Õpetussõnad
26 Nagu lumi suvel ja vihm lõikusajal,
nõnda ei sobi au rumalale.+
2 Just nagu linnul on põhjust põgeneda ja pääsukesel lennata,
nii ei tule ka needus ilma põhjuseta*.
4 Ära vasta rumalale tema rumalust mööda,
et sa ei langeks tema tasemele.
5 Vasta rumalale tema rumaluse peale,
et ta ei peaks end targaks.+
6 Kes jätab oma tegemised rumala hoolde,
see otsekui sandistaks oma jalad ja teeks endale viga.
7 Nagu lombaka liipavad jalad
on õpetussõna rumalate suus.+
8 Nagu siduda kivi lingu külge
on anda au rumalale.+
9 Nagu okastaim joodiku käes
on õpetussõna rumalate suus.
10 Nagu vibukütt, kes huupi lastes haavab,*
on see, kes palkab rumala või möödamineja.
11 Nagu koer pöördub tagasi oma okse juurde,
nii kordab rumal oma rumalust.+
12 Kas oled näinud meest, kes peab end targaks?+
Rumalal on rohkem lootust kui temal.
13 Laisk ütleb: „Noor lõvi on tee peal,
lõvi on linnaväljakul!”+
14 Uks pöördub hingedel,
laisk pöörab end asemel.+
15 Laisk pistab käe vaagnasse,
kuid ei jaksa seda suu juurde tõsta.+
16 Laisk peab end targemaks
seitsmest arukalt vastajast.
18 Nagu hull, kes heidab tuliseid odasid ja surmanooli,
19 on mees, kes tüssab oma ligimest ja ütleb: „Ma tegin ju vaid nalja!”+
20 Puude puudusel kustub tuli
ja laimajata vaibub riid.+
21 Nagu puusüsi hõõgusele ja puud tulele
on riiakas mees tülile.+
22 Laimaja sõnad on kui maiuspalad,
mis kiiresti kõhtu kaovad.+
23 Nagu hõbevaap potikillul
on mahedad sõnad kurjast südamest.+
24 Vihamees varjab huultega oma vihkamist,
kuid sisimas haub ta pettust.
25 Ta räägib küll lahkelt, kuid ära usalda teda,
sest südames on tal seitse jäledat mõtet*.
26 Kuigi ta varjab vihkamist pettusega,
saab tema kurjus koguduses avalikuks.
27 Kes kaevab augu, langeb ise sinna sisse,
ja kes veeretab kivi ära, selle juurde tuleb see tagasi.+
28 Valelik keel vihkab oma pettuse ohvreid
ja meelitav suu toob hukatust.+