RUTT

1 Neil päevil, kui kohtumõistjad mõistsid õigust,+ tuli maale nälg. Üks mees Juuda Petlemmast+ läks koos naise ja kahe pojaga teele, et asuda võõrana elama Moabi väljadele.+ 2 Mehe nimi oli Elimelek*, naise nimi Noomi* ning kahe poja nimed Mahlon* ja Kiljon*. Nad olid efratlased Juuda Petlemmast. Nad jõudsid Moabi väljadele ja jäid sinna.

3 Mõne aja pärast Noomi mees Elimelek suri ning naine jäi kahe pojaga üksi. 4 Hiljem abiellusid pojad moablannadega, kellest ühe nimi oli Orpa ja teise nimi Rutt.+ Nad elasid seal umbes kümme aastat. 5 Siis surid ka mõlemad pojad, Mahlon ja Kiljon, ning Noomil polnud enam ei meest ega lapsi. 6 Ta asus oma miniatega teele, et Moabi väljadelt tagasi pöörduda, sest ta oli kuulnud, et Jehoova on hoolitsenud oma rahva eest ja andnud neile leiba.

7 Noomi lahkus koos mõlema miniaga oma elupaigast. Kui nad mööda teed Juudamaa poole sammusid, 8 ütles Noomi oma miniatele: „Minge tagasi oma ema koju. Osutagu Jehoova teile truud armastust,+ nagu teiegi osutasite oma meestele, kes on nüüd surnud, ja olete osutanud ka minule. 9 Aidaku Jehoova teil kummalgi leida varjupaik oma mehe majas.”+ Seejärel andis ta neile suud ning nad hakkasid valjusti nutma. 10 Nad kinnitasid talle mitu korda: „Ei, me tuleme koos sinuga sinu rahva juurde.” 11 Kuid Noomi lausus: „Minge tagasi, mu tütred. Miks peaksite tulema koos minuga? On siis mul veel lootust sünnitada poegi, kes võiksid saada teile meesteks?+ 12 Pöörduge tagasi, mu tütred. Minge, sest ma olen liiga vana, et mehele minna. Isegi kui ma juba täna õhtul mehele saaksin ja poegi sünnitaksin, 13 kas te siis ootaksite, kuni nad suureks kasvavad? Kas jätaksite nende pärast abiellumata? Ei, mu tütred. Kui mõtlen teie peale, läheb mul meel kibedaks, sest Jehoova käsi on tõusnud mu vastu.”+

14 Siis puhkesid nad taas valjusti nutma ning Orpa andis oma ämmale suud ja lahkus. Rutt aga jäi ämma juurde. 15 Noomi ütles: „Vaata, su mehe vennanaine pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde. Mine sinagi koos temaga tagasi.”

16 Rutt aga vastas: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja sinust lahkuksin, sest kuhu lähed sina, sinna lähen ka mina, ja kus veedad öö sina, seal veedan öö ka mina. Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.+ 17 Kus sured sina, seal suren minagi ja sinna maetagu mindki. Jehoova tehku minuga ükskõik mida, kui miski muu kui surm peaks meid lahutama!”

18 Kui Noomi nägi, et Rutil on kindel nõu temaga kaasa tulla, ei püüdnud ta teda enam ümber veenda. 19 Niisiis jätkasid nad üheskoos teed, kuni jõudsid Petlemma.+ Nende saabudes läks kogu linn elevile ja naised küsisid: „Kas see on Noomi?” 20 Noomi ütles naistele: „Ärge hüüdke mind Noomiks*, vaid hüüdke mind Maaraks*, sest Kõikvõimas on teinud mu elu väga kibedaks.+ 21 Külluses ma läksin ära ja tühjade kätega tõi Jehoova mind tagasi. Miks hüüate mind Noomiks, kui Jehoova on olnud minu vastu ja Kõikvõimas on teinud mulle halba?”+

