KOHTUMÕISTJATE RAAMAT

1 Pärast Joosua surma+ küsisid iisraellased Jehoovalt:+ „Kes meist läheb esimesena kaananlaste vastu sõdima?” 2 Jehoova vastas: „Juuda läheb.+ Ma annan maa tema kätte.” 3 Siis ütles Juuda oma vennale Siimeonile: „Tule koos minuga mulle määratud maa-alale+ kaananlaste vastu sõdima. Seejärel tulen mina koos sinuga sulle määratud maa-alale.” Siimeon läkski koos temaga.

4 Juudalased läksid ning Jehoova andis kaananlased ja perislased nende kätte+ ning nad alistasid Besekis 10 000 meest. 5 Besekist leidsid nad Adoni-Beseki, võitlesid seal tema vastu ning alistasid kaananlased+ ja perislased.+ 6 Adoni-Besek aga põgenes; nad ajasid teda taga, võtsid ta kinni ning raiusid ära tema pöidlad ja suured varbad. 7 Seepeale ütles Adoni-Besek: „Mu laua all on korjanud toitu 70 kuningat, kellelt olid raiutud pöidlad ja suured varbad. Nii nagu tegin mina, nii on Jumal mulle tasunud.” Ta viidi Jeruusalemma+ ja seal ta suri.

8 Juuda mehed sõdisid Jeruusalemma vastu+ ja vallutasid selle. Nad tapsid linnaelanikud mõõgaga ja põletasid linna maha. 9 Seejärel läksid Juuda mehed sõdima kaananlaste vastu, kes elasid mägismaal, Negevis ja Sefelas.+ 10 Nii läks Juuda kaananlaste vastu, kes elasid Hebronis (varem oli Hebroni nimi Kirjat-Arba), ning Juuda mehed lõid maha Seesai, Ahimani ja Talmai.+

11 Sealt läksid nad võitlema Debiri+ elanikega (Debiri nimi oli varem Kirjat-Seefer).+ 12 Siis ütles Kaaleb:+ „Kes lööb Kirjat-Seeferit ja selle vallutab, sellele annan ma naiseks oma tütre Aksa.”+ 13 Otniel,+ Kaalebi noorema venna Kenase+ poeg, vallutaski selle ja Kaaleb andis oma tütre Aksa talle naiseks. 14 Kui Aksa oli minemas oma mehe Otnieli koju, käis ta oma mehele peale, et see tema isalt põllumaad küsiks. Niisiis, kui Aksa tuli eesli seljast maha*, küsis Kaaleb temalt: „Mida sa soovid?” 15 Aksa vastas: „Palun õnnista mind! Sa oled andnud mulle kuiva maatüki lõuna pool*, aga anna mulle ka Gullot-Maim*.” Kaaleb andiski temale Ülem-Gulloti ja Alam-Gulloti.

16 Moosese äia,+ keenlase+ järeltulijad tulid palmide linnast+ koos Juuda rahvaga üles Juuda kõrbesse, mis asub Aradist+ lõunas. Nad läksid sinna ja asusid rahva keskele elama.+ 17 Aga Juuda liikus koos oma venna Siimeoniga edasi ja nad ründasid kaananlasi, kes elasid Sefatis, ning hävitasid selle.+ Seepärast pandi sellele linnale nimeks Horma*.+ 18 Siis vallutas Juuda Gaza+ ja selle maad, Askeloni+ ja selle maad ning Ekroni+ ja selle maad. 19 Jehoova oli Juudaga ja see võttis oma valdusse mägismaa, kuid oru elanikke ta minema ajada ei suutnud, sest neil olid raudvikatitega sõjavankrid.+ 20 Kaalebile anti Hebron, nagu Mooses oli tõotanud,+ ja ta ajas sealt ära kolm Anaki+ poega.

21 Benjaminlased ei ajanud ära jebuuslasi, kes elasid Jeruusalemmas. Nii elavad jebuuslased koos benjaminlastega Jeruusalemmas tänini.+

22 Vahepeal läksid Joosepi järeltulijad+ üles Peeteli vastu ja Jehoova oli nendega.+ 23 Joosepi järeltulijad läksid Peetelisse luurele (selle linna nimi oli varem Luus).+ 24 Luurajad nägid üht meest linnast väljumas ja ütlesid talle: „Näita meile palun, kust pääseb linna, siis me kohtleme sind hästi.” 25 Mees näitaski neile, kuidas linna pääseb, ja nad lõid linnaelanikud mõõgaga maha, kuid mehel ja kogu ta perel lasid nad minna.+ 26 See mees läks siis hettide maale ja ehitas sinna linna, millele ta pani nimeks Luus. Seda nime kannab see tänini.

27 Manasse ei alistanud Beet-Seani ja selle tütarlinnu*, Taanakit+ ja selle tütarlinnu, Doori elanikke ja selle tütarlinnu, Jibleami elanikke ja selle tütarlinnu ega Megiddo elanikke ja selle tütarlinnu.+ Kaananlased jäid visalt sellele maale. 28 Kui Iisrael sai tugevamaks, sundis ta kaananlased orjatööle;+ iisraellased ei ajanud neid kõiki ära.+

29 Samuti ei ajanud Efraim ära kaananlasi, kes elasid Geseris, vaid kaananlased jäid Geserisse efraimlaste keskele elama.+

30 Sebulon ei ajanud ära Kitroni elanikke ega Nahaloli+ elanikke, vaid kaananlased jäid sebulonlaste keskele elama ja nad pandi tegema orjatööd.+

31 Aaser ei ajanud ära Akko elanikke ega Siidoni,+ Ahlabi, Aksibi,+ Helba, Afiki+ ja Rehobi elanikke.+ 32 Nii jäid aaserlased elama kaananlaste keskele, kes sellel maal elasid, sest nad ei ajanud neid ära.

33 Naftalilased ei ajanud ära Beet-Semese ega Beet-Anati+ elanikke, vaid jäid elama kaananlaste keskele, kes sellel maal elasid.+ Nad panid Beet-Semese ja Beet-Anati elanikud orjatööle.

34 Emorlased tõrjusid daanlased mägismaale ega lasknud neil alla orgu tulla.+ 35 Emorlased jäid visalt Herese mäele, Ajjaloni+ ja Saalbimi.+ Aga kui Joosepi järeltulijad said tugevamaks, sundisid nad emorlased orjatööle. 36 Emorlaste maa-ala algas Akrabbimi tõusust+ ja Selast ning jätkus sealt ülespoole.

2 Siis tuli Jehoova ingel+ Gilgalist+ üles Bokimisse ja ütles: „Ma tõin teid välja Egiptusest ja viisin teid maale, mille ma tõotasin anda teie esiisadele,+ ning ütlesin: „Ma ei murra kunagi oma lepingut, mille ma teiega olen teinud.+ 2 Teie aga ei tohi teha lepingut selle maa elanikega.+ Purustage nende altarid!”+ Kuid te pole mulle kuuletunud.+ Miks te olete nii teinud? 3 Seetõttu ma ütlesin ka: „Ma ei aja neid teie eest ära,+ vaid nad saavad teile püüniseks+ ja nende jumalad saavad teile peibutiseks.””+

4 Kui Jehoova ingel oli öelnud need sõnad kogu Iisraelile, hakkas rahvas valjult halama. 5 Seepärast panid iisraellased sellele paigale nimeks Bokim* ja nad ohverdasid seal Jehoovale.

6 Joosua saatis rahva ära ja iisraellased läksid igaüks oma pärandmaale, et võtta see oma valdusse.+ 7 Rahvas teenis Jehoovat kõigil Joosua elupäevil ja kõigil nende vanemate päevil, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes olid näinud kõiki Jehoova suuri tegusid, mis ta Iisraeli heaks oli teinud.+ 8 Siis suri Jehoova teenija Joosua, Nuuni poeg, 110-aastaselt.+ 9 Ta maeti oma pärandmaale Timnat-Heresesse*+ Efraimi mägismaal Gaasi mäest põhja pool.+ 10 Terve see põlvkond läks puhkama oma esivanemate juurde ning peale kasvas uus põlvkond, kes ei tundnud Jehoovat ega teadnud, mis ta Iisraeli heaks oli teinud.

11 Iisraellased hakkasid Jehoova silmis kurja tegema ja teenima Baale.+ 12 Nad jätsid maha oma isade Jumala Jehoova, kes oli toonud nad välja Egiptusemaalt.+ Nad käisid teiste jumalate järel, ümberkaudsete rahvaste jumalate järel,+ ning kummardasid nende ees, solvates sellega Jehoovat.+ 13 Nad hülgasid Jehoova ning teenisid Baali ja kummardasid Astarte kujusid.+ 14 Siis süttis Jehoova viha Iisraeli vastu, nii et ta andis nad rüüstajate kätte, kes neid riisusid.+ Ta müüs nad nende vaenlastele, kes neid ümbritsesid,+ ja nad ei suutnud enam oma vaenlastele vastu seista.+ 15 Kõikjal, kuhu nad läksid, oli Jehoova käsi nende vastu, tuues neile õnnetust,+ nii nagu Jehoova oli öelnud ja nagu Jehoova oli neile vandunud;+ nad olid suures hädas.+ 16 Siis lasi Jehoova tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad rüüstajate käest.+

17 Aga nad ei kuulanud isegi oma kohtumõistjaid, vaid käisid hoora kombel teiste jumalate järel ja kummardasid nende ette. Nad pöördusid kiiresti kõrvale teelt, millel olid käinud nende esiisad, kes olid kuuletunud Jehoova käskudele.+ Nad ei olnud nende moodi. 18 Alati, kui Jehoova lasi neile tõusta mõne kohtumõistja,+ oli Jehoova selle kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kõigil kohtumõistja elupäevil, sest Jehooval oli neist kahju,+ kuna nad ägasid oma rõhujate ja vaenajate surve all.+

19 Aga kui kohtumõistja suri, toimisid nad veelgi hukatuslikumalt kui nende isad, käies teiste jumalate järel, teenides neid ja kummardades nende ette.+ Nad ei hüljanud oma teguviise, vaid jäid kangekaelseks. 20 Lõpuks süttis Jehoova viha Iisraeli vastu+ ja ta ütles: „Kuna see rahvas on rikkunud mu lepingut,+ millest ma käskisin nende esiisadel kinni pidada, ega ole mulle kuuletunud,+ 21 siis ei aja ma nende eest ära ühtki neist rahvaist, kes pärast Joosua surma järele jäid.+ 22 Sellega ma panen Iisraeli proovile, kas nad püsivad Jehoova teel+ ja käivad sellel nagu nende isad.” 23 Nii lasi Jehoova neil rahvastel alles jääda. Ta ei ajanud neid kiiresti ära ega andnud neid Joosua kätte.

3 Need on rahvad, kel Jehoova lasi alles jääda, et proovile panna kõiki neid iisraellasi, kes polnud osalenud üheski Kaanani sõjas+ 2 (et kogemusi saaksid ka need iisraellaste järeltulevad põlved, kes polnud sõda näinud): 3 viis vilistite valitsejat,+ kõik kaananlased, siidonlased+ ja hiivlased,+ kes elasid Liibanoni mäestikus+ alates Baal-Hermoni mäest kuni Lebo-Hamatini*.+ 4 Nendega pandi iisraellased proovile, et näha, kas nad kuuletuvad Jehoova käskudele, mis ta nende isadele Moosese kaudu oli andnud.+ 5 Nii elasid iisraellased kaananlaste,+ hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste keskel. 6 Nad võtsid nende tütreid endale naiseks, andsid oma tütreid nende poegadele ja hakkasid teenima nende jumalaid.+

7 Nii tegid iisraellased Jehoova silmis kurja, unustasid oma Jumala Jehoova ning teenisid Baale+ ja pühi tulpi*.+ 8 Seepeale süttis Jehoova viha Iisraeli vastu ja ta müüs nad Mesopotaamia* kuningale Kuusan-Risataimile. Iisraellased teenisid Kuusan-Risataimi kaheksa aastat. 9 Aga kui nad Jehoovat appi hüüdsid,+ lasi Jehoova neile tõusta päästja,+ Kaalebi noorema venna Kenase poja Otnieli,+ et see nad vabastaks. 10 Tema peale tuli Jehoova vaim+ ja temast sai Iisraeli kohtumõistja. Kui ta läks lahingusse, andis Jehoova Mesopotaamia* kuninga Kuusan-Risataimi tema kätte, nii et ta sai Kuusan-Risataimi üle võimust. 11 Pärast seda oli maal rahu 40 aastat. Siis Kenase poeg Otniel suri.

12 Aga iisraellased tegid taas Jehoova silmis kurja.+ Siis lasi Jehoova Moabi+ kuningal Eglonil Iisraeli üle võimust saada, kuna iisraellased tegid Jehoova silmis kurja. 13 Samuti tõi ta nende vastu ammonlased+ ja amalekid.+ Need ründasid Iisraeli ja vallutasid palmide linna.+ 14 Iisraellased teenisid Moabi kuningat Eglonit 18 aastat.+ 15 Siis hüüdsid iisraellased Jehoovat appi+ ja Jehoova lasi tõusta neile päästjaks+ Geera poja Eehudi,+ benjaminlase,+ kes oli vasakukäeline mees.+ Mingi aja pärast saatsid iisraellased temaga Moabi kuningale Eglonile andami. 16 Eehud oli teinud endale kaheteralise mõõga, mis oli ühe küünra* pikkune. Ta pani selle vööle riiete alla paremale puusale 17 ning läks Moabi kuningale Eglonile andamit viima. Eglon aga oli väga paks mees.

