TEINE AJARAAMAT

1 Taaveti poja Saalomoni kuningavõim sai üha tugevamaks. Tema Jumal Jehoova oli temaga ja tegi ta erakordselt vägevaks.+

2 Saalomon kutsus kokku terve Iisraeli, tuhande- ja sajapealikud, kohtumõistjad ja kõik Iisraeli rahva peamehed, suguvõsade pealikud. 3 Siis läks Saalomon terve kogudusega Gibeoni ohvripaika,+ sest seal oli Jumala kogudusetelk, mille Jehoova teenija Mooses oli kõrbes teinud. 4 Kuid Jumala laeka oli Taavet toonud Kirjat-Jearimist+ Jeruusalemma, kuhu ta oli laeka jaoks telgi püstitanud.+ 5 Vaskaltar,+ mille oli valmistanud Betsaleel,+ Huuri poja Uuri poeg, oli Jehoova telkpühamu ees. Seal käis Saalomon koos kogudusega palvetamas. 6 Saalomon tõi sel korral kogudusetelgi vaskaltaril Jehoova ees 1000 põletusohvrit.+

7 Sel ööl ilmutas Jumal end Saalomonile ja ütles talle: „Palu, mida ma peaksin sulle andma!”+ 8 Saalomon vastas Jumalale: „Sa olid tulvil truud armastust mu isa Taaveti vastu+ ja oled pannud minu tema asemel kuningaks.+ 9 Oo, Jumal Jehoova, täida nüüd tõotus, mille sa andsid mu isale Taavetile,+ sest sa oled pannud mind kuningaks rahva üle, keda on sama palju kui mullapõrmu kübemeid.+ 10 Anna mulle selle rahva juhtimiseks tarkust ja teadmisi.+ Sest kes muidu suudaks kohut mõista sinu suurele rahvale?”+

11 Siis ütles Jumal Saalomonile: „Kuna see on su südamesoov ja sa ei palunud ei rikkust, varandust ega au, samuti mitte oma vihameeste surma, ja sa ei palunud endale ka mitte pikka iga, vaid palusid tarkust ja teadmisi, et mõista kohut mu rahvale, kellele ma olen pannud sind kuningaks,+ 12 siis sa saadki tarkust ja teadmisi, kuid ma annan sulle ka nii palju rikkust, varandust ja au, nagu pole olnud ühelgi kuningal enne sind ega ole ühelgi pärast sind.”+

13 Saalomon tuli Gibeoni ohvripaigast+ kogudusetelgi juurest Jeruusalemma ning ta valitses Iisraeli üle. 14 Saalomon hankis endale sõjavankreid ja hobuseid*, nii et tal oli ühtekokku 1400 vankrit ja 12 000 hobust*.+ Ta hoidis neid sõjavankrite linnades+ ja enda juures Jeruusalemmas.+ 15 Tänu kuningale oli Jeruusalemmas nii palju hõbedat ja kulda nagu kive+ ning seedripuitu nii rohkesti kui sükomoor-viigipuid Sefelas.+ 16 Saalomoni hobused toodi Egiptusest,+ kuninga kaupmehed ostsid talle hobusekarju* kindla hinna eest.+ 17 Egiptusest ostetud sõjavanker maksis 600 seeklit* hõbedat ja hobune 150*. Samuti müüsid kuninga kaupmehed neid edasi kõigile hettide ja süürlaste kuningatele.

2 Saalomon käskis ehitada koja, mis kannaks Jehoova nime,+ ja samuti kuningliku palee iseendale.+ 2 Saalomon pani 70 000 meest lihttöid tegema* ja 80 000 meest mägedesse kive raiuma.+ Nende juhatajateks määras ta 3600 meest.+ 3 Saalomon läkitas Tüürose kuningale Hiiramile+ teate: „Tee minu heaks sedasama, mida sa tegid mu isa Taaveti heaks, kui saatsid talle seedripuitu, et ta saaks endale elamiseks koja ehitada.+ 4 Mina ehitan nüüd koja, mis kannab mu Jumala Jehoova nime, ja pühendan selle temale, et tema ees healõhnalist suitsutusrohtu põletada,+ hoida alaliselt tema ees vaateleibu+ ning tuua põletusohvreid hommikul ja õhtul,+ hingamispäeval+ ja noorkuu ajal+ ning meie Jumala Jehoova pühade ajal.+ See on Iisraeli alaline kohus. 5 See koda, mille ma ehitan, peab tulema suurejooneline, sest meie Jumal on suurem kui kõik teised jumalad. 6 Aga kes suudaks temale koja ehitada? Teda ei mahuta ju taevas, kogu taevaavaruski.+ Kes olen mina, et saaksin temale koja ehitada? Ma saan ju teha vaid paiga, kus tema ees ohvrisuitsu tõusta lasta. 7 Saada mulle üks osav käsitööline, kes oskab teha töid kullast, hõbedast, vasest+ ja rauast ning purpurpunasest, karmiinpunasest ja sinisest lõngast ning oskab graveerida. Ta töötaks Juudas ja Jeruusalemmas koos minu vilunud käsitöölistega, kelle mu isa Taavet välja valis.+ 8 Ja saada mulle Liibanoni seedri-, kadaka-+ ja sandlipuid,+ sest ma tean, et su sulased on osavad Liibanonist puid maha võtma.+ Minu sulased hakkavad töötama koos sinu sulastega,+ 9 et hankida mulle palju puitu, sest koda, mille ma ehitan, tuleb erakordselt suur. 10 Ma annan sinu sulastele, puuraiduritele, toiduks 20 000 koori* nisu, 20 000 koori otri, 20 000 batti* veini ja 20 000 batti õli.”+

11 Seepeale kirjutas Tüürose kuningas Hiiram Saalomonile: „Jehoova armastab oma rahvast, sellepärast on ta pannud sinu kuningaks.” 12 Hiiram jätkas: „Olgu kiidetud Jehoova, Iisraeli Jumal, kes on loonud taeva ja maa! Sest ta on andnud kuningas Taavetile targa poja,+ kel on arukust ja taipu+ ning kes ehitab koja Jehoovale ja kuningliku palee iseendale. 13 Ma saadan sulle ühe osava ja targa käsitöölise, Hiiram-Abi,+ 14 kelle ema on daanlane, kuid isa tüüroslane. Ta on vilunud meister, kes oskab teha töid kullast, hõbedast, vasest, rauast, kivist ja puidust ning purpurpunasest, sinisest ja karmiinpunasest lõngast ja peenest kangast.+ Ta oskab igasuguseid uurendusi teha ja kõiki talle antud kavandeid ellu viia.+ Tema asub tööle koos sinu osavate käsitöölistega ja mu isanda, sinu isa Taaveti osavate käsitöölistega. 15 Saatku siis mu isand oma sulastele nisu, otri, õli ja veini, nagu ta on lubanud.+ 16 Meie raiume Liibanonist nii palju puid,+ kui sul on vaja, ja parvetame need merd mööda Joppesse,+ kust sa saad need siis Jeruusalemma viia.”+

17 Siis luges Saalomon ära kõik muulased Iisraelimaal,+ nagu oli teinud tema isa Taavet,+ ja neid oli 153 600 meest. 18 Neist 70 000 pani ta lihttöid tegema, 80 000 mägedesse kive raiuma+ ja 3600 määras ta juhatajateks, kes pidid rahva tööle panema.+

3 Saalomon hakkas ehitama Jehoova koda*+ Jeruusalemma Morija mäele,+ sellesse paika, kus Jehoova oli end tema isale Taavetile ilmutanud+ ja mille Taavet oli jebuuslase Ornani+ viljapeksuplatsil ette valmistanud. 2 Ta alustas ehitustöödega oma neljandal valitsusaastal teise kuu teisel päeval. 3 Saalomon rajas Jumala kojale vundamendi, mis oli endise küünra järgi 60 küünart pikk ja 20 küünart lai*.+ 4 Koja eeskoja pikkus oli 20 küünart, mis vastas koja laiusele, ja kõrgus oli 120*. Saalomon kattis eeskoja seestpoolt puhta kullaga.+ 5 Peasaali vooderdas ta kadakapuiduga*, misjärel kuldas selle parima kullaga+ ning kaunistas palmikujutiste+ ja kettidega.+ 6 Ta kaunistas koja ka väärtuslike kividega.+ Kuld,+ mida ta kasutas, oli pärit Parvaimist. 7 Ta kattis kullaga koja, selle talad, läved, seinad ja uksed+ ning uurendas seintele keerubid.+

8 Siis tegi ta kõige pühama paiga,+ mille pikkus oli 20 küünart ja mis vastas koja laiusele, mis oli samuti 20 küünart. Ta kattis selle 600 talendi* parima kullaga.+ 9 Naeltele kulus 50 seeklit* kulda. Ka katusekambrid kattis ta kullaga.

10 Kõige pühamasse paika tegi ta 2 keerubikuju ning kuldas need üle.+ 11 Keerubite tiibade+ pikkus oli kokku 20 küünart. Ühe keerubi üks tiib oli 5 küünart* pikk ja ulatus koja seinani ning ka tema teine tiib oli 5 küünart pikk ja see puudutas teise keerubi tiiba. 12 Ka teise keerubi üks tiib oli 5 küünart pikk ja ulatus koja seinani ning tema teine tiib oli samuti 5 küünart pikk ja see puudutas esimese keerubi tiiba. 13 Keerubite tiivad olid välja sirutunud ja siruulatus oli kokku 20 küünart. Keerubid seisid näoga peasaali* poole.

14 Ta valmistas ka eesriide,+ tehes selle sinisest, purpurpunasest ja karmiinpunasest lõngast ning peenest kangast. Ta kaunistas eesriide keerubitega.+

15 Koja ette tegi ta 2 sammast,+ mis olid kokku 35 küünart* kõrged ja mille otsas olid 5-küünrased kapiteelid*.+ 16 Ta valmistas ka ketid ja seadis need kapiteelide ümber. Ta tegi 100 granaatõuna ja kinnitas need kettide külge. 17 Sambad püstitas ta templi ette, ühe paremale* ja teise vasakule*. Parempoolse samba nimetas ta Jaakiniks* ja vasakpoolse Boaseks*.

4 Siis tegi Saalomon vaskaltari,+ mis oli 20 küünart pikk, 20 küünart lai ja 10 küünart kõrge*.

2 Ta valas ümmarguse metallist mere*.+ Selle läbimõõt servast servani oli 10 küünart, kõrgus 5 küünart* ja ümbermõõt nööriga mõõtes 30 küünart*.+ 3 Servast allpool kaunistasid seda ümbertringi ürtarbuusikujutised:+ 10 iga küünra peal ümber kogu mere. Ürtarbuusikujutised olid kahes reas ja valatud koos merega. 4 Meri seisis 12 pullil:+ 3 olid näoga põhja, 3 lääne, 3 lõuna ja 3 ida poole. Meri seisis nende peal ja nende tagakehad olid sissepoole. 5 Mere seina paksus oli kämblalaiune* ja serv oli otsekui karika serv, nagu liilia õis. Meri mahutas 3000 batti* vett.

6 Seejärel tegi ta pesemiseks 10 tünni ning pani neist 5 paremale ja 5 vasakule poole.+ Seal loputati põletusohvrite toomiseks vajaminevaid riistu.+ Aga vaskmeri oli preestritele pesemiseks.+

7 Ta tegi 10 kuldlambijalga,+ nagu ette nähtud,+ ning pani need templisse, 5 paremale ja 5 vasakule.+

8 Ta valmistas ka 10 lauda ja pani need templisse, 5 paremale ja 5 vasakule.+ Samuti tegi ta 100 kuldkaussi.

9 Siis tegi ta preestrite õue+ ja suure õue,+ samuti valmistas ta õuede uksed ja kattis need vasega. 10 Mere seadis ta paremale kagusse.+

11 Hiiram tegi ka tuhanõusid, kühvleid ja kausse.+

Nii saigi Hiiram valmis töödega, mis ta pidi tegema kuningas Saalomonile Jumala koja tarbeks.+ 12 Ta oli teinud 2 sammast+ ja karikakujulised kapiteelid nende sammaste otsa; 2 võrestikku,+ mis katsid sammaste otsas olevaid karikakujulisi kapiteele; 13 400 granaatõuna+ võrestike jaoks, kummalegi võrestikule kaks rida granaatõunu, et kaunistada karikakujulised kapiteelid, mis olid sammaste otsas;+ 14 10 vankrit* ja 10 tünni vankrite peale;+ 15 mere ja selle alla 12 pulli;+ 16 tuhanõud, kühvlid, hargid+ ja muud riistad. Kõik riistad, mis Hiiram-Abiv+ oli teinud kuningas Saalomonile Jehoova koja tarbeks, olid valmistatud läikimahõõrutud vasest. 17 Kuningas oli valanud need savises pinnases Jordani piirkonnas Sukkoti+ ja Sereda vahel. 18 Saalomon tegi kõiki neid riistu nii palju, et vase kaalu ei tehtudki kindlaks.+

19 Saalomon valmistas kõik Jumala koja riistad,+ kuldaltari+ ja lauad+ vaateleibade jaoks;+ 20 samuti puhtast kullast lambijalad ja lambid,+ mis pidid põlema tagumise ruumi ees, nagu ette nähtud; 21 kõige puhtamast kullast õied, lambid ja tahipihid 22 ning puhtast kullast leegikustutajad, kausid, peekrid ja söepannid. Ta tegi kullast ka koja uksed: kõige pühama paiga ja templisaali uksed.+

5 Saalomon sai valmis kõik tööd, mis tal tuli Jehoova koja jaoks teha.+ Siis viis Saalomon sinna oma isa Taaveti pühitsetud asjad.+ Hõbeda ja kulla ning igasugused esemed pani ta Jumala koja varakambritesse.+ 2 Siis kutsus Saalomon kokku Iisraeli vanemad, kõik suguharupealikud ja Iisraeli suguvõsade peamehed. Nad tulid Jeruusalemma, et Jehoova lepingulaegas Taaveti linnast+ Siionist+ ära tuua. 3 Kõik Iisraeli mehed kogunesid kuninga ette seitsmendal kuul peetavaks pühaks*.+

4 Kui kõik Iisraeli vanemad olid kokku tulnud, võtsid leviidid laeka.+ 5 Nad tõid üles laeka, kogudusetelgi+ ja kõik telgi pühad riistad. Preestrid ja leviidid* tõid need üles. 6 Kuningas Saalomon ja terve Iisraeli kogudus, kes oli kogunenud tema juurde, olid laeka ees. Ohverdati nii palju lambaid ja veiseid,+ et neid ei suudetud kokku lugeda. 7 Siis tõid preestrid Jehoova lepingulaeka oma kohale, templi tagumisse ruumi ehk kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla.+ 8 Keerubite tiivad olid sirutunud üle laeka, nii et keerubid olid laeka ja selle kandekangide+ kohal. 9 Kangid olid nii pikad, et nende otsad olid näha tagumise ruumi ees olevast pühast paigast, kuid väljast polnud neid näha. Seal on need tänini. 10 Laekas ei olnud muud kui kaks tahvlit, mis Mooses oli sinna pannud Hoorebi juures,+ siis kui Jehoova sõlmis lepingu+ Iisraeli rahvaga, kui see oli Egiptusest välja tulnud.+

11 Ja preestrid väljusid pühast paigast. Kõik kohalolevad preestrid olid end pühitsenud,+ ükskõik millisest rühmast keegi oli.+ 12 Kõik lauljatest leviidid,+ kes kuulusid Aasafi,+ Heemani+ ja Jedutuuni+ ning nende poegade ja vendade rühma, kandsid peenest kangast riideid ning seisid oma simblite, keelpillide ja lüüradega altarist ida pool. Nendega koos oli 120 preestrit, kes puhusid trompeteid.+ 13 Kui trompetipuhujad ja lauljad ühehäälselt Jehoovat ülistasid ja tänasid ning trompetite, simblite ja teiste muusikariistade saatel Jehoovat kiitsid, lauldes: „Sest tema on hea, tema truu armastus kestab igavesti”,+ täitis pilv koja,+ Jehoova koja. 14 Preestrid ei saanud pilve pärast seal teenida, sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jumala koja.+

6 Siis ütles Saalomon: „Jehoova, sa oled öelnud, et sa elad pilkases pimeduses.+ 2 Mina olen ehitanud sulle üleva koja, kindla paiga, kus sa võid elada igavesti.”+

3 Seejärel pööras kuningas end Iisraeli koguduse poole ja õnnistas seda ning terve Iisraeli kogudus seisis püsti.+ 4 Kuningas ütles: „Kiidetud olgu Iisraeli Jumal Jehoova, kes omaenda suuga andis tõotuse minu isale Taavetile ja omaenda käega viis selle täide. Ta lausus: 5 „Alates päevast, mil ma tõin oma rahva välja Egiptusemaalt, pole ma valinud Iisraeli suguharudest ühtki linna, kuhu ehitada koda, mis kannaks mu nime.+ Samuti pole ma valinud ühtki inimest Iisraeli rahva juhiks. 6 Kuid nüüd ma olen valinud Jeruusalemma,+ et seal oleks mu nimi, ja ma olen valinud Taaveti, et ta valitseks mu rahva Iisraeli üle.”+ 7 Mu isa Taaveti südamesooviks oli ehitada Iisraeli Jumala Jehoova nime kandev koda.+ 8 Ent Jehoova ütles mu isale Taavetile: „Su südamesooviks on küll ehitada koda, mis kannaks mu nime, ja on hea, et sul on südames selline soov, 9 aga seda koda ei ehita siiski sina. Su poeg, kes sulle sünnib, ehitab mu nime kandva koja.”+ 10 Jehoova on selle tõotuse täide viinud: mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istunud Iisraeli troonile,+ just nagu Jehoova tõotas.+ Ma olen ka ehitanud koja, mis kannab Iisraeli Jumala Jehoova nime, 11 ja olen pannud sinna laeka, kus hoitakse Jehoova lepingut,+ mille ta sõlmis Iisraeli rahvaga.”

12 Siis astus Saalomon terve Iisraeli koguduse silme all Jehoova altari ette ja sirutas käed üles.+ 13 (Saalomon oli teinud vasest lava ja pannud selle keset õue.+ See oli 5 küünart pikk, 5 küünart lai ja 3 küünart kõrge* ning ta seisis selle peal.) Ta laskus terve Iisraeli koguduse ees põlvili, sirutas käed taeva poole+ 14 ja ütles: „Oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, pole ühtki sinusarnast Jumalat ei taevas ega maa peal! Sina pead kinni lepingust ja osutad truud armastust oma teenijatele, kes käivad su ees siira südamega.+ 15 Sina oled täitnud tõotuse, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile.+ Omaenda suuga oled sa tõotanud ja omaenda käega selle täna täide viinud.+ 16 Ja nüüd, oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, palun täida tõotus, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile, kui ütlesid: „Ei puudu sul kunagi mu ees järeltulija, kes istub Iisraeli troonil, kui vaid su pojad panevad tähele oma teed ja järgivad minu seadust,+ nagu sina oled seda teinud.”+ 17 Ja nüüd, oo, Iisraeli Jumal Jehoova, täitugu tõotus, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile!