22 Nõnda tuli Noomi tagasi Moabi väljadelt+ koos oma minia moablanna Rutiga. Nad jõudsid Petlemma odralõikuse alguses.+

2 Noomil oli mehepoolne sugulane, kes oli jõukas mees. Tema nimi oli Boas+ ja ta oli Elimeleki suguvõsast.

2 Moablanna Rutt palus Noomit: „Luba ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt,+ kelle silmis ma armu leian.” Noomi vastas: „Mine, mu tütar.” 3 Rutt läkski ja hakkas põllul lõikajate järel noppima. Ta sattus põllule, mis kuulus Boasele+ Elimeleki suguvõsast.+ 4 Siis tuli Petlemmast Boas ning ütles lõikajatele: „Jehoova olgu teiega!” ja nemad vastasid: „Jehoova õnnistagu sind!”

5 Seejärel küsis Boas noorelt mehelt, kes oli lõikajate ülevaataja: „Kelle perest see noor naine on?” 6 Lõikajate ülevaataja vastas: „Ta on moablanna,+ kes tuli koos Noomiga Moabi väljadelt.+ 7 Ta palus luba siin põllul järelnoppida+ ja korjata mahalõigatud viljapäid* lõikajate järel. Ta on juba hommikust saati jalgel olnud, alles nüüd istus ta varjualusesse natukeseks puhkama.”

8 Siis ütles Boas Rutile: „Kuula mind, mu tütar! Ära mine noppima teisele põllule ja ära lahku siit, vaid ole siin koos minu tüdrukutega.+ 9 Vaata, millisel põllul nad saaki koristavad, ja mine sinna. Ma olen keelanud noortel meestel sind puutuda. Kui sul on janu, mine veeanumate juurde ja joo, mida noored mehed on ammutanud.”

10 Seepeale langes Rutt põlvili, kummardas maani ja ütles talle: „Miks ma küll olen sinu silmis armu leidnud ja miks sa oled mind märganud? Ma olen ju võõramaalane.”+ 11 Boas vastas: „Mulle on antud teada kõik, mis sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ning oma sugulaste maa ja tulid rahva juurde, keda sa varem ei tundnud.+ 12 Jehoova tasugu sulle su teo eest!+ Jehoova, Iisraeli Jumal, kelle tiibade alla sa oled tulnud varju otsima,+ andku sulle vääriline tasu!” 13 Rutt kostis: „Luba mul leida armu su silmis, mu isand, sest sa oled mind lohutanud ja oma teenija südant vaigistanud, kuigi ma isegi ei kuulu su teenijate hulka.”

14 Kui jõudis kätte söögiaeg, ütles Boas Rutile: „Tule siia, võta paluke leiba ja kasta veiniäädikasse.” Too istuski lõikajate juurde ja Boas ulatas talle röstitud viljateri. Rutt sõi, nii et ta kõht sai täis ja tal jäi toitu ülegi. 15 Kui ta tõusis, et järelnoppimist+ jätkata, andis Boas oma noortele meestele käsu: „Las ta korjab mahalõigatud viljapäid, ärge teda tülitage.+ 16 Tõmmake ka viljavihkudest midagi tema jaoks välja ja jätke maha, et ta saaks neid noppida, ning ärge teda heidutage.”

17 Rutt korjas põllul viljapäid kuni õhtuni.+ Seejärel ta peksis vilja, mis ta oli kogunud, ja sai umbes eefa* otri. 18 Ta võttis vilja ja läks linna ning tema ämm nägi, mis ta oli korjanud. Rutt võttis välja ka toidu, mis tal oli üle jäänud,+ kui ta kõht oli täis saanud, ja andis Noomile.

19 Ämm küsis: „Kus sa täna viljapäid korjasid ja kus sa töötasid? Õnnistatud olgu see, kes sind märkas!”+ Rutt rääkis oma ämmale, kus ta oli töötanud, öeldes: „Ma töötasin täna mehe juures, kelle nimi on Boas.” 20 Seepeale sõnas Noomi oma miniale: „Õnnistagu teda Jehoova, kes pole oma truust armastusest ilma jätnud ei elavaid ega surnuid!”+ Noomi jätkas: „See mees on meie sugulane.+ Ta on üks meie väljaostjatest.”+ 21 Siis lausus moablanna Rutt: „Boas ütles mulle veel, et ma hoiaksin tema tööliste lähedale, kuni nad on kogu ta vilja koristanud.”+ 22 Noomi ütles oma miniale Rutile: „Mu tütar, see on hea, kui sa lähed koos tema tüdrukutega, sest teistel põldudel võidaks sind kimbutada.”