18 Kui Eehud oli andami üle andnud, läks ta andamikandjaid ära saatma. 19 Kui ta jõudis Gilgalis+ olevate nikerdatud kujudeni*, pöördus ta tagasi ja ütles: „Oo, kuningas, mul on sulle salajane sõnum!” Kuningas ütles: „Tasa!” Seepeale lahkusid kõik tema teenrid. 20 Eehud läks kuninga juurde jahedasse katusekambrisse, kus see omaette istus, ja ütles: „Mul on sulle sõnum Jumalalt.” Seepeale tõusis kuningas oma troonilt*. 21 Siis tõmbas Eehud vasaku käega paremalt puusalt mõõga ja torkas selle kuningale kõhtu. 22 Käepide läks tera järel sisse ja rasv peitis tera, sest ta ei tõmmanud mõõka tema kõhust ära, ning roe valgus välja. 23 Eehud lahkus eeskoja* kaudu, sulges enda järel katusekambri uksed ja pani need lukku. 24 Kui ta oli lahkunud, tulid kuninga teenrid tagasi ja nägid, et katusekambri uksed on lukus, ning ütlesid: „Ta on vist jahedasse tagakambrisse asjale läinud.” 25 Nad ootasid mõnda aega ja muutusid juba rahutuks. Kui ta siis katusekambri uksi ikka veel ei avanud, võtsid nad võtme, avasid ise uksed ja nägid oma isandat surnuna maas lamamas.

26 Sel ajal aga, kui nad viivitasid, Eehud põgenes. Ta möödus nikerdatud kujudest*+ ning jõudis turvaliselt Seirasse. 27 Jõudnud sinna, puhus ta Efraimi mägismaal+ sarve,+ ja iisraellased tulid tema juhtimisel mägismaalt alla. 28 Siis ta ütles neile: „Järgnege mulle, sest Jehoova on andnud teie vaenlased moabiidid teie kätte!” Nad järgnesidki talle ja võtsid Jordani koolmekohad enda valdusse, et moabiidid ei saaks põgeneda, ega lubanud kellelgi üle minna. 29 Sel korral lõid nad maha umbes 10 000 moabiiti,+ kõik tugevad ja vaprad mehed, mitte ükski ei pääsenud.+ 30 Nii allutati Moab sel päeval Iisraeli käe alla ja maal oli rahu 80 aastat.+

31 Pärast Eehudit lõi Anati poeg Samgar+ veiseastlaga+ maha 600 vilistit;+ temagi päästis Iisraeli.

4 Pärast Eehudi surma tegid iisraellased jälle Jehoova silmis kurja.+ 2 Seepärast müüs Jehoova nad Kaanani kuningale Jaabinile,+ kes valitses Haasoris. Tema väepealik oli Siisera, kes elas Haroset-Goojimis.+ 3 Siis hüüdsid iisraellased Jehoova poole,+ sest Jaabinil oli 900 raudvikatitega sõjavankrit+ ja ta oli rõhunud iisraellasi rängalt+ 20 aastat.

4 Sel ajal mõistis Iisraelis kohut naisprohvet+ Deboora, Lappidoti naine. 5 Tal oli tavaks istuda Deboora palmi all, mis oli Raama+ ja Peeteli+ vahel Efraimi mägismaal. Iisraellased käisid tema juures, et kuulda Jumala kohtuotsuseid. 6 Deboora laskis Naftali Kedesest+ kutsuda Abinoami poja Baaraki+ ning küsis temalt: „Kas pole mitte Iisraeli Jumal Jehoova öelnud: „Võta endaga kaasa 10 000 Naftali ja Sebuloni meest ning mine Taabori mäele. 7 Ma toon sinu juurde Kiisoni vadisse+ Jaabini väepealiku Siisera, tema sõjavankrid ja väesalgad ning annan ta sinu kätte”?”+

8 Baarak vastas: „Kui sa tuled koos minuga, siis ma lähen, aga kui sa ei tule, siis ma ei lähe.” 9 Deboora ütles: „Ma tulen koos sinuga. Siiski ei saa sel sõjaretkel au osaks sinule, sest Jehoova annab Siisera ühe naise kätte.”+ Seejärel Deboora tõusis ja läks koos Baarakiga Kedesesse.+ 10 Baarak kutsus Kedesesse kokku Sebuloni ja Naftali+ ning 10 000 meest järgnes talle. Ka Deboora läks üles koos temaga.

11 Keenlane Heber oli keenlastest,+ Moosese äia Hoobabi+ järglastest, lahku löönud ja püstitanud oma telgi Kedese lähedale Saanannimi suure puu juurde.

12 Siiserale anti teada, et Abinoami poeg Baarak on läinud üles Taabori mäele.+ 13 Kohe kogus Siisera Haroset-Goojimist kokku kõik oma sõjavankrid, 900 raudvikatitega sõjavankrit, ja kõik oma väesalgad, et minna Kiisoni vadisse.+ 14 Nüüd ütles Deboora Baarakile: „Tõuse, sest täna on see päev, kui Jehoova annab Siisera sinu kätte! Eks ole Jehoova ise sinu ees välja läinud?” Siis läks Baarak Taabori mäelt alla ja 10 000 meest tema järel. 15 Jehoova ajas Siisera, kõik tema sõjavankrid ja kogu ta sõjaväe Baaraki mõõga ees segadusse.+ Viimaks astus Siisera vankrilt maha ja põgenes jala. 16 Baarak ajas sõjavankreid ja väesalku taga kuni Haroset-Goojimini. Kogu Siisera sõjavägi langes mõõga läbi, mitte ainsatki meest ei jäänud alles.+

17 Siisera aga jooksis keenlase Heberi+ naise Jaeli+ telgi juurde, sest Haasori kuninga Jaabini+ ja keenlase Heberi vahel oli rahu. 18 Siis tuli Jael välja Siiserale vastu ja ütles talle: „Tule, mu isand, tule sisse! Ära karda.” Siisera läkski telki ja Jael pani talle teki peale. 19 Siisera ütles talle: „Palun anna mulle natuke vett juua, mul on janu.” Jael avas nahast piimalähkri ja andis talle juua+ ning kattis ta uuesti kinni. 20 Siisera ütles talle: „Seisa telgi ukse juures. Kui keegi tuleb ja küsib sinult: „Kas siin on mõni mees?”, siis ütle, et ei ole.”

21 Heberi naine Jael võttis aga kätte telgivaia ja vasara. Kui mees oli väsimusest sügavasse unne vajunud, läks ta vargsi tema juurde ning lõi vaia Siisera oimudest läbi maasse ja too suri.+

22 Baarak jõudis Siiserat taga ajades sinna. Jael läks talle vastu ja ütles: „Tule, ma näitan sulle meest, keda sa otsid.” Baarak läks temaga telki ja nägi Siiserat, vai oimudes, surnuna lamamas.

23 Nii andis Jumal iisraellastele sel päeval Kaanani kuninga Jaabini üle võidu.+ 24 Iisraeli käsi oli üha rängemini Kaanani+ kuninga Jaabini peal, kuni iisraellased olid talle lõpu teinud.+

6 Aga iisraellased tegid jälle Jehoova silmis kurja+ ning Jehoova andis nad seitsmeks aastaks Midjani kätte.+ 2 Midjani käsi valitses Iisraeli üle.+ Midjani tõttu tegid iisraellased endale peidupaiku* mägedesse, koobastesse ja raskesti ligipääsetavatesse paikadesse.+ 3 Alati, kui Iisrael oli seemet külvanud, ründasid neid Midjan, Amalek+ ja idamaalased.+ 4 Nad lõid iisraellaste vastu laagri üles ja hävitasid nende saagi kuni Gazani ega jätnud neile midagi söögiks, nad ei jätnud neile ka lambaid, pulle ega eesleid.+ 5 Nad tulid oma karjade ja telkidega, suure hulgana nagu rohutirtsud,+ neid ja nende kaameleid oli lugematul arvul.+ Nad tulid maad rüüstama. 6 Nii langes Iisrael Midjani pärast suurde vaesusse ja iisraellased hüüdsid Jehoovat appi.+

7 Kui iisraellased Midjani pärast Jehoovat appi hüüdsid,+ 8 saatis Jehoova ühe prohveti neile ütlema: „Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Mina tõin teid ära Egiptusest, vabastasin teid orjusekojast.+ 9 Ma päästsin teid egiptlaste ja kõigi teie rõhujate käest, ajasin nad ära teie eest ning andsin teile nende maa.+ 10 Ma ütlesin teile: „Mina olen teie Jumal Jehoova.+ Te ei tohi karta emorlaste jumalaid, selle rahva jumalaid, kelle maal te elate.”+ Aga te pole mulle kuuletunud.””+

11 Hiljem tuli Jehoova ingel+ Ofrasse ja istus suure puu alla, mis kuulus abieserlasele Jooasele.+ Jooase poeg Giideon+ peksis parajasti nisu, ta peksis vilja surutõrres, et seda midjanlaste eest varjata. 12 Siis Jehoova ingel ilmutas end talle ja ütles: „Jehoova on sinuga,+ sa vapper sõjamees!” 13 Giideon vastas: „Vabanda mind, mu isand, aga kui Jehoova on meiega, siis miks on see kõik meid tabanud?+ Kus on kõik tema imelised teod, millest meie isad on meile jutustanud,+ öeldes: „Eks toonud Jehoova meid Egiptusest välja!”?+ Aga nüüd on Jehoova meid maha jätnud+ ja Midjani kätte andnud.” 14 Jehoova* pöördus tema poole ja ütles: „Sul on piisavalt jõudu, mine ja päästa Iisrael Midjani käest.+ Mina läkitan sind.” 15 Giideon vastas: „Anna andeks, Jehoova, aga kuidas ma Iisraeli päästan? Minu suguvõsa* on kõige tähtsusetum Manasses ja mina olen kõige tühisem oma isa peres.” 16 Jehoova aga ütles talle: „Mina olen sinuga+ ja sa lööd Midjani maha nagu üheainsa mehe.”

17 Giideon sõnas: „Kui ma nüüd olen sinu silmis armu leidnud, siis anna mulle mingi märk selle kohta, et sina oled see, kes minuga räägib. 18 Palun ära lahku siit, kuni ma tulen tagasi koos oma anniga ja panen selle su ette.”+ Ta vastas: „Ma olen siin, kuni sa tagasi tuled.” 19 Giideon läks ning valmistas kitsetalle, samuti tegi ta ühest eefast* jahust hapnemata leibu.+ Ta pani liha korvi ja leeme potti ning viis need tema ette suure puu alla.

20 Jumala ingel ütles: „Võta liha ja hapnemata leivad, pane need sinna suure kivi peale ja vala leem välja.” Nii ta tegigi. 21 Seejärel sirutas Jehoova ingel kepi, mis tal käes oli, ning puudutas sellega liha ja hapnemata leibu. Kivist lahvatas tuli ning põletas ära liha ja hapnemata leivad.+ Jehoova ingel aga kadus ta silmist. 22 Siis mõistis Giideon, et see oli olnud Jehoova ingel.+

Sedamaid ütles Giideon: „Oh häda, kõrgeim valitseja Jehoova, ma olen näinud Jehoova inglit palgest palgesse!”+ 23 Kuid Jehoova ütles talle: „Rahu sulle! Ära karda,+ sa ei sure!” 24 Seepärast ehitas Giideon sinna Jehoovale altari ja selle nimi on tänini Jehoova-Šalom*.+ See on siiani abieserlaste Ofras.

25 Sel ööl ütles Jehoova talle: „Võta üks oma isa noor, seitsmeaastane pull ja kisu maha oma isale kuuluv Baali altar ning raiu maha selle kõrval olev püha tulp.+ 26 Lao siis mägilinnuse peale kividest altar oma Jumalale Jehoovale. Võta see noor pull ning ohverda põletusohvriks maharaiutud püha tulba puude peal.” 27 Giideon võttis kümme meest oma sulastest ja tegi, nagu Jehoova oli talle öelnud. Kuna ta aga kartis väga oma isa peret ja linna mehi, ei teinud ta seda päeval, vaid öösel.

28 Kui linna mehed hommikul vara üles tõusid, nägid nad, et Baali altar on maha lõhutud ja selle kõrval olnud püha tulp maha raiutud ning et uuel altaril on noor pull ohvriks toodud. 29 Nad küsisid üksteiselt: „Kes seda tegi?” Kui nad olid asja uurinud, ütlesid nad: „Seda tegi Jooase poeg Giideon.” 30 Siis nõudsid linna mehed Jooaselt: „Too oma poeg välja! Ta peab surema, sest ta on lõhkunud maha Baali altari ja raiunud maha selle kõrval olnud püha tulba.” 31 Jooas+ aga ütles kõigile, kes tema vastu välja astusid: „Kas te kaitsete Baali? Kas tahate teda päästa? Kes tahes teda kaitseb, surmatakse täna hommikul.+ Kui ta on jumal, siis kaitsku ta end ise,+ sest tema altar on maha lõhutud.” 32 Sellest päevast alates hakkas ta Giideoni kutsuma Jerubbaaliks*, öeldes: „Baal kaitsku end ise, sest tema altar on maha lõhutud.”