18 Aga kas Jumal peaks tõesti elama koos inimestega maa peal?+ Taevas, kogu taevaavaruski, ei mahuta sind,+ ammugi siis see koda, mille ma olen ehitanud.+ 19 Pane tähele oma teenija palvet ja tema anumist, mu Jumal Jehoova, ning kuula appihüüdu ja palvet, millega su teenija su poole pöördub. 20 Valvaku su silmad nii päeval kui ka ööl selle koja üle, paiga üle, mille kohta sa ütlesid, et seal saab olema sinu nimi,+ ning kuula palvet, mida su teenija esitab selle paiga poole. 21 Kuula oma teenija ja oma rahva Iisraeli abipalveid, kui nad palvetavad selle paiga poole.+ Kuula paigast, kus sa elad, taevast,+ kuula ja andesta!+

22 Kui keegi teeb pattu oma ligimese vastu ja see võtab talt vande*, mis toob valetamise korral talle karistuse, ning ta tuleb vande all olles sinu koja altari ette,+ 23 siis kuula taevast ning tegutse ja mõista kohut oma teenijate üle: tasu süüdlasele kätte, tuues ta teod tema enda pea peale,+ mõista õige õigeks ja tasu talle tema õigust mööda.+

24 Ja kui iisraellased, sinu rahvas, saavad vaenlaselt lüüa, sest nad on sinu vastu pattu teinud,+ aga nad pöörduvad ja ülistavad su nime,+ palvetavad+ su poole ning anuvad sind selles kojas,+ 25 siis kuula taevast+ ja andesta oma Iisraeli rahva patt ning too nad tagasi maale, mille sa andsid neile ja nende esiisadele.+

26 Kui taevas on suletud ja vihma ei tule,+ sest nad on sinu vastu pattu teinud,+ aga nad palvetavad selle paiga poole ja ülistavad su nime ning pöörduvad oma patust, kuna sa oled teinud nad alandlikuks*,+ 27 siis kuula taevast ja andesta oma teenijate, oma Iisraeli rahva patt, õpeta neile head teed, mida nad peavad käima,+ ning anna vihma maale,+ mille sa oled andnud oma rahvale pärandiks.

28 Kui nende maale tuleb näljahäda,+ katk+ või kõrvetav tuul, kui tulevad viljahaigused,+ rohutirtsuparved, aplad rohutirtsud,+ kui vaenlased piiravad nende linnu+ või tabab neid mõni muu õnnetus või haigus,+ 29 ja kui siis mõni inimene või kogu su Iisraeli rahvas palvetab+ ja anub+ (teab ju igaüks neist oma vaeva ja valu)+ ja nad sirutavad käed selle koja poole,+ 30 siis kuula taevast, oma elupaigast,+ ning andesta+ ja tasu igaühele kõigi tema teede järgi, sest sina tunned igaühe südant (sina üksi tunned ju kõigi inimeste südant),+ 31 et nad kardaksid sind ja käiksid su teedel kõigil päevil, mis nad elavad sel maal, mille sa andsid meie esiisadele.

32 Aga kui võõramaalane, kes ei ole su Iisraeli rahva hulgast, kuid kes tuleb kaugelt maalt sinu suure nime,+ vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre pärast, tuleb ja palvetab selle koja poole,+ 33 siis kuula taevast, oma elupaigast, ning tee kõike, mida see võõramaalane sinult palub, et kõik maa rahvad saaksid teada sinu nime,+ kardaksid sind nagu su Iisraeli rahvas ja saaksid teada, et sinu nimi on pandud sellele kojale, mille ma olen ehitanud.

34 Kui su rahvas läheb oma vaenlaste vastu sõtta, kuhu sa nad läkitad,+ ja nad paluvad sind, palvetades+ selle linna poole, mille sa oled valinud, ja koja poole, mille ma olen ehitanud, et see kannaks su nime,+ 35 siis kuula taevast nende palvet ja anumist ning muretse neile õigus.+

36 Kui nad sinu vastu pattu teevad (pole ju ühtegi inimest, kes pattu ei tee)+ ning sa vihastud nende peale ja annad nad vaenlase kätte ning nende vangistajad viivad nad vangi kaugele või lähedale+ 37 ja sel maal, kuhu nad vangi viiakse, nad parandavad meelt, pöörduvad sinu poole maal, kus nad on vangis, ja anuvad sind: „Me oleme pattu teinud ja eksinud, me oleme teinud kurja,”+ 38 ning pöörduvad kogu südamest+ ja hingest tagasi sinu juurde maal, kuhu nad on vangi viidud,+ ja paluvad sind, palvetades maa poole, mille sa andsid nende esiisadele, linna poole, mille sa oled valinud,+ ja koja poole, mille ma olen ehitanud, et see kannaks su nime, 39 siis kuula taevast, oma elupaigast, nende palvet ja anumist ning muretse neile õigus+ ja andesta oma rahvale, kes on sinu vastu pattu teinud.

40 Oo, mu Jumal, olgu su silmad lahti ja kuulaku su kõrvad selles paigas esitatud palvet!+ 41 Tule nüüd, Jumal Jehoova, oma puhkepaika,+ sina ja su jõu laegas! Oo, Jumal Jehoova, riietugu su preestrid päästerüüsse ja tundku su ustavad rõõmu sinu headusest!+ 42 Jumal Jehoova, ära hülga oma võitut!+ Pea meeles oma truud armastust oma teenija Taaveti vastu!”+

7 Kui Saalomon oli palve lõpetanud,+ langes taevast tuli+ ning neelas ära põletusohvri ja tapaohvrid, ja Jehoova auhiilgus täitis koja.+ 2 Preestrid ei saanud Jehoova kotta minna, sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jehoova koja.+ 3 Kui kogu Iisraeli rahvas nägi, kuidas tuli langes alla ja Jehoova auhiilgus ilmus koja kohale, laskusid kõik põlvili ja heitsid sillutisele silmili maha ning tänasid Jehoovat sõnadega „Sest tema on hea, tema truu armastus kestab igavesti”.

4 Siis tõi kuningas ja koos temaga kogu rahvas Jehoova ees ohvreid.+ 5 Kuningas Saalomon ohverdas 22 000 veist ja 120 000 lammast. Nii pühitsesid kuningas ja kogu rahvas Jumala koja sisse.+ 6 Preestrid seisid oma kohtadel, samuti leviidid muusikariistadega, millega saadeti Jehoovale lauldavaid kiituslaule.+ (Kuningas Taavet oli valmistanud need pillid, et nende saatel tänataks Jehoovat sõnadega „Sest tema truu armastus kestab igavesti”. Nii oli Taavet koos nendega* Jumalat ülistanud.) Preestrid aga puhusid leviitide vastas valjusti trompeteid+ ja kõik iisraellased seisid püsti.

7 Seejärel pühitses Saalomon Jehoova koja ees oleva õue keskpaiga, et ohverdada seal põletusohvreid+ ja rahuohvrite rasva, sest vaskaltarile,+ mis Saalomon oli teinud, ei mahtunud kõik need põletusohvrid, roaohvrid+ ja rasv.+ 8 Siis pidas Saalomon seitse päeva püha*+ ning kogu Iisrael oli koos temaga, väga suur rahvahulk, kes oli kokku tulnud piirkonnast, mis ulatus Lebo-Hamatist* kuni Egiptuse vadini.+ 9 Altari sissepühitsemine kestis seitse päeva ja püha kestis seitse päeva ning kaheksandal päeval* oli pühalik kokkutulek.+ 10 Aga seitsmenda kuu kahekümne kolmandal päeval saatis ta rahva koju. Inimesed olid rõõmsad+ ja nende süda hõiskas kõige hea pärast, mida Jehoova oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma rahvale Iisraelile.+

11 Niisiis sai Saalomon valmis Jehoova koja ja ka kuningakoja.+ Ta oli teinud kõik, nagu oli oma südames mõelnud teha Jehoova kojas ja enda kojas.+ 12 Siis ilmutas Jehoova end Saalomonile+ öösel ja ütles talle: „Ma olen kuulnud su palvet ja ma olen valinud selle koja paigaks, kus mulle ohvreid tuua.+ 13 Kui ma sulgen taeva, nii et vihma ei saja, ja kui ma annan rohutirtsudele käsu maa paljaks süüa ning saadan katku oma rahva sekka 14 ja mu rahvas, kes kannab mu nime,+ alandub,+ palvetab minu poole ja otsib mu palet ning pöördub oma kurjadelt teedelt,+ siis ma kuulen taevast ning andestan nende patu ja teen terveks nende maa.+ 15 Mu silmad on lahti ja mu kõrvad kuulevad selles paigas esitatud palveid.+ 16 Nüüd olen ma selle koja välja valinud ja selle pühitsenud, et see oleks mu nime jäädav eluase.+ Mu silmad ja süda on alati siin.+

17 Kui sa käid minu ees, nagu käis su isa Taavet, täites kõiki mu käske, ning kuuletud mu määrustele ja seadustele,+ 18 siis teen ma su kuningatrooni kõigutamatuks+ kooskõlas lepinguga, mille ma sõlmisin su isa Taavetiga,+ kui tõotasin: „Iisraeli valitseja kohalt ei puudu iialgi sinu järeltulija.”+ 19 Aga kui te taganete ning hülgate mu määrused ja käsud, mis ma teile olen andnud, ning lähete ja teenite teisi jumalaid ja kummardate nende ette,+ 20 siis juurin ma teid välja sellelt maalt, mille ma teile olen andnud,+ ja ma heidan oma palge eest ära koja, mille ma olen pühitsenud oma nime auks, ning teen selle kõigi rahvaste seas põlu- ja pilkealuseks.+ 21 Sellest kojast saab rusuhunnik. Igaüks, kes sellest mööda läheb, vaatab seda hämmastunult+ ja küsib: „Miks on Jehoova selle maa ja kojaga niimoodi teinud?”+ 22 Ja talle vastatakse: „Nad hülgasid oma Jumala Jehoova,+ kes tõi nende esiisad välja Egiptusemaalt,+ pöördusid teiste jumalate poole, kummardasid nende ette ja teenisid neid.+ Seepärast on Jumal toonud nende peale kogu selle õnnetuse.””+

8 Pärast 20 aasta möödumist, mille jooksul Saalomon ehitas Jehoova koja ja enda koja,+ 2 ehitas ta üles linnad, mis Hiiram+ oli talle andnud, ja pani neisse elama iisraellased. 3 Siis Saalomon läks ja vallutas Hamat-Sooba. 4 Ta ehitas üles kõrbes asuva Tadmori, samuti varaaitade linnad,+ mis ta oli Hamatisse+ ehitanud. 5 Saalomon ehitas üles ka Ülem-Beet-Hooroni+ ja Alam-Beet-Hooroni+ — kindlustatud linnad müüride, väravate ja riividega — 6 ning Baalati+ ja kõik oma varaaitade linnad, sõjavankrite linnad+ ja ratsanike linnad ning kõik, mida ta soovis ehitada Jeruusalemmas, Liibanonis ja kogu oma valitsusalal.

7 Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud hettidest, emorlastest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest+ ega olnud iisraellaste hulgast,+ 8 nende järeltulijad, keda iisraellased polnud hävitanud+ ja kes olid sellele maale alles jäänud, tegi Saalomon töökohuslasteks ja seda on nad tänini.+ 9 Aga iisraellastest ei teinud Saalomon kedagi orjaks,+ vaid nad olid tema sõjamehed ning tema vankrisõdurite, sõjavankrite ja ratsanike pealikud.+ 10 Kuningas Saalomonil oli 250 ülemat, kes olid rahva ülevaatajad.+

11 Saalomon tõi vaarao tütre+ Taaveti linnast kotta, mille ta oli talle ehitanud.+ Ta ütles: „Ehkki ta on minu naine, ei tohi ta elada Iisraeli kuninga Taaveti kojas, sest paigad, kus on olnud Jehoova laegas, on pühad.”+

12 Siis ohverdas Saalomon Jehoovale põletusohvreid+ Jehoova altaril,+ mille ta eeskoja+ ette oli ehitanud. 13 Ta pidas kinni igaks päevaks tehtud ettekirjutustest ohvrite toomise kohta ning tõi kooskõlas Moosese antud käsuga ohvreid igal hingamispäeval,+ noorkuul+ ja kolm korda aastas pühade ajal:+ hapnemata leibade pühal,+ nädalatepühal+ ja lehtmajadepühal.+ 14 Saalomon määras oma isa Taaveti seatud korra järgi teenistusse preestrite rühmad+ ja samuti leviidid, et need tooksid iga päev Jumalale ülistust+ ja teeniksid koos preestritega, ning ta pani väravate juurde väravavalvurite rühmad,+ sest nii oli jumalamees Taavet käskinud. 15 Mitte ühestki kuninga antud käsust preestrite ja leviitide ega varaaitade kohta ei astutud üle. 16 Kogu Saalomoni töö — alates päevast, mil rajati vundament,+ kuni koja valmimiseni — oli hästi korraldatud. Nii saigi Jehoova koda valmis.+

17 Seejärel läks Saalomon Esjon-Geberisse+ ja Eelotisse,+ mis asusid mererannikul Edomimaal.+ 18 Hiiram+ läkitas talle oma sulastega laevu ja kogenud meremehi. Need sõitsid koos Saalomoni sulastega Oofirisse+ ja tõid sealt kuningas Saalomonile 450 talenti* kulda.+

9 Jutud Saalomoni kuulsusest jõudsid Seeba kuninganna+ kõrvu ja ta tuli Jeruusalemma Saalomoni keerukate küsimustega* proovile panema. Kuninganna saabus sinna muljetavaldava saatjaskonnaga ning kaamelitega, kes kandsid palsamiõli ning väga suurel hulgal kulda,+ samuti vääriskive. Ta tuli Saalomoni juurde ja rääkis temaga kõigest, mis tal südame peal oli.+ 2 Saalomon vastas kõigile ta küsimustele. Polnud midagi nii keerulist, mida kuningas poleks osanud talle selgitada.

3 Kui Seeba kuninganna nägi Saalomoni tarkust+ ja koda, mille ta oli ehitanud,+ 4 toitu tema laual,+ seda, kuidas tema õukondlased istusid, kuidas teenrid laudu teenindasid ja milliseid riideid nad kandsid, ja kui ta nägi tema joogikallajaid ja nende riietust ning tema põletusohvreid, mis ta Jehoova kojas ohverdas,+ jäi ta lausa hingetuks. 5 Ta ütles kuningale: „Kõik see, mida ma oma kodumaal sinu saavutuste ja tarkuse kohta kuulsin, on tõesti tõsi. 6 Ma ei uskunud seda enne, kui tulin ja nägin oma silmaga.+ Kuid mulle polnud räägitud pooltki sinu suurest tarkusest!+ Sa ületad kõik selle, mida ma sinust kuulnud olin!+ 7 Õnnelik on su rahvas ja õnnelikud on su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust! 8 Kiidetud olgu sinu Jumal Jehoova, kellele sa nõnda meeldisid, et ta seadis su oma troonile kuningana valitsema su Jumala Jehoova nimel! Kuna su Jumal armastab Iisraeli+ ja tahab, et see püsiks igavesti, on ta määranud sind selle kuningaks, et sa mõistaksid õiglast kohut.”

9 Seejärel andis ta kuningale 120 talenti* kulda,+ suures koguses palsamiõli, samuti vääriskive. Mitte kunagi enam ei toodud sellist palsamiõli, mida Seeba kuninganna tõi kuningas Saalomonile.+

10 Hiirami sulased ja Saalomoni sulased, kes tõid Oofirist kulda,+ tõid ka rohkesti sandlipuitu ja väärtuslikke kive.+ 11 Kuningas tegi Jehoova kojale ja kuningakojale+ sandlipuust trepid,+ samuti valmistas ta lauljatele lüürasid ja muid keelpille+ — selliseid ei olnud Juudamaal varem nähtud.

12 Kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida see soovis ja palus, ta andis rohkem, kui kuninganna oli talle toonud*. Seejärel läks kuninganna oma sulastega tagasi oma maale.+

13 Igal aastal sai Saalomon juurde 666 talenti* kulda,+ 14 sellele lisandus kõik see, mida tõid sisse rändkaupmehed ja teised kaubitsejad, ning kuld ja hõbe, mida tõid Saalomonile kõik araablaste kuningad ja maa võimukandjad.+

15 Kuningas Saalomon valmistas kullasulamist 200 suurt kilpi+ (iga kilbi jaoks kulus 600 seeklit* kullasulamit)+ 16 ja 300 väikest kilpi* (iga kilbi jaoks kulus 3 miini* kulda). Kuningas pani need Liibanonimetsakotta.+

17 Kuningas valmistas veel suure elevandiluust trooni ja kattis selle puhta kullaga.+ 18 Trooni juurde viis kuus astet ja trooni külge oli kinnitatud kullast jalajäri. Istmel olid käetoed ja kummalgi pool nende kõrval seisis lõvi.+ 19 Ka kuuel astmel seisid kummaski otsas lõvid, ühtekokku oli 12 lõvi.+ Üheski teises kuningriigis polnud midagi sellist tehtud. 20 Kõik kuningas Saalomoni jooginõud olid kullast ja ka kõik Liibanonimetsakoja nõud olid puhtast kullast. Hõbedast ei olnud valmistatud midagi, sest Saalomoni päevil ei peetud hõbedat mikski.+ 21 Kuninga laevad Hiirami sulastega+ sõitsid Tarsise+ vahet. Iga kolme aasta tagant tõid Tarsise laevad kulda, hõbedat, elevandiluud,+ pärdikuid ja paabulinde.

22 Kuningas Saalomon oli rikkuse ja tarkuse poolest üle kõigist kuningaist maa peal.+ 23 Kõik maa kuningad tahtsid Saalomoniga kohtuda, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli talle südamesse pannud.+ 24 Igaüks tõi talle mingi kingituse — hõbe- ja kuldasju, riideid,+ relvi, palsamiõli, hobuseid, muulasid — ja nii aastast aastasse. 25 Saalomonil oli 4000 hobuselatrit, samuti vankreid ja 12 000 hobust*,+ ning ta hoidis neid sõjavankrite linnades ja enda juures Jeruusalemmas.+ 26 Ta valitses kõigi kuningate üle suurest jõest* kuni vilistite maani ja Egiptuse piirini.+ 27 Tänu kuningale oli Jeruusalemmas nii palju hõbedat nagu kive ning seedripuitu nii rohkesti kui sükomoor-viigipuid Sefelas.+ 28 Saalomonile toodi hobuseid Egiptusest+ ja kõigist teistest maadest.

29 Kõik muu Saalomoni kohta algusest kuni lõpuni on kirjas+ prohvet Naatani+ ülestähendustes, siilolase Ahija+ prohvetikuulutuses ja nägija Iddo+ nägemustes Nebati poja Jerobeami+ kohta. 30 Saalomon valitses Jeruusalemmast kogu Iisraeli üle 40 aastat. 31 Siis läks Saalomon puhkama oma esiisade juurde. Ta maeti oma isa Taaveti linna+ ning tema asemel sai kuningaks ta poeg Rehabeam.+

10 Rehabeam läks Sekemisse,+ sest kõik iisraellased olid kogunenud Sekemisse teda kuningaks tõstma.+ 2 Nebati poeg Jerobeam+ kuulis sellest Egiptuses, kuhu ta oli kuningas Saalomoni eest põgenenud,+ ning ta tuli Egiptusest tagasi. 3 Siis läkitati tema juurde käskjalad teda kutsuma. Seepeale tulid Jerobeam ja kogu Iisrael Rehabeami juurde ning ütlesid: 4 „Sinu isa tegi meie ikke raskeks.+ Aga kui sina kergendad meie töövaeva ja rasket iket, mis su isa meie peale pani, siis me teenime sind.”

5 Tema vastas neile: „Tulge kolme päeva pärast mu juurde tagasi.” Ja rahvas lahkus.+ 6 Kuningas Rehabeam pidas siis nõu vanemate meestega, kes olid teeninud tema isa Saalomoni, kui too veel elas, ja ta küsis neilt: „Mida te soovitate mul rahvale vastata?” 7 Need ütlesid: „Kui sa oled selle rahva vastu hea, teed, mis nad paluvad, ning vastad neile lahkelt, siis nad jäävad alatiseks su sulasteks.”

8 Aga ta ei võtnud vanemate meeste nõu kuulda, vaid pidas aru noorte meestega, kellega koos ta oli üles kasvanud ja kes olid nüüd tema sulased.+ 9 Ta küsis neilt: „Mida teie arvates võiks vastata rahvale, kes palus minult: „Kergenda iket, mis su isa meie peale pani!”?” 10 Noored mehed, kellega koos ta oli üles kasvanud, ütlesid talle: „Rahvale, kes sulle ütles: „Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina meie iket”, vasta nii: „Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad. 11 Mu isa pani teie peale raske ikke, kuid mina teen selle veelgi raskemaks. Mu isa nuhtles teid piitsadega, kuid mina nuhtlen teid okaspiitsadega.””

