JOEL
1 See on Jehoova sõnum, mis tuli Petueli pojale Joelile*:
2 „Kuulge seda, vanemad,
pange tähele, kõik maa elanikud!
Kas on midagi niisugust sündinud teie päevil
või teie esiisade päevil?+
3 Jutustage sellest oma poegadele,
teie pojad jutustagu oma poegadele
ja nende pojad järgmisele põlvele.
4 Mis jäi järele näljastest rohutirtsudest, selle sõi rohutirtsuparv,+
mis jäi järele rohutirtsuparvest, selle sõid rohutirtsuvastsed,
mis jäi järele vastsetest, selle sõid aplad rohutirtsud.+
6 Minu maa kallale on tulnud üks rahvas, vägev ja rohkearvuline.+
Tema hambad on lõvi hambad,+ tema lõuad on lõvi lõuad.
7 Ta on laastanud mu viinapuu ja jätnud mu viigipuust järele vaid kännu.
Ta on rebinud need paljaks ja visanud minema,
koorinud nende oksad valgeks.
10 Põld on rüüstatud, maapind leinab;+
on ju vili rüüstatud, värske vein ära kuivanud, õli otsa saanud.+
11 Põllumehed on jahmunud, viinamäeharijad halavad
nisu ja odra pärast,
sest põllusaak on hävinud.
12 Viinapuu on kuivanud,
viigipuu närbunud.
Kuivanud on granaatõunapuu, palmipuu ja õunapuu,
kõik puud väljal.+
Inimeste rõõmust on saanud häbi.
13 Pange kotiriie ümber ja leinake*, te preestrid!
Halage, te altariteenrid!+
Tulge ja veetke öö kotiriides, minu Jumala teenijad,
sest teie Jumala kotta ei tooda enam roa-+ ega joogiohvrit.+
14 Kuulutage välja paast! Teatage pühalikust kokkutulekust!+
Koguge vanemad ja kõik maa elanikud
oma Jumala Jehoova kotta+ ning hüüdke Jehoovat appi.
16 Eks ole toit kadunud meie silme eest,
rõõm ja hõiskamine meie Jumala kojast?
17 Seemned* tohletavad kühvlite all.
Aidad on rüüstatud,
viljahoidlad maha kistud, sest vili on ikaldunud.
18 Kariloomadki ägavad,
veisekarjad ekslevad segaduses, sest neil pole karjamaad.
Lambakarjad peavad kandma karistust.
19 Ma hüüan sinu poole, Jehoova,+
sest tuli on neelanud kõrbe karjamaad
ja leek hävitanud kõik puud väljal.
20 Metsloomadki igatsevad sind,
sest ojad on kuivanud
ja tuli on neelanud kõrbe karjamaad.”
2 „Puhuge sarve Siionis,+
tõstke sõjakisa mu pühal mäel!
Värisegu kõik maa elanikud,
sest Jehoova päev tuleb!+ See on lähedal!
2 See on pime ja sünge päev,+
pilvine ja pilkaselt pime päev,+
mis laotub kui koiduhahetus üle mägede.
On üks arvukas ja vägev rahvas,+
kelle sarnast pole iial olnud
ega tule ka edaspidi
kõigi tulevaste põlvede jooksul.
3 Nende ees neelab tuli
ja taga sööb leek.+
Maa nende ees on nagu Eedeni aed,+
kuid nende taha jääb tühi kõrb
ja mitte miski ei pääse.
4 Nad näevad välja nagu hobused,
jooksevad nagu sõjaratsud.+
5 Nende hääl on nagu sõjavankri mürin, kui nad hüppavad mägede tippudel,+
otsekui tulelõõma praksumine, kui see kõrsi neelab.
Nad on nagu vägev rahvas, kes on seadnud end lahinguvalmis.+
6 Rahvaid valdab nende pärast suur ahastus,
kõigi palged löövad õhetama.
7 Nad ründavad kui sõjamehed,
ronivad müürile nagu sõdurid.
Igaüks neist käib kindlalt oma teed,
nad ei muuda oma radu.
8 Nad ei tõukle omavahel,
ükski mees ei kaldu kursist kõrvale.
Kui mõni langeb oda läbi,
ei lahku teised rivist.
