HOOSEA
1 Jehoova sõnum, mis tuli Beeri pojale Hooseale* Juuda kuningate+ Ussija,+ Jootami,+ Aahase+ ja Hiskija+ päevil ning Iisraeli kuninga Jerobeami,+ Jooase+ poja päevil. 2 Jehoova sõnum, mille ta Hoosea kaudu andis, algas selliste Jehoova sõnadega Hooseale: „Mine võta endale naine. Ta hakkab hoorama ja sünnitab sulle sohilapsed. Tee seda sellepärast, et maa rahvas hoorab ja on Jehoova hüljanud.”+
3 Siis Hoosea võttis endale naiseks Diblaimi tütre Gomeri. See jäi lapseootele ja sünnitas Hooseale poja.
4 Jehoova ütles Hooseale: „Pane poisile nimeks Jisreel*, sest veel pisut aega ja ma nõuan Jehu soolt+ aru Jisreeli* verevalamise pärast ning teen lõpu Iisraeli soo kuningavalitsusele.+ 5 Sel päeval murran ma Jisreeli orus katki Iisraeli vibu.”
6 Naine jäi taas lapseootele ja sünnitas tütre. Jumal ütles Hooseale: „Pane talle nimeks Lo-Ruhama*, sest ma ei halasta enam+ Iisraeli soo peale, vaid ajan ta ära.+ 7 Aga Juuda soole ma halastan.+ Mina, nende Jumal Jehoova, päästan nad.+ Kuid ma ei tee seda vibu ega mõõgaga, sõja, hobuste ega ratsanikega.”+
8 Võõrutanud Lo-Ruhama, jäi naine uuesti lapseootele ja sünnitas poja. 9 Jumal ütles: „Pane talle nimeks Lo-Ammi*, sest teie ei ole minu rahvas ja mina ei ole teie Jumal.
10 Iisraeli rahvast on tulevikus nii palju nagu mere ääres liivateri, mida ei saa ära mõõta ega lugeda.+ Seal, kus neile öeldi: „Teie ei ole minu rahvas”,+ öeldakse neile: „Elava Jumala pojad.”+ 11 Juuda ja Iisraeli rahvas kogutakse kokku ja nad on ühtsed.+ Nad panevad endale ühe peameheks ning lahkuvad sealt maalt, sest Jisreeli+ päev on suur.
2 Süüdistage oma ema, süüdistage teda,
sest ta ei ole minu naine+ ja mina ei ole tema mees.
Ta peab heitma endalt ära hooruse,
oma rindade vahelt abielurikkumise,
3 sest muidu ma kisun ta alasti ja teen ta selliseks, nagu ta oli oma sündimise päeval,
teen ta kõrbe sarnaseks,
muudan põuaseks maaks
ja surman ta januga.
4 Ma ei halasta tema poegadele,
sest nad on sohipojad.
5 Nende ema on ju hooranud.+
Tema, kes kandis neid oma ihus, on käitunud häbiväärselt+ ja öelnud:
„Mina käin oma kirglike armukeste järel,+
nende järel, kes annavad mulle mu leiva ja vee,
mu villase ja linase riide, õli ja joogi.”
6 Seepärast ma tõkestan tema tee okkalise hekiga
ja püstitan ta ette kivimüüri,
nii et ta ei leia enam oma teeradu.
7 Ta ajab taga oma armukesi, aga ei saa neid kätte,+
ta otsib neid, aga ei leia.
Siis ta ütleb: „Ma lähen tagasi oma esimese mehe juurde,+
sest siis oli mul parem elu kui nüüd.”+
8 Ta ei mõelnud, et mina olin see, kes andis talle vilja,+ värsket veini ja õli,
kes andis talle külluslikult hõbedat ja kulda,
mida tema kasutas Baali jaoks.+
9 Seepärast toimin ma nüüd teisiti ja võtan ära oma vilja selle lõikusajal,
oma värske veini selle valmimisajal.+
Ma kisun talt ära oma villase ja linase riide, mis katab ta alastust.
10 Ma paljastan tema varjatud kehaosad ta armukeste silme ees
ja keegi ei päästa teda minu käest.+
11 Ma teen lõpu kogu ta rõõmule,
ta pühadele,+ noorkuu- ja hingamispäevadele ning kõigile ta pidustustele.
12 Ma hävitan ta viina- ja viigipuud, mille kohta ta on öelnud:
„Need on mu palgaks, mis mu armukesed mulle andsid.”
