MIIKA
1 See on Jehoova sõnum, mis tuli mooresetlasele Miikale*+ Juuda kuningate Jootami,+ Aahase+ ja Hiskija+ päevil+ ning mille ta sai nägemuses Samaaria ja Jeruusalemma kohta.
2 „Kuulake, kõik rahvad!
Pane tähele, maa ja kõik, mis seal on!
Kõrgeim valitseja Jehoova olgu tunnistajaks teie vastu,+
Jehoova oma pühas templis!
3 Jehoova väljub oma asupaigast,
ta laskub alla ja kõnnib maa kõrgendikel.
5 See kõik sünnib Jaakobi vastuhaku pärast,
Iisraeli rahva pattude pärast.+
Kes on süüdi Jaakobi vastuhakus?
Kas mitte Samaaria?+
Kes on süüdi, et Juudas on ohvripaigad?+
Kas mitte Jeruusalemm?
6 Ma teen Samaaria rusuhunnikuks väljal,
viinamägede istutusmaaks.
Ma heidan orgu ta kivid
ja paljastan ta alusmüürid.
7 Kõik tema nikerdatud kujud lüüakse puruks+
ja kõik kingitused, mis ta enda müümise eest sai,* põletatakse ära.+
Ma hävitan kõik ta ebajumalad.
Ta on kogunud need hoorapalga eest
ja hoorapalgaks saavad need taas.”
8 Seepärast ma halan ja ulun,+
käin paljajalu ja poolalasti.+
Mu hala on nagu šaakali ulgumine,
mu lein on kui jaanalinnu kisa.
9 Sest tema haav on ravimatu.+
See ulatub Juudani,+
nuhtlus on jõudnud mu rahva väravasse, Jeruusalemma.+
11 Oh, Saafiri elanikud, minge ära alasti ja häbis!
Saanani elanikud pole välja tulnud.
Beet-Eselis halatakse ja see ei paku teile enam varju.
12 Maaroti elanikud ootasid head,
aga Jehoovalt on tulnud õnnetus Jeruusalemma väravasse.
13 Oh, Laakise+ elanikud, rakendage hobused vankri ette!
Teist sai alguse Siioni tütre patt,
on ju temast leitud Iisraeli üleastumisi.+
14 Seepärast annad sa lahkumiskingid Mooreset-Gatile.
Aksibi+ majad valmistasid pettumuse Iisraeli kuningatele.
16 Ajage pea paljaks, pügage juuksed maha oma kallite laste pärast.
Ajage pea paljaks nagu kotkal,
sest nad on viidud sinu juurest pagendusse.”+
2 „Häda neile, kes hauvad kurja,
kes sepitsevad oma voodis nurjatust!
Hommikuvalges teevad nad mõeldu teoks,
sest nende võimuses on seda teha.+
2 Nad himustavad põlde ja omastavad need,+
samuti maju ja võtavad need.
Nad petavad mehelt välja maja,+
mehelt tema pärandi.
3 Seepärast ütleb Jehoova:
„Ma tahan tuua selle soo peale õnnetuse,+ millest te ei pääse.+
Te ei saa enam kõrgilt ringi käia,+ sest see on õnnetuse aeg.+
4 Sel päeval lausutakse teie kohta kõnekäändu
ja teie pärast halatakse kibedalt.+
Öeldakse nõnda: „Me oleme täiesti laastatud!+
Ta on andnud meie rahva valdused teiste kätte. Ta on need mult ära võtnud.+
Ta jagab meie põllud truudusetutele.”
5 Seepärast pole sul kedagi, kes mõõdunööriga maad mõõdaks,
kes Jehoova koguduses selle liisuosadeks jaotaks.
6 Nad ütlevad: „Ärge kuulutage!
Nad ei tohi neist asjust kuulutada.
Ei meie koge alandust.”
7 Kas mitte nii ei räägita, oh, Jaakobi sugu:
„Kas Jehoova vaim on tõesti kannatamatu?
Kas teeb ta tõesti midagi sellist?”?
Eks tee mu sõnad head neile, kes käivad aususe teel?
8 Aga hiljuti on mu oma rahvas hakanud tegutsema kui vaenlane.
Te kisute avalikult uhked kaunistused koos riietega neilt*,
kes nagu sõjast tulijad teist pahaaimamatult mööduvad.