9 Nad tormavad linna, jooksevad müürile,
ronivad majadesse, lähevad akendest sisse nagu vargad.
10 Nende ees väriseb maa ja kõigub taevas.
Päike ja kuu lähevad pimedaks+
ning tähed kaotavad oma sära.
11 Jehoova laseb oma häält kõlada oma sõjaväe ees,+ tema leer on väga suur.+
Tema, kes viib täide oma sõna, on vägev.
Jehoova päev on suur ja aukartust sisendav.+
Kes suudab jääda püsima?”+
12 „Seepärast kasvõi nüüd,” lausub Jehoova, „pöörduge minu juurde tagasi kõigest südamest,+
paastu,+ nutu ja halaga.
13 Rebige lõhki oma süda,+ mitte riided,+
ja tulge tagasi oma Jumala Jehoova juurde,
sest tema on kaastundlik* ja halastav, ta ei vihastu kergesti,+ vaid on tulvil truud armastust,+
ta muudab meelt* ega too õnnetust.
14 Kes teab, ehk ta pöördub ja muudab meelt+
ning jätab õnnistusena järele
roaohvri ja joogiohvri teie Jumalale Jehoovale?
15 Puhuge sarve Siionis!
Kuulutage välja paast, teatage pühalikust kokkutulekust.+
16 Koguge kokku rahvas, pühitsege kogudust.+
Kutsuge vanad mehed, koguge kokku lapsed ja imikud.+
Peigmees tulgu välja oma toast ja pruut pulmakambrist.
17 Preestrid, Jehoova teenijad,
nutku eeskoja ja altari vahel+ ning öelgu:
„Oo, Jehoova, tunne kaasa oma rahvale,
ära lase enda omandil saada põlualuseks,
lubades teistel rahvastel tema üle valitseda.
Miks peaksid rahvad ütlema: „Kus on nende Jumal?”?”+
18 Siis on Jehoova täis indu oma maa pärast
ja tunneb kaasa oma rahvale.+
19 Jehoova vastab oma rahvale:
„Ma saadan teile vilja, värsket veini ja õli
ning teie kõht saab täis.+
Ma ei lase teid enam häbistada rahvaste keskel.+
20 Põhja poolt tulija ajan ma teist kaugele.
Ma ajan ta põuasele ja tühjale maale,
ta eelväe idamere* poole
ning järelväe läänemere* poole.
Temast tõuseb haisu,
temast kerkib lehka,+
sest Jumal teeb suuri tegusid.”
21 Ära karda, maa!
Hõiska ja rõõmusta, sest Jehoova teeb suuri tegusid.
22 Ärge kartke, loomad väljal,
sest kõrbe karjamaad löövad haljendama+
ja puud hakkavad vilja kandma.+
Viigipuu ja viinapuu annavad rikkaliku saagi.+
23 Siioni pojad, hõisake ja rõõmustage Jehoova, oma Jumala tegude üle,+
sest ta annab teile küllaldaselt sügisvihma,
saadab teile vihmahoo,
sügisese ja kevadise vihma nagu ennegi.+
24 Viljapeksuplatsid on täis puhastatud vilja,
surutõrred on tulvil värsket veini ja õli.+
25 Ma hüvitan teile need aastad,
kui teie saagi sõid rohutirtsuparv, rohutirtsuvastsed, aplad rohutirtsud ja näljased rohutirtsud —
minu suur sõjavägi, kelle ma saatsin teie kallale.+
26 Te sööte kõhu täis+
ja kiidate oma Jumala Jehoova nime,+
tema nime, kes on teinud teie heaks imesid.
Mu rahvas ei pea enam kunagi häbi tundma.+
27 Siis te tõdete, et mina olen Iisraeli keskel,+
et mina olen Jehoova, teie Jumal+ — pole kedagi teist!
Mu rahvas ei pea enam kunagi häbi tundma.
28 Pärast seda valan ma välja oma vaimu+ kõiksuguste inimeste peale
ning teie pojad ja tütred hakkavad prohvetlikult rääkima.
Teie vanad mehed näevad unenägusid,
teie noored mehed nägemusi.+
29 Ka oma orjade ja orjataride peale
valan ma neil päevil välja oma vaimu.