Ma teen neist padriku
ning metsloomad neelavad need ära.
13 Ma nõuan temalt aru nende päevade kohta, kui ta ohverdas Baali kujudele,+
kaunistas end rõngaste ja ehetega ning ajas taga oma armukesi,
aga unustas minu,+ lausub Jehoova.
14 Seepärast keelitan ma teda,
viin ta kõrbe,
ja räägin temaga, et võita ta südant.
15 Sealtpeale annan ma talle tagasi ta viinamäed+
ja teen Aakori* oru+ talle lootuseväravaks.
Seal ta vastab mulle nagu oma nooruspäevil,
nagu päeval, kui ta väljus Egiptusest.+
16 Sel päeval hüüab ta mind oma meheks
ega hüüa mind enam oma omanikuks*, lausub Jehoova.
18 Ma sõlmin sel päeval oma rahva heaks lepingu
metsloomade,+ lindude ja roomajatega.+
Ma kaotan maalt vibu, mõõga ja sõja+
ning lasen oma rahval elada julgesti.+
19 Ma kihlun sinuga igaveseks ajaks,
ma kihlun sinuga õiguse ja õigluse,
truu armastuse ja halastuse pärast.+
20 Ma kihlun sinuga ustavuse pärast,
ja siis sa tõesti tunned Jehoovat.+
21 Sel päeval ma vastan, lausub Jehoova,
ma vastan taevale
ja see vastab maale,+
22 maa vastab viljale, värskele veinile ja õlile,
23 Ma külvan ta enesele maha nagu seemne+
ja ma halastan temale, kellele ei ole halastatud*,
ja ütlen neile, kes ei ole minu rahvas*: „Teie olete minu rahvas,”+
ja nemad ütlevad mulle: „Sina oled meie Jumal.””+
3 Siis Jehoova ütles mulle: „Mine armasta veel kord oma naist, kes on teise mehe armuke ning rikub abielu,+ samamoodi nagu Jehoova armastab Iisraeli rahvast,+ ehkki see käib teiste jumalate järel+ ja armastab rosinapätsikesi*.”
2 Siis ma ostsin ta endale 15 seekli* hõbeda ja pooleteise homeri* odra eest. 3 Ma ütlesin talle: „Sa jääd minu omaks pikaks ajaks. Sa ei tohi hoorata ega heita teise mehe juurde ning minagi ei heida sinu juurde.”
4 Seda sellepärast, et Iisraeli rahvas elab pikka aega ilma kuninga+ ja peameheta, ilma ohverdamise ja püha sambata, ilma õlarüü+ ja teeravikujudeta*.+ 5 Seejärel Iisraeli rahvas pöördub tagasi ning otsib oma Jumalat Jehoovat+ ja oma kuningat Taavetit.+ Viimseil päevil tulevad nad värisedes Jehoova ja tema headuse juurde.+
4 Kuula Jehoova sõnumit, Iisraeli rahvas,
sest Jehoova käib kohut selle maa elanikega,+
kuna maal ei ole tõde, truud armastust ega Jumala tundmist.+
2 Vohab valevandumine, valetamine,+ tapmine,+
varastamine ja abielurikkumine.+
Veretöö järgneb veretööle.+
3 Seepärast tuleb maale lein+
ja kõik selle elanikud jäävad otsa.
Metsloomad ja linnud
ning kaladki meres hävivad.
4 „Siiski ärgu keegi vaielgu selle rahvaga ega noomigu teda,+
sest see rahvas sarnaneb sellistega, kes vaidlevad preestriga.+
5 Sina, mu rahvas, komistad päevaajal
ning prohvet komistab koos sinuga, nagu oleks öö.
Ma panen su ema vaikima*.
6 Sind, mu rahvas, pannakse vaikima, sest sa ei tunne mind.
Kuna sa pole soovinud mind tundma õppida,+
siis põlgan minagi sind ja sa ei tohi teenida mu preestrina.
Kuna sa oled unustanud oma Jumala seaduse*,+
siis unustan mina su pojad.
8 Nad toituvad mu rahva patust,
nad himustavad rahva eksimusi.
9 Rahva ja preestriga läheb ühtemoodi.
Ma nõuan neilt aru nende teede pärast
ja saadan nende tegude tagajärjed nende endi peale.+
10 Nad söövad, aga nende kõht ei saa täis.+
Nad hooravad, aga ei saa lapsi,+
sest nad ei hooli Jehoovast.