12 Kolmandal päeval tulidki Jerobeam ja kogu rahvas Rehabeami juurde, sest kuningas oli öelnud: „Tulge mu juurde kolmandal päeval.”+ 13 Kuningas Rehabeam vastas neile karmilt. Ta ei võtnud kuulda vanemate meeste nõu. 14 Ta rääkis seda, mida olid soovitanud talle noored mehed, ja ütles: „Ma teen teie ikke veel raskemaks ja lisan sellele juurdegi. Mu isa nuhtles teid piitsadega, kuid mina nuhtlen teid okaspiitsadega.” 15 Kuningas ei kuulanud rahvast; see oli nõnda sellepärast, et Jumal juhtis asjade käiku,+ et läheks täide sõna, mis Jehoova oli öelnud siilolase Ahija+ kaudu Nebati pojale Jerobeamile.

16 Kuna kuningas ei kuulanud iisraellasi, ütlesid nad talle: „Mida ühist on meil Taavetiga? Ei ole meil pärandit Iisai pojalt! Igaüks oma jumalate juurde, Iisrael! Hoolitse nüüd ise oma soo eest, Taavet!”+ Nii läksid kõik iisraellased tagasi koju.+

17 Rehabeam valitses ainult nende iisraellaste üle, kes elasid Juuda linnades.+

18 Siis läkitas kuningas Rehabeam töölevärvatute ülevaataja Hadorami*+ iisraellaste juurde, kuid need viskasid ta kividega surnuks. Kuningas Rehabeamil aga õnnestus hüpata vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.+ 19 Iisraellased on Taaveti soo suhtes mässumeelsed tänini.

11 Kui Rehabeam saabus Jeruusalemma, kogus ta kokku Juuda ja Benjamini soo,+ 180 000 väljaõppe saanud sõjameest, et sõdida Iisraeli vastu, nii et kuningriik saaks jälle Rehabeamile.+ 2 Siis tuli jumalamehele Semajale+ Jehoovalt sõnum: 3 „Teata Juuda kuningale Rehabeamile, Saalomoni pojale, ning kõigile iisraellastele Juudas ja Benjaminis: 4 „Nii ütleb Jehoova: „Ärge minge sõdima oma vendadega! Minge tagasi igaüks oma koju, sest mina olen lasknud sel sündida.”””+ Nad kuuletusid Jehoovale ning pöördusid tagasi ega läinud Jerobeamiga sõdima.

5 Rehabeam elas Jeruusalemmas ja ehitas Juudasse kindlustatud linnu. 6 Ta ehitas üles Petlemma,+ Etami, Tekoa,+ 7 Beet-Suuri, Sooko,+ Adullami,+ 8 Gati,+ Maaresa, Siifi,+ 9 Adoraimi, Laakise,+ Aseka,+ 10 Sora, Ajjaloni+ ja Hebroni+ — kindlustatud linnad, mis olid Juudas ja Benjaminis. 11 Ta tugevdas neid linnu, määras neisse ülemad ning varus sinna toitu, õli ja veini. 12 Ta pani kõigisse linnadesse suured kilbid ja piigid ning kindlustas linnad korralikult. Juuda ja Benjamin jäid tema võimu alla.

13 Preestrid ja leviidid kogu Iisraelist tulid tema juurde. 14 Leviidid jätsid maha oma karjamaad ja omandi+ ning tulid Juudasse ja Jeruusalemma, sest Jerobeam ja tema pojad olid nad Jehoova preestriametist kõrvaldanud.+ 15 Jerobeam määras ohvripaikadesse omaenda preestrid,+ preestrid kitsesarnastele deemonitele*+ ja vasikatele, mis ta oli teinud.+ 16 Kõik need kõigist Iisraeli suguharudest, kes kogu südamest otsisid Iisraeli Jumalat Jehoovat, järgnesid leviitidele Jeruusalemma, et tuua ohvreid oma esiisade Jumalale Jehoovale.+ 17 Nad toetasid Juuda kuningriiki ja Saalomoni poega Rehabeami kolm aastat, sest kolm aastat käisid nad Taaveti ja Saalomoni teel.

18 Siis võttis Rehabeam endale naiseks Mahalati, kes oli Taaveti poja Jerimoti tütar ja Iisai poja Eliabi+ tütre Abihaili tütar. 19 Mahalat sünnitas talle pojad Jeusi, Semarja ja Saahami. 20 Rehabeam võttis naiseks veel Absalomi+ tütretütre Maaka, kes tõi talle ilmale Abija,+ Attai, Tsiisa ja Selomiti. 21 Absalomi tütretütart Maakat armastas ta rohkem kui oma teisi naisi ja liignaisi.+ Rehabeamil oli kokku 18 naist ja 60 liignaist ning talle sündis 28 poega ja 60 tütart. 22 Rehabeam pani Maaka poja Abija tema vendade seas peameheks ja juhiks, sest ta kavatses tema kuningaks tõsta. 23 Ta tegutses arukalt ja saatis osa oma poegi Juuda ja Benjamini aladele, kõigisse kindlustatud linnadesse.+ Ta andis neile külluslikult toitu ja võttis neile palju naisi.

12 Kui Rehabeam oli kindlustanud oma kuningavõimu+ ja saanud tugevaks, hülgas nii tema kui ka kogu Iisrael Jehoova seaduse.+ 2 Kuna nad polnud Jehoovale ustavad, tuli kuningas Rehabeami viiendal aastal Egiptuse kuningas Siisak+ Jeruusalemma vastu. 3 Tal oli 1200 sõjavankrit ja 60 000 ratsanikku ning loendamatu hulk sõjasalku, kes tulid koos temaga Egiptusest: liibüalased, sukkid ja etiooplased.+ 4 Siisak vallutas Juuda kindlustatud linnad ja jõudis Jeruusalemma alla.

5 Siis tuli prohvet Semaja+ Rehabeami ja Juuda peameeste juurde, kes olid Siisaki pärast Jeruusalemma kogunenud, ning ütles neile: „Nii ütleb Jehoova: „Kuna te olete mu maha jätnud, siis jätan ka mina teid maha+ ja annan Siisaki kätte.”” 6 Seepeale Iisraeli peamehed ja kuningas alandusid Jumala ees+ ning ütlesid: „Jehoova on õiglane!” 7 Jehoova nägi, et nad on alandlikuks muutunud, ja Semajale tuli Jehoovalt sõnum: „Nad on alandlikuks muutunud. Ma ei hävita neid,+ vaid päästan nad peagi. Ma ei vala oma raevu Siisaki kaudu Jeruusalemma peale. 8 Aga neist saavad tema sulased, et nad näeksid, mida tähendab teenida mind ja mida tähendab teenida teiste maade kuningaid.”

9 Ja Egiptuse kuningas Siisak ründas Jeruusalemma. Ta võttis ära Jehoova koja ja kuningakoja aarded+ — kogu varanduse, sealhulgas kuldkilbid, mis Saalomon oli teinud.+ 10 Kuningas Rehabeam tegi nende asemele vaskkilbid ja andis need ihukaitsepealike käsutusse, kes valvasid kuningakoja sissepääsu. 11 Iga kord, kui kuningas tuli Jehoova kotta, tulid ka ihukaitsjad kilpidega. Pärast viisid nad need vahiruumi tagasi. 12 Kuna kuningas alandus, pöördus Jehoova viha tema pealt+ ja ta ei hävitanud rahvast täielikult.+ Pealegi leidus Juudas muudki head.+

13 Kuningas Rehabeam kindlustas oma võimu Jeruusalemmas ja valitses seal edasi. Rehabeam oli kuningaks saades 41-aastane ja ta valitses 17 aastat Jeruusalemmas, linnas, mille Jehoova oli valinud kõigist Iisraeli suguharudest oma nime eluasemeks. Tema ema oli ammonlanna+ Naama. 14 Aga Rehabeam tegi kurja, sest ta polnud oma südames nõuks võtnud otsida Jehoovat.+

15 Kõik Rehabeami kohta algusest kuni lõpuni on üles tähendatud prohvet Semaja+ ja nägemustenägija Iddo+ kirjutatud suguvõsakroonikas. Rehabeam ja Jerobeam olid omavahel pidevalt sõjajalal.+ 16 Rehabeam läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna.+ Tema asemel sai kuningaks tema poeg Abija.+

13 Kuningas Jerobeami 18. valitsusaastal sai Juuda kuningaks Abija.+ 2 Ta valitses Jeruusalemmas kolm aastat. Tema ema oli Miikaja*,+ Gibeast+ pärit Uurieli tütar. Abija ja Jerobeami vahel oli sõda.+

3 Abija läks lahingusse 400 000 vägeva sõjamehega, kes olid õpetatud sõdima.+ Jerobeam omakorda seadis tema vastu lahingukorda 800 000 vägevat väljaõppe saanud sõjameest. 4 Abija seisis Semaraimi mäel Efraimi mägismaal ja ütles: „Kuulake mind, Jerobeam ja kogu Iisrael! 5 Te ju teate, et Iisraeli Jumal Jehoova andis kuningriigi Taavetile,+ temale ja ta poegadele,+ alalise lepinguga,* et ta valitseks Iisraeli üle igavesti.+ 6 Aga Nebati poeg Jerobeam,+ Taaveti poja Saalomoni sulane, tõstis oma isanda vastu mässu.+ 7 Tema juurde kogunesid jõude olevad ja vääritud mehed. Nad olid Saalomoni pojast Rehabeamist tugevamad, kuna see oli noor ja arg; Rehabeam ei suutnud neile vastu seista.

8 Ja nüüd te mõtlete, et suudate vastu hakata Jehoova kuningriigile, mis on Taaveti poegade käes, sest teid on palju ja teil on kuldvasikad, mis Jerobeam on teile jumalateks teinud.+ 9 Te olete ju ära ajanud Jehoova preestrid,+ Aaroni järeltulijad, ja leviidid ning olete seadnud ametisse omaenda preestrid, nagu teevad teised rahvad.+ Igaüks, kes tuli ja ohverdas noore pulli ja seitse jäära, sai ebajumalate preestriks. 10 Kuid meie Jumal on Jehoova+ ja me ei ole teda hüljanud. Meie preestrid, Aaroni järeltulijad, teenivad Jehoovat ja leviidid on neile abiks. 11 Igal hommikul ja õhtul+ panevad nad Jehoovale suitsema põletusohvrid ja healõhnalise suitsutusrohu.+ Puhtast kullast laudadel on vaateleivad,+ samuti süüdatakse igal õhtul lambid+ kuldsel lambijalal,+ sest me täidame oma kohust oma Jumala Jehoova ees. Teie aga olete ta hüljanud. 12 Meiega on tõeline Jumal, kes meid juhib, ja tema preestrid trompetitega, valmis puhuma lahinguhäiret, mis kutsub teiega võitlusse asuma. Iisraeli mehed, ärge võidelge oma esiisade Jumala Jehoova vastu, sest te ei saavuta edu!”+

13 Jerobeam saatis aga varitsejad Juuda seljataha, nii et juudalaste ees oli sõjavägi ja taga varitsus. 14 Kui Juuda mehed ümber pöördusid, nägid nad, et neid rünnatakse nii eest kui ka tagant. Nad hüüdsid Jehoova poole+ ja preestrid puhusid valjult trompeteid. 15 Juuda mehed tõstsid sõjakisa ja kui nad seda tegid, lõi Jumal Jerobeami ning kogu Iisraeli Abija ja Juuda ees. 16 Iisraellased põgenesid Juuda eest ja Jumal andis nad juudalaste kätte. 17 Iisrael sai Abija ja tema rahva käest rängalt lüüa: iisraellastest langes 500 000 väljaõppinud sõjameest. 18 Nii alandati Iisraeli mehi. Juuda mehed said neist jagu, sest nad toetusid oma esiisade Jumalale Jehoovale.+ 19 Abija ajas Jerobeami taga ja vallutas tema linnadest Peeteli,+ Jesana, Efraini+ ja nende tütarlinnad*. 20 Jerobeam ei suutnud Abija päevil enam oma endist võimu taastada. Viimaks Jehoova lõi teda ja ta suri.+

21 Abija aga sai üha tugevamaks. Ta võttis endale 14 naist+ ning talle sündis 22 poega ja 16 tütart. 22 Kõik muu Abija kohta, tema teod ja sõnad, on kirjas prohvet Iddo ülestähendustes*.+

14 Siis läks Abija puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna.+ Tema asemel sai kuningaks tema poeg Aasa. Aasa päevil oli maal kümme aastat rahu.

2 Aasa tegi, mis oli hea ja õige tema Jumala Jehoova silmis. 3 Ta kõrvaldas võõrjumalate altarid+ ja ohvripaigad, purustas pühad sambad+ ja lõhkus maha pühad tulbad*.+ 4 Ta andis Juudale käsu otsida oma esiisade Jumalat Jehoovat ning järgida tema seadusi ja käske. 5 Ta kaotas ohvripaigad ja suitsutusalused kõigist Juuda linnadest.+ Tema valitsemise ajal oli kuningriigis rahu. 6 Aasa ehitas Juudasse kindlustatud linnu,+ kuna maal oli rahu. Neil aastail ei sõdinud temaga keegi, sest Jehoova andis talle rahu.+ 7 Aasa ütles Juudale: „Ehitagem need linnad üles ja kindlustagem need müüride, tornide,+ väravate ja riividega, sest maa on veel meie käes, kuna me oleme otsinud oma Jumalat Jehoovat. Me oleme teda otsinud ja ta on andnud meile rahu kõigist ümberkaudsetest vaenlastest.” Nad asusidki ehitama ja neid saatis edu.+

8 Aasa sõjaväes oli 300 000 Juuda meest, kes olid varustatud suurte kilpide ja piikidega, ning benjaminlastest oli 280 000 vägevat sõjameest, kes kandsid väikseid kilpe ja olid relvastatud vibudega.+

9 Nende vastu tuli etiooplane Serah oma sõjaväega, kus oli 1 000 000 meest ja 300 sõjavankrit.+ Kui ta jõudis Maaresasse,+ 10 läks Aasa talle vastu ja seadis Maaresa lähedal Sefata orus oma mehed lahingukorda. 11 Siis hüüdis Aasa oma Jumala Jehoova poole:+ „Jehoova, sina suudad aidata nii tugevat kui ka nõrka!+ Meie Jumal Jehoova, aita meid, sest me toetume sinule+ ja oleme sinu nimel tulnud selle väehulga vastu!+ Oo, Jehoova, sina oled meie Jumal! Ärgu saagu surelik inimene sinust võitu!”+

12 Jehoova abiga lõid Aasa ja Juuda etiooplasi ning need põgenesid.+ 13 Aasa ajas neid oma meestega taga kuni Gerarini+ ja etiooplased langesid, ühtki ei jäänud ellu. Jehoova oma sõjaväega lõi nad puruks ja juudalased võtsid väga palju sõjasaaki. 14 Nad vallutasid ka kõik Gerari ümberkaudsed linnad, sest linnaelanikke oli haaranud hirm Jehoova ees. Nad riisusid kõiki neid linnu, sest neis oli palju vara. 15 Nad ründasid ka karjuste telke ning võtsid endale väga palju kariloomi ja kaameleid. Seejärel naasid nad Jeruusalemma.

15 Siis tuli Oodedi poja Asarja peale Jumala vaim. 2 Asarja läks Aasa juurde ja ütles talle: „Kuulake mind, Aasa ning kogu Juuda ja Benjamin! Jehoova on teiega, kuni teie olete temaga.+ Kui te teda otsite, siis te leiate ta,+ ent kui te ta maha jätate, hülgab ta teid.+ 3 Pikka aega ei olnud Iisraelil tõelist Jumalat, preestrit, kes õpetaks, ega ka seadust.+ 4 Ent kui iisraellased oma hädas taas Iisraeli Jumala Jehoova poole pöördusid ja teda otsisid, siis nad leidsid ta.+ 5 Sel ajal ei saanud keegi turvaliselt teed käia, sest kogu maal olid rahutused. 6 Rahva seas ühed ründasid teisi ja linn hävitas linna, sest Jumal tekitas igasuguste hädadega nende seas segadust.+ 7 Aga teie olge tugevad ja ärge kaotage julgust,+ sest teie teod saavad tasutud!”

8 Kui Aasa kuulis neid sõnu ja prohvet Oodedi ennustust, sai ta julgust ning kõrvaldas jälgid ebajumalad+ kogu Juuda- ja Benjaminimaalt ning linnadest, mis ta oli Efraimi mägismaal vallutanud. Samuti ennistas ta Jehoova altari, mis oli Jehoova templi eeskoja ees.+ 9 Ta kutsus kokku kogu Juuda ja Benjamini ning need, kes olid tulnud nende maale elama Efraimist, Manassest ja Siimeonist,+ sest Iisraelist olid paljud üle tulnud tema poolele, kui nägid, et tema Jumal Jehoova on temaga. 10 Nad kogunesid Jeruusalemma Aasa 15. valitsusaasta kolmandal kuul. 11 Sel päeval ohverdasid nad Jehoovale oma sõjasaagist 700 veist ja 7000 lammast. 12 Ja nad sõlmisid lepingu, lubades otsida oma esiisade Jumalat Jehoovat kogu südamest ja kogu hingest.+ 13 Aga see, kes ei otsinud Iisraeli Jumalat Jehoovat, tuli surmata, olgu ta noor või vana, mees või naine.+ 14 Nad andsid Jehoovale vande valjul häälel ja rõõmuhõisete saatel ning puhusid trompeteid ja sarvi. 15 Kogu Juuda rõõmustas selle vande üle, sest nad olid selle andnud kogu südamest ning nad olid otsinud Jehoovat kogu hingest ja olid ta leidnud.+ Siis andis Jehoova neile ümberringi rahu.+

16 Kuningas Aasa kõrvaldas isegi oma vanaema Maaka+ kuninganna kõrgest seisusest, sest see oli teinud püha tulba kummardamiseks rõveda kuju.+ Aasa kiskus tema rõveda ebajumalakuju maha, purustas selle ja põletas Kidroni orus.+ 17 Aga ohvripaiku ei kõrvaldatud+ Iisraelist.+ Siiski oli Aasa süda täielikult Jumalaga kogu tema eluaja.*+ 18 Ta viis Jumala kotta kõik, mille tema ja ta isa olid pühitsenud: hõbeda, kulla ja igasugused riistad.+ 19 Sõdu ei olnud kuni Aasa 35. valitsusaastani.+

16 Aasa 36. valitsusaastal tuli Iisraeli kuningas Baesa+ Juuda kallale ja hakkas kindlustama Raamat,+ et keegi ei saaks Juuda kuninga Aasa juurest lahkuda ega tema juurde minna.+ 2 Siis tõi kuningas Aasa Jehoova koja ja kuningakoja varakambritest välja hõbeda ja kulla+ ning saatis Süüria kuningale Ben-Hadadile,+ kes elas Damaskuses. Ta ütles: 3 „Minu ja sinu ning minu isa ja sinu isa vahel on sõlmitud leping. Ma saadan sulle nüüd hõbedat ja kulda. Mine ja tühista leping Iisraeli kuninga Baesaga, et ta mu kallalt ära läheks.”