32 Igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse.+
Siioni mäel ja Jeruusalemmas on need, kes pääsevad,+ nii nagu Jehoova on öelnud,
need, kes jäävad ellu ja keda Jehoova kutsub.”
3 „Neil päevil ja sel ajal,
kui ma toon tagasi Juuda ja Jeruusalemma vangid,+
2 kogun ma kokku ka kõik rahvad
ja toon nad alla Joosafati* orgu.
Ma käin seal nendega kohut+
oma rahva ja oma omandi Iisraeli pärast,
sest nad pillutasid ta rahvaste sekka
ning jagasid omavahel minu maa.+
3 Nad heitsid liisku minu rahva pärast,+
müüsid poisi, et anda tasu prostituudile,
müüsid tüdruku, et osta joogiks veini.
4 Oh Tüüros, Siidon ja kõik Vilistimaa alad,
mis on teil minu vastu?
Kas te tasute mulle millegi eest kätte?
Kui tasute, siis saadan ma sellesama tasu
kiirelt ja kärmelt teie endi pea peale.+
5 Sest te olete võtnud mu hõbeda ja kulla+
ning viinud mu parimad aarded oma templitesse.
6 Te müüsite Juuda ja Jeruusalemma rahva kreeklastele,+
et nad nende omalt maalt kaugele saata.
7 Nüüd lasen ma neil ära tulla paigast, kuhu te nad müüsite,+
ja saadan sellesama tasu teie endi pea peale.
8 Ma müün teie pojad ja tütred Juuda rahvale+
ning nemad müüvad nad seebalastele, ühele kaugele rahvale.
Jehoova ise on seda rääkinud.
9 Kuulutage rahvaste seas:+
„Valmistuge sõjaks! Õhutage vägevaid mehi!
Astugu kõik sõdurid ette, asugu rünnakule!+
10 Taguge oma adrad mõõkadeks ja aianoad odadeks*.
Nõrguke öelgu: „Ma olen vägev!”
11 Tulge ja aidake üksteist, kõik ümberkaudsed rahvad. Tulge kokku!””+
Oo, Jehoova, too alla sellesse paika oma vägevad sõjamehed!
12 „Rahvad tõusku ja tulgu Joosafati orgu,
sest ma istun seal, et mõista kohut kõigi ümberkaudsete rahvaste üle.+
13 Laske sirbil käia, sest lõikus on küps.
Tulge alla ja tallake, sest surutõrs on täis.+
Tõrred voolavad üle, sest nende kurjust on ohtralt.
14 Rahvahulgad on otsuseorus,
sest Jehoova päev otsuseorus on lähedal.+
15 Päike ja kuu lähevad pimedaks
ning tähed kaotavad oma sära.
16 Jehoova möirgab Siionist,
laseb oma häält kõlada Jeruusalemmast.
Taevas ja maa rappuvad,
kuid Jehoova on varjupaigaks oma rahvale,+
kindluseks Iisraeli rahvale.
17 Siis te tõdete, et mina olen Jehoova, teie Jumal, kes elab Siionil, oma pühal mäel.+
Jeruusalemmast saab püha paik+
ning võõrad ei käi sealt enam läbi.+
18 Sel päeval nõrgub mäenõlvadel magusat veini,+
küngastel voolab piima
ja kõigis Juuda ojades tulvab vesi.
Jehoova kojast voolab välja allikas+
ning kastab Sittimi* orgu.
19 Aga Egiptusest saab tühermaa+
ja Edomist tühi kõrb+
vägivalla pärast Juuda rahva kallal,+
kelle maal nad valasid süütut verd.+
20 Kuid Juuda jääb asustatuks igaveseks
ja Jeruusalemm kõigiks põlvedeks.+
Nimi Joel tähendab „Jehoova on Jumal”.
Võib tõlkida ka „noor naine”.
Võib tõlkida ka „mehe”.
Võib tõlkida ka „taguge endale vastu rinda”.
Teine võimalik tähendus: „kuivatatud viigimarjad”.
Võib tõlkida ka „suuremeelne”.
Võib tõlkida ka „kahetseb”.
St Surnumere.
St Vahemere.
Võib tõlkida ka „annan endeid”.
Nimi Joosafat tähendab „Jehoova on kohtumõistja”.
Võib tõlkida ka „piikideks”.
Nimi Sittim tähendab „akaatsiad”.