33 Kõik midjanlased+ ning amalekid+ ja idamaalased ühendasid oma jõud,+ läksid üle jõe Jisreeli orgu ning asusid sinna laagrisse. 34 Siis tuli Giideoni peale Jehoova vaim+ ja Giideon puhus sarve+ ning abieserlased+ kogunesid tema juurde. 35 Ta saatis välja käskjalad üle kogu Manasse ja sealt kogunes rahvas tema juurde. Ta saatis käskjalad ka Aaserisse, Sebuloni ja Naftalisse ning sealtki tuldi tema juurde.

36 Siis ütles Giideon Jumalale: „Kui sul on tõesti mõttes päästa Iisrael minu kaudu, nagu sa oled tõotanud,+ 37 siis sündigu nii: ma jätan vastpöetud villad viljapeksuplatsile, ja kui kaste langeb ainult villadele, aga kogu maapind nende ümber jääb kuivaks, siis ma tean, et sa päästad Iisraeli minu kaudu, nagu sa oled tõotanud.” 38 Nii sündiski: kui ta järgmisel päeval varakult tõusis ja villu väänas, valgus villadest välja suure nõu jagu vett. 39 Kuid Giideon ütles Jumalale: „Ärgu süttigu su viha minu vastu, kui ma sinult veel kord midagi palun. Luba mul teha villadega veel üksainus katse: jäägu ainult villad kuivaks, aga kogu maapinnale tulgu kaste.” 40 Jumal tegigi sel ööl nii: ainult villad jäid kuivaks, kuid kogu maapinnale langes kaste.

7 Siis Jerubbaal, see on Giideon,+ ja kõik ta mehed tõusid varakult üles ning asusid laagrisse Harodi allika juurde. Midjani laager oli neist põhja pool, Moore künka juures orutasandikul. 2 Jehoova ütles nüüd Giideonile: „Sinuga olevaid mehi on liiga palju, et Midjanit nende kätte anda,+ sest Iisrael võib hakata minu ees hooplema: „Mu oma käsi päästis mind!”+ 3 Palun ütle nüüd neile: „Kes kardab ja väriseb, see pöördugu tagasi koju!””+ Niisiis pani Giideon nad proovile. Siis pöördus meeste seast tagasi koju 22 000, aga 10 000 jäi sinna.

4 Kuid Jehoova ütles Giideonile: „Rahvast on ikka veel liiga palju. Las nad lähevad alla vee juurde, et ma saaksin nad seal proovile panna. Kelle kohta ma ütlen: „Tema läheb koos sinuga”, see mingu koos sinuga, aga kelle kohta ma ütlen: „Tema ei lähe koos sinuga”, see ärgu mingu koos sinuga.” 5 Ja ta viis mehed alla vee juurde.

Siis ütles Jehoova Giideonile: „Eralda need, kes võtavad peoga vett ja lürbivad seda nagu koer, nendest, kes joovad põlvili.” 6 Neid, kes jõid peost, oli 300 meest. Kõik ülejäänud aga laskusid põlvili jooma.

7 Nüüd ütles Jehoova Giideonile: „Ma päästan teid nende 300 mehega, kes peost jõid, ja ma annan Midjani sinu kätte.+ Kõik teised mingu tagasi koju.” 8 Pärast seda, kui need mehed olid võtnud teistelt endale teemoona ja sarved, saatis Giideon kõik teised Iisraeli mehed tagasi koju; ta jättis enda juurde vaid need 300 meest. Midjani laager oli temast allpool orutasandikul.+

9 Sel ööl ütles Jehoova talle: „Ründa laagrit, sest ma olen andnud selle sinu kätte.+ 10 Aga kui sa kardad rünnata, siis mine koos oma teenri Puuraga alla laagrisse. 11 Kuula, mida nad räägivad, ja pärast seda oled sa piisavalt julge, et laagrit rünnata.” Siis läkski ta koos oma teenri Puuraga alla sõjaväelaagri serva.

12 Midjanlased, amalekid ja kõik idamaalased+ olid katnud orutasandiku nagu rohutirtsuparv. Neil oli loendamatul hulgal kaameleid,+ nii palju nagu liiva mere ääres. 13 Kui Giideon sinna jõudis, jutustas üks mees teisele oma unenägu: „Ma nägin sellist und. Ümmargune odraleib veeres Midjani laagrisse. See jõudis ühe telgi juurde ja tabas seda nii kõvasti, et telk kukkus kokku.+ See lõi telgi pikali ja telk oligi maas.” 14 Too vastas talle: „See saab olla vaid iisraellase, Jooase poja Giideoni mõõk.+ Jumal on andnud Midjani ja kogu laagri tema kätte.”+

15 Niipea kui Giideon oli kuulnud jutustust unenäost ja selle seletust,+ kummardas ta Jumala ees. Pärast seda naasis ta Iisraeli laagrisse ja ütles: „Tõuske, sest Jehoova on andnud Midjani laagri teie kätte!” 16 Seejärel jaotas ta need 300 meest kolme salka ning andis kõigile sarved+ ja kannud tõrvikutega. 17 Ta ütles neile: „Jälgige mind ja tehke täpselt samamoodi! Kui ma olen jõudnud laagri serva, siis tehke täpselt nii, nagu mina teen. 18 Kui ma puhun sarve, mina ja kõik need, kes on koos minuga, siis puhuge teiegi sarvi ümber kogu laagri ja hüüdke: „Jehoova ja Giideoni eest!””

19 Giideon jõudis oma 100 mehega laagri serva kesköise vahikorra* alguses, just siis, kui vahimehed olid vahetunud. Nad puhusid sarvi+ ja lõid puruks kannud, mis neil käes olid.+ 20 Niisiis puhusid kõik kolm salka sarvi ja lõid kannud puruks. Nad hoidsid tõrvikut vasakus käes, puhusid paremas käes olevat sarve ning hüüdsid: „Jehoova ja Giideoni mõõk!” 21 Kogu selle aja seisid nad, iga mees omal kohal, ümber laagri. Terve sõjavägi aga jooksis laiali ja karjus põgenedes.+ 22 Need 300 meest puhusid kogu aja sarvi ning Jehoova pööras laagris igaühe mõõga teise vastu.+ Sõjavägi põgenes kuni Beet-Sittani ja edasi Serera suunas ja kuni Aabel-Mehola+ äärealani Tabbati juures.

23 Siis kutsuti Iisraeli mehed kokku Naftalist, Aaserist ja kogu Manassest+ ning nad ajasid Midjanit taga. 24 Giideon saatis käskjalad kõikjale Efraimi mägismaale sõnumiga „Minge alla Midjanit ründama! Lõigake ära ligipääs Jordani vetele kuni Beet-Baarani välja!”. Kõik Efraimi mehed tulidki kokku ning lõikasid ära ligipääsu Jordani vetele kuni Beet-Baarani. 25 Samuti võtsid nad vangi kaks Midjani peameest, Oorebi ja Seebi. Nad tapsid Oorebi Oorebi kaljul+ ja Seebi tapsid nad Seebi surutõrre juures. Nad ajasid Midjanit taga+ ning tõid Oorebi ja Seebi pea Giideonile Jordani piirkonda.

8 Siis ütlesid Efraimi mehed Giideonile: „Kuidas sa võisid meid niimoodi kohelda? Miks sa meid ei kutsunud, kui sa Midjani vastu võitlema läksid?”+ Ja nad pahandasid temaga kõvasti.+ 2 Giideon aga ütles neile: „Mida olen mina teiega võrreldes teinud? Kas Efraimi järelnoppimine+ pole parem kui Abieseri viinamarjakoristus?+ 3 Jumal andis Midjani peamehed Oorebi ja Seebi ju teie kätte.+ Mida olen mina teiega võrreldes teinud?” Kui ta niimoodi rääkis, rahunesid nad maha.

4 Siis jõudis Giideon Jordani äärde ning läks sellest üle. Tema ja ta 300 meest olid väsinud, kuid nad jätkasid tagaajamist. 5 Ta palus Sukkoti mehi: „Andke palun mu meestele leiba, sest nad on väsinud. Ma jälitan Midjani kuningaid Sebahit ja Salmunat.” 6 Aga Sukkoti peamehed küsisid: „Kas Sebah ja Salmuna on sul juba käes, et peaksime su sõjaväele leiba andma?” 7 Giideon vastas: „Kui Jehoova annab Sebahi ja Salmuna minu kätte, nahutan ma teid ogaliste vitste ja ohakatega!”+ 8 Edasi läks ta üles Penueli ja palus selle meestelt sedasama, kuid need vastasid talle samamoodi nagu Sukkoti mehed. 9 Seepärast ütles ta Penueli meestele: „Kui ma võitjana tagasi tulen, lõhun ma selle torni maha!”+

10 Sebah ja Salmuna olid Karkoris koos oma sõjavägedega, umbes 15 000 mehega. Ainult nemad olid järele jäänud kogu idamaalaste+ sõjaväest, sest 120 000 mõõgakandjat oli langenud. 11 Giideon läks üles mööda telgielanike teed, mis jäi Nobahist ja Jogbehast+ ida poole, ning ründas kaitsetut laagrit. 12 Sebah ja Salmuna aga põgenesid ja Giideon ajas neid taga. Ta võttis need kaks Midjani kuningat, Sebahi ja Salmuna, kinni ning kogu nende laagris puhkes paanika.

13 Jooase poeg Giideon tuli sõjast tagasi mööda kuruteed, mis tõuseb Heresesse. 14 Teel võttis ta kinni ühe noore Sukkoti mehe ja küsitles teda. See kirjutas talle üles Sukkoti peameeste ja vanemate nimed, 77 meest. 15 Edasi läks Giideon Sukkoti meeste juurde ja ütles: „Siin on Sebah ja Salmuna, kelle pärast te mind pilkasite, kui ütlesite: „Kas Sebah ja Salmuna on sul juba käes, et peaksime su kurnatud meestele leiba andma?””+ 16 Siis andis ta linna vanematele, Sukkoti meestele, ogaliste vitste ja ohakatega õppetunni.+ 17 Samuti lõhkus ta maha Penueli torni+ ning tappis linna mehed.

18 Giideon küsis Sebahilt ja Salmunalt: „Missugused need mehed olid, kelle te Taaboril tapsite?” Nad vastasid: „Nad olid samasugused nagu sina, igaüks nägi välja nagu kuningapoeg.” 19 Seepeale ta ütles: „Need olid mu vennad, mu ema pojad. Nii tõesti, kui Jehoova elab, kui te oleksite nad ellu jätnud, ei peaks ma teid tapma.” 20 Siis ütles ta oma esmasündinule Jeterile: „Tapa nad ära!” Aga noormees ei tõmmanud mõõka, sest ta kartis, kuna ta oli alles noor. 21 Sebah ja Salmuna ütlesid: „Tapa meid ise, sest meest tuntakse tema rammu järgi.” Giideon tappiski Sebahi ja Salmuna+ ning võttis ära poolkuukujulised ehted nende kaamelite kaelast.

22 Hiljem ütlesid Iisraeli mehed Giideonile: „Valitse meie üle, sina ja su poeg ja su pojapoeg, sest sina päästsid meid Midjani käest.”+ 23 Giideon aga vastas: „Ei mina ega mu poeg hakka teie üle valitsema. Teie valitseja on Jehoova.”+ 24 Giideon jätkas: „Aga mul on teile üks palve: andke igaüks mulle oma sõjasaagist ninarõngas.” (Vallutatutel olid olnud kullast ninarõngad, sest nad olid ismaeliidid.)+ 25 Nad vastasid: „Me anname hea meelega.” Seejärel laotasid nad laiali ühe rüü ja iga mees viskas sinna oma sõjasaagist ühe ninarõnga. 26 Kullast ninarõngad, mida ta oli palunud, kaalusid kokku 1700 seeklit*, arvestamata poolkuukujulisi ehteid, ripatseid ning Midjani kuningate purpurpunaseid villaseid rüüsid ja kaamelitel kaelas olnud keesid.+

27 Giideon tegi neist õlarüü+ ja pani selle välja oma linna Ofrasse.+ Kogu Iisrael hakkas seal hoora kombel seda kummardamas käima+ ning see sai Giideonile ja tema perele püüniseks.+

28 Nii alistati Midjan+ iisraellaste ees ja enam ta pead ei tõstnud. Giideoni päevil oli maal rahu 40 aastat.+

29 Jooase poeg Jerubbaal+ läks tagasi koju ning jäi sinna.

30 Giideonil oli 70 poega, sest tal oli palju naisi. 31 Tema liignaine, kes elas Sekemis, sünnitas talle samuti poja ning Giideon pani pojale nimeks Abimelek.+ 32 Jooase poeg Giideon suri heas vanuses ja maeti oma isa Jooase hauakoopasse abieserlaste Ofrasse.+

33 Pärast Giideoni surma hakkasid iisraellased jälle hoora kombel Baalide järel käima+ ning võtsid endale jumalaks Baal-Beriti.+ 34 Iisraellased ei pidanud meeles oma Jumalat Jehoovat,+ kes oli päästnud nad kõigi ümberkaudsete vaenlaste käest.+ 35 Nad ei osutanud truud armastust Jerubbaali ehk Giideoni perele vastutasuks kõige hea eest, mis ta oli Iisraelile teinud.+

9 Mingi aja pärast läks Jerubbaali poeg Abimelek+ Sekemisse oma ema vendade juurde ning ütles neile ja kõigile oma emapoolse vanaisa sugulastele: 2 „Küsige palun kõigilt Sekemi juhtidelt*: „Kumb on teile parem, kas see, et teie üle valitseksid kõik 70 Jerubbaali poega+ või et valitseks ainult üks mees?” Ja pidagu nad meeles, et mina olen nendega üks luu ja liha!”