9 Te ajate mu rahva naised välja mugavatest majadest.
Te röövite nende lastelt igaveseks mu hiilguse.
10 Tõuske ja minge ära, sest sellel maal pole enam rahu.
Ebapuhtuse pärast+ see hävitatakse ja hävitus on valus.+
11 Kui mees ajab taga tühisust ja valskust ning valetab nõnda:
„Ma jutlustan sulle veinist ja vägijookidest”,
siis on ta sellele rahvale paras prohvet.+
12 Ma kogun sind kokku, Jaakob,
ma kogun kokku need, kes on Iisraelist alles jäänud.+
Ma toon nad ühtsusse: nad on kui lambad aedikus,
kui kari karjamaal.+
Kostab rahvahulga sumin.”+
13 Nende ees käib see, kes murrab läbi.
Nad murravad läbi ja lähevad värava kaudu välja.+
Nende ees läheb kuningas
ja kõige ees käib Jehoova.”+
3 Ma ütlesin: „Palun kuulake, Jaakobi peamehed
ja Iisraeli rahva ülemad.+
Kas te ei peaks teadma, mis on õige?
3 Te sööte mu rahva liha,+
nülite talt naha,
murrate ta luud ja purustate tükkideks+
nagu patta pandavad kondid ja katlasse pandava liha.
4 Sel ajal te hüüate Jehoovat appi,
aga tema ei vasta teile.
Ta peidab sel ajal oma palge teie eest,+
sest te olete teinud kurja.+
5 Jehoova ütleb prohvetite kohta, kes eksitavad mu rahvast,+
kes haukavad suutäie+ ja hüüavad: „Rahu!”,*+
kuulutavad aga sõja sellele, kes neile midagi suhu ei pane:
6 „Teile tuleb öö+ ja te ei näe nägemusi,+
teile tuleb pimedus ja te ei saa ennustada.
Päike loojub prohvetite kohal
ja päev muutub neile pimedaks.+
7 Nägijad jäävad häbisse+
ja ennustajad pettuvad.
Nad kõik peavad häbiga katma oma suu*,
sest Jumalalt ei tule vastust.””
8 Aga mina olen tänu Jehoova vaimule täis jõudu,
täis õigust ja väge,
et rääkida Jaakobile tema vastuhakust ja Iisraelile tema patust.
9 Palun kuulake seda, Jaakobi peamehed
ja Iisraeli rahva ülemad,+
kes jälestate õigust ja väänate kõveraks kõik sirge,+
10 kes ehitate Siionit verevalamisega ja Jeruusalemma ülekohtuga.+
11 Tema juhid mõistavad kohut altkäemaksu eest,+
preestrid õpetavad tasu eest+
ja prohvetid ennustavad raha* eest.+
Samas toetuvad nad* Jehoovale, öeldes:
„Eks ole Jehoova meiega?+
Meid ei taba õnnetus.”+
12 Teie pärast
küntakse Siion üles nagu põld,
Jeruusalemm saab rusuhunnikuks+
ja templimägi metsastunud künkaks.+
4 Viimseil päevil
kõrgub Jehoova koja mägi+
kindlalt üle teiste mäetippude,
tõuseb kõrgemale küngastest
ja rahvad voolavad sinna.+
2 Paljud rahvad lähevad ja ütlevad:
„Tulge, lähme üles Jehoova mäele,
Jaakobi Jumala kotta!+
Ta õpetab meile oma teid,
et me võiksime käia tema radu.”
Sest Siionist tuleb seadus*
ja Jeruusalemmast Jehoova sõna.
3 Tema mõistab õigust paljude rahvaste keskel+
ja seab asjad korda vägevate rahvaste hüvanguks, olgu nad lähedal või kaugel.
Nad taovad oma mõõgad atradeks
ja odad aianugadeks.+
Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu
ja nad ei õpi enam sõdima.+
4 Nad istuvad* igaüks oma viinapuu ja viigipuu all+
ning keegi ei kohuta neid.+
Vägede Jehoova suu on rääkinud.