11 Hooramine, vana vein ja värske vein
võtavad tahtmise teha, mis õige.+
12 Minu rahvas küsib nõu oma puujumalatelt
ja teeb, mida ta sau* talle ütleb.
Hooruse vaim viib nad eksiteele
ja hooramisega nad taganevad Jumalast.
13 Nad ohverdavad mägede tippudel+
ja lasevad tõusta ohvrisuitsu küngastel
tamme, stüüraksipuu ja mistahes suure puu all,+
sest nende varjus on hea.
Sellepärast teie tütred hooravad
ja teie miniad rikuvad abielu.
14 Ma ei nõua teie tütardelt aru hooramise pärast
ja teie miniatelt abielurikkumise pärast,
sest mehedki lähevad hooradega kõrvale
ja ohverdavad ühes templiprostituutidega.
See mõistmatu+ rahvas hukkub.
15 Kuigi sina, Iisrael, hoorad,+
ärgu Juuda saagu süüdlaseks samas patus.+
Ärge tulge Gilgalisse+ ega Beet-Aavenisse*+
ning ärge vanduge: „Nii tõesti, kui Jehoova elab!”+
16 Iisrael on muutunud kangekaelseks, ta on nagu kangekaelne lehm.+
Kas Jehoova peaks karjatama teda nagu tallekest avaral karjamaal?
17 Efraim on liitunud ebajumalatega.+
Jätke ta!
19 Tuul mähib nad oma tiibadesse*
ja nad tunnevad piinlikkust oma ohvrite pärast.”
5 „Kuulge seda, preestrid,+
pane tähele, Iisraeli sugu,
kuula, kuningakoda!
Teie üle mõistetakse kohut,
sest te olete saanud lõksuks Mispale
ning võrguks, mis on laotatud üle Taabori.+
2 Mässajad on uppunud tapatöösse.
Ma hoiatan* neid kõiki.
3 Ma tunnen Efraimi,
Iisrael ei ole minu eest peidus.
Sina, Efraim, oled hooranud,
Iisrael on end rüvetanud.+
4 Nende teod ei luba neil oma Jumala juurde tagasi pöörduda,
sest nende keskel on hooruse vaim.+
Jehoovat ei pane nad mikski.
5 Iisraeli kõrkus tunnistab ta enda vastu.+
Iisrael ja Efraim on oma patu tõttu komistanud,
Juuda on komistanud koos nendega.+
6 Oma veise- ja lambakarjadega läksid nad otsima Jehoovat,
aga ei leidnud teda.
Ta oli neist eemale tõmbunud.+
9 Oh, Efraim, sinust saab karistuspäeval kohutav vaatepilt.+
Iisraeli suguharude keskel olen ma andnud teada, mis nendega juhtub.
10 Juuda peamehed on otsekui piirinihutajad.+
Ma kallan nende peale oma raevu nagu vett.
11 Efraim on maha rõhutud, kohtuotsusega purustatud,
sest ta oli otsustanud käia oma vastase järel.+
12 Seepärast olin ma Efraimile nagu koi
ja Juuda soole otsekui mädanik.
13 Kui Efraim nägi oma haigust ja Juuda oma haava,
läks Efraim Assüüriasse+ ja läkitas käskjalad vägeva kuninga juurde.
See aga ei suutnud teid terveks teha
ega teie haava ravida.
14 Minust saab Efraimile nagu noor lõvi
ja Juuda soole nagu tugev lõvi.
Ma ise kisun nad tükkideks ja lähen minema,+
viin nad kaasa ja keegi ei päästa neid.+
15 Ma lähen minema ja pöördun tagasi oma asupaika, kuniks nad on kandnud karistuse oma süü eest.
Siis nad otsivad mu soosingut,+
oma ahastuses otsivad nad mind.”+
6 „Tulge, pöördugem tagasi Jehoova juurde.
Tema kiskus meid küll tükkideks,+ kuid tema teeb meid ka terveks.
Tema lõi meid, kuid tema ka seob meie haavad.
2 Ta elustab meid kahe päeva pärast,
kolmandal päeval tõstab ta meid üles
ning me võime elada ta ees.
3 Õpime tundma, õpime innuga tundma Jehoovat.
Tema tulek on kindel kui koit.
Tema tulek on meile nagu vihmahoog,
nagu kevadine vihm, mis kastab maad.”
4 „Mis ma küll sinuga teen, Efraim?