3 Tema ema vennad rääkisidki seda tema nimel kõigile Sekemi juhtidele, nii et nonde süda kaldus Abimeleki poole ja nad ütlesid: „Ta on meie vend.” 4 Siis andsid nad talle Baal-Beriti+ kojast 70 seeklit* hõbedat ning Abimelek palkas sellega jõude olevaid nurjatuid mehi, kes temaga kaasa tuleksid. 5 Seejärel läks ta Ofrasse+ oma isa majja ja tappis oma vennad,+ 70 Jerubbaali poega, ühe ja sama kivi peal. Ainsana jäi ellu Jerubbaali noorim poeg Jootam, kes oli end ära peitnud.

6 Siis kogunesid kõik Sekemi juhid ja Beet-Millo elanikud suure puu juurde, Sekemis oleva samba juurde, ja tõstsid Abimeleki kuningaks.+

7 Kui Jootamile sellest teada anti, läks ta otsekohe Gerisimi+ mäeharjale ja hüüdis valju häälega: „Kuulake mind, Sekemi juhid, siis kuulab Jumal teid!

8 Kord läksid puud endale kuningat võidma. Nad ütlesid õlipuule: „Ole meile kuningaks!”+ 9 Aga õlipuu vastas neile: „Kas peaksin loobuma oma õlist, millega austatakse Jumalat ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?” 10 Siis ütlesid puud viigipuule: „Ole sina meile kuningaks!” 11 Aga viigipuu vastas: „Kas peaksin loobuma oma magusast viljast ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?” 12 Seejärel ütlesid puud viinapuule: „Ole sina meile kuningaks!” 13 Viinapuugi vastas neile: „Kas peaksin loobuma oma värskest veinist, mis rõõmustab Jumalat ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?” 14 Viimaks ütlesid kõik puud ogapõõsale: „Ole sina meile kuningaks!”+ 15 Ogapõõsas vastas puudele: „Kui te tõesti mind endale kuningaks võiate, siis tulge ja otsige pelgupaika mu varju all. Aga kui mitte, siis puhkeb minust tuli ja neelab Liibanoni seedrid.”

16 Kas te olete toiminud siiralt ja ausalt, tõstes Abimeleki kuningaks,+ ja kas olete teinud head Jerubbaalile ja tema perele ning kohelnud teda vääriliselt? 17 Kui mu isa võitles teie eest,+ seadis ta oma elu ohtu, et vabastada teid Midjani käest.+ 18 Teie aga olete tõusnud täna mu isa pere vastu ja tapnud tema 70 poega ühesama kivi peal.+ Te olete tõstnud Abimeleki, tema orjatari poja,+ kuningaks Sekemi juhtidele, sest ta on teie vend. 19 Tõesti, kui te olete talitanud sel päeval Jerubbaali ja tema perega siiralt ja ausalt, siis rõõmustage Abimeleki üle ja temagi rõõmustagu teie üle. 20 Aga kui mitte, siis puhkegu tuli Abimelekist ja neelaku Sekemi juhid ja Beet-Millo,+ samuti puhkegu tuli Sekemi juhtidest ja Beet-Millost ning neelaku Abimelek!”+

21 Siis põgenes Jootam+ Beeri ning jäi oma venna Abimeleki pärast sinna elama.

22 Abimelek valitses Iisraeli üle kolm aastat*. 23 Siis lasi Jumal Abimeleki ja Sekemi juhtide vahel vaenul tärgata ning Sekemi juhid reetsid Abimeleki. 24 See sündis selleks, et vägivald Jerubbaali 70 poja vastu saaks tasutud ja et vastutus nende vere eest pandaks nende venna Abimeleki peale, kes nad tappis,+ ja Sekemi juhtide peale, kes aitasid tema vendi tappa. 25 Sekemi juhid seadsid mehed mäeharjadele varitsema ja need röövisid igat teekäijat, kes sealt mööda läks. Peagi anti sellest Abimelekile teada.

26 Siis tuli Sekemisse+ Ebedi poeg Gaal koos oma vendadega ning ta võitis Sekemi juhtide usalduse. 27 Need läksid ja korjasid oma viinamägedelt viinamarju, sõtkusid neid ning pidasid pidu. Seejärel läksid nad oma jumala kotta,+ sõid ja jõid ning needsid Abimelekit. 28 Siis ütles Ebedi poeg Gaal: „Kes on Abimelek? Kas ta pole mitte Jerubbaali+ poeg? Ja kes on Sekemi esindaja Sebul? Miks peaksime teenima neid? Teenige Sekemi isa Hamori mehi! Mispärast peaksime teenima Abimelekit? 29 Kui see rahvas oleks minu käe all, siis ma kõrvaldaksin Abimeleki.” Ja ta pilkas Abimelekit: „Eks suurenda oma sõjaväge ja tule välja!”

30 Aga linnavalitseja Sebul kuulis Ebedi poja Gaali sõnu ja tema viha süttis. 31 Ta saatis salaja käskjalad Abimelekile ütlema: „Ebedi poeg Gaal ja tema vennad on Sekemis ja nad ässitavad linna sinu vastu. 32 Tule nüüd öö varjus oma meestega ja varitse väljal. 33 Niipea kui hommikul päike tõuseb, ründa linna. Kui Gaal tuleb koos oma meestega välja sinu vastu, siis tee kõik mis võimalik, et teda võita.”

34 Abimelek ja kõik ta mehed tõusidki öösel üles ja varitsesid Sekemit nelja salgaga. 35 Kui Ebedi poeg Gaal läks välja linnavärava juurde, tõusid Abimelek ja tema mehed oma varitsuspaigast. 36 Kui Gaal mehi märkas, ütles ta Sebulile: „Vaata, mägedelt tuleb rahvas alla!” Kuid Sebul ütles talle: „Sa näed mägede varjusid ja sulle lihtsalt tundub, et need on inimesed.”

37 Mõne aja pärast ütles Gaal: „Vaata, rahvas tuleb sealt keskelt alla ja üks salk tuleb mööda Meonenimi suure puu teed.” 38 Sebul ütles talle: „Kus on nüüd su kiitlemine „Kes on Abimelek, et peaksime teda teenima?”?+ Kas see pole sama rahvas, keda sa põlastasid? Mine nüüd välja ja võitle nende vastu!”

39 Niisiis läks Gaal Sekemi juhtide ees välja ning võitles Abimeleki vastu. 40 Aga Abimelek hakkas teda taga ajama ja Gaal põgenes tema eest. Tapetuid langes suurel hulgal kuni linnaväravani.

41 Abimelek jäi Aruumasse, aga Gaali ja tema vennad ajas Sebul+ Sekemist minema. 42 Järgmisel päeval läks rahvas linnast välja ja sellest teatati Abimelekile. 43 See jaotas oma mehed kolme salka ning jäi väljale varitsema. Nähes rahvast linnast välja tulemas, ründas ta neid ja lõi nad maha. 44 Abimelek tungis oma salgaga edasi kuni linnaväravani, samal ajal kui kaks salka ründasid kõiki väljalolijaid ja lõid need maha. 45 Abimelek võitles linna vastu kogu päeva ja vallutas selle. Ta tappis sealse rahva, tegi linna maatasa+ ja külvas selle soolaga üle.

46 Kui kõik Sekemi torni ülemad sellest kuulsid, läksid nad otsekohe Eel-Beriti+ templi võlvruumi. 47 Kui Abimelekile teatati, et kõik Sekemi torni ülemad on kokku tulnud, 48 läks Abimelek koos kõigi oma meestega üles Salmoni mäele. Abimelek võttis kirve kätte, raius ühe puuoksa, tõstis selle õlale ja ütles oma meestele: „Tehke kiiresti sedasama, mida mina tegin!” 49 Iga mees raiuski oksa ja järgnes Abimelekile. Nad panid oksad võlvruumi ümber ning süütasid põlema, nii et hukkusid kõik Sekemi tornis olnud inimesed, tuhatkond meest ja naist.

50 Seejärel läks Abimelek Teebesesse, lõi Teebese alla laagri üles ja vallutas linna. 51 Linna keskel oli aga tugev torn ning sinna põgenesid kõik mehed, naised ja linna juhid. Nad sulgesid end sinna ja ronisid torni katusele. 52 Abimelek läks torni juurde, et seda rünnata. Ta läks torni sissekäigu juurde, et see põlema süüdata. 53 Siis aga kukutas üks naine veskikivi Abimelekile pähe ja see purustas mehe kolju.+ 54 Abimelek kutsus kiiresti oma relvakandja ja ütles talle: „Tõmba mõõk ja tapa mind, et minu kohta ei öeldaks: „Naine tappis ta.”” Tema teener torkaski ta läbi ja ta suri.

55 Kui Iisraeli mehed nägid, et Abimelek on surnud, läksid kõik tagasi koju. 56 Nii tasus Jumal Abimelekile tema kurjade tegude eest, mis ta oli teinud oma isale, kui tappis oma 70 venda.+ 57 Jumal lasi ka kogu Sekemi meeste kurjusel tulla tagasi nende endi pea peale, nii et neid tabas Jerubbaali+ poja Jootami needus.+

10 Pärast Abimelekit tõusis Iisraeli päästma issaskarlane Toola, Doodo poja Puua poeg.+ Ta elas Saamiris Efraimi mägismaal 2 ja mõistis Iisraelis kohut 23 aastat. Siis ta suri ja maeti Saamirisse.

3 Pärast teda tõusis gileadlane Jair, kes mõistis Iisraelis kohut 22 aastat. 4 Tal oli 30 poega, kes ratsutasid 30 eesli seljas. Neil oli 30 linna, mida kutsutakse tänini Havvot-Jairiks*+ ja mis asuvad Gileadimaal. 5 Siis Jair suri ja maeti Kamonisse.

6 Iisraellased tegid jälle Jehoova silmis kurja+ ning teenisid Baale+ ja Astarte kujusid ning Arami*, Siidoni, Moabi,+ Ammoni+ ja vilistite jumalaid.+ Nad hülgasid Jehoova ega teeninud teda. 7 Seepeale süttis Jehoova viha Iisraeli vastu, nii et ta müüs rahva vilistitele ja ammonlastele.+ 8 Need vaevasid ja rõhusid sel aastal iisraellasi rängalt. Nad rõhusid 18 aastat kõiki iisraellasi, kes olid teisel pool Jordanit Gileadis, mis oli varem kuulunud emorlastele. 9 Ammonlased läksid ka üle Jordani, et võidelda Juuda, Benjamini ja Efraimi suguharu vastu, ning Iisrael oli suures hädas. 10 Siis hüüdsid iisraellased Jehoova poole:+ „Me oleme sinu vastu pattu teinud! Me oleme hüljanud oma Jumala ja teeninud Baale.”+

11 Aga Jehoova ütles iisraellastele: „Kas ma ei päästnud teid Egiptusest+ ning emorlaste,+ ammonlaste, vilistite,+ 12 siidonlaste, amalekkide ja midjanlaste käest, kui nad teid rõhusid? Kui te hüüdsite minu poole, päästsin ma teid nende käest. 13 Kuid te hülgasite mu ja teenisite teisi jumalaid.+ Seepärast ei päästa ma teid enam.+ 14 Minge ja hüüdke appi neid jumalaid, kelle te olete endale valinud.+ Päästku nemad teid hädaajal!”+ 15 Aga iisraellased ütlesid Jehoovale: „Me oleme pattu teinud! Talita meiega, nagu heaks arvad. Ainult palun päästa meid nüüd!” 16 Ja nad kõrvaldasid enda keskelt võõrad jumalad ning hakkasid teenima Jehoovat,+ nii et ta ei suutnud enam näha Iisraeli kannatusi*.+

17 Mõne aja pärast kutsuti ammonlased+ kokku ja nad lõid laagri üles Gileadi. Siis kogunesid ka iisraellased ja lõid laagri üles Mispasse. 18 Gileadi rahvas ja peamehed rääkisid omavahel: „Kes juhiks võitlust ammonlaste vastu?+ Saagu temast kõigi gileadlaste pealik!”

11 Gileadlane Jefta+ oli vapper sõjamees. Ta oli prostituudi poeg ja tema isa oli Gilead. 2 Aga ka Gileadi naine sünnitas oma mehele poegi. Kui selle naise pojad suureks said, ajasid nad Jefta ära ja ütlesid talle: „Sina ei saa pärandit meie isa peres, sest sa oled teise naise poeg.” 3 Siis Jefta põgenes oma vendade eest ja asus elama Toobimaale. Jefta juurde kogunes jõude olevaid mehi ning need tegid koos temaga röövretki.