4 Ben-Hadad võttis kuningas Aasat kuulda ja saatis oma väepealikud Iisraeli linnade vastu ning need vallutasid Ijjoni,+ Daani,+ Aabel-Maimi ning kõik Naftali+ linnad, kus varusid hoiti. 5 Kui Baesa sellest kuulis, peatas ta töö ja jättis Raama kindlustamise pooleli. 6 Siis kutsus kuningas Aasa kokku terve Juuda ning nad viisid Raamast+ ära kivid ja puidu, mida Baesa oli ehitustöödel kasutanud.+ Aasa kindlustas nendega Geba+ ja Mispa.+

7 Sel ajal tuli nägija Hanani+ Juuda kuninga Aasa juurde ja ütles talle: „Kuna sa toetusid Süüria kuningale, mitte aga oma Jumalale Jehoovale, on Süüria kuninga sõjavägi sinu käest pääsenud.+ 8 Ka etiooplaste ja liibüalaste sõjavägi oli väga suur ja neil oli palju vankreid ja ratsanikke. Ometi andis Jehoova nad sinu kätte, kuna sa toetusid temale.+ 9 Jehoova pilk käib ringi kogu maal,+ sest ta tahab võimsasti aidata neid,* kelle süda on täielikult temaga*.+ Seekord tegutsesid sa rumalalt. Nüüdsest peetakse su vastu sõdu.”+

10 Aasa aga läks nägija sõnade peale raevu ning heitis ta vangi. Tol ajal kohtles Aasa rahva hulgast teisigi julmalt. 11 Kõik kuningas Aasa kohta algusest kuni lõpuni on kirjas „Juuda ja Iisraeli kuningate raamatus”.+

12 Oma 39. valitsusaastal jäi Aasa jalgadest põduraks ning ta haigestus raskelt, kuid isegi siis ei otsinud ta abi mitte Jehoovalt, vaid arstidelt. 13 Siis läks Aasa puhkama oma esiisade juurde.+ Ta suri oma valitsuse 41. aastal. 14 Aasa maeti uhkesse matmispaika, mille ta oli lasknud endale Taaveti linna+ teha. Ta pandi surnuraamile, kus oli palsamiõli ja erilist salvisegu,+ ning tema auks korraldati erakordselt suur põletustalitus*.

17 Aasa asemel sai kuningaks tema poeg Joosafat.+ Ta tugevdas oma võimu Iisraeli üle. 2 Joosafat pani kõigisse Juuda kindlustatud linnadesse väehulgad ning rajas garnisonid Juudamaale ja Efraimi linnadesse, mille ta isa Aasa oli vallutanud.+ 3 Jehoova oli Joosafatiga, sest see käis oma esiisa Taaveti jälgedes+ ega teeninud Baale. 4 Ta otsis oma isa Jumalat+ ja pidas kinni tema käskudest ega tegutsenud nagu Iisrael.+ 5 Jehoova andis kuningriigi kindlalt tema kätte.+ Kogu Juuda tõi Joosafatile ande ning kuningas oli väga rikas ja auväärne.+ 6 Jehoova teedel käies kasvas tema südames julgus ning ta kõrvaldas Juudast ohvripaigad+ ja pühad tulbad.+

7 Oma kolmandal valitsusaastal kutsus ta kokku oma peamehed Ben-Haili, Obadja, Sakarja, Netaneeli ja Miikaja, et need hakkaksid Juuda linnades rahvast õpetama. 8 Koos nendega olid leviidid Semaja, Netanja, Sebadja, Asael, Semiramot, Jehonatan, Adonija, Toobia ja Toob-Adonija ning preestrid Elisama ja Jooram.+ 9 Nad hakkasid Juuda rahvast õpetama ning, kaasas Jehoova seaduse raamat,+ käisid õpetades läbi kõik Juuda linnad.

10 Jehoova pani kõik Juuda ümbruses paiknevad kuningriigid hirmu tundma ning need ei hakanud Joosafatiga sõdima. 11 Vilistid tõid Joosafatile ande ja maksid talle andamit. Araablased tõid talle oma karjadest 7700 jäära ja 7700 sikku.

12 Joosafat sai üha võimsamaks.+ Ta ehitas Juudasse kindlustatud linnu+ ja varaaitade linnu.+ 13 Ta saatis Juuda linnades palju korda ja tal olid Jeruusalemmas vägevad sõjamehed. 14 Need on nende rühmad suguvõsade järgi: Juuda tuhandepealikest pealik Adnah koos 300 000 vägeva sõjamehega;+ 15 talle allusid pealik Jehohanan 280 000 mehega 16 ja ka Sikri poeg Amasija, kes oli end vabatahtlikult Jehoova teenistusse andnud, koos 200 000 vägeva sõjamehega; 17 Benjaminist+ vägev sõjamees Eljada ning koos temaga 200 000 vibu- ja kilbikandjat;+ 18 talle allus Jehosabad, kellega koos oli 180 000 sõjaks varustatud meest. 19 Nemad olid kuninga teenistuses peale nende, kelle kuningas oli pannud Juuda kindlustatud linnadesse.+

18 Joosafat oli väga rikas ja auväärne,+ kuid ta sõlmis abieluliidu, mille kaudu ta sai Ahabiga sugulaseks.+ 2 Mõne aasta pärast läks Joosafat Ahabi juurde Samaariasse.+ Ahab ohverdas siis tema ja koos temaga oleva rahva eest palju lambaid ja veiseid ning käis talle peale, et ta tuleks temaga Gileadi-Raamoti+ vastu sõdima. 3 Iisraeli kuningas Ahab küsis Juuda kuningalt Joosafatilt: „Kas sa tuled koos minuga Gileadi-Raamotisse?” Joosafat kostis: „Nagu sina, nõnda ka mina. Minu rahvas on sinu rahvas. Me toetame sind sõjas.”

4 Kuid Joosafat ütles Iisraeli kuningale: „Uuri palun kõigepealt järele, mida ütleb Jehoova.”+ 5 Siis kutsus Iisraeli kuningas kokku prohvetid, 400 meest, ja küsis neilt: „Kas peaksime minema Gileadi-Raamoti vastu sõdima või mitte?” Need vastasid: „Mine, Jumal annab selle kuninga kätte.”

6 Joosafat küsis: „Kas siin on mõni Jehoova prohvet?+ Uurime seda ka tema käest.”+ 7 Seepeale ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „On veel üks mees,+ kelle kaudu saaks Jehoovalt nõu küsida, aga ma vihkan teda, sest ta ei kuuluta mulle kunagi head, vaid alati halba.+ See on Jimla poeg Miikaja.” Aga Joosafat kostis: „Kuningas ärgu öelgu nii.”

8 Siis kutsus Iisraeli kuningas ühe õukonnaametniku ja ütles: „Too Jimla poeg Miikaja kiiresti siia!”+ 9 Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma troonil viljapeksuplatsil Samaaria värava lähedal, riietatud kuningarüüsse, ning kõik prohvetid kuulutasid nende ees prohvetlikult. 10 Kenaana poeg Sidkija tegi endale raudsarved ja kuulutas: „Nii ütleb Jehoova: „Nendega puskid sa süürlasi, kuni sa nad hävitad.”” 11 Kõik teised prohvetid kuulutasid sedasama, öeldes: „Mine Gileadi-Raamotisse ja sind saadab edu!+ Jehoova annab selle kuninga kätte!”

12 Käskjalg, kes oli saadetud Miikajat kutsuma, ütles talle: „Kõik prohvetid räägivad nagu ühest suust kuningale head. Räägi ka sina nagu nemad+ ja kuuluta head!”+ 13 Kuid Miikaja vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ma räägin seda, mida mu Jumal ütleb.”+ 14 Ta tuli kuninga juurde ja kuningas küsis temalt: „Miikaja, kas me peaksime minema Gileadi-Raamotiga sõdima või mitte?” Ta vastas: „Mine ja sind saadab edu! Nad antakse teie kätte!” 15 Aga kuningas ütles talle: „Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa räägiksid mulle vaid tõtt Jehoova nimel!” 16 Seepeale ütles Miikaja: „Ma näen, kuidas kõik iisraellased on mägedel laiali pillutatud otsekui lambad, kel pole karjast.+ Jehoova ütles: „Neil pole isandat. Mingu igaüks rahus tagasi koju!””

17 Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, vaid üksnes halba!”+

18 Miikaja lisas: „Seepärast kuula, mida ütleb Jehoova. Ma nägin Jehoovat istumas oma troonil+ ja kogu taevast sõjaväge+ seismas temast paremal ja vasakul.+ 19 Jehoova küsis: „Kes meelitaks pettusega Iisraeli kuningat Ahabit, nii et see läheks Gileadi-Raamotisse ja hukkuks seal?” Siis üks rääkis nii ja teine naa. 20 Seejärel tuli üks vaim*,+ seisis Jehoova ette ja lausus: „Mina meelitan teda.” Jehoova küsis temalt: „Kuidas sa seda teed?” 21 Tema vastas: „Ma lähen ja olen petja vaim, kes paneb vale kõigi tema prohvetite huulile.” Jumal ütles: „Sul õnnestub ta ära petta. Mine ja tee nii!” 22 Ja nüüd on Jehoova lubanud ühel vaimul panna vale sinu prohvetite huulile+ ning Jehoova on kuulutanud sulle õnnetust.”

23 Siis astus Kenaana poeg Sidkija+ Miikaja+ juurde, lõi talle vastu põske+ ja ütles: „Kas tahad öelda, et Jehoova vaim on minu maha jätnud ja räägib nüüd sinuga?”+ 24 Miikaja vastas: „Sa saad seda teada päeval, mil sul tuleb peita end tagakambrisse.” 25 Seepeale Iisraeli kuningas ütles: „Võtke Miikaja ning viige ta linnapealik Aamoni ja kuningapoeg Jooase juurde. 26 Öelge neile: „Nii lausub kuningas: „Pange see mees vangi+ ning andke talle vaid hädapärane kogus leiba ja vett, kuni ma rahuga tagasi tulen.””” 27 Miikaja aga ütles: „Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, pole Jehoova minu kaudu rääkinud,”+ ja lisas: „Pange seda tähele, kogu rahvas!”

28 Nõnda läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat üles Gileadi-Raamotisse.+ 29 Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: „Mina teen end enne lahingusse minekut äratundmatuks, aga sina pane selga oma kuningarüü.” Iisraeli kuningas tegigi end äratundmatuks ja nad läksid lahingusse. 30 Aga Süüria kuningas oli andnud oma vankriülematele käsu: „Ärge võidelge ei suurema ega väiksema kui vaid Iisraeli kuninga vastu!” 31 Niipea kui vankriülemad nägid Joosafatti, mõtlesid nad: „See on Iisraeli kuningas.” Nad pöördusid tema vastu võitlema, aga kui Joosafat appi hüüdis,+ siis Jehoova aitas teda, ta juhtis nad sedamaid tema juurest eemale. 32 Kui vankriülemad mõistsid, et see polegi Iisraeli kuningas, lõpetasid nad kohe tema tagaajamise.

33 Ent üks mees tõmbas vibu vinna ja tabas juhuslikult Iisraeli kuningat soomusrüü liitekoha vahele. Kuningas ütles oma vankrijuhile: „Pööra ümber ja vii mind lahinguväljalt minema, sest ma olen raskelt haavatud.”+ 34 Kuid lahing muutus sel päeval üha ägedamaks ja Iisraeli kuningat tuli vankris kuni õhtuni püsti hoida, näoga süürlaste poole. Päikeseloojangul ta suri.+

19 Seejärel pöördus Juuda kuningas Joosafat rahus tagasi+ oma kotta Jeruusalemmas. 2 Jehu,+ nägemustenägija Hanani+ poeg, läks kuningas Joosafati juurde ja ütles talle: „Kas sa tohid aidata jumalatuid+ ja armastada neid, kes vihkavad Jehoovat?+ Seepärast on su vastu süttinud Jehoova viha. 3 Kuid sinust on leitud ka midagi head:+ sa oled kõrvaldanud maalt pühad tulbad ja valmistanud ette oma südant, et otsida Jumalat*.”+

4 Joosafat elas Jeruusalemmas ning käis taas läbi kogu rahva Beer-Sebast kuni Efraimi mägismaani,+ et tuua see tagasi nende esiisade Jumala Jehoova juurde.+ 5 Samuti määras ta kõigisse Juudamaa kindlustatud linnadesse kohtumõistjad+ 6 ja ütles neile: „Vaadake ette, kuidas te toimite, sest te ei mõista kohut mitte inimeste, vaid Jehoova nimel, ja tema on teiega, kui te kohut mõistate.+ 7 Kartke Jehoovat!+ Kaaluge hoolega, mida te teete, sest meie Jumal Jehoova ei salli ülekohut,+ erapoolikust+ ega altkäemaksu võtmist.”+

8 Ka Jeruusalemmas määras Joosafat mõned leviidid, preestrid ja Iisraeli suguvõsade peamehed mõistma kohut Jehoova nimel ja lahendama Jeruusalemma elanike tüliasju.+ 9 Ta andis neile käsu: „Täitke seda ülesannet ustavalt ja kogu südamest*, kartes Jehoovat. 10 Kui teie vennad, kes elavad oma linnades, toovad teie ette mõne kohtulikku käsitlust nõudva asja, olgu siis tegu verevalamisega+ või puudutagu see mõnd seadust, käsku, määrust või õigusnormi, siis tuleb teil neid manitseda, et nad ei jääks Jehoova ees süüdi. Vastasel korral tabab teid ja teie vendi Jumala viha. Toimige nii ja siis ei lange süü teie peale. 11 Peapreester Amarja on teie ülemaks igas Jehoovaga seotud asjas+ ning Ismaeli poeg Sebadja on Juuda soo peamees igas kuningaga seotud asjas. Ka leviidid on ülevaatajatena teie teenistuses. Olge tugevad ja tegutsege! Jehoova olgu nendega, kes teevad, mis on õige!”+

20 Mõne aja pärast tulid moabiidid,+ ammonlased+ ja koos nendega ammonid* Joosafati vastu sõdima. 2 Joosafatile öeldi: „Mereäärselt maalt* Edomist+ on tulnud su vastu suur väehulk ja on jõudnud Haseson-Taamarisse, see on Een-Gedisse.”+ 3 Siis haaras Joosafatti hirm. Ta otsustas otsida Jehoovat+ ja kuulutas kogu Juudamaal välja paastu. 4 Kõik Juuda elanikud tulid kokku, et paluda Jehoovalt juhatust.+ Kõigist Juuda linnadest tuli rahvas Jehoovalt nõu küsima.

5 Joosafat astus Jehoova koja uues õues Juuda ja Jeruusalemma koguduse ette 6 ning ütles:

„Oo, Jehoova, meie esiisade Jumal! Eks ole sina Jumal taevas+ ja eks valitse sina kõigi rahvaste kuningriikide üle?+ Sinu käes on jõud ja vägi ning mitte keegi ei suuda sulle vastu seista.+ 7 Oled ju sina, meie Jumal, ajanud Iisraeli rahva eest ära kõik selle maa elanikud ja andnud selle maa igaveseks omandiks oma sõbra Aabrahami+ järglastele. 8 Nad on asunud siia elama ja ehitanud su nime kandva pühamu,+ öeldes: 9 „Kui meid peaks tabama õnnetus — kas hukkamõist, vaenlase rünnak, katk või nälg — ning me seisame selle koja ja sinu ees, sest see koda kannab sinu nime,+ ning me palume sinult abi oma hädas, siis kuula meid ja päästa!”+ 10 Nüüd on ammonlased, moabiidid ja Seiri mägismaa+ mehed — rahvad, keda sa Iisraelil rünnata ei lubanud, kui see Egiptusemaalt välja tuli, vaid Iisrael pidi neist mööda minema ega tohtinud neid hävitada+ — 11 tulnud meile kätte maksma ja ajama meid ära sinu antud pärandmaalt.+ 12 Oo, meie Jumal, palun mõista nende üle kohut!+ Meil pole jõudu, et astuda vastu sellele suurele väehulgale, kes tuleb meile kallale. Me ei tea, mida teha,+ meie silmad vaatavad sinu poole.”+

13 Kogu selle aja seisid kõik juudalased koos oma naiste ja lastega, ka kõige pisematega, Jehoova ees.

14 Siis tuli Jehoova vaim koguduse keskel Jahasieli peale, kes oli Sakarja, kes oli Benaja, kes oli Jeieli, kes oli Aasafi soost pärit leviit Mattanja poeg. 15 Ta ütles: „Kuulake, kogu Juuda, Jeruusalemma elanikud ja kuningas Joosafat! Nii ütleb Jehoova: „Ärge kartke seda suurt väehulka ega kohkuge selle ees! Sest see pole mitte teie, vaid Jumala lahing.+ 16 Minge homme neile vastu. Nad tulevad üles mööda Siisi mäekuru ja te leiate nad vadi lõpust Jerueli kõrbe juurest. 17 Teil pole vaja sõdida. Võtke oma koht sisse ning seiske+ ja vaadake, kuidas Jehoova teid päästab.+ Ärge kartke ega kohkuge,+ Juuda ja Jeruusalemm! Minge homme neile vastu ja Jehoova on teiega!””+

18 Kui Joosafat seda kuulis, kummardas ta silmili maha. Ka kogu Juuda ja kõik Jeruusalemma elanikud langesid Jehoova ette maha ja kummardasid Jehoovat. 19 Seejärel tõusid kehatlaste+ ja korahlaste soost leviidid, et Iisraeli Jumalat Jehoovat valjul häälel ülistada.+

20 Järgmise päeva varahommikul läksid nad Tekoa+ kõrbesse. Teel olles astus Joosafat ette ja ütles neile: „Kuulake, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Usaldage oma Jumalat Jehoovat, et suudaksite seista kindlalt*. Usaldage tema prohveteid,+ siis saadab teid edu.”

21 Kui ta oli rahvaga nõu pidanud, määras ta mehi Jehoovale laulma+ ja pühades riietes ülistust tooma. Nad pidid käima sõjameeste ees ja hüüdma: „Kiitke Jehoovat, sest tema truu armastus kestab igavesti!”+

22 Kui nad hakkasid rõõmsalt kiituslaule laulma, pani Jehoova varitsuse Juudasse tunginud ammonlaste, moabiitide ja Seiri mägismaa meeste vastu ning need lõid üksteist maha.+ 23 Ammonlased ja moabiidid tõusid Seiri mägismaa+ elanike vastu ning lõid neid ja hävitasid nad. Kui nad olid Seiri mägismaa elanikele lõpu teinud, hakkasid nad üksteist tapma.+

24 Kui juudalased kõrbesse vahitorni juurde jõudsid+ ja väehulga poole vaatasid, nägid nad üksnes surnukehi.+ Polnud ühtki ellujäänut. 25 Siis läks Joosafat koos rahvaga neid riisuma ning nad said külluslikult vara, riideid ja väärtuslikke asju. Nad võtsid endale nii palju sõjasaaki, et ei jõudnud seda kanda.+ Saaki oli nõnda palju, et nad riisusid seda kolm päeva. 26 Neljandal päeval kogunesid nad Beraka orgu ja kiitsid* seal Jehoovat. Seepärast panid nad sellele paigale nimeks Beraka* org+ ja nii nimetatakse seda tänini.

27 Siis naasid kõik Juuda ja Jeruusalemma mehed Joosafati juhtimisel rõõmsal meelel Jeruusalemma, sest Jehoova oli andnud neile vaenlaste üle võidu.+ 28 Nad tulid Jeruusalemma Jehoova koja juurde, mängides lüürasid,+ teisi keelpille ja trompeteid.+ 29 Kuulnud, et Jehoova oli võidelnud Iisraeli vaenlastega, haaras hirm Jumala ees kõiki kuningriike.+ 30 Seetõttu oli Joosafati kuningriigis rahulik aeg, Jumal andis talle ümberringi rahu.+

31 Joosafat valitses Juuda üle. Ta oli kuningaks saades 35-aastane ja valitses Jeruusalemmas 25 aastat. Tema ema oli Asuuba, Silhi tütar.+ 32 Joosafat käis oma isa Aasa jälgedes.+ Ta ei kaldunud neist kõrvale, vaid tegi, mis on Jehoova silmis õige.+ 33 Aga ohvripaiku ei hävitatud+ ning rahvas polnud veel valmistanud ette oma südant, et otsida oma esiisade Jumalat.+

34 Kõigest muust Joosafati kohta algusest kuni lõpuni on kirjutatud Hanani+ poja Jehu+ ülestähendustes, mis lisati „Iisraeli kuningate raamatusse”. 35 Hiljem tegi Juuda kuningas Joosafat liidu Iisraeli kuninga Ahasjaga, kelle teod olid kurjad.+ 36 Ta sõlmis temaga kokkuleppe ehitada laevu, mis sõidaksid Tarsisesse,+ ning nad ehitasid neid Esjon-Geberis.+ 37 Aga Elieser, kes oli Maaresast pärit Dodavahu poeg, kuulutas Joosafatile prohvetlikult: „Kuna sa oled teinud liidu Ahasjaga, hävitab Jehoova su töö.”+ Ja laevad läksid põhja+ ega jõudnudki Tarsisesse.