23 Nii jäi Rutt Boase tüdrukute lähedale järelnoppima, kuni odra- ja nisulõikus olid lõppenud,+ ning ta elas oma ämma juures.+

3 Ruti ämm Noomi aga ütles talle: „Mu tütar, kas ma ei peaks otsima sulle oma kodu,+ et sul läheks hästi? 2 Eks ole Boas meie sugulane?+ Tema tüdrukutega oled sa ju koos olnud. Täna õhtul tuulab ta viljapeksuplatsil otri. 3 Pese nüüd end ja võia aromaatse õliga. Siis pane end kenasti riidesse ja mine alla viljapeksuplatsile. Ära näita end mehele enne, kui ta on söömise ja joomise lõpetanud. 4 Pane tähele, kuhu ta magama heidab. Seejärel mine ja tõsta kate tema jalgadelt ning heida sinna maha. Küll ta siis ütleb sulle, mida sa pead tegema.”

5 Rutt lausus: „Ma teen kõik, mis sa mulle ütled.” 6 Ta läks alla viljapeksuplatsile ja tegi täpselt nii, nagu ämm oli teda õpetanud. 7 Boas sõi ja jõi ning ta süda oli rõõmus. Siis ta läks ja heitis viljakuhja äärde magama. Seejärel tuli Rutt vargsi ja tõstis katte tema jalgadelt ning heitis maha. 8 Kesköö paiku ärkas mees võpatades üles. Ta tõusis istukile ja nägi, et keegi naine lamab tema jalgade juures. 9 Boas küsis: „Kes sa oled?” ja tema vastas: „Ma olen Rutt, su teenija. Laota oma hõlm oma teenija üle, sest sa oled meie väljaostja.”+ 10 Seepeale ütles Boas: „Mu tütar, Jehoova õnnistagu sind! Sa oled sel korral osutanud truud armastust enamgi kui esimesel korral,+ sest sa pole järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad. 11 Ja nüüd, mu tütar, ära karda. Ma teen sinu heaks kõik, mida sa palud,+ sest siin linnas teab igaüks, et sa oled väga tubli naine. 12 On küll tõsi, et ma olen väljaostja,+ aga leidub üks minust veel lähedasem sugulane.+ 13 Jää täna ööseks siia, ja hommikul, kui ta on valmis sind välja ostma, siis, hea küll, ostku.+ Kui ta aga ei soovi seda teha, siis, nii tõesti, kui Jehoova elab, ostan mina sind välja. Maga siin hommikuni.”

14 Rutt magaski tema jalgade juures hommikuni. Ta tõusis üles, kui oli veel pime ning polnud võimalik teda ära tunda, sest Boas ei tahtnud, et keegi saaks teada, et Rutt oli tulnud viljapeksuplatsile. 15 Boas ütles: „Võta üleriie, mis sul ümber on, ja laota see laiali.” Rutt laotaski selle laiali ja Boas valas sinna kuus mõõtu* otri ning andis talle. Seejärel läks Boas linna.

16 Rutt läks oma ämma juurde ja see küsis: „Kuidas sul läks, mu tütar?” Seepeale jutustas Rutt kõigest, mida Boas oli tema heaks teinud, 17 ja lisas: „Ta andis mulle need kuus mõõtu otri ja ütles: „Ära mine oma ämma juurde tühjade kätega.”” 18 Noomi lausus: „Jää siia, mu tütar, kuni selgub, mis sellest asjast saab, sest see mees ei puhka enne, kui ta on selle asja korda ajanud. Ta teeb seda juba täna.”