Mis ma küll sinuga teen, Juuda?
Teie truu armastus on nagu hommikused pilved,
nagu kaste, mis kiiresti haihtub.
5 Seepärast raiun ma nad prohvetite kaudu maha,+
tapan nad oma suu sõnadega.+
Sinu kohta langetatud kohtuotsused säravad nagu valgus.+
7 Aga nemad, kõigest inimesed, on rikkunud lepingut.+
Seal nad reetsid mind.
10 Iisraeli soo keskel olen ma näinud jubedusi.
Efraim teeb seal hooratööd,+
Iisrael on end rüvetanud.+
11 Aga sinule, Juuda, on määratud lõikusaeg,
aeg, kui ma toon tagasi oma rahva seast vangiviidud.”+
7 „Iga kord, kui ma püüan Iisraeli tervendada,
paljastub Efraimi patt+
ja Samaaria kurjus.+
Nad teevad pettust,+
vargad murravad sisse ja röövjõugud ründavad väljas.+
2 Aga nad ei mõtle oma südames, et ma pean meeles kogu nende kurjust.+
Nüüd on nende teod nad sisse piiranud,
need on otse mu palge ees.
3 Oma kurjusega rõõmustavad nad kuningat
ja oma pettusega peamehi.
4 Nad kõik on abielurikkujad,
kes põlevad nagu ahi, mille pagar on küdema pannud,
mille tule ta jätab taina sõtkumisest kuni kerkimiseni kohendamata.
5 Meie kuninga pidupäeval jäävad peamehed haigeks,
nad on veinist raevunud.+
Kuningas on mestis pilkajatega.
7 Nad kõik on kuumad nagu ahi,
nad neelavad oma valitsejad*.
Kõik nende kuningad on langenud,+
keegi neist ei hüüa minu poole.+
8 Efraim seguneb rahvastega.+
Efraim on kui ümmargune kook, mis on jäetud ümber pööramata.
9 Võõrad on neelanud tema jõu,+ aga ta ei teagi seda.
Ta hallid juuksed on muutunud valgeks, aga ta ei märkagi seda.
10 Iisraeli kõrkus tunnistab ta enda vastu,+
aga sellest hoolimata pole ta pöördunud tagasi oma Jumala Jehoova juurde+
ega ole teda otsinud.
12 Kuhu nad ka ei läheks, heidan ma nende üle oma võrgu.
Ma toon nad alla nagu taeva linnud.
Ma karistan neid, nagu ma nende kogudust olen hoiatanud.+
13 Häda neile, sest nad on minu juurest põgenenud!
Kadu neile, sest nad on minu vastu patustanud!
Ma olin valmis nad vabaks ostma, kuid nemad rääkisid minu kohta valet.+
14 Oma südames ei hüüdnud nad mind appi,+
kuigi oma voodis nad halasid.
Nad lõiguvad end vilja ja värske veini pärast,
nad pöörduvad minu vastu.
15 Ehkki ma manitsesin neid ja tegin tugevaks nende käsivarred,
sepitsevad nemad minu vastu kurja.
16 Nad pöördusid, aga mitte millegi kõrgema poole*,
neile sai sama vähe loota kui lõdvale vibule.+
Nende peamehed langevad mõõga läbi oma ülbe keele pärast.
Seetõttu pilgatakse neid Egiptusemaal.”+
8 „Puhu sarve!+
Vaenlane tuleb nagu kotkas Jehoova koja vastu,+
sest nad on taganenud mu lepingust,+ astunud üle mu seadusest.+
2 Nad hüüavad minu poole: „Meie Jumal! Me iisraellased tunneme sind!”+
3 Iisrael on hüljanud hea.+
Ajagu vaenlane teda taga!
4 Nad on seadnud endale kuningaid, aga ilma minuta.
Nad on määranud peamehi, kuid mina ei tunnusta neid.
Hõbedast ja kullast on nad teinud ebajumalaid,+
kuid see toob neile hävingu.+
5 Samaaria, sinu vasikas on hüljatud.+
Mu viha lõõmab nende vastu.+
Kui kaua veel on nad võimetud end puhastama?
6 Sest see vasikas on Iisraelist.
Käsitööline tegi selle, see pole Jumal.
Samaaria vasikast jäävad järele vaid tükid.
