1. Korintlastele

13 Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul poleks armastust, oleksin ma nagu kumisev gong või terava kõlaga simbel*. 2 Kui mul oleks prohvetlikult rääkimise and ja ma mõistaksin kõiki pühi saladusi ja teaksin kõike+ ning mul oleks nii tugev usk, et võiksin mägesid liigutada, aga mul poleks armastust, ei oleks ma midagi*.+ 3 Kui ma annetaksin kogu oma vara teiste toitmiseks+ ja annaksin oma keha ohvriks, nii et võiksin kiidelda, aga mul poleks armastust,+ ei oleks mul sellest mingit kasu.

4 Armastus+ on kannatlik+ ja lahke.+ Armastus ei ole kade*.+ See ei hoople, ei lähe ennast täis,+ 5 ei käitu sündsusetult*,+ ei taotle omakasu,+ ei ärritu.+ See ei pea arvet kogetud ülekohtu kohta.+ 6 See ei tunne rõõmu sellest, mis on väär,+ kuid rõõmustab tõe üle. 7 See talub kõike,+ usub kõike,+ loodab kõike,+ peab vastu kõiges.+

8 Armastus ei kao kunagi*. Aga prohvetlikult rääkimise and kaob ja võõraste keelte rääkimise and lakkab olemast ja ime läbi saadavate teadmiste and kaob. 9 Meie teadmised on ju poolikud+ ja see, mida me prohvetlikult räägime, on poolik, 10 aga kui tuleb see, mis on täielik, siis kaob see, mis on poolik. 11 Kui ma olin laps, siis ma rääkisin, mõtlesin ja arutlesin nagu laps, aga nüüd, kus ma olen täiskasvanu, olen ma minetanud lapsele iseloomulikud jooned. 12 Praegu me näeme ähmast kujutist metallpeeglis, kuid siis me näeme selgelt. Praegu on mu teadmised poolikud, aga siis on need täielikud, nii nagu Jumal tunneb mind täielikult. 13 Kuid need kolm jäävad: usk, lootus ja armastus. Aga suurim neist on armastus.+