4 Mõne aja pärast alustasid ammonlased Iisraeli vastu sõda.+ 5 Kui siis ammonlased Iisraeli vastu tulid, läksid Gileadi vanemad sedamaid Jeftat Toobimaalt tagasi tooma. 6 Nad ütlesid Jeftale: „Tule ja hakka meie väepealikuks, et saaksime ammonlaste vastu võidelda.” 7 Aga Jefta ütles Gileadi vanematele: „Kas te mitte ei vihanud mind nii väga, et ajasite mu isamajast ära?+ Miks tulete minu juurde nüüd, kui teil on häda käes?” 8 Gileadi vanemad vastasid Jeftale: „Me tulime sinu juurde selleks, et sa tuleksid koos meiega ja võitleksid ammonlaste vastu ning saaksid kõigi gileadlaste peameheks.”+ 9 Jefta ütles Gileadi vanematele: „Kui te viite mind tagasi, et võitleksin ammonlaste vastu, ja Jehoova annab nad minu kätte, siis saab minust tõesti teie peamees.” 10 Gileadi vanemad kostsid Jeftale: „Jehoova olgu tunnistajaks meie vahel, kui me ei tee sinu sõna kohaselt!” 11 Jefta läkski Gileadi vanematega kaasa ning rahvas pani ta endale peameheks ja väepealikuks. Mispas+ kordas Jefta oma sõnu ka Jehoovale.

12 Siis saatis Jefta käskjalad ammonlaste+ kuningale ütlema: „Mis on sul minu vastu, et oled tulnud mu maad ründama?” 13 Ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: „Ma tulin sellepärast, et Iisrael võttis Egiptusest tulles ära minu maa+ Arnonist+ kuni Jabboki ja Jordanini.+ Anna see nüüd heaga tagasi!” 14 Aga Jefta saatis käskjalad ammonlaste kuninga juurde tagasi 15 järgmise sõnumiga:

„Nii ütleb Jefta: „Iisrael pole võtnud moabiitide+ ega ammonlaste maad.+ 16 Kui Iisrael Egiptusest välja tuli, läks ta läbi kõrbe kuni Punase mereni+ ja jõudis Kaadesesse.+ 17 Siis saatis Iisrael käskjalad Edomi+ kuningale ütlema: „Luba meil palun oma maast läbi minna”, kuid Edomi kuningas ei võtnud seda kuulda. Iisrael saatis käskjalad ka Moabi+ kuninga juurde, aga temagi ei nõustunud. Nii jäi Iisrael Kaadesesse.+ 18 Läbi kõrbe rännates läksid iisraellased ümber Edomimaa+ ja Moabimaa. Nad möödusid Moabimaast ida poolt+ ning jäid laagrisse Arnoni piirkonda. Nad ei ületanud Moabi piiri,+ milleks oli Arnon.

19 Seejärel saatis Iisrael käskjalad emorlaste kuninga Siihoni, Hesboni kuninga juurde. Iisrael ütles talle: „Palun luba meil minna läbi sinu maa oma sihtkohta.”+ 20 Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli ega lasknud tal oma maast läbi minna. Ta kutsus kokku kogu oma rahva ning nad asusid laagrisse Jahasesse ja sõdisid Iisraeli vastu.+ 21 Siis andis Iisraeli Jumal Jehoova Siihoni ja kogu tema rahva Iisraeli kätte, nii et Iisrael alistas nad ja võttis oma valdusse kogu emorlaste maa.+ 22 Nii võtsid iisraellased oma valdusse kogu emorlaste maa Arnonist kuni Jabbokini ja kõrbest kuni Jordanini.+

23 Iisraeli Jumal Jehoova oli see, kes ajas emorlased oma rahva Iisraeli eest ära,+ ja nüüd tahad sina Iisraeli ära ajada! 24 Kas ei kuulu sulle kõik see, mis su jumal Kemos+ sulle annab? Nii ajame ka meie ära igaühe, kelle meie Jumal Jehoova meie eest ära ajab.+ 25 Kas sina oled parem kui Sippori poeg Baalak,+ Moabi kuningas? Kas tema võitles kunagi iisraellastega või sõdis nendega? 26 Juba 300 aastat on Iisrael elanud Hesbonis ja selle tütarlinnades,+ Aroeris ja selle tütarlinnades ning kõigis Arnoni kallastel olevates linnades. Miks sa siis pole neid selle aja jooksul tagasi võtnud?+ 27 Mina ei ole sinu vastu pattu teinud, sina aga teed mind rünnates ülekohut. Mõistku kohtumõistja Jehoova+ täna õigust iisraellaste ja ammonlaste vahel!””

28 Aga ammonlaste kuningas ei võtnud Jefta sõnumit kuulda.

29 Siis tuli Jefta peale Jehoova vaim+ ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse Gileadi Mispesse+ ja sealt edasi ammonlaste juurde.

30 Seejärel andis Jefta Jehoovale tõotuse:+ „Kui sa annad ammonlased minu kätte, 31 siis kes tahes mu majast mulle vastu tuleb, kui ma ammonlaste juurest rahuga tagasi pöördun, kuulugu Jehoovale,+ ja ma annan ta otsekui põletusohvriks.”+

32 Jefta läkski ammonlaste vastu võitlema ja Jehoova andis nad tema kätte. 33 Ta lõi neid maha Aroerist kuni Minnitini — 20 linnas — ja kuni Aabel-Keramimini, nii et need kandsid ränki kaotusi. Nõnda alistati ammonlased iisraellaste ees.

34 Viimaks jõudis Jefta koju Mispasse.+ Seal tuli talle tamburiini mängides ja tantsides vastu tema tütar. See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart. 35 Kui Jefta oma tütart nägi, rebis ta oma riided lõhki ja ütles: „Oh häda, mu tütar! Sa murrad mu südame, sest just sinu pean ma ära saatma. Ma andsin Jehoovale tõotuse ega saa seda enam tagasi võtta.”+

36 Aga tütar vastas talle: „Mu isa, kui sa andsid Jehoovale tõotuse, siis tee minuga, nagu sa lubasid,+ sest Jehoova on lasknud sul kätte maksta su vaenlastele ammonlastele.” 37 Siis ütles ta isale: „Luba mul kaks kuud omaette olla ja minna koos sõbrannadega mägedesse ja nutta selle pärast, et ma neitsiks jään.”

38 Jefta vastas talle: „Hea küll, mine!” ja saatis ta kaheks kuuks ära. Tütar läks koos oma sõbrannadega mägedesse ja nuttis selle pärast, et peab neitsiks jääma. 39 Kahe kuu pärast tuli ta isa juurde tagasi ja see täitis oma tõotuse, mille ta oli tema kohta andnud.+ Jefta tütar jäigi neitsiks ning Iisraelis kujunes välja selline tava: 40 aastast aastasse, neli päeva aastas, käisid Iisraeli neiud ülistamas gileadlase Jefta tütart.

12 Siis kutsuti Efraimi mehed kokku ja nad läksid üle jõe Saafonisse* ning ütlesid Jeftale: „Miks sa meid endaga kaasa ei kutsunud, kui sa ammonlastega sõdima läksid?+ Me põletame su maja koos sinuga maha!” 2 Kuid Jefta vastas neile: „Minul ja mu rahval tekkis ammonlastega terav konflikt. Ma kutsusin teid appi, aga te ei päästnud mind nende käest. 3 Kui ma nägin, et te ei tule mulle appi, otsustasin eluga riskida ja ammonlastele vastu astuda.+ Siis andis Jehoova nad minu kätte. Miks tulete nüüd minu vastu võitlema?”

4 Jefta kogus kõik Gileadi mehed kokku+ ja nad sõdisid Efraimi vastu. Gileadlased alistasid efraimlased, kes olid öelnud: „Teie, gileadlased, elate küll Efraimi ja Manasse keskel, kuid tegelikult te olete Efraimist ära karanud!” 5 Gilead võttis Efraimi lähedal olevad Jordani koolmekohad oma valdusse.+ Kui siis Efraimi mehed püüdsid põgeneda ja palusid: „Laske mind üle”, küsisid Gileadi mehed igaühe käest: „Kas sa oled efraimlane?” Kui ta vastas: „Ei!”, 6 ütlesid nad talle: „Ütle palun „šibolet”.” Aga tema ütles „sibolet”, kuna ta ei osanud seda sõna õigesti hääldada. Siis võtsid nad ta kinni ja tapsid ta Jordani koolmekohtade juures. Nii langes sel korral 42 000 efraimlast.

7 Gileadlane Jefta mõistis Iisraelis kohut 6 aastat, siis Jefta suri ja ta maeti oma linna Gileadis.

8 Pärast teda mõistis Iisraelis kohut petlemlane Ibsan.+ 9 Tal oli 30 poega ja 30 tütart. Ta andis oma 30 tütart mehele väljapoole suguvõsa ja lasi oma poegadele tuua 30 naist väljastpoolt. Ta mõistis Iisraelis kohut 7 aastat. 10 Siis Ibsan suri ja ta maeti Petlemma.

11 Pärast teda mõistis Iisraelis kohut sebulonlane Eelon. Ta mõistis Iisraelis kohut 10 aastat. 12 Siis sebulonlane Eelon suri ja ta maeti Ajjalonisse Sebulonimaale.

13 Pärast teda mõistis Iisraelis kohut piraatonlase Hilleli poeg Abdon. 14 Tal oli 40 poega ja 30 pojapoega, kes ratsutasid 70 eesli seljas. Ta mõistis Iisraelis kohut 8 aastat. 15 Siis piraatonlase Hilleli poeg Abdon suri ja ta maeti Piraatonisse Efraimimaale Amaleki+ mäele.

13 Iisraellased tegid jälle Jehoova silmis kurja+ ja Jehoova andis nad 40 aastaks vilistite kätte.+

2 Soras+ oli üks mees daanlaste+ suguvõsast, Maanoah+ nimi. Tema naine oli viljatu ja tal ei olnud lapsi.+ 3 Kord ilmutas end naisele Jehoova ingel ja ütles talle: „Sa oled viljatu ja sul ei ole lapsi, aga sa jääd lapseootele ja sünnitad poja.+ 4 Hoidu nüüd veinist ja igasugusest alkoholist+ ning ära söö midagi ebapuhast.+ 5 Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja. Habemenuga ei tohi puudutada tema pead,+ sest sündimisest alates on laps Jumala nasiir*, ja tema juhtimisel päästetakse Iisrael vilistite käest.”+

6 Siis läks naine ja ütles oma mehele: „Minu juures käis üks jumalamees, kes nägi välja nagu Jumala ingel, väga aukartustäratav. Ma ei küsinud, kust ta tuli, ja ta ei öelnud mulle ka oma nime.+ 7 Aga ta ütles mulle: „Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja. Ära joo nüüd veini ega muud alkoholi ning ära söö midagi ebapuhast, sest laps on Jumala nasiir alates sündimisest kuni oma surmapäevani.””

8 Maanoah anus Jehoovat: „Jehoova, palun saada see jumalamees veel kord meie juurde, et ta õpetaks meile, mida peaksime tegema lapsega, kes meile sünnib.” 9 Jumal võttiski Maanoahi kuulda ja Jumala ingel tuli uuesti naise juurde, kui see oli parasjagu väljal. Tema mees Maanoah ei olnud temaga. 10 Naine ruttas jooksujalu oma mehele ütlema: „See mees, kes ükspäev minu juures käis, tuli jälle!”+

11 Maanoah läks koos oma naisega selle mehe juurde ning küsis temalt: „Kas sina oled see mees, kes rääkis mu naisega?” Ta vastas: „Olen küll.” 12 Siis ütles Maanoah: „Mingu su sõnad täide! Millist elu peab see laps elama ja mis tööd ta hakkab tegema?”+ 13 Jehoova ingel ütles Maanoahile: „Su naine peab hoiduma kõigest, mida ma talle nimetasin.+ 14 Ta ei tohi süüa mingisugust viinapuusaadust, ta ärgu joogu veini ega muud alkoholi+ ja ärgu söögu midagi ebapuhast.+ Ta pidagu kinni kõigest, mida ma käskisin.”

15 Maanoah ütles Jehoova inglile: „Palun jää siia, et saaksime valmistada sulle kitsetalle.”+ 16 Kuid Jehoova ingel ütles Maanoahile: „Isegi kui ma jääksin, ei sööks ma su toitu. Kui sa aga tahad Jehoovale põletusohvri tuua, siis võid seda teha.” Maanoah ei teadnud, et see on Jehoova ingel. 17 Seejärel sõnas Maanoah Jehoova inglile: „Ütle, mis su nimi on,+ et saaksime sind austada, kui su sõna täide läheb.” 18 Aga Jehoova ingel vastas talle: „Ära küsi mu nime, see ju üllataks sind.”

19 Siis võttis Maanoah kitsetalle ja roaohvri ning ohverdas need kivi peal Jehoovale. Ja Jumal tegi midagi hämmastavat Maanoahi ja ta naise silme all: 20 kui leek altarilt taeva poole tõusis, läks Jehoova ingel altari leegis üles Maanoahi ja ta naise nähes. Otsekohe heitsid nad silmili maha. 21 Rohkem Jehoova ingel Maanoahile ja ta naisele end ei ilmutanud. Siis mõistis Maanoah, et see oli olnud Jehoova ingel.+ 22 Maanoah ütles oma naisele: „Nüüd me küll sureme, sest me oleme näinud Jumalat!”+ 23 Aga naine vastas: „Kui Jehoova oleks tahtnud meid surmata, poleks ta põletusohvrit+ ja roaohvrit meie käest vastu võtnud ega oleks meile seda kõike näidanud ega rääkinud.”