7 Nad külvavad tuult
ja lõikavad tormi.+
Vili ei loo pead,+
ükski kõrs ei anna jahu,
ja kui annabki, neelavad selle võõramaalased.+
10 Kuigi nad rahvastelt neid ostavad,
ajan mina nad nüüd kokku.
Siis nad vaevlevad+ kuninga ja peameeste pandud koorma all.
11 Efraim on valmistanud palju altareid ja teinud sellega pattu,+
need altarid on saanud temale patuks.+
12 Ma kirjutasin tema jaoks oma seaduse paljud sätted,
aga need jäid talle võõraks.+
13 Nad toovad mulle ohvriande ja söövad nende liha,
kuid minul, Jehooval, pole neist hea meel.+
Nüüd ma meenutan nende süüd ja karistan neid nende pattude eest.+
14 Iisrael on unustanud oma Looja+ ja ehitanud templeid,+
Juuda on rajanud kindlustatud linnu.+
Aga mina saadan ta linnadesse tule
ja see neelab nende tornid.”+
9 „Ära rõõmusta, Iisrael!+
Ära hõiska nagu teised rahvad!
Sest hooramisega oled sa lahkunud oma Jumalast.+
Sa oled armastanud hoorapalka kõigil viljapeksuplatsidel.+
2 Aga viljapeksuplats ja surutõrs ei toida neid,
värsket veini ei ole.+
3 Nad ei jää elama Jehoova maale,+
vaid Efraim pöördub tagasi Egiptusse
ning nad söövad ebapuhast Assüürias.+
4 Nad ei kalla enam veiniohvreid Jehoovale,+
nende ohvrid ei meeldi talle,+
need on kui leinaleib.
Kõik, kes seda söövad, rüvetavad end.
Nende leib on üksnes neile endile,
seda ei tooda Jehoova kotta.
5 Mida te teete kogunemispäeval,
Jehoova püha ajal?
6 Nad peavad hävingu pärast põgenema.+
Egiptus kogub nad kokku,+ Memphis matab nad.+
Nõgesed vallutavad nende kallid hõbeesemed,
ogalised põõsad kasvavad nende telkides.
7 Tulevad arunõudmispäevad,+
tulevad kättemaksupäevad.
Iisrael teadku seda!
Prohvet teeb end rumalaks ja nägija hullub.
Kuna teie patt on suur, on ka vaen teie vastu suur.”
8 Efraimi vahimees+ oli koos minu Jumalaga.+
Aga nüüd on kõik ta prohvetite teed+ otsekui linnupüüdja püünised.
Nende Jumala kojas valitseb vaen.
9 Nad on täiesti põhja käinud nagu Gibea päevil.+
Ta peab meeles nende süüd ja karistab neid nende pattude eest.+
10 „Ma leidsin Iisraeli nagu viinamarjad kõrbest.+
Teie esiisad olid mu silmis kui esimesed varajased viljad viigipuul.
Aga nad läksid Peori Baali juurde,+
pühendusid sellele häbiväärsele ebajumalale+
ja muutusid sama jälgiks, nagu oli nende armastatu.
11 Efraimi auhiilgus lendab ära kui lind.
Pole enam sünnitust, lapseootust ega viljastumist.+
12 Isegi kui neil sirguvad lapsed,
võtan ma nad ära, nii et kedagi ei jää järele.+
Tõesti, häda neile, kui ma neist ära pöördun!+
13 Efraim, kes oli istutatud karjamaale, oli mulle nagu Tüüros.+
Nüüd peab Efraim viima oma pojad tapale.”
14 Anna neile, Jehoova, mida sa pead andma:
viljatu üsk ja kuivetunud rinnad.
15 „Gilgalis+ oli näha kogu nende kurjus, seal ma hakkasin neid vihkama.
Nende kurjade tegude pärast ajan ma nad ära oma kojast.+
Ma ei armasta neid enam,+
sest kõik nende peamehed on kangekaelsed.
16 Efraim lüüakse maha.+
Nende juur kuivab ära ja nad ei kanna vilja.
Kui nad ka sünnitavad, surman ma nende kallid järeltulijad.”
10 „Iisrael on metsistuv* viinapuu, mis kannab oma vilja.+
Mida rohkem vilja tal on, seda rohkem ehitab ta altareid.+
Mida parem on maa saak, seda uhkemad on ta pühad sambad.+
2 Nende süda pole siiras*,
nad mõistetakse süüdi.
On keegi, kes purustab nende altarid ja rüüstab nende sambad.