21 Joosafat läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna oma esiisade kõrvale. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Jooram.+ 2 Joorami vennad, Joosafati pojad, olid Asarja, Jehiel, Sakarja, Asarja, Miikael ja Sefatja. Kõik need olid Iisraeli* kuninga Joosafati pojad. 3 Nende isa oli teinud neile palju kingitusi. Ta oli andnud neile hõbedat, kulda, väärtuslikke esemeid ning kindlustatud linnu Juudas.+ Kuningriigi andis ta aga Jooramile,+ sest tema oli esmasündinu.

4 Kui Jooram oli asunud oma isa kuningriigi etteotsa, kindlustas ta oma võimu, tappes mõõgaga kõik oma vennad,+ samuti mõned Iisraeli peamehed. 5 Jooram oli kuningaks saades 32-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas kaheksa aastat.+ 6 Tema käis Iisraeli kuningate jälgedes,+ nagu oli käinud Ahabi sugu, sest ta oli võtnud naiseks Ahabi tütre,+ ja ta tegi Jehoova silmis kurja. 7 Aga Jehoova ei tahtnud Taaveti sugu hävitada oma lepingu pärast, mille ta oli Taavetiga sõlminud,+ sest ta oli tõotanud temale ja ta poegadele, et neil on alaliselt järeltulija*.+

8 Tema päevil hakkas Edom Juuda vastu mässama+ ja tõstis endale kuninga.+ 9 Seepeale läks Jooram koos sõjapealike ja kõigi sõjavankritega selle rahva vastu. Ta lõi öösel edomlasi, kes olid tema ja vankriülemad ümber piiranud. 10 Kuid Edom ei allu tänini Juuda võimule. Sel ajal tõstis Juuda vastu mässu ka Libna,+ sest Jooram oli hüljanud Jehoova, oma esivanemate Jumala.+ 11 Ta oli teinud Juuda mägedele ohvripaiku+ ning Jeruusalemma elanikud hakkasid hoora kombel ebajumalate järel käima; nõnda viis ta Juuda eksiteele.

12 Siis sai Jooram prohvet Eelijalt+ kirja, kus seisis: „Nii ütleb Jehoova, sinu esiisa Taaveti Jumal: „Kuna sa ei ole käinud oma isa Joosafati+ ega Juuda kuninga Aasa jälgedes,+ 13 vaid oled käinud Iisraeli kuningate jälgedes+ ning oled pannud Juuda ja Jeruusalemma elanikud Ahabi soo kombel hoora viisil ebajumalate järel käima+ ja oled tapnud oma isa soo, omaenda vennad,+ kes olid sinust paremad, 14 siis annab Jehoova su rahvale, su poegadele ja naistele ning kogu su varale ränga hoobi. 15 Sa jääd raskelt haigeks; sind tabab ka soolehaigus, mis muutub päev-päevalt hullemaks, kuni su sisikond välja tuleb.””

16 Siis Jehoova kihutas Joorami vastu+ vilistid+ ja etiooplaste kõrval elavad araablased.+ 17 Nad tungisid Juudasse, riisusid kogu kuningakoja vara+ ning viisid ära kuninga pojad ja naised. Talle jäi ainult üks poeg, ta noorim poeg Jooahas*.+ 18 Pärast kõike seda nuhtles Jehoova teda ravimatu soolehaigusega.+ 19 Kahe aasta pärast tuli tal sisikond haiguse tõttu välja ja ta suri suurtes piinades. Rahvas ei korraldanud tema auks põletustalitust, nagu oli tehtud tema esiisade auks.+ 20 Ta oli saanud kuningaks 32-aastaselt ja valitsenud Jeruusalemmas kaheksa aastat. Keegi ei kurvastanud tema surma üle. Ta maeti Taaveti linna,+ kuid mitte kuningate matmispaika.+

22 Jeruusalemma elanikud tõstsid Joorami asemel kuningaks tema noorima poja Ahasja*, sest röövjõuk, kes oli tunginud koos araablastega nende laagrisse, oli tapnud kõik Joorami vanemad pojad.+ Nii sai Joorami pojast Ahasjast Juuda kuningas.+ 2 Ahasja oli kuningaks saades 22-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas ühe aasta. Tema ema oli Atalja,+ Omri+ pojatütar.

3 Ka Ahasja käis Ahabi soo jälgedes,+ sest tema ema õhutas teda kurja tegema. 4 Ahasja tegi Jehoova silmis kurja, nagu tegid Ahabi kodakondsed, sest neist olid saanud tema nõuandjad pärast tema isa surma, ja see hukutas ta. 5 Ta järgis nende nõu ja läks koos Iisraeli kuninga Ahabi poja Jooramiga Gileadi-Raamotisse+ Süüria kuninga Hasaeli+ vastu sõdima. Seal haavasid vibumehed Jooramit. 6 Jooram pöördus tagasi Jisreeli,+ et ravida haavu, mis ta Raamas Süüria kuninga Hasaeliga sõdides oli saanud.+

Juuda kuningas Ahasja*, Joorami+ poeg, läks Jisreeli Ahabi poega Jooramit+ vaatama, sest see oli haavatud.+ 7 Aga Jumal hukutas Ahasja sellega, et see läks Joorami juurde. Koos läksid nad Nimsi pojapojale Jehule+ vastu, kelle Jehoova oli määranud Ahabi sugu hävitama.+ 8 Kui Jehu hakkas Ahabi soo kohta langetatud kohtuotsust täide viima, leidis ta ka Juuda peamehi ja Ahasja vendade poegi, kes Ahasjat teenisid, ning tappis nad.+ 9 Seejärel otsis Jehu Ahasjat. Ta saadi kätte Samaarias, kus ta end varjas, toodi Jehu juurde ning surmati. Ta maeti,+ sest tema kohta öeldi: „Tema on selle Joosafati pojapoeg, kes otsis Jehoovat kogu südamest.”+ Ahasja sool ei olnud kedagi, kes oleks saanud valitseda.

10 Kui Ahasja ema Atalja+ nägi, et ta poeg on surnud, hukkas ta kogu Juuda kuningliku soo.+ 11 Aga kuninga tütar Joosabat võttis Ahasja poja Joase+ ning viis ta salaja minema kuningapoegade seast, kes pidi hukatama. Ta viis Joase koos tema hoidjaga tagumisse magamistuppa. Kuningas Joorami+ tütrel Joosabatil, kes oli preester Joojada+ naine ja Ahasja õde, õnnestus poissi Atalja eest varjata, nii et too ei saanud teda surmata.+ 12 Joast varjati Jumala kojas kuus aastat, kui Atalja valitses maad.

23 Seitsmendal aastal asus Joojada julgelt tegutsema ja sõlmis lepingu sajapealikega:+ Jerohami poja Asarjaga, Jehohanani poja Ismaeliga, Oobedi poja Asarjaga, Adaja poja Maasejaga ja Sikri poja Elisafatiga. 2 Seejärel käisid nad kogu Juuda läbi ja kutsusid kõikidest Juuda linnadest kokku leviidid+ ja Iisraeli suguvõsade peamehed. Kui need tulid Jeruusalemma, 3 sõlmis terve kogudus Jumala kojas kuningaga lepingu.+ Seejärel ütles Joojada rahvale:

„Nüüd hakkab valitsema kuningapoeg, nagu Jehoova on tõotanud Taaveti poegade kohta.+ 4 Tehke nii: kolmandik preestreid ja leviite, kelle valvekord+ algab hingamispäeval, olgu väravavalvurid,+ 5 kolmandik valvaku kuningakoda+ ja kolmandik valvaku Vundamendivärava juures. Kogu rahvas olgu aga Jehoova koja õuedes.+ 6 Ärge lubage Jehoova kotta siseneda kellelgi peale preestrite ja teenistuses olevate leviitide.+ Nemad tohivad sisse minna, sest nad on pühad. Kogu rahvas tehku seda, mida Jehoova on öelnud. 7 Leviidid olgu ümber kuninga, igaühel relv käes. Nad tapku igaüks, kes kotta tungib. Püsige kuninga juures, ükskõik kuhu ta läheb!”

8 Leviidid ja kogu Juuda tegid täpselt nii, nagu preester Joojada käskis. Nad võtsid oma mehed, nii need, kelle valvekord algas hingamispäeval, kui ka need, kes oleksid pidanud hingamispäeval teenistusest vabaks saama,+ sest preester Joojada polnud ühtegi rühma+ teenistusest vabastanud. 9 Preester Joojada andis sajapealikele+ kuningas Taaveti odad, väiksed kilbid ja ümmargused kilbid,+ mis olid Jumala kojas.+ 10 Ta pani kogu rahva, igaühel relv käes, seisma koja parempoolsest küljest koja vasakpoolse küljeni, altari juurde ja koja juurde, kõikjale ümber kuninga. 11 Siis tõid nad kuningapoja+ välja, panid talle krooni* pähe, hoidsid tema pea kohal seaduseraamatut*+ ning kuulutasid ta kuningaks. Joojada ja tema pojad võidsid ta ning hüüdsid: „Elagu kuningas!”+

12 Kui Atalja kuulis rahva tõttamise kära ja kuninga ülistamist, läks ta kohe rahva juurde Jehoova koja õue.+ 13 Ta nägi, et kuningas seisab oma samba kõrval sissekäigu juures ja temaga on peamehed+ ja trompetipuhujad, et kogu maa rahvas rõõmutseb+ ja puhub trompeteid ning et lauljad muusikariistadega juhatavad kiituslaulude laulmist. Selle peale käristas Atalja oma riided lõhki ja kisendas: „Vandenõu! Vandenõu!” 14 Preester Joojada saatis välja sõjaväe sajapealikud ja andis neile käsu: „Viige ta oma ridade vahelt välja! Surmake mõõgaga igaüks, kes talle järgneb!” Sest preester oli öelnud, et teda ei tohi surmata Jehoova kojas. 15 Nad võtsid Atalja kinni, ja jõudnud kuningakoja hobuvärava juurde, tapsid ta.

16 Seejärel sõlmis Joojada lepingu enda ning kogu rahva ja kuninga vahel, et nad on edasi Jehoova rahvas.+ 17 Pärast seda läks kogu rahvas Baali templisse ning lõhkus selle maha.+ Nad purustasid tema altarid ja kujud+ ning tapsid altarite ees Baali preestri Maatani.+ 18 Siis pani Joojada Jehoova koja ülevaatajateks preestrid ja leviidid, kelle Taavet oli pannud Jehoova kojas rühmadena teenima, et nad ohverdaksid Jehoovale põletusohvreid,+ nagu on kirjas Moosese seaduses,+ ning teeksid seda Taaveti korraldusel rõõmu ja lauluga. 19 Samuti pani Joojada Jehoova koja väravate juurde valvurid,+ et ei siseneks keegi, kes on mingil põhjusel ebapuhas. 20 Siis võttis ta endaga sajapealikud,+ ülikud, rahva ülemad ja kogu maa rahva ning saatis kuninga Jehoova kojast välja. Nad läksid ülemise värava kaudu kuningakotta ja panid kuninga troonile istuma.+ 21 Kogu maa rahvas oli rõõmus ja linnas oli rahu, sest Atalja oli mõõgaga surmatud.

24 Joas oli kuningaks saades 7-aastane+ ja ta valitses Jeruusalemmas 40 aastat. Tema ema oli Sibja, kes oli pärit Beer-Sebast.+ 2 Kõigil preester Joojada elupäevil tegi Joas seda, mis oli Jehoova silmis õige.+ 3 Joojada võttis talle kaks naist, kes sünnitasid talle poegi ja tütreid.

4 Mingi aja pärast tärkas Joase südames soov Jehoova koda korda teha.+ 5 Ta kutsus kokku preestrid ja leviidid ning ütles neile: „Minge Juuda linnadesse ja koguge tervest Iisraelist raha oma Jumala koja iga-aastaste parandustööde jaoks.+ Ärge viivitage!” Aga leviidid ei kiirustanud tema käsku täitma.+ 6 Siis kutsus kuningas peapreester Joojada ja ütles talle:+ „Miks sa pole leviitidelt nõudnud, et nad koguksid Juudast ja Jeruusalemmast püha maksu, mida käskis tuua Jehoova teenija Mooses,+ Iisraeli koguduse püha maksu tunnistustelgi jaoks?+ 7 Sest Atalja,+ selle jumalatu naise pojad tungisid Jumala kotta+ ja riisusid seda ning kasutasid kõiki Jehoova koja pühi riistu Baalide kummardamisel.” 8 Seejärel tehti kuninga käsul kirst+ ja see seati Jehoova koja värava ette.+ 9 Siis teatati kogu Juudas ja Jeruusalemmas, et Jehoovale peab tooma püha maksu,+ mille jumalamees Mooses oli kõrbes Iisraelile peale pannud. 10 Kõik peamehed ja kogu rahvas olid väga rõõmsad+ ning tõid annetusi ja panid kirstu, kuni see sai täis*.

11 Kui leviidid tõid kirstu, et see kuningale üle anda, ja nad nägid, et sinna on kogunenud palju raha, tulid kuninga kirjutaja ja peapreestri esindaja ning tühjendasid kirstu;+ seejärel nad viisid selle tagasi oma kohale. Nii tegid nad iga päev ja raha koguti väga palju. 12 Kuningas ja Joojada andsid raha töödejuhatajate kätte, kes hoolitsesid Jehoova kojas tehtavate tööde eest. Need omakorda palkasid kiviraidureid ja käsitöölisi Jehoova koda parandama+ ning ka raud- ja vaskseppi, et need Jehoova koda remondiksid. 13 Töödejuhatajad asusid tegutsema ja parandustööd edenesid nende käe all hästi. Nad tegid Jumala koja jälle korda ja tugevdasid seda. 14 Kui nad olid oma töödega ühele poole saanud, tõid nad ülejäänud raha kuninga ja Joojada kätte, kes lasid valmistada selle eest Jehoova koja tarbeks riistu: teenistus- ja ohverdamisriistu, peekreid ning kuld- ja hõbeasju.+ Kõigil Joojada elupäevil toodi Jehoova kojas korrapäraselt põletusohvreid.+

15 Joojada jäi vanaks ja suri kõrges eas, 130-aastaselt. 16 Ta maeti Taaveti linna kuningate kõrvale,+ sest ta oli teinud Iisraelis head+ nii Jumalale kui ka tema kojale.

17 Pärast Joojada surma tulid Juuda peamehed ja kummardasid kuninga ees ning kuningas võttis kuulda hoopis neid. 18 Rahvas jättis maha oma esiisade Jumala Jehoova koja ning hakkas kummardama pühi tulpi ja ebajumalaid. Selle patu pärast tabas Juudat ja Jeruusalemma Jumala viha. 19 Jehoova saatis rahva sekka prohveteid, et need tooksid selle tema juurde tagasi; nad hoiatasid rahvast, aga see ei kuulanud.+

20 Siis tuli Jumala vaim preester Joojada+ poja Sakarja peale. Ta astus rahva ette ja teatas: „Nii ütleb tõeline Jumal: „Miks te Jehoova käskudest üle astute? Teil ei lähe hästi! Kuna te olete Jehoova hüljanud, siis hülgab ka tema teid!””+ 21 Tema vastu aga sepitseti vandenõu+ ning ta visati kuninga käsul Jehoova koja õues kividega surnuks.+ 22 Kuningas Joas oli unustanud truu armastuse, mida tema isa* Joojada oli talle osutanud, ning tappis Joojada poja. See ütles surres: „Jehoova näeb seda ja tasub kätte.”+

23 Aasta alguses* tuli Joase vastu Süüria sõjavägi ning tungis Juudasse ja Jeruusalemma.+ Süürlased tapsid kõik rahva peamehed+ ja saatsid kogu röövitud vara Damaskuse kuningale. 24 Süüria sõjavägi tuli üsna väheste meestega, kuid Jehoova andis neile võidu väga suure sõjaväe üle,+ sest rahvas oli oma esiisade Jumala Jehoova hüljanud. Nii mõistsid süürlased Joase üle kohut. 25 Kui süürlased ära läksid ja Joase raskelt haavatuna* maha jätsid, sepitsesid tema oma sulased tema vastu vandenõu, et maksta kätte preester Joojada poegade* vere eest.+ Joas tapeti omaenda voodis.+ Ta maeti Taaveti linna,+ kuid mitte kuningate matmispaika.+

26 Vandenõulased+ olid Saabad, kes oli ammonlanna Simeati poeg, ja Jehosabad, moablanna Simriti poeg. 27 Joase poegadest ja paljudest tema kohta käivatest hukkamõistusõnumitest+ ning Jumala koja parandamisest+ on kirjutatud „Kuningate raamatu” selgitustes. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Amasja.

25 Amasja oli kuningaks saades 25-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 29 aastat. Tema ema oli Jooaddan, kes oli pärit Jeruusalemmast.+ 2 Amasja tegi, mis oli Jehoova silmis õige, aga mitte kogu südamest. 3 Kui ta oli kuningriigi kindlalt enda kätte saanud, surmas ta oma sulased, kes olid tapnud kuninga, tema isa.+ 4 Aga nende poegi ta ei surmanud, sest ta järgis seaduses, Moosese raamatus, kirjasolevat Jehoova käsku „Isad ei pea surema poegade pärast ega pojad isade pärast. Inimene surmatagu ta enda patu pärast”.+

5 Amasja kutsus Juuda kokku ning jagas juudalased ja benjaminlased suguvõsade kaupa rühmadesse tuhande- ja sajapealike juhtimise alla.+ Ta luges ära 20-aastased ja vanemad.+ Väljaõppe saanud sõjamehi, kes kandsid piiki ja suurt kilpi, oli kokku 300 000. 6 Lisaks palkas ta Iisraelist 100 talendi* hõbeda eest 100 000 vägevat sõjameest. 7 Siis tuli tema juurde üks jumalamees ja ütles: „Kuningas, ära võta endaga kaasa Iisraeli sõjaväge, sest Jehoova ei ole Iisraeliga,+ mitte ühegi efraimlasega. 8 Mine üksi ja astu julgelt lahingusse, sest muidu paneb Jumal sind vaenlase ees komistama — on ju Jumala võimuses aidata,+ aga ka komistama panna.” 9 Amasja küsis jumalamehelt: „Kuid mis saab 100 talendist hõbedast, mille ma andsin Iisraeli sõjameestele?” Jumalamees vastas: „Jehoova võib anda sulle palju rohkem.”+ 10 Siis saatis Amasja Efraimist tulnud väesalgad tagasi. Kuid mehed vihastusid Juuda peale ja nad läksid tagasi täis tulist raevu.

11 Amasja võttis julguse kokku ning juhtis oma väesalgad Soolaorgu.+ Seal lõid nad maha 10 000 Seiri meest.+ 12 Veel 10 000 meest võtsid nad elusalt kinni, viisid kalju otsa ja tõukasid sealt alla ning need kõik kukkusid surnuks. 13 Aga sõjamehed, keda Amasja polnud koos endaga sõdima võtnud, vaid oli tagasi saatnud,+ korraldasid röövretki Juuda linnadesse Samaariast+ kuni Beet-Hooronini.+ Nad lõid maha 3000 inimest ja võtsid palju sõjasaaki.