24 Naine sünnitaski poja ning pani talle nimeks Simson.+ Poiss kasvas ja Jehoova õnnistas teda. 25 Mõne aja pärast tuli Mahane-Daanis+ Sora ja Estaoli+ vahel tema peale Jehoova vaim.+

14 Kord läks Simson alla Timnasse ja silmas seal üht vilistitari. 2 Tagasi läinud, ütles ta oma isale ja emale: „Mulle jäi Timnas silma üks vilistitar. Ma tahan, et te võtaksite ta mulle naiseks.” 3 Aga ta isa ja ema küsisid temalt: „Kas sa ei leia endale naist oma sugulaste ja meie rahva hulgast?+ Kas sa pead tõesti võtma endale naise ümberlõikamata vilistite seast?” Ent Simson vastas oma isale: „Võta mulle just tema, sest tema on mulle see õige.” 4 Ta isa ja ema aga ei mõistnud, et see oli Jehoovalt; otsis ta ju võimalust astuda vilistite vastu, kuna vilistid valitsesid sel ajal Iisraeli üle.+

5 Seejärel läks Simson koos oma isa ja emaga alla Timnasse. Kui ta Timna viinamägede juurde jõudis, tuli talle möirates vastu lõvi. 6 Siis tuli Simsoni peale Jehoova vaim+ ja ta kiskus lõvi paljaste kätega lõhki nagu sikutalle. Kuid oma isale ja emale ta juhtunust ei rääkinud. 7 Ta läks alla, rääkis selle naisega ja sai kinnitust, et see naine on talle just õige.+

8 Mõne aja pärast, kui ta läks tagasi, et naine oma koju tuua,+ põikas ta lõvi korjust vaatama ning leidis korjusest mesilaspere ja mett. 9 Ta kaapis mett pihkudesse ja läks seda süües edasi. Kui ta isa ja emaga kokku sai, andis ta seda ka neile süüa. Aga ta ei öelnud neile, et oli kaapinud mee lõvi korjusest.

10 Tema isa läks alla selle naise juurde ja Simson korraldas seal peo, sest peigmeestel oli kombeks nii teha. 11 Kui ta kohale jõudis, anti talle 30 peiupoissi. 12 Simson ütles neile: „Ma annan teile ühe mõistatuse. Kui te selle seitsme pidupäeva jooksul ära arvate ja mulle vastuse ütlete, siis annan ma teile 30 linast särki ja 30 riidekomplekti. 13 Aga kui te ei oska mulle vastata, siis annate teie mulle 30 linast särki ja 30 riidekomplekti.” Nad vastasid: „Ütle meile oma mõistatus, me tahame seda kuulda.” 14 Ta ütles neile:

19 Siis tuli Simsoni peale Jehoova vaim.+ Ta läks alla Askeloni,+ lõi seal maha 30 meest, võttis ära nende riided ja andis neile, kes olid mõistatusele vastuse andnud,+ ning läks tulivihasena tagasi oma isamajja.

20 Aga Simsoni naine+ anti ühele Simsoni peiupoisile.+

15 Mõne aja pärast, nisulõikuse päevil, tuli Simson, kitsetall kaasas, oma naist vaatama. Ta ütles: „Ma lähen magamistuppa oma naise juurde.” Ent naise isa ei lasknud tal minna, 2 vaid kostis: „Ma mõtlesin, et sa vihkad teda.+ Seepärast andsin ma tema su peiupoisile.+ Kas pole ta noorem õde temast kenam? Võta hoopis tema endale.” 3 Kuid Simson ütles neile: „Seekord ei saa vilistid mind süüdistada, kui ma neile halba teen.”

4 Siis püüdis Simson kinni 300 rebast, võttis tõrvikud, sidus rebaste sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele ühe tõrviku. 5 Seejärel pani ta tõrvikud põlema ja laskis rebased vilistite viljapõldudele lahti. Ta pani kõik põlema, niihästi viljavihud kui ka lõikamata vilja, viinamäed ja oliivisalud.

6 Vilistid pärisid: „Kes seda tegi?” Neile öeldi: „Seda tegi timnalase väimees Simson, sest äi andis tema naise ühele Simsoni peiupoisile.”+ Seepeale läksid vilistid üles ning põletasid nii naise kui ka tema isa.+ 7 Simson aga ütles neile: „Kui te nii teete, ei jäta ma enne, kui olen teile kätte maksnud.”+ 8 Ta hakkas neid ükshaaval maha lööma, nii et need kandsid ränki kaotusi. Seejärel ta läks alla ja jäi Etami kaljukoopasse.

9 Hiljem tulid vilistid ja lõid Juudas laagri üles ning tungisid Lehhisse.+ 10 Siis küsisid Juuda mehed: „Miks te meie vastu olete tulnud?” Nad vastasid: „Me tulime Simsonit kinni võtma, et teha talle seda, mida tema on teinud meile.” 11 Siis läksid 3000 Juuda meest alla Etami kaljukoopa juurde ja ütlesid Simsonile: „Kas sa ei tea, et vilistid valitsevad meie üle?+ Miks sa oled meile niimoodi teinud?” Simson vastas neile: „Nagu nemad tegid mulle, nii tegin mina neile.” 12 Aga nemad ütlesid: „Me oleme tulnud sind kinni võtma, et sind vilistite kätte anda.” Simson kostis: „Vanduge mulle, et teie ise mu vastu kätt ei tõsta.” 13 Nad ütlesid talle: „Me seome su lihtsalt kinni ja anname nende kätte. Me ei tapa sind.”

Nad sidusidki ta kinni kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära. 14 Kui ta jõudis Lehhisse, hõiskasid vilistid teda nähes võidukalt. Siis tuli Simsoni peale Jehoova vaim+ ning köied tema käte ümber muutusid nagu tules kõrbenud lõngadeks ja köidikud otse sulasid ta kätelt.+ 15 Ta leidis ühe tugeva eeslilõualuu, haaras selle kätte ja lõi sellega maha 1000 meest.+ 16 Simson ütles:

17 Seda öelnud, viskas ta lõualuu käest ja pani sellele kohale nimeks Raamat-Lehhi*.+ 18 Siis tuli tal suur janu ja ta hüüdis Jehoova poole: „Sina andsid oma teenijale nii suure võidu. Kas peaksin nüüd janusse surema ja langema ümberlõikamata meeste kätte?” 19 Siis avas Jumal Lehhis kaljuõõnsuse ja sealt voolas vett välja.+ Simson jõi ja eluvaim temas virgus taas. Seepärast pani ta sellele allikale nimeks Een-Hakkore* ja see on Lehhis tänini.

20 Ta mõistis Iisraelis vilistite päevil kohut 20 aastat.+

16 Kord läks Simson Gazasse, nägi seal üht prostituuti ja läks tema juurde. 2 Gazalastele öeldi: „Simson on siia tulnud.” Siis piirasid nad ta sisse ja varitsesid teda öö läbi linnaväravas. Nad olid kogu öö vaikselt, sest nad olid kokku leppinud: „Kui koitma hakkab, tapame ta ära.”

3 Simson lebas seal keskööni. Siis tõusis ta üles, haaras kinni linnaväravast ja selle mõlemast postist, tõmbas need välja, tõstis koos riiviga õlgadele ja kandis Hebroni vastas oleva mäe otsa.

4 Mõni aeg hiljem armus Simson Soreki vadis naisesse, kelle nimi oli Deliila.+ 5 Vilistite valitsejad ütlesid naisele: „Meelita temalt välja,+ milles peitub tema suur jõud ning kuidas me saaksime temast jagu, et ta kinni siduda ja alistada. Siis anname igaüks sulle tasuks 1100 seeklit* hõbedat.”

6 Mõne aja pärast küsis Deliila Simsonilt: „Palun ütle, milles peitub sinu suur jõud ja millega peaks sind siduma, et sind alistada?” 7 Simson vastas: „Kui siduda mind seitsme uue, veel kuivamata vibunööriga*, siis jään ma sama nõrgaks nagu kõik teised.” 8 Vilistite valitsejad tõidki Deliilale seitse uut vibunööri ja naine sidus ta nendega kinni. 9 Naise tagatuppa aga seadsid nad varitsejad. Deliila hüüdis Simsonile: „Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!” Seepeale rebis Simson vibunöörid sama kergelt katki, nagu tuli neelab korrutatud takulõnga.+ Tema jõu saladust aga ei avastatud.

10 Siis ütles Deliila Simsonile: „Sa petsid mind ja valetasid mulle. Ütle ometi, millega saab sind kinni siduda!” 11 Simson vastas: „Kui siduda mind kinni uute köitega, millega pole tööd tehtud, siis jään ma sama nõrgaks nagu kõik teised.” 12 Nõnda siis võttis Deliila uued köied, sidus ta nendega kinni ja hüüdis: „Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!” Aga tagatoas istusid varitsejad. Siis kiskus Simson köied oma käsivarte ümbert katki nagu lõngad.+

13 Pärast seda ütles Deliila Simsonile: „Sa oled mind jälle petnud ja mulle valetanud.+ Ütle ometi, millega sind kinni siduda!” Simson vastas: „Mu seitse patsi tuleb lõimelõngaga kokku põimida.” 14 Naine tegigi seda, kinnitades tema juuksed kudumispulgaga, ja hüüdis talle: „Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!” Simson ärkas unest ning kiskus oma juustest pulga ja lõimelõnga.

15 Nüüd ütles naine talle: „Kuidas sa võid öelda, et sa mind armastad,+ kui su süda ei ole minuga? Kolm korda oled sa mind petnud ega ole öelnud, milles peitub sinu suur jõud.”+ 16 Päevast päeva naine muudkui näägutas ta kallal ja käis talle peale, nii et Simson tüdis surmani.+ 17 Viimaks avas ta naisele oma südame, öeldes: „Habemenuga ei ole kunagi mu pead puudutanud, sest ma olen sünnist saati Jumala nasiir.+ Kui mu juuksed maha lõigata, siis mu jõud lahkub minust ja ma jään sama nõrgaks nagu kõik teised.”

18 Kui Deliila nägi, et Simson oli avanud talle oma südame, lasi ta kohe vilistite valitsejatele öelda:+ „Tulge nüüd, sest ta avas mulle oma südame.” Vilistite valitsejad tulidki tema juurde ja tõid raha kaasa. 19 Deliila uinutas Simsoni oma põlvedel magama. Siis kutsus ta ühe mehe, kes lõikas maha Simsoni seitse patsi, misjärel Simsoni jõud hakkas kaduma ja naine sai ta oma meelevalda. 20 Siis Deliila hüüdis: „Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!” Simson ärkas unest ja mõtles: „Ma lähen välja nagu varasematelgi kordadel+ ja saan vabaks.” Kuid ta ei teadnud, et Jehoova ei olnud enam temaga. 21 Vilistid võtsid ta kinni ja torkasid tal silmad välja. Nad viisid ta alla Gazasse ja panid ta ahelaisse kahe vaskahelaga ning ta pidi vanglas vilja jahvatama. 22 Aga juuksed ta peas hakkasid pärast mahalõikamist uuesti kasvama.+

23 Vilistite valitsejad tulid kokku, et tuua oma jumalale Daagonile+ suur ohver ja pidutseda, sest nad ütlesid: „Meie jumal on andnud meie vaenlase Simsoni meie kätte!” 24 Kui rahvas teda nägi, ülistasid nad oma jumalat ja ütlesid: „Meie jumal on andnud meie kätte meie vaenlase, kes laastas meie maad+ ja tappis palju meie mehi.”+

25 Nende süda oli rõõmus ja nad ütlesid: „Kutsuge Simson, et ta meid lõbustaks!” Nii kutsutigi vanglast Simson, et ta nende meelt lahutaks, ja ta pandi sammaste vahele seisma. 26 Siis ütles Simson poisile, kes tema käest kinni hoidis: „Luba mul puudutada sambaid, millele hoone toetub, et saaksin nende vastu nõjatuda.” 27 Aga hoone oli täis mehi ja naisi. Kõik vilistite valitsejad olid kohal ning katusel oli ligikaudu 3000 meest ja naist vaatamas, kuidas Simson neid lõbustab.