3 Nad ütlevad: „Meil ei ole kuningat,+ sest me pole kartnud Jehoovat.
Ja mida saakski kuningas meie heaks teha?”
4 Nad räägivad tühje sõnu, vannuvad valet,+ sõlmivad lepinguid.
Väär kohtumõistmine vohab kui mürgine umbrohi põlluvagudel.+
5 Samaaria elanikud kardavad Beet-Aaveni vasikakuju pärast.+
Rahvas leinab seda taga,
leinavad ka võõrjumala preestrid, keda rõõmustas vasikas ja selle au.
Nad leinavad, sest see viiakse nende juurest pagendusse.
6 See viiakse Assüüriasse kingituseks vägevale kuningale.+
Efraim jääb häbisse
ja Iisrael tunneb piinlikkust nõuannete pärast, mida ta järgis.+
7 Samaaria ja tema kuningas hävitatakse,+
ta on kui murtud oksaraag vete pinnal.
8 Beet-Aaveni+ ohvripaigad, Iisraeli patt,+ kaotatakse.+
Nende altaritel võtavad võimust okastaimed ja ohakad.+
Inimesed ütlevad mägedele: „Katke meid!”
ning küngastele: „Langege meie peale!”+
9 Alates Gibea päevist oled sa pattu teinud,+ Iisrael,
selliseks oled sa jäänud.
Sõda Gibeas ei jõudnud ülekohtusteni*.
10 Kui ma tahan, siis ma karistan sind.
Rahvad kogunevad su vastu,
kui sind pannakse su kahe patu ikke alla.
11 Efraim oli väljaõpetatud mullikas, kellele meeldis pahmast tallata,
niisiis ma säästsin ta kaunist kaela.
Nüüd aga lasen ma kellelgi Efraimi seljas ratsutada*.+
Juuda künnab, Jaakob äestab talle.
12 Külvake endale seemet õiguses ja lõigake truud armastust.
Kündke põllumaad,+
kuni on veel aega otsida Jehoovat,+
kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust.+
13 Te olete kündnud kurjust,
lõiganud ülekohut+
ja söönud pettuse vilja,
sest te olete usaldanud omaenda teed,
lootnud oma paljude sõjameeste peale.
14 Sinu rahva vastu on tõusnud sõjakisa
ja kõik su kindlustatud linnad laastatakse,+
nagu Salman* laastas Arbeli soo
tol võitluspäeval, kui emad koos lastega julmalt tapeti.
15 Nii tehakse ka sinuga, Peetel,+ sinu äärmise kurjuse pärast.
Koidu ajal tehakse Iisraeli kuningale lõpp.”+
2 Mida rohkem nad* iisraellasi kutsusid,
seda rohkem iisraellased neist eemaldusid.+
Iisraellased ohverdasid Baali kujudele,+
tõid ohvreid nikerdatud kujudele.+
3 Ometi õpetasin mina Efraimi kõndima,+ võtsin ta oma kätele.+
Aga nemad ei tunnistanud, et mina neid ravisin.
4 Ma juhtisin neid inimlike paeltega*, armastuse paeltega.+
Ma olin neile ikke kergitajaks kaela pealt
ja toitsin hellalt igaüht.
5 Nad ei pöördu tagasi Egiptusemaale, vaid nende kuningaks saab Assüüria,+
sest nad keeldusid minu juurde tagasi pöördumast.+
8 Kuidas saan ma sind ära anda, Efraim?+
Kuidas saan ma sind loovutada, Iisrael?
Kuidas saan sind kohelda nagu Admat?
Kuidas saan talitada sinuga nagu Sebojimiga?+
Mu süda on muutunud,
minus on tärganud kaastunne.+
9 Ma ei vala välja oma tulist viha.
Ma ei hävita enam Efraimi,+
sest ma olen Jumal, mitte inimene,
Püha su keskel,
ja ma ei tule sinu vastu raevus.
10 Nad käivad Jehoova järel ja ta möirgab nagu lõvi.+
Kui ta möirgab, tulevad ta pojad värisedes lääne poolt.+
11 Nad värisevad nagu linnud, kui tulevad Egiptusest,
ja nagu tuvid, kui tulevad Assüüriamaalt,+
ning ma panen nad elama nende oma majadesse, lausub Jehoova.+
12 Efraim on ümbritsenud mind valega
ja Iisraeli sugu pettusega.+
Aga Juuda käib veel koos Jumalaga
ja on ustav Kõigepühamale.”+
12 „Efraim toitub tuulest,
ajab kogu päeva taga idatuult.