14 Kui Amasja edomlasi löömast naasis, tõi ta kaasa Seiri meeste jumalad ja tegi neist oma jumalad.+ Ta kummardas nende ees ja lasi neile tõusta ohvrisuitsu. 15 Siis süttis Jehoova viha Amasja vastu ja ta saatis tema juurde ühe prohveti, kes ütles talle: „Miks sa kummardad rahvaste jumalaid, kes ei päästnud oma rahvast sinu käest?”+ 16 Kui prohvet alles rääkis, ütles kuningas: „Kas sind on pandud kuningale nõuandjaks?+ Lõpeta,+ või muidu sind tapetakse!” Prohvet jäigi vait, kuid ütles veel: „Ma tean, et Jumal on otsustanud su hävitada, sest sa oled seda teinud ega ole mu nõu kuulanud.”+

17 Siis pidas Juuda kuningas Amasja oma nõuandjatega aru ja saatis sõna Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale. Ta lasi teatada: „Tule, kohtume lahingus näost näkku!”+ 18 Seepeale saatis Iisraeli kuningas Joas Juuda kuningale Amasjale sõnumi: „Liibanoni ohakas läkitas teate Liibanoni seedrile: „Anna oma tütar minu pojale naiseks!” Ent üks Liibanoni metsloom läks mööda ja tallas ohaka ära. 19 Sa mõtled endamisi: „Ma olen edomlased maha löönud!”+ Su süda on läinud ülbeks ja ihkab au. Püsi oma kojas! Miks sa kipud õnnetusse? Sa ju langed ja koos sinuga ka Juuda!”

20 Kuid Amasja ei võtnud teda kuulda;+ see oli Jumalalt, kes oli otsustanud anda nad vaenlase kätte,+ kuna nad kummardasid Edomi jumalaid.+ 21 Siis tuli Iisraeli kuningas Joas ja kohtus Juudas Beet-Semeses+ Juuda kuninga Amasjaga näost näkku. 22 Iisrael lõi Juudat, nii et igaüks põgenes oma koju. 23 Iisraeli kuningas Joas võttis Juuda kuninga Amasja, Jooahase* poja Joase poja Beet-Semeses vangi ning viis ta Jeruusalemma. Ta lõhkus maha Jeruusalemma müüri Efraimi väravast+ Nurgaväravani,+ 400 küünra* pikkuse lõigu. 24 Joas võttis ära kogu kulla ja hõbeda, kõik Jumala kojas Oobed-Edomi hoole all olevad esemed ja kõik kuningakoja aarded+ ning samuti võttis ta pantvange. Seejärel pöördus ta tagasi Samaariasse.

25 Juuda kuningas Amasja,+ Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase,+ Jooahase poja surma veel 15 aastat.+ 26 Kõik muu Amasja kohta, algusest kuni lõpuni, on kirjas „Juuda ja Iisraeli kuningate raamatus”. 27 Sellest ajast, kui Amasja ei käinud enam Jehoova järel, hakati Jeruusalemmas tema vastu vandenõu sepitsema+ ja ta põgenes Laakisesse. Kuid talle saadeti Laakisesse mehed järele ja need surmasid ta seal. 28 Ta toodi hobustega tagasi Juuda linna ja maeti sinna oma esiisade juurde.

26 Pärast seda tõstis kogu Juuda rahvas 16-aastase Ussija+ tema isa Amasja asemel kuningaks.+ 2 Kui kuningas Amasja oli läinud puhkama oma esiisade juurde, ehitas Ussija üles Eeloti+ ja võttis selle tagasi Juudale.+ 3 Ussija+ oli kuningaks saades 16-aastane ja valitses Jeruusalemmas 52 aastat. Tema ema oli Jekolja, kes oli pärit Jeruusalemmast.+ 4 Ussija tegi, mis oli Jehoova silmis õige, nagu oli teinud tema isa Amasja.+ 5 Kuni elas Sakarja, kes õpetas Ussijat kartma tõelist Jumalat, otsis Ussija Jumalat. Niikaua kui ta Jehoovat otsis, Jumal õnnistas teda.+

6 Ta läks sõdima vilistite+ vastu ning murdis läbi Gati,+ Jabne+ ja Asdodi+ müüri. Seejärel ehitas ta linnu Asdodi ümbrusse ja vilistite maale. 7 Jumal aitas teda võitluses vilistite, Guur-Baalis elavate araablaste+ ning meunlaste vastu. 8 Ammonlased+ hakkasid Ussijale andamit maksma. Tema kuulsus ulatus Egiptuseni, sest ta sai väga võimsaks. 9 Ussija ehitas Jeruusalemma tugevad tornid+ Nurgavärava,+ Oruvärava+ ja tugisamba juurde. 10 Ta ehitas torne+ ka kõrbesse ja kaevas* palju veemahuteid, sest tal oli suur hulk kariloomi. Sedasama tegi ta Sefelas ja lavamaal. Mägedes ja Karmelis oli tal põllumehi ja viinamäeharijaid, kuna talle meeldis tegeleda põllundusega.

11 Ussijal oli relvastatud sõjavägi, kes läks lahingusse väeosadeks jaotatuna. Kirjutaja+ Jeiel ja ametnik Maaseja, kes allusid kuninga peamehele Hananjale, olid mehed üle lugenud ja kirja pannud.+ 12 Suguvõsade peamehi, kes juhtisid neid vägevaid sõjamehi, oli kokku 2600. 13 Neile allus 307 500 lahinguvalmis sõjameest. See võimas sõjavägi aitas kuningal vaenlaste vastu võidelda.+ 14 Ussija varustas tervet armeed kilpide, piikide,+ kiivrite, soomusrüüde,+ vibude ja lingukividega.+ 15 Ta pani Jeruusalemma tornide+ ja müürinurkade peale noolte ja suurte kivide heitmiseks masinad, mis meistrid olid välja mõelnud. Tema kuulsus levis kaugele, sest teda aidati väga palju ja ta sai vägevaks.

16 Ent kui ta oli vägevaks saanud, muutus ta süda ülbeks ja see viis ta hukatusse. Ta ei olnud oma Jumalale Jehoovale ustav, vaid läks Jehoova templisse suitsutusaltaril suitsutusrohtu põletama.+ 17 Preester Asarja ja veel 80 julget Jehoova preestrit läksid talle otsekohe järele. 18 Nad astusid kuningas Ussija ette ja ütlesid talle: „Sinul, Ussija, pole õigust Jehoovale suitsutusrohtu põletada.+ Üksnes preestrid tohivad seda teha, sest nad on Aaroni järeltulijad,+ kes on pühitsetud. Mine pühamust välja! Sa ei ole olnud ustav ja selle eest Jumal Jehoova sind ei austa.”

19 Kuid Ussija, kel oli käes suitsutuspann suitsutusrohu põletamiseks, läks selle peale raevu.+ Kui ta preestrite peale vihasena Jehoova koja suitsutusaltari kõrval seisis, lõi tal preestrite nähes laubal välja pidalitõbi.+ 20 Peapreester Asarja ja kõik teised preestrid nägid tema laubal pidalitõbe ning saatsid ta sealt kiiresti välja. Ka Ussija ise ruttas minema, sest Jehoova oli teda löönud.

21 Kuningas Ussija põdes pidalitõbe elu lõpuni. Ta elas pidalitõbisena omaette majas+ ja tal ei lubatud minna Jehoova kotta. Tema poeg Jootam valitses kuningakoda ja mõistis kohut maa rahvale.+

22 Muu Ussija kohta algusest kuni lõpuni on pannud kirja prohvet Jesaja,+ Aamotsi poeg. 23 Ussija läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti oma esiisade kõrvale, kuid mitte kuningate matmispaika, vaid nende matmisväljale, sest öeldi: „Ta oli pidalitõbine.” Tema asemel sai kuningaks tema poeg Jootam.+

27 Jootam+ oli kuningaks saades 25-aastane ning ta valitses Jeruusalemmas 16 aastat. Tema ema oli Jeruusa, Saadoki tütar.+ 2 Jootam tegi, mis oli Jehoova silmis õige, nagu oli teinud tema isa Ussija,+ aga tema ei tunginud Jehoova templisse.+ Ent rahvas käitus ikkagi hukatuslikult. 3 Jootam ehitas Jehoova koja ülavärava+ ja tegi ulatuslikke Ofeli müüri ehitustöid.+ 4 Veel ehitas ta linnu+ Juuda mägismaale+ ning kindlusi+ ja torne+ metsadesse. 5 Ta sõdis ammonlaste+ kuningaga ja saavutas tema üle võidu ning ammonlased tõid talle tol aastal 100 talenti* hõbedat ning 10 000 koori* nisu ja 10 000 koori* otra. Sama tõid ammonlased ka teisel ja kolmandal aastal.+ 6 Jootam sai üha vägevamaks, sest ta valis õige tee oma Jumala Jehoova ees.

7 Muu Jootami kohta, kõik tema sõjad ja tegemised, on kirjas „Iisraeli ja Juuda kuningate raamatus”.+ 8 Ta oli kuningaks saades 25-aastane ja valitses Jeruusalemmas 16 aastat.+ 9 Siis läks Jootam puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna.+ Tema asemel sai kuningaks tema poeg Aahas.+

28 Aahas+ oli kuningaks saades 20-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 16 aastat. Tema ei teinud, mis oli Jehoova silmis õige, nagu oli teinud tema esiisa Taavet.+ 2 Aahas käis hoopis Iisraeli kuningate jälgedes+ ja valas Baalide kujusid.+ 3 Ta lasi Ben-Hinnomi orus* ohvrisuitsu tõusta ja põletas oma poegi tules+ nende rahvaste jäledate tavade eeskujul,+ kelle Jehoova oli iisraellaste eest ära ajanud. 4 Ta tõi ohvripaikades,+ kõrgendikel ja iga lopsaka puu all ohvreid+ ja lasi tõusta ohvrisuitsu.

5 Niisiis andis Jumal Jehoova ta Süüria kuninga kätte.+ Süürlased alistasid ta, võtsid talt palju vange ja viisid need Damaskusse.+ Aahas anti ka Iisraeli kuninga kätte ning ta kandis ränki kaotusi. 6 Remalja poeg Pekah+ tappis Juudas ühe päevaga 120 000 vaprat meest, sest juudalased olid hüljanud oma esiisade Jumala Jehoova.+ 7 Efraimi sõjamees Sikri tappis kuningapoeg Maaseja, kojaülem Asrikami ja kuningast järgmise mehe Elkana. 8 Iisraellased võtsid oma vendadelt vangi 200 000 naist, poega ja tütart. Samuti võtsid nad palju sõjasaaki ja viisid selle Samaariasse.+

9 Seal oli üks Jehoova prohvet, Ooded. Ta läks Samaariasse naasvale sõjaväele vastu ja ütles: „Teie esiisade Jumal Jehoova andis juudalased teie kätte, kuna ta vihastus nende peale.+ Teie aga tapsite neid sellise raevuga, et see ei jäänud Jumalale märkamata. 10 Nüüd te mõtlete teha Juuda ja Jeruusalemma elanikest oma sulased ja teenijannad.+ Kuid eks ole teiegi süüdi oma Jumala Jehoova ees? 11 Kuulake mind ja viige tagasi vangid, kelle te oma vendadelt võtsite, sest teie vastu on süttinud Jehoova tuline viha.”

12 Siis astusid sõjaretkelt tagasitulnute ette efraimlaste peamehed: Jehohanani poeg Asarja, Mesillemoti poeg Berekja, Sallumi poeg Jehiskija ja Hadlai poeg Amaasa. 13 Nad ütlesid neile: „Ärge tooge vange siia, sest muidu jääme Jehoova ees süüdlaseks. Kas tahate meie patukoormat ja süüd raskemaks teha? Meie süü on juba niigi suur ja Iisraeli vastu on süttinud Jumala tuline viha.” 14 Seepeale andsid sõdurid peameestele ja tervele kogudusele üle nii vangid kui ka sõjasaagi.+ 15 Nimeliselt määratud mehed võtsid vangid ja andsid neile sõjasaagi hulgast riided selga ja sandaalid jalga, samuti andsid nad neile süüa ja juua ning õli ihu võidmiseks. Kes olid nõrgad, pandi eeslite selga, ja nad kõik viidi oma vendade juurde palmipuude linna Jeerikosse. Viijad aga pöördusid tagasi Samaariasse.

16 Sel ajal palus kuningas Aahas Assüüria kuningatelt abi.+ 17 Edomlased tungisid jälle Juudasse, ründasid seda ning võtsid vange. 18 Vilistid+ rüüstasid Sefela+ ja Negevi linnu Juudas ning vallutasid Beet-Semese,+ Ajjaloni+ ja Gederoti, samuti Sooko, Timna+ ja Gimso koos tütarlinnadega, ning asusid neisse elama. 19 Jehoova lasi Juudal Iisraeli* kuninga Aahase pärast alandust kogeda, sest see oli lasknud kõlvatusel Juudas kasvada, nii et rahvas oli Jehoovale äärmiselt ustavusetu.

20 Lõpuks ründas Aahast ka Assüüria kuningas Tiglatpilesar.+ Ta ei aidanud teda, vaid hoopis rõhus.+ 21 Aahas oli riisunud Jehoova koda ning kuninga ja peameeste kodasid+ ning saatnud Assüüria kuningale kingituse, kuid sellest polnud mingit abi. 22 Sel ajal kui Aahast rõhuti, murdis ta Jehoovale truudust veelgi enam. 23 Ta hakkas ohverdama Damaskuse jumalatele,+ kes olid teda löönud,+ ning ta ütles: „Kuna Süüria jumalad aitavad oma kuningaid, siis ohverdan minagi neile, et nad aitaksid ka mind.”+ Aga need said talle ja kogu Iisraelile komistuskiviks. 24 Aahas kogus kokku Jumala koja riistad ja purustas need.+ Ta sulges Jehoova koja uksed+ ja tegi endale altareid igale tänavanurgale Jeruusalemmas. 25 Igasse Juuda linna rajas ta ohvripaigad, et lasta teistele jumalatele ohvrisuitsu tõusta,+ ja solvas sellega oma esiisade Jumalat Jehoovat.

26 Muu Aahase kohta ja kõik tema tegemised algusest kuni lõpuni on kirjas „Juuda ja Iisraeli kuningate raamatus”.+ 27 Aahas läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Jeruusalemma, kuid mitte Iisraeli kuningate matmispaika.+ Tema asemel sai kuningaks tema poeg Hiskija.

29 Hiskija+ oli kuningaks saades 25-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 29 aastat. Tema ema oli Abija, Sakarja tütar.+ 2 Hiskija tegi, mis oli Jehoova silmis õige,+ nagu oli teinud tema esiisa Taavet.+ 3 Esimese valitsusaasta esimesel kuul avas ta Jehoova koja uksed ja tegi need korda.+ 4 Siis kutsus ta idapoolsele väljakule kokku preestrid ja leviidid 5 ning ütles neile: „Kuulake mind, leviidid! Pühitsege end+ ja oma esiisade Jumala Jehoova koda ning kõrvaldage pühast paigast kõik ebapuhas.+ 6 Meie isad ei olnud ustavad, vaid tegid meie Jumala Jehoova silmis kurja.+ Nad hülgasid ta, pöörasid talle selja ega suhtunud Jehoova pühamusse austusega.+ 7 Samuti sulgesid nad eeskoja uksed+ ja kustutasid lambid.+ Nad ei põletanud enam suitsutusrohtu+ ega ohverdanud Iisraeli Jumalale pühas paigas põletusohvreid.+ 8 Seepärast Jehoova vihastus Juuda ja Jeruusalemma peale+ ning tegi nad kohutavaks ja hämmastust tekitavaks vaatepildiks, vilistamise* põhjuseks, nagu te seda oma silmaga näete.+ 9 Meie esiisad langesid mõõga läbi+ ning meie pojad, tütred ja naised viidi vangi.+ 10 Aga mul on südames soov teha leping Iisraeli Jumala Jehoovaga,+ et tema tuline viha meie pealt ära pöörduks. 11 Mu pojad, nüüd pole aeg oma kohustusi hooletusse jätta,* sest teid on Jehoova valinud enda ees seisma, teda teenima+ ja temale ohvrisuitsu tõusta laskma.”+

12 Siis asusid leviidid tegutsema. Nendeks olid kehatlastest+ Amaasai poeg Mahat ja Asarja poeg Joel, merarlastest+ Abdi poeg Kiis ja Jehalleleeli poeg Asarja, geersonlastest+ Simma poeg Joah ja Joahi poeg Eeden, 13 Elisafani poegadest Siimri ja Jeuel, Aasafi+ poegadest Sakarja ja Mattanja, 14 Heemani+ poegadest Jehiel ja Simei, Jedutuuni+ poegadest Semaja ja Ussiel. 15 Nad kutsusid kokku oma vennad, pühitsesid end ja läksid Jehoova koda puhastama, nagu kuningas oli kooskõlas Jehoova sõnadega käskinud. + 16 Preestrid läksid Jehoova kotta ja hakkasid seda puhastama. Nad tõid kõik ebapuhtad asjad, mis nad Jehoova templist leidsid, Jehoova koja õue+ ning leviidid viisid need ära Kidroni orgu.+ 17 Nad alustasid pühitsemist esimese kuu esimesel päeval ning kaheksandal päeval jõudsid nad Jehoova koja eeskojani.+ Nad pühitsesid Jehoova koda kaheksa päeva ning said töö valmis esimese kuu kuueteistkümnendal päeval.

18 Seejärel läksid nad kuningas Hiskija juurde ja ütlesid: „Me oleme puhastanud kogu Jehoova koja, põletusohvrialtari+ ja kõik selle riistad+ ning leivalaua+ ja kõik selle riistad. 19 Me oleme korda teinud ja pühitsenud kõik riistad,+ mis ustavusetu kuningas Aahas oma valitsusajal kõrvale heitis,+ ning need on nüüd Jehoova altari ees.”

20 Kuningas Hiskija tõusis hommikul vara, kutsus kokku linna peamehed ja nad läksid Jehoova kotta. 21 Nad tõid seitse pulli, seitse jäära, seitse jäärtalle ja seitse sikku patuohvriks kuningriigi, pühamu ja Juuda eest.+ Kuningas käskis preestritel, Aaroni järeltulijatel, ohverdada need Jehoova altaril. 22 Kõigepealt tapeti pullid+ ning preestrid piserdasid nende verd altari peale,+ siis tapeti jäärad ja piserdati nende verd altari peale ning seejärel tapeti jäärtalled ja piserdati nende verd altari peale. 23 Pärast seda toodi patuohvrisikud kuninga ja koguduse ette ning nad panid käed nende peale. 24 Preestrid tapsid sikud ja ohverdasid nende vere altaril patuohvriks, et tuua lepitust kogu Iisraeli eest, sest kuningas oli käskinud tuua põletusohvri ja patuohvri terve Iisraeli eest.

25 Kuningas oli pannud leviidid Jehoova kotta seisma simblite, lüürade ja teiste keelpillidega,+ nagu olid käskinud Taavet,+ kuninga nägemustenägija Gaad+ ja prohvet Naatan,+ sest sellise käsu oli Jehoova oma prohvetite kaudu andnud. 26 Leviitidel olid käes Taaveti pillid ja preestritel trompetid.+

27 Siis käskis Hiskija ohverdada altaril põletusohvri.+ Kui ohverdamine algas, hakati trompetite ning Iisraeli kuninga Taaveti pillide saatel Jehoovale laulma. 28 Kui laul kõlas ja trompetid hüüdsid, siis terve kogudus kummardas. Kõik see kestis põletusohvri ohverdamise lõpuni. 29 Kui ohverdamine oli lõppenud, laskus kuningas oma kaaskonnaga põlvili ning kummardas maani. 30 Kuningas Hiskija ja peamehed andsid leviitidele käsu ülistada Jehoovat Taaveti ja nägemustenägija Aasafi lauludega.+ Nad tõidki rõõmuga kiitust, langesid põlvili ja kummardasid maani.