28 Nüüd hüüdis Simson+ Jehoova poole: „Kõrgeim valitseja Jehoova, palun mõtle mu peale ja anna mulle veel selleks üheks korraks jõudu!+ Oo, Jumal, luba mul vilistitele kätte maksta kasvõi ühe oma silma eest!”+

29 Siis pani Simson käed kahe keskmise samba vastu, millele hoone tugines, toetudes ühele parema ja teisele vasaku käega, 30 ning hüüdis: „Las ma suren koos vilistitega!” Seejärel tõukas ta sambaid kogu jõust ning hoone langes valitsejate ja kogu sealoleva rahva peale.+ Nii tappis ta surres suurema hulga, kui oli tapnud oma eluajal.+

31 Hiljem tulid ta vennad ja kogu ta isa pere, et viia ta ära. Nad matsid ta Sora+ ja Estaoli vahele tema isa Maanoahi+ hauakoopasse. Simson oli Iisraelis kohut mõistnud 20 aastat.+

17 Efraimi mägismaal+ elas mees nimega Miika. 2 Kord ütles ta oma emale: „Kas sa mäletad seda, kui sinult võeti ära 1100 seeklit* hõbedat ja kuidas sa võtjat needsid, nii et minagi seda kuulsin? See hõbe on minu käes, mina võtsin selle.” Selle peale lausus ema: „Õnnistagu Jehoova mu poega!” 3 Miika andis need 1100 seeklit hõbedat emale tagasi ja ta ema ütles: „Selle hõbeda pühendan ma Jehoovale, et teha nikerdatud kuju ja valatud kuju oma pojale.+ Nii et see hõbe saab ikkagi sulle.”

4 Niisiis tagastas Miika hõbeda emale, kes andis 200 seeklit* hõbedat hõbesepale. See valmistas ühe nikerdatud kuju ja ühe valatud kuju ning need pandi Miika majja. 5 Sel mehel, Miikal, oli jumalakoda, ning ta valmistas õlarüü+ ja teeravikujud*+ ning määras ühe oma poja endale preestriks.+ 6 Neil päevil polnud Iisraelis kuningat.+ Igaüks tegi, mis oli tema enda silmis õige.+

7 Juuda Petlemmas+ elas üks leviit,+ noor mees Juuda suguvõsast. Ta oli elanud seal juba mõnda aega. 8 Siis lahkus see mees Juudamaalt Petlemma linnast, et leida omale teine elukoht. Teel olles jõudis ta Miika majani+ Efraimi mägismaal. 9 Miika küsis temalt: „Kust sa tuled?” Mees vastas: „Ma olen leviit Juuda Petlemmast ja ma otsin endale uut elupaika.” 10 Miika ütles talle: „Jää minu juurde ning ole mulle nõuandjaks* ja preestriks. Ma annan sulle 10 seeklit* hõbedat aastas ning riided ja toidu.” Leviit oligi nõus. 11 Ta jäi Miika juurde elama ja oli talle nagu ta enda poeg. 12 Samuti määras Miika leviidi endale preestriks+ ja see asus elama tema majja. 13 Siis ütles Miika: „Nüüd ma tean, et Jehoova teeb mulle head, sest mul on preestriks leviit.”

18 Neil päevil polnud Iisraelis kuningat.+ Sel ajal otsis daanlaste suguharu+ endale maad, kus elada, sest neil polnud Iisraeli suguharude keskel piisavalt pärandmaad.+

2 Daanlased saatsid oma suguharust viis vaprat meest Sorast ja Estaolist+ luurele ja maad uurima. Nad ütlesid neile: „Minge uurige maad.” Luurajad jõudsid Efraimi mägismaale Miika maja+ juurde ja ööbisid seal. 3 Miika maja juures kuulsid nad noore leviidi häält* ning nad läksid tema juurde ja küsisid: „Kes sind siia tõi? Mida sa siin teed ja mis sind siin hoiab?” 4 Tema kostis: „Miika tegi minu heaks üht kui teist ning palkas mu endale preestriks.”+ 5 Nad ütlesid talle: „Küsi palun Jumalalt, kas meie teekond õnnestub.” 6 Preester vastas neile: „Minge rahus. Jehoova saadab teid teie teekonnal.”

7 Nii läksid need viis meest edasi ja jõudsid Laisi.+ Nad nägid, et sealne rahvas elab siidonlaste kombel teistest sõltumatult. See rahvas elas rahus ja kurja kartmata+ ning ükski vallutaja polnud nende maale tunginud. Nad olid siidonlastest kaugel ja neil polnud teistega mingit tegemist.

8 Kui daanlased jõudsid tagasi oma vendade juurde Sorasse ja Estaoli,+ küsisid need: „Kuidas teil läks?” 9 Nad vastasid: „Lähme ründame neid, sest me nägime, et see maa on väga hea. Miks te kõhklete? Ärge viivitage, vaid võtke see maa oma valdusse! 10 Kui te sinna jõuate, näete rahvast, kes elab kurja kartmata.+ Nende maa on avar ja Jumal on andnud selle teie kätte — paiga, kus ei ole puudust millestki, mida maa peal leidub.”+

11 Siis läks Sorast ja Estaolist+ teele 600 relvastatud meest daanlaste suguharust. 12 Nad lõid laagri püsti Juudamaal Kirjat-Jearimi+ lähedal. Seepärast kutsutakse seda Kirjat-Jearimist lääne pool asuvat paika tänini Mahane-Daaniks*.+ 13 Sealt nad liikusid edasi Efraimi mägismaale ja jõudsid Miika maja+ juurde.

14 Siis need viis meest, kes olid käinud Laisimaal luurel,+ ütlesid oma vendadele: „Kas te teate, et neis majades on õlarüü, teeravikujud ning üks nikerdatud kuju ja valatud kuju?+ Mõelge nüüd, mida teil tuleks teha.” 15 Nad peatusid ja läksid noore leviidi+ maja juurde, mis asus Miika maja kõrval, ja küsisid, kuidas noormehel läheb. 16 Kogu selle aja seisid need 600 relvastatud daanlast+ värava juures. 17 Viis luurajat+ läksid aga sisse, et võtta sealt nikerdatud kuju, õlarüü,+ teeravikujud+ ja valatud kuju.+ Preester+ seisis samal ajal koos 600 relvastatud mehega värava juures. 18 Luurajad läksid Miika majja ning võtsid nikerdatud kuju, õlarüü, teeravikujud ja valatud kuju. Preester küsis neilt: „Mida te teete?” 19 Need vastasid: „Ole vait ja tule meiega! Ole meile nõuandjaks* ja preestriks. Sest mõtle, kas on parem olla preestriks ühe mehe majas+ või olla seda tervele suguvõsale või koguni suguharule Iisraelis?”+ 20 See mõte meeldis preestrile. Ta võttis õlarüü, teeravikujud ja nikerdatud kuju+ ning lahkus koos meestega.

21 Teele asudes paigutasid nad lapsed, kariloomad ja väärtuslikumad asjad kõige ette. 22 Kui daanlased olid Miika majast juba eemal, tulid Miika naabrimehed kokku ja nad jõudsid daanlastele järele. 23 Kui nad daanlasi hõikasid, pöördusid need Miika poole ja küsisid: „Mis on? Miks sa nad kokku kutsusid?” 24 Miika vastas: „Te võtsite ära minu tehtud jumalad ja viite kaasa ka mu preestri! Mis siis mulle jääb? Kuidas te nüüd küsite: „Mis on?”!” 25 Daanlased vastasid: „Ära tõsta meie peale häält, et vihased mehed sulle kallale ei tuleks ning ei tapaks sind ja su peret.” 26 Daanlased jätkasid oma teed. Miika sai aru, et nad on temast tugevamad, ning pöördus tagasi koju.

27 Nemad aga võtsid Miika tehtud kujud ja tema preestri ning läksid Laisi,+ rahva juurde, kes elas rahus ja kurja kartmata.+ Daanlased tapsid selle linna elanikud mõõgaga ja põletasid linna maha. 28 Polnud kedagi, kes oleks neid päästnud, sest see linn oli Siidonist kaugel ja neil polnud teistega mingit tegemist. Lais asus Beet-Rehobile kuuluvas orus.+ Siis ehitasid daanlased linna üles ja jäid sinna elama. 29 Nad panid linnale nimeks Daan+ oma isa Daani järgi, kes oli Iisraeli poeg.+ Enne oli linna nimi olnud Lais.+ 30 Seejärel püstitasid daanlased endale nikerdatud kuju,+ ja Joonatan,+ kes oli Moosese poja Geersomi poeg,+ ning tema pojad said daanlaste suguharu preestriteks ja olid seda kuni päevani, mil maa rahvas pagendusse viidi. 31 Miika tehtud nikerdatud kuju seisis seal kõik need päevad, mil Jumala koda asus Siilos.+

19 Neil päevil polnud Iisraelis kuningat.+ Efraimi mägismaa+ kaugeimas nurgas elas sel ajal üks leviit, kes võttis endale Juuda Petlemmast+ liignaise. 2 Aga see naine murdis talle truudust ning läks ta juurest ära oma isamajja Juuda Petlemma. Ta jäi sinna neljaks kuuks. 3 Siis läks ta mees koos teenri ja kahe eesliga tema juurde, et keelitada teda tagasi tulema. Kui mees jõudis kohale, kutsus naine ta oma isamajja ning naise isa rõõmustas teda nähes. 4 Äi palus tal jääda kolmeks päevaks tema juurde. Nad sõid ja jõid ning ta ööbis seal.

5 Kui nad neljanda päeva varahommikul tõusid, et teele asuda, ütles nooriku isa oma väimehele: „Söö veidi, siis jaksad teele minna.” 6 Nad istusid maha ning sõid ja jõid üheskoos. Siis ütles nooriku isa mehele: „Palun jää ometi ööseks ja tunne end mõnusalt.” 7 Kui mees hakkas end ikkagi teele asutama, käis äi talle muudkui peale, nii et mees jäigi veel üheks ööks.

8 Kui ta viienda päeva varahommikul end teele sättis, ütles äi: „Söö veidi, et jõudu koguda.” Nii veetsid nad üheskoos süües aega, kuni päev hakkas õhtusse veerema. 9 Kui siis mees koos liignaise ja teenriga minema tahtis hakata, ütles äi: „Vaata, päev kaldub juba õhtusse! Jääge veel ööseks, päev hakkab juba lõppema. Jääge ööseks siia ja tundke end mõnusalt. Homme aga tõuske vara ja asuge koduteele.” 10 Ent mees polnud nõus veel üheks ööks jääma, vaid ta tõusis ja läks kuni Jebuusini, see on Jeruusalemmani.+ Koos temaga olid tema liignaine ja teener, samuti kaks saduldatud eeslit.

11 Kui nad jõudsid Jebuusi lähedale, hakkas päike loojuma ja teener küsis oma isandalt: „Kas peaksime jääma ööseks sellesse jebuuslaste linna?” 12 Tema isand aga vastas: „Pole hea peatuda võõraste linnas, kus ei ela iisraellased. Lähme edasi Gibeasse.”+ 13 Ja ta ütles oma teenrile: „Püüame jõuda ööseks kas Gibeasse või Raamasse.”+ 14 Nad jätkasid teekonda ning kui päike oli juba loojumas, olid nad Benjaminile kuuluva Gibea lähedal.

15 Nad peatusid Gibeas, et seal ööbida. Jõudnud linna, võtsid nad istet linnaväljakul, kuid keegi ei kutsunud neid enda juurde öömajale.+ 16 Õhtul tuli põllutöölt üks vana mees, kes oli pärit Efraimi mägismaalt+ ja oli nüüd elanud mõnda aega Gibeas. Kohalikud elanikud olid aga benjaminlased.+ 17 Kui see vana mees nägi linnaväljakul teekäijat, küsis ta temalt: „Kuhu sa lähed ja kust sa tuled?” 18 Too vastas: „Me oleme teel Juudamaa Petlemmast Efraimi mägismaa äärealale, kust ma olen pärit. Ma käisin Juudamaa Petlemmas+ ja olen nüüd minemas Jehoova kotta*, aga keegi ei võta mind oma majja. 19 Meil on eeslitele piisavalt õlgi ja sööta,+ samuti on meil leiba+ ja veini minu, mu naise ja meie teenri jaoks. Meil on kõik olemas.” 20 Vana mees aga ütles: „Rahu sulle! Luba minul hoolitseda kõige eest, mis sa vajad. Ära ainult jää ööseks väljakule.” 21 Seejärel tõi ta tema oma majja ja toitis eesleid. Nad pesid jalad ning hakkasid sööma ja jooma.

22 Samal ajal kui nad seal mõnusalt koos istusid, piirasid linna nurjatud mehed maja ümber, tagusid vastu ust ja karjusid vanale mehele, majaomanikule: „Too välja see mees, kes su majja tuli, et saaksime temaga ühtida!”+ 23 Seepeale läks majaomanik välja ja ütles neile: „Ei, mu vennad, palun teid, ärge tehke kurja! See mees on mu majas külaline. Ärge tehke sellist jäledust! 24 Mul on siin tütar, kes on neitsi, samuti selle mehe liignaine. Las ma toon nemad välja ning alandage neid, kui tahate.+ Ärge ainult selle mehega sellist jäledust tehke.”

25 Ent mehed ei võtnud teda kuulda. Siis haaras leviit kinni oma liignaisest+ ja viis tema välja nende juurde. Nad vägistasid ja kuritarvitasid teda kogu öö kuni hommikuni. Alles koidu ajal lasid nad tal minna. 26 Varahommikul tuli naine ja vajus kokku selle maja ukse ette, kus tema isand ööbis, ning lamas seal, kuni valgeks läks. 27 Kui ta isand hommikul üles tõusis ja teeleasumiseks uksed avas, nägi ta oma liignaist maja sissekäigu ees lamamas, käed läve peal. 28 Ta ütles naisele: „Tõuse üles, hakkame minema!” Kuid vastust ei tulnud. Siis pani mees ta eesli selga ja asus koduteele.