Ta valetab ja rüüstab järjest enam.
2 Jehoova käib Juudaga kohut.+
Ta nõuab Jaakobilt aru tema teede pärast
ja tasub talle tema tegusid mööda.+
4 Ta võitles ingliga ja sai tema üle võidu.
Ta nuttis ja anus tema õnnistust.”+
Jumal leidis ta Peetelist ja seal ta rääkis meiega.+
6 „Pöördu siis tagasi oma Jumala juurde,+
hoia alal truud armastust ja õiglust+
ning looda alati oma Jumala peale.
7 Kaupmehe käes on valetavad kaalud,
talle meeldib tüssata.+
8 Efraim ütleb: „Ma olen tõesti rikkaks saanud,+
ma olen saavutanud jõukuse.+
Seoses mu töörügamisega ei leita midagi väära ega patust.”
9 Aga mina olen Jehoova, sinu Jumal, Egiptusemaa päevist alates.+
Ma panen sind jälle elama telkidesse
nagu määratud* ajal.
11 Gileadis tehakse pettust*+ ja räägitakse valet.
Gilgalis ohverdatakse pulle+
ja altarid on nagu kivikuhilad põlluvagudel.+
14 Efraim on valmistanud Jumalale kibedat meelepaha,+
tema veresüü jääb tema peale.
Ta isand tasub temale enda teotamise eest.”+
13 „Kui Efraim rääkis, värisesid kõik,
ta oli Iisraelis mõjukas.+
Aga ta oli süüdi Baali kummardamises+ ja suri.
2 Nüüd patustavad nad veelgi rohkem
ja valavad endale hõbedast kujusid,+
valmistavad osavalt ebajumalaid — need kõik on meistrimehe kätetöö.
Nad ütlevad: „Ohverdajad suudelgu vasikaid.”+
3 Seepärast on nad otsekui hommikused pilved,
nagu kaste, mis varakult haihtub,
otsekui aganad, mille tuul viljapeksuplatsilt ära viib,
nagu katuseaugust tõusev suits.
4 Ent mina olen Jehoova, sinu Jumal, Egiptusemaa päevist alates.+
Sa ei tundnud peale minu ühtki teist Jumalat,
pole muud päästjat kui mina.+
5 Mina tundsin sind kõrbes,+ põuasel maal.
6 Oma karjamaadel said nad kõhud täis,+
said kõhud täis ja nende süda läks ülbeks.
Ja nii nad unustasid minu.+
7 Minust saab neile otsekui noor lõvi,+
nagu tee ääres varitsev leopard.
8 Ma ründan neid nagu karu, kes on poegadest ilma jäänud,
rebin lõhki nende rinna.
Ma neelan nad alla nagu lõvi;
metsloom kisub nad tükkideks.
9 Sa hävid, Iisrael,
sest sa oled astunud minu, oma aitaja vastu.
10 Kus siis on su kuningas, et ta päästaks sind kõigis su linnades,+
kus on su valitsejad*, keda sa nõudsid, öeldes mulle:
„Anna mulle kuningas ja peamehed”?+
12 Efraimi süü on sisse pakitud*,
tema patt on tallele pandud.
13 Tema pärast tulevad sünnitusvalud.
Kuid ta on rumal laps,
ta ei tule välja, kui on aeg sündida.
14 Surmavalla* võimusest ma vabastan nad,
surmast toon ma nad tagasi.+
Surm, kus on sinu astel?+
Surmavald, kus on sinu hävitusjõud?+
Ometi on kaastunne peidus mu silme eest.*
15 Isegi kui ta peaks õitsema pilliroos,
tõuseb idatuul, Jehoova tuul,
see tuleb kõrbest ning teeb veetuks tema kaevu ja kuivatab allika.
See rüüstab ta varakambri kõigi ta väärisesemetega.+
16 Samaaria mõistetakse süüdi,+ sest ta on mässanud oma Jumala vastu.+
Nad langevad mõõga läbi,+
nende lapsed kistakse tükkideks,
nende rasedad rebitakse lõhki.”
14 „Oh, Iisrael, tule tagasi Jehoova, oma Jumala juurde,+
sa oled ju komistanud oma patu tõttu.
2 Tulge tagasi Jehoova juurde kahetsussõnadega,
öelge talle: „Anna andeks meie patud+ ja võta vastu, mis on hea,
me toome huultega ohvrianniks kiitust,+ me nagu ohverdaks noori pulle.