31 Hiskija ütles: „Nüüd, kus te olete Jehoovale eraldatud, tooge Jehoova kotta tapaohvreid ja tänuohvreid.” Kogudus tõigi tapa- ja tänuohvreid ning kes heast südamest tahtis anda, tõi ka põletusohvreid.+ 32 Kogudus tõi põletusohvriks 70 veist, 100 jäära ja 200 jäärtalle, kõik need toodi põletusohvriks Jehoovale.+ 33 Ja pühadeks ohvriandideks toodi 600 veist ja 3000 lammast. 34 Preestreid aga polnud piisavalt ja sellepärast ei jõudnud nad kõiki põletusohvreid ära nülgida. Niisiis tulid nende vennad leviidid neile appi,+ kuni töö sai tehtud ja kuni preestrid end pühitsesid.+ Leviidid olid suhtunud enda pühitsemisse kohusetundlikumalt kui preestrid. 35 Põletusohvreid+ ja rahuohvrite rasva,+ samuti joogiohvreid, mida ohverdati koos põletusohvritega, oli väga palju.+ Nii taastati Jehoova koja teenistus. 36 Hiskija ja kogu rahvas olid rõõmsad selle üle, mida Jumal oli nende heaks teinud,+ sest see kõik oli toimunud nii kiiresti.

30 Hiskija saatis sõna kõikjale Iisraeli+ ja Juudasse ning kirjutas Efraimile ja Manassele+ koguni kirjad, et nad tuleksid Jeruusalemma Jehoova kotta pidama paasapüha Iisraeli Jumala Jehoova auks.+ 2 Kuningas, tema peamehed ja terve kogudus Jeruusalemmas olid otsustanud pidada paasapüha teisel kuul.+ 3 Nad ei saanud pidada seda õigel ajal,+ sest piisav hulk preestreid polnud end pühitsenud+ ja rahvas polnud kogunenud Jeruusalemma. 4 See otsus oli õige nii kuninga kui ka terve koguduse silmis. 5 Niisiis lasti teatada kogu Iisraelis, Beer-Sebast Daanini,+ et rahvas tuleks Iisraeli Jumala Jehoova auks Jeruusalemma paasapüha pidama. Rahvas polnud pidanud seda püha üheskoos, nagu seadus ette nägi.+

6 Kuninga korraldusel käisid kiirkäskjalad kuninga ja tema peameeste kirjadega läbi kogu Iisraeli ja Juuda ning teatasid: „Iisraeli rahvas, pöörduge tagasi Jehoova juurde — Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumala juurde —, et ta pöörduks tagasi teie juurde, kes pääsesite Assüüria kuningate käest.+ 7 Ärge olge oma esiisade ja vendade sarnased, kes olid truudusetud oma esiisade Jumalale Jehoovale, mistõttu ta tegi nad kohutavaks vaatepildiks, nagu te seda näete.+ 8 Ärge olge kangekaelsed, nagu olid teie esiisad.+ Alanduge Jehoova ees ja tulge tema pühamusse,+ mille ta on pühitsenud igaveseks ajaks! Teenige oma Jumalat Jehoovat, et ta oma tulise viha teie pealt ära pööraks!+ 9 Kui te pöördute tagasi Jehoova juurde, siis halastavad vaenlased teie vendadele ja poegadele+ ning need saavad sellele maale tagasi tulla.+ Teie Jumal Jehoova on kaastundlik ja halastav+ ning kui te tema juurde tagasi tulete, ei pööra ta oma palet teie pealt.”+

10 Nii käisid kiirkäskjalad läbi kõik linnad Efraimis ja Manasses+ kuni Sebulonini välja, kuid rahvas pilkas ja mõnitas neid.+ 11 Aga mõned Aaseri, Manasse ja Sebuloni suguharust alandusid ja tulid Jeruusalemma.+ 12 Jumal oli ka Juudaga, et tuua nad kokku* täitma kuninga ja peameeste käsku, mille need olid kooskõlas Jehoova sõnadega andnud.

13 Jeruusalemma kogunes tohutu palju inimesi, väga suur kogudus, et pidada teisel kuul+ hapnemata leibade püha.+ 14 Nad kõrvaldasid Jeruusalemmas olevad altarid+ ja kõik suitsutusaltarid+ ning viskasid need Kidroni orgu. 15 Teise kuu neljateistkümnendal päeval tõid nad paasaohvri. Preestrid ja leviidid tundsid aga häbi; niisiis nad pühitsesid end ja tõid Jehoova kotta põletusohvreid. 16 Nad asusid oma kohtadele, nagu nõudis jumalamehe Moosese seadus, ning preestrid piserdasid verd,+ mille nad leviitidelt said. 17 Koguduse hulgas oli palju neid, kes polnud end pühitsenud, ja leviidid tõid paasaohvreid kõigi eest, kes polnud puhtad,+ et pühitseda neid Jehoovale. 18 Rahvast, kes polnud end puhastanud, oli rohkesti, eriti Efraimist, Manassest,+ Issaskarist ja Sebulonist tulnute seas. Sellegipoolest sõid nad paasatalle, kuigi see polnud seadusega kooskõlas. Hiskija aga palvetas nende eest: „Andestagu Jehoova oma headuses+ 19 igaühele, kes on valmistanud ette oma südant, et otsida oma esiisade Jumalat Jehoovat,+ kuigi ta pole end pühadusnõuete kohaselt puhastanud.”+ 20 Jehoova võttiski Hiskijat kuulda ja andestas rahvale.

21 Iisraellased pidasid Jeruusalemmas seitse päeva hapnemata leibade püha+ ja olid väga rõõmsad.+ Leviidid ja preestrid ülistasid Jehoovat iga päev, lastes pillidel valjul häälel Jehoovale kõlada.+ 22 Hiskija kiitis kõiki leviite, kes Jehoova teenistuses oma ülesandeid hoolsalt täitsid. Kogu püha ajal, seitse päeva, rahvas sõi,+ tõi rahuohvreid+ ja tänas oma esiisade Jumalat Jehoovat.

23 Siis otsustas terve kogudus pidada püha veel seitse päeva ja pidutseski rõõmsalt veel seitse päeva.+ 24 Juuda kuningas Hiskija annetas kogudusele 1000 pulli ja 7000 lammast ning peamehed annetasid kogudusele 1000 pulli ja 10 000 lammast.+ Ja suur hulk preestreid pühitses end.+ 25 Rõõmutsesid kõik kohalolijad: terve Juuda kogudus, preestrid, leviidid, kõik Iisraelist tulnud,+ samuti Iisraelist tulnud muulased ja Juudas elavad muulased.+ 26 Jeruusalemmas oli suur rõõmupidu. Midagi sellist polnud Jeruusalemmas toimunud alates Iisraeli kuninga Saalomoni, Taaveti poja päevist.+ 27 Lõpuks õnnistasid leviitpreestrid rahvast.+ Jumal võttis nende häält kuulda ja nende palve jõudis tema pühasse eluasemesse, taevasse.

31 Pärast püha pidamist läksid kõik seal olnud iisraellased Juuda linnadesse ja purustasid pühad sambad,+ raiusid maha pühad tulbad+ ning lõhkusid ohvripaigad+ ja altarid+ tervel Juuda- ja Benjaminimaal, samuti Efraimi- ja Manassemaal,+ kuni need olid viimseni hävitatud. Seejärel läksid kõik iisraellased tagasi oma linnadesse, igaüks oma maaosale.

2 Siis jagas Hiskija preestrid ja leviidid rühmadesse+ nende teenistusülesannete järgi,+ et nad tooksid põletus- ja rahuohvreid ning teeniksid, tänaksid ja ülistaksid Jehoovat tema õuede väravates.+ 3 Kuningas andis osa endale kuuluvast põletusohvriteks,+ sealhulgas nii hommikul ja õhtul+ toodavateks ohvriteks kui ka hingamispäeval,+ noorkuul+ ja pühade ajal+ toodavateks ohvriteks, mille toomine oli ette nähtud Jehoova seaduses.

4 Samuti käskis Hiskija Jeruusalemma elanikel anda preestritele ja leviitidele neile mõeldud osa,+ et need saaksid täielikult pühenduda Jehoova seaduse täitmisele. 5 Kui see käsk oli teada antud, tegid iisraellased helde annetuse oma teravilja, värske veini, õli,+ mee ja kõigi põllusaaduste uue saagi esimesest osast.+ Nad tõid kümnendiku kõigest ja kõike sai väga palju.+ 6 Iisraeli ja Juuda rahvas, kes elas Juuda linnades, tõi kümnendiku ka veistest ja lammastest ning oma Jumalale Jehoovale pühendatud asjadest.+ Kõik annetused toodi kokku ja pandi paljudesse kuhjadesse. 7 Annetusi hakati tooma kolmandal kuul+ ning neid toodi kuni seitsmenda kuuni.+ 8 Kui Hiskija ja peamehed tulid ning kõiki neid annetusi nägid, ülistasid nad Jehoovat ja õnnistasid tema rahvast Iisraeli.

9 Kui Hiskija küsis preestritelt ja leviitidelt annetuste kohta, 10 vastas Saadoki soost peapreester Asarja talle: „Sellest ajast peale, kui Jehoova kotta hakati neid annetusi tooma,+ on olnud külluslikult süüa ja juua ning palju on jäänud ülegi, sest Jehoova on oma rahvast õnnistanud. Ja see kõik siin on järele jäänud.”+

11 Seepeale käskis Hiskija seada korda Jehoova koja laoruumid*,+ ja nii ka tehti. 12 Sinna viidi ustavalt kõik annetused, kümnised+ ja pühad annid. Nende eest vastutas leviit Konanja ja talle allus tema vend Simei. 13 Kuningas Hiskija oli määranud Konanjale ja tema vennale Simeile abiks Jehieli, Asasja, Nahati, Asaeli, Jerimoti, Joosabadi, Elieli, Jismakja, Mahati ja Benaja. Jumala koja ülem oli Asarja. 14 Idavärava valvur+ leviit Koore, Jimna poeg, hoolitses Jumalale toodud vabatahtlike ohvrite eest+ ning jagas välja Jehoovale toodud annetusi+ ja väga pühi ande.+ 15 Temale allusid preestrite linnades+ Eeden, Minjamin, Jeesua, Semaja, Amarja ja Sekanja. Neile oli usaldatud ülesanne jagada võrdselt toitu oma vendadele nonde rühmades,+ nii vanadele kui ka noortele. 16 See toidujagamine oli lahus sellest jagamisest, kus toitu anti suguvõsanimekirjadesse kantuile, kes olid oma rühmade järgi Jehoova kojas igapäevaseid ülesandeid täitmas. Neis nimekirjades olid 3-aastased ja vanemad meessoost isikud.

17 Preestrid kanti suguvõsanimekirja nende suguvõsa kaupa+ — nagu ka 20-aastased ja vanemad leviidid+ — nende ülesannete järgi rühmades.+ 18 Suguvõsanimekirja kanti ka kõik nende lapsed ja naised, pojad ja tütred, kõik leviidid koos peredega — sest nad hoidsid end pühana neile usaldatud püha ameti pärast — 19 ning preestrid, Aaroni järeltulijad, kes elasid oma linnade ümbruses.+ Kõigis linnades olid nimeliselt määratud mehed, kes jagasid toitu igale preestrisoo meesliikmele ja igale suguvõsanimekirja kantud leviidile.

20 Seda tegi Hiskija kogu Juudamaal. Ta tegi seda, mis oli hea ja õige tema Jumala Jehoova silmis, ning oli talle ustav. 21 Kõike, mida ta Jumalat teenides ette võttis seoses Jumala koja teenistuse+ ning seaduse ja käskudega, tegi ta kogu südamest, ja teda saatis kordaminek.

32 Pärast neid sündmusi ja Hiskija ustavust väljendavaid tegusid+ tungis Assüüria kuningas Sanherib Juudasse. Ta piiras sisse kindlustatud linnad, kavatsedes need vallutada.+

2 Kui Hiskija nägi, et Sanherib on tulnud Jeruusalemma vastu sõdima, 3 otsustas ta pärast oma peameeste ja sõjameestega nõupidamist sulgeda väljaspool linna asuvad allikad,+ ja ta mehed toetasid teda. 4 Kokku tuli palju rahvast ning nad sulgesid kõik allikad ja seal voolava oja, öeldes: „Miks peaksid Assüüria kuningad leidma siit nii palju vett?”

5 Peale selle võttis ta kätte ja parandas kogu lagunenud müüriosa, ehitas selle peale tornid ja väljapoole veel ühe müüri. Samuti parandas ta Taaveti linna kaitsevalli*+ ja valmistas palju relvi* ja kilpe. 6 Siis pani Hiskija rahva üle väepealikud, kutsus nad linnavärava väljakule kokku ning innustas neid: 7 „Olge julged ja tugevad! Ärge kartke Assüüria kuningat+ ega tema suurt sõjaväge, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on temaga.+ 8 Tema toetub inimkäele, kuid meiega on meie Jumal Jehoova, kes meid aitab ja meie eest sõdib!”+ Ja rahvas sai Juuda kuninga Hiskija sõnadest julgust.+

9 Pärast seda läkitas Assüüria kuningas Sanherib, kes oli oma kuninglike vägedega Laakises,+ oma sulased Jeruusalemma Juuda kuninga Hiskija ja kõigi juudalaste juurde+ neile ütlema:

10 „Nii ütleb Assüüria kuningas Sanherib: „Millele te loodate, et olete jäänud ümberpiiratud Jeruusalemma?+ 11 Kas Hiskija mitte ei eksita teid, saates teid nälja ja janu kätte surema, kui ütleb: „Meie Jumal Jehoova päästab meid Assüüria kuninga käest”?+ 12 Eks olnud Hiskija see, kes hävitas teie Jumala ohvripaigad+ ja altarid+ ning ütles siis Juudale ja Jeruusalemmale: „Te peate kummardama vaid ühe altari ees ja ainult seal ohvrisuitsu tõusta laskma”?+ 13 Kas te ei tea, mida mina ja mu esiisad oleme teinud kõigi maa rahvastega?+ Kas nende rahvaste jumalad on suutnud päästa oma maa minu käest?+ 14 Milline kõigist neist jumalaist on suutnud päästa oma rahva minu ja mu esiisade käest, kes neid hävitasid? Kuidas suudab siis teie Jumal päästa teid minu käest?+ 15 Ärge nüüd laske Hiskijal end petta ega eksitada!+ Ärge lootke temale, sest mitte ühegi rahva ega kuningriigi jumal pole suutnud päästa neid ei minu ega mu esiisade käest. Ammugi siis ei suuda teie Jumal teid minu käest päästa!””+

16 Sanheribi sulased teotasid tõelist Jumalat Jehoovat ja tema teenijat Hiskijat veel enam. 17 Sanherib kirjutas ka kirja,+ kus ta teotas Iisraeli Jumalat Jehoovat+ ja rääkis tema kohta: „Nagu maa rahvaste jumalad ei suutnud päästa oma rahvast minu käest,+ nii ei suuda ka Hiskija Jumal päästa oma rahvast minu käest.” 18 Ja nad kõnelesid valjul häälel juudi keeles Jeruusalemma elanikele, kes olid müüri peal, et neid hirmutada ja kohutada, sest nad tahtsid linna vallutada.+ 19 Nad ütlesid Jeruusalemma Jumala kohta sedasama mida maa rahvaste jumalate kohta, mis on inimeste kätetöö. 20 Kuid kuningas Hiskija ja prohvet Jesaja,+ Aamotsi poeg, palvetasid selle asja pärast ja anusid taeva Jumalalt abi.+

21 Siis saatis Jehoova ingli ning hävitas Assüüria kuninga laagrist kõik vägevad sõjamehed,+ juhid ja peamehed, nii et kuningas pöördus häbiga tagasi oma maale. Kord hiljem, kui ta läks oma jumala templisse, lõid tema oma pojad ta seal mõõgaga maha.+ 22 Nii päästis Jehoova Hiskija ja Jeruusalemma elanikud Assüüria kuninga Sanheribi ja kõigi teiste käest ning andis neile ümberringi rahu. 23 Paljud tõid Jeruusalemma Jehoovale ande ja Juuda kuningale Hiskijale kalleid kingitusi.+ Sellest ajast alates austasid Hiskijat kõik rahvad.

24 Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli lausa suremas. Siis ta palvetas Jehoova poole+ ning Jumal vastas talle ja andis talle märgi.+ 25 Hiskija aga ei hinnanud kõike seda head, mis talle osaks sai. Tema süda läks ülbeks ning sellega tõmbas ta nii enda kui ka Juuda ja Jeruusalemma peale Jumala viha. 26 Kuid Hiskija alandus ja kahetses oma südame ülbust+ ning nõndasamuti Jeruusalemma elanikud, mistõttu Jehoova ei valanud välja oma viha Hiskija eluajal.+

27 Hiskija sai väga rikkaks ja auväärseks.+ Ta ehitas endale varaaitu,+ kus ta hoidis hõbedat, kulda, väärtuslikke kive, palsamiõli, kilpe ja igasuguseid kalleid asju. 28 Samuti ehitas ta aitu teravilja, värske veini ja õli jaoks. Ta tegi laudad mitmesugustele kariloomadele ning aedikud lammastele ja kitsedele. 29 Ta ehitas endale linnu ja soetas suuri loomakarju, sest Jumal andis talle palju vara. 30 Hiskija sulges Giihoni+ ülemise allika+ ja suunas vee alla lääne poole Taaveti linna.+ Tal läks korda kõik, mis ta ette võttis. 31 Kui Babüloni võimukandjate saadikud läkitati temalt küsima imeteo+ kohta, mis sellel maal oli sündinud,+ jättis Jumal Hiskija üksi, et teda proovile panna+ ja teada saada kõike, mis on ta südames.+

32 Muu Hiskija kohta ja kõik, mis ta truu armastuse ajel tegi,+ on kirjas prohvet Jesaja, Aamotsi poja nägemuses+ ning „Juuda ja Iisraeli kuningate raamatus”.+ 33 Hiskija läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti mäenõlvale, mis oli Taaveti poegade matmispaiga lähedal.+ Kui ta suri, avaldas kogu Juuda ja Jeruusalemm talle austust. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Manasse.

33 Manasse+ oli kuningaks saades 12-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 55 aastat.+

2 Manasse tegi Jehoova silmis kurja nende rahvaste jäledate tavade eeskujul, kelle Jehoova oli Iisraeli rahva eest ära ajanud.+ 3 Manasse taastas ohvripaigad, mis tema isa Hiskija oli maha lõhkunud,+ tegi altareid Baalidele ja püstitas pühi tulpi. Ta kummardas kõigi taevakehade ees ja teenis neid.+ 4 Ta ehitas altareid ka Jehoova kotta,+ mille kohta Jehoova oli öelnud: „Jeruusalemmast saab igaveseks mu nime eluase.”+ 5 Samuti püstitas ta Jehoova koja mõlemasse õue+ altarid taevakehadele. 6 Ta heitis oma poegi tulle+ Ben-Hinnomi orus,+ tegeles maagia,+ ennustamise ja nõidusega ning seadis ametisse vaimude väljakutsujaid ja ettekuulutajaid.+ Ta tegi Jehoova silmis väga palju kurja, solvates teda sellega.

