõigu eal.+

 7 Mu pääste ja au on Jumala käes.

Jumal on mu tugev kalju ja kindlus.+

 8 Looda talle, rahvas, igal ajal.

Valage tema ette välja oma süda.+

Jumal on meie pelgupaik.+ (sela)

 9 Inimlapsed on pelk hingeõhk,

inimesepojad vaid meelepete.+

Üheskoos kaalule panduna on nad hingeõhustki kergemad.+

10 Ära looda väljapressimisele,

ära oota tulu röövimisest.

Kui su varandus kasvab, ärgu kiindugu sellesse su süda.+

11 Korra on Jumal rääkinud, kaks korda olen kuulnud,

et jõud on Jumala oma.+

12 Truu armastuski on sinu, Jehoova,+

sest sina tasud igaühele ta tegude järgi.+