3 Assüüria ei päästa meid.+
Me ei ratsuta hobuste seljas,+
me ei ütle enam „Meie Jumal!” oma kätetööle,
sest vaid sina halastad isata lapse peale.”+
4 Mina ravin nad truudusetusest terveks.+
Ma armastan neid oma vabast tahtest,+
sest mu viha on nende pealt pöördunud.+
5 Minust saab Iisraelile otsekui kaste.
Siis ta õitseb nagu liilia,
juurdub nagu Liibanoni puud.
6 Ta ajab võrseid,
ta saavutab õlipuu väärikuse
ning lõhnab nagu Liibanoni puud.
7 Nad hakkavad jälle elama minu varju all.
Nad kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu.+
Ma olen kuulus nagu Liibanoni vein.
8 Efraim ütleb: „Mis tegemist on mul veel ebajumalatega?”+
Mina vastan talle ja valvan ta üle.+
Ma olen nagu lopsakas kadakas.
Mina olen see, kes annab sulle vilja.”
9 Kes on tark, saagu aru,
kes on arukas, see mõistku.
Sest Jehoova teed on õiged+
ja õiged käivad neil,
kuid üleastujad muudkui komistavad.
Hoosea on lühivorm nimest Hoosaja, mis tähendab „Jaahi päästetud” või „Jaah on päästnud”.
Nimi Jisreel tähendab „Jumal külvab seemet”.
Linn, kus elasid põhjapoolse kuningriigi Iisraeli kuningad, ehkki pealinn oli Samaaria (vrd 1Ku 21:1).
Nimi Lo-Ruhama tähendab „ei ole halastatud”.
Nimi Lo-Ammi tähendab „ei ole minu rahvas”.
Vrd Ho 1:9 allmärkusega.
Vrd Ho 1:6 allmärkusega.
Nimi Aakor tähendab „õnnetus”.
Võib tõlkida ka „Baaliks”. Baal tähendab „omanik”, „isand”.
Nimi Jisreel tähendab „Jumal külvab seemet”.
Vrd Ho 1:6 allmärkusega.
Vrd Ho 1:9 allmärkusega.
Neid, mida kasutati ebajumalakummardamisel.
170 g. (Vt lisa B14.)
330 liitri.
St kodujumalateta.
Võib tõlkida ka „hävitan su ema”.
Võib tõlkida ka „õpetuse”.
Mõeldakse ilmselt preestreid.
Teine võimalik tähendus: „minu austamise asemel on nad mind häbistanud”.
Võib tõlkida ka „ennustaja kepp”.
Hoosea raamatus on Beet-Aaven („hukatuse koda”) Peetelile („Jumala koda”) antud halvustav nimi.
Võib tõlkida ka „nisuõlu”.
Sõna-sõnalt „kilbid”.
Võib tõlkida ka „pühib nad minema”.
Võib tõlkida ka „manitsen”.
Teine võimalik tähendus: „nüüd õgib kuu”; mõeldakse kalendrikuud.
Võib tõlkida ka „halastus”.
Teine võimalik tähendus: „nende süda on kui ahi, kui nad tulevad oma sepitsustega”.
Sõna-sõnalt „kohtumõistjad”.
Sõna-sõnalt „kes on ilma südameta”.
St mitte üleva kummardamisviisi poole.
Teine võimalik tähendus: „nad pöörduvad”.
Teine võimalik tähendus: „vohav”.
Võib tõlkida ka „on libe”.
Võib tõlkida ka „ei teinud ülekohtustele lõppu”.
Võib tõlkida ka „panen ma Efraimi rakmeisse”.
Arvatakse, et Salman on lühivorm nimest Salmanassar; tõenäoliselt on siin tegu Assüüria kuninga Salmanassar V-ga.
St prohvetid ja teised, kes läkitati iisraellasi õpetama.
Võib tõlkida ka „lahkuse paeltega”; viide sellele, mida teeb lapsevanem.
St üleva kummardamisviisi poole.
Teine võimalik tähendus: „pühade”.
Võib tõlkida ka „tegeldakse maagiaga”, „tegeldakse okultismiga”.
Võib tõlkida ka „Süüria”.
Sõna-sõnalt „kohtumõistjad”.
Võib tõlkida ka „alles hoitud”.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Kuna sel ajal tegid nad ikka veel pattu.