7 Ta tegi ka nikerdatud kuju ja pani selle Jumala kotta,+ mille kohta Jumal oli öelnud Taavetile ja tema pojale Saalomonile: „Selle koja ja Jeruusalemma, mille ma olen valinud kõigist Iisraeli suguharudest, teen ma oma nime jäädavaks eluasemeks.+ 8 Ma ei sunni iisraellasi enam lahkuma maalt, mille ma andsin nende esiisadele, kui nad vaid teevad kõike, mis ma käsin, järgivad hoolsalt kogu seadust ning kõiki määrusi ja õigusnorme, mis ma Moosese kaudu neile andsin.” 9 Manasse viis Juuda ja Jeruusalemma elanikud eksiteele, nii et nad tegid rohkem kurja, kui olid teinud rahvad, kelle Jehoova oli iisraellaste eest hävitanud.+

10 Jehoova rääkis korduvalt Manasse ja tema rahvaga, kuid nad ei võtnud teda kuulda.+ 11 Jehoova lasi tulla nende kallale Assüüria kuninga väepealikel, kes võtsid Manasse kinni, panid talle konksud külge,* sidusid ta vaskahelaisse ja viisid Babüloni. 12 Hädas olles anus ta oma Jumalalt Jehoovalt halastust ja oli väga alandlik oma esiisade Jumala ees. 13 Ta muudkui palus Jumalat ning tema palve puudutas Jumala südant. Jumal pani tähele tema anumist, lasi tal tulla tagasi Jeruusalemma ja andis talle taas kuningavõimu.+ Siis Manasse mõistis, et Jehoova on tõeline Jumal.+

14 Pärast seda ehitas ta Taaveti linnale välimise müüri.+ Ta ehitas selle Giihonist+ ja vadist lääne poole ning see ulatus Kalaväravani+ ja ümbritses Ofelit;+ ta tegi selle väga kõrge. Ta määras ka väepealikud kõigisse Juuda kindlustatud linnadesse. 15 Manasse kõrvaldas Jehoova kojast võõrad jumalad ja ebajumalakuju,+ samuti kõik altarid, mis ta oli rajanud Jehoova koja mäele+ ja Jeruusalemma, ning lasi visata need väljapoole linna. 16 Ta tegi korda Jehoova altari+ ning tõi sellel rahu-+ ja tänuohvreid.+ Ta käskis Juudal teenida Iisraeli Jumalat Jehoovat. 17 Aga rahvas ohverdas ikka ohvripaikades, ehkki nad tõid seal ohvreid oma Jumalale Jehoovale.

18 Muu Manasse kohta, tema palve Jumalale ja nende nägijate sõnad, kes hoiatasid teda Iisraeli Jumala Jehoova nimel, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 19 Tema palvest+ ja sellest, kuidas seda kuulda võeti, kõigist tema pattudest ja tema ustavusetusest,+ samuti sellest, kuhu ta rajas ohvripaigad ning püstitas pühad tulbad+ ja nikerdatud kujud, enne kui ta alandus, on kirjutatud nägijate ülestähendustes. 20 Manasse läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti oma koja kõrvale. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Aamon.+

21 Aamon+ oli kuningaks saades 22-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas kaks aastat.+ 22 Aamon tegi Jehoova silmis kurja, nagu oli teinud tema isa Manasse.+ Ta tõi ohvreid kõigile nikerdatud kujudele, mis tema isa Manasse oli teinud,+ ja kummardas neid. 23 Aga ta ei alandunud Jehoova ees,+ nagu oli alandunud tema isa Manasse.+ Aamon vaid suurendas oma süüd. 24 Lõpuks sepitsesid Aamoni sulased tema vastu vandenõu+ ja tapsid ta tema kojas. 25 Kuid maa rahvas lõi maha kõik, kes olid kuningas Aamoni vastu vandenõu pidanud,+ ja tõstis tema asemel kuningaks ta poja Joosija.+

34 Joosija+ oli kuningaks saades 8-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 31 aastat.+ 2 Ta tegi, mis oli Jehoova silmis õige, käis oma esiisa Taaveti jälgedes ega kaldunud neist ei paremale ega vasakule.

3 Oma valitsuse 8. aastal, kui ta oli veel noor, hakkas ta otsima oma esiisa Taaveti Jumalat.+ 12. aastal asus ta puhastama Juudat ja Jeruusalemma+ ohvripaikadest,+ pühadest tulpadest ning nikerdatud ja valatud kujudest.+ 4 Tema juuresolekul lõhuti maha Baalide altarid ja ta hävitas nende peal olnud suitsutusalused. Samuti purustas ta pühad tulbad ning nikerdatud ja valatud kujud, pihustas need ja puistas nende haudadele, kes olid neile ohverdanud.+ 5 Ja ta põletas preestrite luid nende altaritel.+ Nii puhastas ta Juuda ja Jeruusalemma.

6 Ka Manasse, Efraimi+ ja Siimeoni linnades ning isegi Naftalimaal, kõigis laastatud paigus, 7 lõhkus ta maha altarid ning purustas ja pihustas pühad tulbad ja nikerdatud kujud;+ ta hävitas kogu Iisraelimaal kõik suitsutusalused.+ Pärast seda pöördus ta tagasi Jeruusalemma.

8 Oma valitsuse 18. aastal, olles puhastanud maa ja templi, saatis Joosija Asalja poja Saafani,+ linnaülem Maaseja ja kroonik Joahi, Joahase poja, parandama oma Jumala Jehoova koda.+ 9 Need läksid ülempreester Hilkija juurde ja andsid talle Jumala kotta toodud raha, mille leviitidest väravavalvurid olid kogunud Manassest, Efraimist ja ülejäänud Iisraelist+ ning Juudast, Benjaminist ja Jeruusalemma elanikelt. 10 Nad andsid selle raha Jehoova koja töödejuhatajate kätte ning töölised kasutasid seda Jehoova koja parandamiseks. 11 Juhatajad andsid raha käsitöölistele ja ehitajatele, et need ostaksid tahutud kive ja palke kinnituste jaoks ning ehitaksid palkidest üles hooned, mis Juuda kuningad olid lasknud laguneda.+

12 Need mehed tegid oma tööd ustavalt.+ Nende ülevaatajateks määrati leviitidest merarlased+ Jahat ja Obadja ning kehatlased+ Sakarja ja Mesullam. Leviidid, kellest igaüks oli kogenud muusik,+ 13 pandi lihttööliste ja teiste tööliste ülevaatajateks. Mõned leviidid olid kirjutajad, ametnikud ja väravavalvurid.+

14 Kui nad Jehoova kotta toodud raha välja võtsid,+ leidis preester Hilkija Jehoova seaduse raamatu,+ mis oli saadud Moosese kaudu.+ 15 Hilkija ütles kirjutaja Saafanile: „Ma leidsin Jehoova kojast seaduseraamatu,” ja andis selle Saafanile. 16 Saafan tõi raamatu kuningale ja teatas talle: „Su sulased tegid kõik, mis neile ülesandeks anti. 17 Nad võtsid Jehoova kojas leiduva raha ning andsid selle ametissemääratud meestele ja töölistele.” 18 Veel ütles kirjutaja Saafan kuningale: „Preester Hilkija andis mulle ühe raamatu.”+ Ja Saafan hakkas seda kuningale ette lugema.+

19 Niipea kui kuningas neid seadusesõnu kuulis, käristas ta oma riided lõhki.+ 20 Kuningas andis Hilkijale, Saafani pojale Ahikamile,+ Miika pojale Abdonile, kirjutaja Saafanile ja oma sulasele Asajale käsu: 21 „Minge ja küsige minu ning Iisraeli ja Juudasse järelejäänute nimel Jehoovalt selle raamatu sõnade kohta, sest suur on Jehoova raev, mis tabab meid seetõttu, et meie esiisad pole järginud Jehoova sõna ega teinud kõige selle järgi, mis sellesse raamatusse kirja on pandud.”+

22 Siis läks Hilkija koos teiste kuninga saadetud meestega naisprohvet+ Hulda juurde, kes oli rõivakambri hoidja Sallumi, Harhase poja Tikva poja naine ja kes elas Jeruusalemma uues linnaosas, ja nad rääkisid seal temaga.+ 23 Hulda ütles neile: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Teatage mehele, kes teid minu juurde saatis: 24 „Nii ütleb Jehoova: „Ma toon selle paiga ja elanike peale õnnetuse,+ kõik needused, mis on kirjas raamatus,+ mida Juuda kuningale ette loeti, 25 sest nad on mu hüljanud+ ja lasknud teistele jumalatele ohvrisuitsu tõusta ning solvanud mind+ kõigi oma kätetöödega. Minu raev tabab seda paika ega vaibu.””+ 26 Aga Juuda kuningale, kes läkitas teid Jehoovat küsitama, öelge: „Nende sõnade kohta, mis sa kuulsid,+ lausub Iisraeli Jumal Jehoova: 27 „Kuna su süda pehmenes ja sa alandusid Jumala ees, kui kuulsid tema sõnu selle paiga ja elanike kohta, ning sa alandusid minu ees, käristasid oma riided lõhki ja nutsid minu ees, siis võtan ma sind kuulda,”+ lausub Jehoova. 28 „Ma viin sind puhkama su esivanemate juurde ja sa lähed rahus oma hauda ning su silmad ei näe kogu seda õnnetust, mis ma toon selle paiga ja elanike peale.””””+

Ja nad andsid sõnumi kuningale edasi. 29 Siis andis kuningas käsu kutsuda kokku kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad.+ 30 Seejärel läks kuningas Jehoova kotta ning koos temaga kõik Juuda mehed, Jeruusalemma elanikud, preestrid ja leviidid — kogu rahvas, nii noored kui ka vanad. Ta luges neile ette kõik Jehoova kojast leitud lepinguraamatu sõnad.+ 31 Kuningas seisis oma kohal ja sõlmis Jehoova ees lepingu*,+ lubades käia Jehoova järel, järgida tema käske, meeldetuletusi ja määrusi kogu südamest ja kogu hingest+ ning täita selles raamatus kirjas olevat lepingut.+ 32 Ta käskis kõigil, kes olid Jeruusalemmas ja Benjaminimaal, sellest lepingust kinni pidada. Ja Jeruusalemma elanikud täitsid oma esiisade Jumala lepingut.+ 33 Siis kõrvaldas Joosija kõik jäledused* kogu Iisraelimaalt+ ja andis kõigile Iisraelis käsu teenida oma Jumalat Jehoovat. Niikaua kui ta elas, ei pöördunud nad kõrvale oma esiisade Jumala Jehoova teedelt.

35 Joosija pidas Jeruusalemmas Jehoova auks paasapüha+ ja esimese kuu+ neljateistkümnendal päeval toodi paasaohver.+ 2 Ta pani preestrid täitma oma ülesandeid ja innustas neid Jehoova kojas teenima.+ 3 Ja leviitidele, kogu Iisraeli õpetajatele,+ kes olid Jehoova silmis pühad, ütles ta: „Pange püha laegas kotta, mille ehitas Iisraeli kuningas Saalomon, Taaveti poeg.+ Teil pole enam vaja seda õlgadel kanda.+ Teenige nüüd oma Jumalat Jehoovat ja tema rahvast Iisraeli. 4 Seadke end teenistuseks valmis oma suguvõsade ja rühmade järgi Iisraeli kuninga Taaveti ja tema poja Saalomoni kirjalike juhendite kohaselt.+ 5 Asuge pühasse paika oma suguvõsa järgi määratud rühmade kaupa ning teenige oma vendi, ülejäänud rahvast, selle suguvõsarühmade järgi. 6 Tooge paasaohver,+ pühitsege end ja tehke oma vendade jaoks ettevalmistusi, et toimida nii, nagu Jehoova on Moosese kaudu öelnud.”

7 Joosija annetas kohaletulnud rahvale paasaohvriks 30 000 jäärtalle ja sikutalle ning 3000 veist. Need olid kuninga varast.+ 8 Ka tema peamehed andsid rahvale, preestritele ja leviitidele vabatahtliku ohvri. Jumala koja ülevaatajad Hilkija,+ Sakarja ja Jehiel andsid preestritele paasaohvriks 2600 lammast ja kitse ning 300 veist. 9 Leviitide ülemad Konanja, tema vennad Semaja ja Netaneel, samuti Hasabja, Jeiel ja Joosabad annetasid leviitidele paasaohvriks 5000 lammast ja kitse ning 500 veist.

10 Kõik oli teenistuseks valmis. Preestrid seisid oma kohtadel ja leviidid olid oma rühmades+ kuninga käsu kohaselt. 11 Siis hakkasid nad tapma paasaohvreid.+ Preestrid piserdasid verd, mis neile anti,+ ning leviidid nülgisid loomi.+ 12 Seejärel valmistasid nad ette põletusohvreid ja andsid need rahvale selle suguvõsarühmade järgi, et ohverdada need Jehoovale, nagu on kirjas Moosese raamatus. Sedasama tegid nad ka veistega. 13 Paasaohvreid valmistasid* nad kombe kohaselt tulel.+ Pühitsetud ande valmistasid nad pottides, padades ja pannidel, misjärel nad viisid need kiiresti rahvale. 14 Siis valmistasid leviidid enda ja preestrite paasaohvri, sest preestrid, Aaroni järeltulijad, olid kuni ööni hõivatud põletusohvrite ja rasva ohverdamisega. Seetõttu valmistasid leviidid paasaohvri nii endale kui ka preestritele, Aaroni järeltulijatele.

15 Lauljad, Aasafi+ pojad, olid oma kohtadel, nagu olid määranud Taavet,+ Aasaf,+ Heeman ja kuninga nägemustenägija Jedutuun,+ ning väravatel olid väravavalvurid.+ Neil polnud vaja teenistusest lahkuda, sest nende vennad leviidid valmistasid neile paasaohvri. 16 Sel päeval oli kõik Jehoova teenistuseks valmis, et pidada paasapüha+ ja ohverdada põletusohvreid Jehoova altaril, nagu kuningas Joosija oli käskinud.+

17 Kõik kohaletulnud iisraellased pidasid sel päeval paasapüha ja veel seitse päeva hapnemata leibade püha.+ 18 Sellist paasapüha polnud Iisraelis peetud alates prohvet Saamueli päevist. Mitte ükski teine Iisraeli kuningas polnud pidanud paasapüha nii, nagu seda tähistasid kuningas Joosija,+ preestrid, leviidid, kõik Juudast ja Iisraelist kokkutulnud inimesed ning Jeruusalemma elanikud. 19 Seda paasapüha peeti Joosija 18. valitsusaastal.

20 Pärast seda kui Joosija oli templis kõik korda seadnud, tuli Egiptuse kuningas Neho+ Eufrati äärde Karkemise alla sõdima. Joosija aga astus talle vastu.+ 21 Neho saatis käskjalad Joosija juurde sõnumiga „Mis sul on minuga tegemist, Juuda kuningas? Ma ei ole tulnud sõdima sinuga, vaid ühe teise rahvaga ja Jumal on käskinud mul kiirustada. Ära hakka vastu Jumalale, kes on minuga, sest muidu ta hävitab su!”. 22 Joosija aga ei taandunud, vaid tegi end äratundmatuks+ ja läks temaga sõdima. Ta ei kuulanud Nehot, kelle kaudu Jumal rääkis, vaid astus temaga Megiddo+ tasandikul võitlusse.

23 Vibumehed aga tabasid kuningas Joosijat ja ta ütles oma sulastele: „Viige mind siit ära, sest ma olen raskelt haavatud.” 24 Tema sulased aitasid ta vankrilt maha ja viisid ta tema teise sõjavankriga Jeruusalemma. Joosija suri ja maeti oma esiisade hauakoopasse+ ning kogu Juuda ja Jeruusalemm leinas teda taga. 25 Jeremija+ tegi Joosijast kaebelaulu ning kõik mees- ja naislauljad+ laulavad siiani Joosijast nutulaule. Nende laulude laulmine sai Iisraelis tavaks ja need on talletatud koos teiste kaebelauludega.

26 Muu Joosija kohta ja kõik, mis ta truu armastuse ajel kooskõlas Jehoova seadusega tegi, 27 samuti tema ettevõtmised algusest kuni lõpuni, on kirjas „Iisraeli ja Juuda kuningate raamatus”.+

36 Siis võttis maa rahvas Joosija poja Jooahase+ ning tõstis ta tema isa asemel Jeruusalemmas kuningaks.+ 2 Jooahas oli kuningaks saades 23-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud. 3 Egiptuse kuningas kõrvaldas ta Jeruusalemmas võimult ja määras maale trahviks 100 talenti* hõbedat ja talendi* kulda.+ 4 Egiptuse kuningas pani Juuda ja Jeruusalemma kuningaks Jooahase venna Eljakimi ning muutis selle nime Joojakimiks. Aga Jooahase viis Neho+ Egiptusse.+

5 Joojakim+ oli kuningaks saades 25-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 11 aastat. Ta tegi oma Jumala Jehoova silmis kurja.+ 6 Babüloni kuningas Nebukadnetsar+ ründas teda, et ta vaskahelais Babüloni viia.+ 7 Nebukadnetsar viis Babüloni osa Jehoova koja riistu ning pani need oma paleesse Babülonis.+ 8 Muu Joojakimi kohta ja tema tehtud jäledused ning kõik tema kurjad teod on kirjas „Iisraeli ja Juuda kuningate raamatus”. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Joojakin.+

9 Joojakin+ oli kuningaks saades 18-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud ja kümme päeva. Ta tegi Jehoova silmis kurja.+ 10 Aasta algul* käskis kuningas Nebukadnetsar tema ja samuti Jehoova koja väärtuslikud esemed+ Babüloni tuua.+ Aga Juuda ja Jeruusalemma kuningaks tõstis ta tema isa venna Sidkija.+

11 Sidkija+ oli kuningaks saades 21-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 11 aastat.+ 12 Sidkija tegi oma Jumala Jehoova silmis kurja ega alandunud prohvet Jeremija ees,+ kes rääkis Jehoova käsul. 13 Samuti mässas ta kuningas Nebukadnetsari vastu,+ kes oli lasknud tal Jumala nimel vande anda. Ta jäi kangekaelseks ja tema süda jäi kalgiks ning ta ei pöördunud tagasi Iisraeli Jumala Jehoova juurde. 14 Kõik preestrite peamehed ja kogu rahvas olid Jumala vastu äärmiselt truudusetud. Nad tegid samasuguseid jäledusi nagu teised rahvad ja rüvetasid Jehoova koja,+ mille ta oli Jeruusalemmas pühitsenud.

15 Jehoova, nende esiisade Jumal, hoiatas neid oma saadikute kaudu, hoiatas neid ikka ja jälle, sest tal oli oma rahvast ja elupaigast kahju. 16 Nemad aga pilkasid Jumala saadikuid,+ põlgasid ära tema sõnad+ ja naersid tema prohvetite üle,+ kuni Jehoova raev süttis oma rahva vastu,+ kuni rahval polnud enam paranemislootust.

17 Ta tõi nende kallale kaldealaste+ kuninga, kes tappis mõõgaga+ nende noored mehed nende pühamus.+ Ei olnud sel kahju noorest mehest ega neitsist, vanast ega raugast.+ Jumal andis kõik tema kätte.+ 18 Kõik Jumala koja riistad, nii suured kui ka väiksed, samuti Jehoova koja varanduse ning kuninga ja tema peameeste varanduse, viis ta Babüloni.+ 19 Ta põletas maha Jumala koja,+ lõhkus Jeruusalemma müüri+ ning põletas selle kindlustornid ja hävitas kõik väärtusliku.+ 20 Ja need, kes olid mõõga eest pääsenud, viis ta Babüloni vangi.+ Neist said tema ja ta poegade sulased+ ning nad olid seda seni, kuni hakkas valitsema Pärsia kuningriik.+ 21 Nii läks täide Jehoova sõna, mis ta oli rääkinud Jeremija kaudu,+ ja maa hüvitas oma pidamata jäänud hingamispäevad.+ Kogu laastatud aja oli maal hingamispäev, kuni sai täis 70 aastat.+

22 Pärsia kuninga Kyrose*+ esimesel aastal — et läheks täide sõna, mille Jehoova oli andnud Jeremija kaudu+ — äratas Jehoova Pärsia kuninga Kyrose vaimu, nii et see lasi kuulutada kogu oma kuningriigis nii suuliselt kui ka kirjalikult:+ 23 „Nii ütleb Pärsia kuningas Kyros: „Jehoova, taeva Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal+ ja tema on käskinud mul ehitada talle koda Juudamaale Jeruusalemma.+ Kes teie seast kuulub tema rahva hulka, sellega olgu tema Jumal Jehoova. Ta mingu Jeruusalemma!””+