29 Koju jõudnud, võttis ta suure noa, lõikas oma liignaise surnukeha kaheteistkümneks tükiks ja saatis ühe tüki igasse Iisraeli piirkonda. 30 Kõik, kes seda nägid, ütlesid: „Midagi niisugust pole tehtud ega nähtud alates päevast, mil iisraellased lahkusid Egiptusemaalt, kuni tänaseni. Mõelge sellele, pidage nõu+ ja öelge meile, mida teha.”

20 Siis kogunesid Jehoova juurde Mispasse+ kõik iisraellased Daanist+ kuni Beer-Sebani, samuti Gileadimaalt,+ terve kogudus nagu üks mees. 2 Kõik rahva ja Iisraeli suguharude peamehed asusid oma kohtadele Jumala rahva hulgas, kuhu kuulus 400 000 mõõkadega relvastatud jalameest.+

3 Benjaminlased kuulsid, et iisraellased olid tulnud üles Mispasse.

Siis ütlesid iisraellased: „Rääkige, kuidas sai midagi nii kohutavat sündida.”+ 4 Seepeale võttis sõna leviit,+ mõrvatud naise mees: „Ma tulin koos oma liignaisega Benjaminile kuuluvasse Gibeasse,+ et seal ööbida. 5 Gibea elanikud* tõusid minu vastu ja piirasid öösel maja ümber. Nad kavatsesid tappa mind, kuid hoopis vägistasid mu liignaise, nii et ta suri.+ 6 Seepärast võtsin ma oma liignaise surnukeha, lõikasin selle tükkideks ja saatsin kõigisse Iisraelile pärandatud piirkondadesse,+ sest gibealased olid teinud Iisraelis häbiväärse ja jäleda teo. 7 Nüüd arutagu kogu Iisraeli rahvas seda asja ja andku nõu!”+

8 Siis tõusis kogu rahvas nagu üks mees ja ütles: „Keegi meist ei lähe oma telki ega pöördu oma koju. 9 Me teeme Gibeaga nii: me läheme üles selle vastu, nagu liisk näitab.+ 10 Me võtame kõigist Iisraeli suguharudest kümme meest sajast, sada tuhandest ja tuhat kümnest tuhandest, kes muretseksid sõjameestele toidumoona, et need saaksid minna Benjamini Gibea vastu selle häbiväärse ja jäleda teo pärast, mis on Iisraelis sündinud.” 11 Nii kogunesid kõik Iisraeli mehed nagu üks mees selle linna vastu.

12 Iisraeli suguharud saatsid mehi kõigi benjaminlaste juurde ütlema: „Mis hirmus kuritegu on teie keskel küll toime pandud! 13 Andke nüüd välja need nurjatud Gibea mehed,+ et võiksime nad hukata ning kõrvaldada Iisraelist kurjuse!”+ Aga benjaminlased ei võtnud oma vendade iisraellaste häält kuulda.

14 Siis kogunesid benjaminlased oma linnadest Gibeasse, et iisraellaste vastu sõdida. 15 Sel päeval tuli benjaminlaste linnadest kokku 26 000 mõõgameest, peale nende veel 700 valitud meest Gibeast. 16 Selles sõjaväes oli 700 valitud vasakukäelist meest, kellest igaüks lingutas kive karvapealt ega eksinud.

17 Iisraeli mehi, benjaminlased välja arvatud, koguti kokku 400 000 mõõgameest,+ kõik kogenud sõjamehed. 18 Nad läksid üles Peetelisse, et küsida nõu Jumalalt.+ Iisraellased küsisid: „Kes meist peaks olema eesotsas, kui läheme sõdima benjaminlaste vastu?” Jehoova vastas: „Juuda olgu eesotsas.”

19 Hommikul lõid iisraellased laagri üles Gibea alla.

20 Nüüd läksid Iisraeli mehed välja, et benjaminlastega sõdida. Nad seadsid end Gibea juures nende vastu lahinguvalmis. 21 Benjaminlased tulid Gibeast välja ning lõid sel päeval maha 22 000 Iisraeli meest. 22 Kuid Iisraeli sõjavägi võttis julguse kokku ning seadis end taas lahinguvalmis samas paigas, kus esimesel päeval. 23 Siis läksid iisraellased üles Peetelisse ja nutsid Jehoova ees kuni õhtuni ning küsisid Jehoovalt: „Kas peame taas oma vendade benjaminlastega sõdima minema?”+ Jehoova vastas: „Jah, minge!”

24 Niisiis lähenesid iisraellased benjaminlastele teiselgi päeval. 25 Aga benjaminlased tulid ka teisel päeval Gibeast välja neile vastu ja lõid maha veel 18 000 Iisraeli mõõgameest.+ 26 Seepeale läksid kõik Iisraeli mehed üles Peetelisse. Nad nutsid ja istusid seal Jehoova ees+ ning paastusid+ sel päeval kuni õhtuni ja tõid Jehoovale põletus-+ ja rahuohvreid.+ 27 Seejärel küsisid iisraellased Jehoovalt nõu,+ kuna Jumala lepingulaegas oli neil päevil Peetelis. 28 Piinehas,+ Aaroni poja Eleasari poeg, teenis neil päevil laeka ees. Nad küsisid: „Kas peame veel minema sõdima oma vendade benjaminlaste vastu või pole vaja minna?”+ Jehoova vastas: „Minge, sest homme ma annan nad teie kätte.” 29 Siis seadis Iisrael varitsejad+ kõikjale ümber Gibea.

30 Iisraellased läksid ka kolmandal päeval üles benjaminlaste vastu ning seadsid end Gibea vastu lahinguvalmis nagu eelmistelgi kordadel.+ 31 Kui benjaminlased sõjaväele vastu läksid, meelitati nad linnast eemale.+ Siis, nagu eelnevatelgi kordadel, tungisid benjaminlased peale ja tapsid mehi maanteedel, millest üks viib üles Peetelisse ja teine Gibeasse; nad jätsid umbes 30 iisraellast surnuna maha.+ 32 Benjaminlased ütlesid: „Nad saavad meie käest lüüa nagu ennegi.”+ Aga iisraellased ütlesid: „Taganeme ja meelitame nad linnast eemale maanteedele.” 33 Kõik Iisraeli mehed tõusid oma paigast ning seadsid end lahinguvalmis Baal-Taamari juures, samal ajal kui iisraellastest varitsejad tormasid välja oma paikadest Gibea lähedal. 34 10 000 valitud meest kogu Iisraelist tuli Gibea alla ja võitlus oli äge. Benjaminlased aga ei teadnud, et häving läheneb.

35 Jehoova alistas benjaminlased+ Iisraeli ees ja iisraellased surmasid sel päeval 25 100 Benjamini mõõgameest.+

36 Benjaminlased olid arvanud, et nad alistavad iisraellased, kuna need taganesid Benjamini ees,+ kuid iisraellased taganesid sellepärast, et lootsid varitsejatele, kelle nad olid seadnud Gibea vastu.+ 37 Varitsejad tegutsesid kiiresti ja sööstsid Gibea poole, nad vallutasid linna ja lõid kõik elanikud mõõgaga maha.

38 Iisraeli mehed olid varitsejatega kokku leppinud, et need lasevad märguandena linnast suitsu tõusta.

39 Kui iisraellased lahingust taandusid, ründasid neid benjaminlased, lõid maha umbes 30 iisraellast+ ja ütlesid: „Nad saavad meie käest uuesti lüüa nagu eelmises lahingus.”+ 40 Kuid linnast hakkas märguandena tõusma suitsusammas. Kui benjaminlased tagasi vaatasid, nägid nad, et kogu linn on leekides. 41 Iisraellased pöörasid ringi ja benjaminlased kohkusid, nähes, et neid on tabanud õnnetus. 42 Nad taganesid Iisraeli meeste eest kõrbe poole, kuid need püsisid neil kannul ning linnadest tulnud mehed ühinesid teiste iisraellastega ja tapsid benjaminlasi. 43 Nad piirasid benjaminlased ümber ja jälitasid neid visalt. Nad lõid benjaminlasi otse Gibea külje all, ida pool. 44 Seal langes 18 000 Benjamini vägevat sõjameest.+

45 Benjaminlased põgenesid kõrbesse Rimmoni kaljurünka+ poole ja iisraellased tapsid maanteedel veel 5000 meest. Nad jälitasid benjaminlasi kuni Gideomini, lüües maha veel 2000 meest. 46 Sel päeval langes 25 000 Benjamini mõõgameest,+ kes kõik olid vägevad sõjamehed. 47 Aga 600 meest põgenes kõrbesse Rimmoni kaljurünkale, kuhu nad jäid neljaks kuuks.

48 Iisraeli mehed läksid tagasi ja lõid benjaminlastest mõõgaga maha need, kes nende linnades olid, nii inimesed kui ka kariloomad, kõik, kes olid sinna jäänud. Nad põletasid maha kõik linnad, mis neile teel ette jäid.

21 Iisraeli mehed olid Mispas+ vandunud: „Ükski meist ei anna oma tütart naiseks benjaminlasele.”+ 2 Siis tuli rahvas Peetelisse+ ja istus Jumala ees kuni õhtuni, ise valjult ja kibedalt nuttes. 3 Nad ütlesid: „Oh, Jehoova, Iisraeli Jumal, miks küll Iisraelis nõnda juhtus? Miks puudub täna Iisraelist üks suguharu?” 4 Järgmisel päeval tõusis rahvas vara, ehitas sinna altari ning ohverdas põletus- ja rahuohvreid.+

5 Siis küsis Iisraeli rahvas: „Kes kõigi Iisraeli suguharude hulgast ei ole tulnud üles Jehoova juurde?” Sest nad olid pühalikult vandunud, et surmavad igaühe, kes jätab Jehoova juurde Mispasse tulemata. 6 Aga Iisraeli rahval hakkas oma vennast Benjaminist nendega juhtunu pärast kahju ja nad ütlesid: „Täna on Iisraelist üks suguharu ära raiutud. 7 Mida me teeme, et sellest järelejäänud endale naised saaksid? Me oleme ju Jehoovale vandunud,+ et me ei anna kedagi oma tütreist neile naiseks.”+

8 Nad küsisid: „Kes Iisraeli suguharude hulgast pole tulnud üles Jehoova juurde Mispasse?”+ Selgus, et Gileadi-Jaabesest polnud keegi tulnud koguduse juurde laagrisse. 9 Sest kui rahvas ära loeti, tuli välja, et kohal polnud ühtki Gileadi-Jaabese elanikku. 10 Nii saatis kogudus sinna 12 000 vapraimat meest, käskides neid: „Minge ja lööge Gileadi-Jaabese elanikud mõõgaga maha, ka naised ja lapsed.+ 11 Teil tuleb surmata kõik mehed ja naised. Jätke ellu ainult need naised, kes pole mehega maganud.” 12 Nad leidsid Gileadi-Jaabese elanike hulgast 400 tüdrukut, kes olid neitsid ja polnud kunagi mehega maganud. Need toodi laagrisse Siilosse+ Kaananimaal.

13 Siis saatis terve kogudus sõnumi benjaminlastele, kes olid Rimmoni kaljurünkal,+ ja pakkus neile rahu. 14 Benjaminlased tulidki tagasi ja neile anti need naised, kes olid Gileadi-Jaabeses ellu jäetud.+ Kuid nendest benjaminlastele ei jätkunud. 15 Rahval oli Benjaminiga juhtunu pärast kahju,+ sest Jehoova oli teinud lõhe Iisraeli suguharude vahele. 16 Koguduse vanemad ütlesid: „Mida peaksime tegema, et ka ülejäänud endale naised saaksid? On ju Benjaminist naissugu hävitatud.” 17 Nad vastasid: „Ellujäänud benjaminlastele peab jääma pärand, et Iisraelist ühte suguharu minema ei pühitaks. 18 Aga meie ei või oma tütreid neile naiseks anda, sest Iisraeli rahvas on vandunud: „Neetud olgu see, kes annab naise Benjaminile!””+

19 Siis nad ütlesid: „Igal aastal on Jehoova püha Siilos,+ mis asub Peetelist põhja pool, Peetelist Sekemisse minevast maanteest ida pool ja Leboonast lõuna pool.” 20 Nad käskisid benjaminlasi: „Minge ja varitsege viinamägedel! 21 Kui Siilo neiud tulevad ringtantse tantsima, siis tulge viinamägedelt ning kahmake endale naine Siilo neidudest ja minge tagasi Benjaminimaale. 22 Kui nende isad või vennad tulevad meid süüdistama, siis ütleme neile: „Halastage meile nende pärast, sest me ei toonud neile kõigile sõjast naist,+ ja teiegi pole saanud neile naisi anda, sest te oleksite ise süüdi jäänud.””+

23 Benjaminlased tegidki niimoodi ja iga varitseja võttis endaga kaasa naise tantsijate hulgast. Siis nad läksid tagasi oma pärandmaale, ehitasid oma linnad üles+ ja asusid neisse elama.

24 Ja iisraellased läksid laiali, igaüks oma suguharu ja pere juurde, igaüks oma pärandmaale.

25 Neil päevil polnud Iisraelis kuningat.+ Igaüks tegi, mis oli tema enda silmis õige.