4 Boas läks linnavärava+ juurde ja jäi sinna istuma. Kui sealt läks mööda väljaostja, keda Boas oli maininud,+ ütles Boas talle: „Tule, istu siia!” Too tuligi ja võttis istet. 2 Seejärel kutsus Boas kümme linnavanemat+ ja sõnas: „Istuge siia!” ja nad istusid.

3 Boas lausus väljaostjale:+ „Noomi, kes on tulnud tagasi Moabi väljadelt,+ peab müüma ära põllu, mis kuulus meie vennale Elimelekile.+ 4 Ma mõtlesin sulle sellest teatada ja pakkuda võimalust osta see endale linnaelanike ja mu rahva vanemate ees.+ Kui sa ostad selle välja, siis osta, aga kui mitte, siis ütle mulle, et ma teaksin, sest sul on väljaostuõigus ja mina olen sinust järgmine.” Too kostis: „Ma ostan selle välja.”+ 5 Siis lausus Boas: „Päeval, mil sa ostad Noomilt põllu, ostad sa selle ühtlasi moablannalt Rutilt, surnud mehe naiselt, et taastada surnu nimi tema pärandil.”+ 6 Selle peale ütles väljaostja: „Sel juhul ma ei saa seda osta, sest sellega ma teeksin oma pärandiosale kahju. Osta sina see endale minu väljaostuõigusega, sest mina ei saa seda teha.”

7 Varem oli Iisraelis väljaostuõiguse ja selle edasiandmise kinnitamiseks selline tava: mees pidi võtma jalast sandaali+ ja andma selle teisele. Nii tõendati Iisraelis, et kokkulepe on sõlmitud. 8 Seega, kui väljaostja ütles Boasele: „Osta sina see endale”, võttis ta sandaali jalast. 9 Siis ütles Boas vanematele ja kõigile sealolijaile: „Te olete täna tunnistajaks,+ et ma ostan Noomilt kõik, mis kuulus Elimelekile, ja kõik, mis kuulus Kiljonile ja Mahlonile. 10 Samuti saan ma moablanna Ruti, Mahloni naise, endale naiseks, et taastada surnud mehe nimi tema pärandiosal,+ et surnu nimi ei kaoks tema vendade hulgast ega tema linna väravast. Teie olete täna selle tunnistajad.”+

11 Seepeale ütlesid vanemad ja kõik, kes olid linnaväravas: „Me oleme tunnistajad! Jehoova tehku naine, kes su majja tuleb, Iisraeli rahva esiemade Raaheli ja Lea sarnaseks, kellest tuli suur rahvas.+ Käigu su käsi hästi Efratas+ ja saagu su nimi tuntuks Petlemmas!+ 12 Jehoova andku sulle selle noorikuga järeltulija+ ja sinu sugu olgu nagu Peretsil,+ kelle Taamar sünnitas Juudale!”

13 Niisiis võttis Boas Ruti endale naiseks. Ta heitis Ruti juurde ja Jehoova õnnistas naist, nii et see jäi lapseootele ja sünnitas poja. 14 Siis ütlesid naised Noomile: „Kiidetud olgu Jehoova, kes pole jätnud sind täna väljaostjata! Tema nime kuulutatagu Iisraelis! 15 Poisist on saanud su hingekosutaja, kes toetab sind vanas eas. Selle lapse on ilmale toonud su minia, kes sind armastab+ ja on sulle parem kui seitse poega.” 16 Noomi võttis lapse sülle ja sai tema hoidjaks 17 ning naabrinaised panid poisile nime. Nad ütlesid: „Noomile on sündinud poeg!” ja andsid talle nimeks Oobed.+ Temast sai Iisai+ isa ja Iisai oli Taaveti isa.

18 Need on Peretsi+ järeltulijad: Peretsile sündis Hesron,+ 19 Hesronile sündis Raam, Raamile sündis Amminadab,+ 20 Amminadabile+ sündis Nahson, Nahsonile sündis Salmon, 21 Salmonile sündis Boas, Boasele sündis Oobed, 22 Oobedile sündis Iisai+ ja Iisaile sündis Taavet.+