5 Kõik rahvad elavad igaüks oma jumala nime vääriliselt*,
meie aga elame Jehoova, oma Jumala nime vääriliselt*+ ikka ja igavesti.
6 „Sel päeval kogun ma kokku lonkaja rahva
ja laialipillutatud rahva+
koos rahvaga, keda ma vaevasin,”
lausub Jehoova.
7 Ma päästan oma lonkaja rahva jäägi+
ja teen kaugele saadetust vägeva rahva.+
Jehoova valitseb kuningana nende üle Siioni mäel
sellest ajast ja igavesti.
8 Sulle, oh, karjatorn,
Siioni tütre küngas,+
sulle tuleb tagasi esialgne võim,+
Jeruusalemma tütrele kuuluv kuningriik.+
9 Miks sa karjud nii valjult?
Kas sul pole kuningat
või on su nõuandja hukkunud,
et sa vaevled valudes nagu sünnitaja?+
10 Väänle ja oiga, oh, Siioni tütar,
otsekui sünnitaja,
sest sa pead lahkuma linnast ja elama väljal.
Sa pead minema Babüloni;+
seal sind vabastatakse,+
seal ostab Jehoova sind tagasi su vaenlaste käest.+
11 Sinu vastu kogunevad paljud rahvad.
Nad ütlevad: „Siion saagu rüvetatud,
meie silmad nähku seda kahjurõõmuga!”
12 Aga nemad ei tea Jehoova mõtteid,
ei mõista tema eesmärki*.
Ta kogub nad kokku, nagu äsjalõigatud vili kogutakse viljapeksuplatsile.
13 Tõuse ja peksa vilja, Siioni tütar,+
sest su sarved ma muudan rauaks
ja su sõrad vaseks
ning sa pihustad paljud rahvad.+
Nende ebaausalt saadud tulu pühendad sa Jehoovale,
nende rikkused kogu maa isandale.”+
5 „Nüüd sa lõigud end,
oh, tütar, keda rünnatakse.
Meid on ümber piiratud.+
Nad löövad Iisraeli kohtumõistjat kepiga põsele.+
kes oled liiga väike, et olla Juuda tuhandete* seas,
sinust tuleb mulle see, kellest saab Iisraeli valitseja,+
kes on pärit muistseist päevist, ammustest aegadest.
3 Seepärast loobub ta neist,
kuniks sünnitaja on sünnitanud.
Tema allesjäänud vennad pöörduvad tagasi Iisraeli rahva juurde.
4 Ta seisab ja hoiab karja Jehoova jõuga,+
oma Jumala Jehoova üleva nime väega.
Nad elavad julgesti,+
sest tema suurus ulatub maa äärteni.+
5 Tema toob rahu.+
Juhul kui maale tungib assüürlane ja tuleb meie kindlustornidesse,+
siis tõstame tema vastu seitse karjast, jah, kaheksa peameest inimeste seast.
6 Nad karjatavad mõõgaga Assüüriamaad,+
samuti Nimrodimaad+ selle sissepääsude juures.
Tema vabastab meid assüürlase käest,+
kui see tungib meie maale ja astub meie aladele.
7 Siis on Jaakobi järelejäänud paljude rahvaste keskel
nagu kaste Jehoovalt,
nagu taimi kastev vihmahoog,
mis ei sõltu inimesest
ega oota inimlapsi.
8 Siis on Jaakobi järelejäänud rahvaste seas,
paljude rahvaste keskel
nagu lõvi metsloomade keskel,
nagu noor lõvi lambakarjas.
Lammaste keskelt läbi minnes kargab ta neile kallale ja kisub nad tükkideks
ning päästjat ei ole.
9 Sinu käsi tõuseb su vastaste kohale
ja kõik su vaenlased hävitatakse.”
10 „Sel päeval hävitan ma su keskelt hobused
ja purustan su sõjavankrid,” lausub Jehoova.
11 „Ma hävitan linnad su maal,
lõhun kõik su kindlused.
12 Ma teen lõpu su nõidumistele,
sulle ei jää enam ühtegi maagi.+
13 Ma hävitan su keskelt nikerdatud kujud ja pühad sambad,
sa ei kummarda enam oma kätetööd.+
15 Vihas ja raevus maksan ma kätte rahvastele,
kes pole mulle kuuletunud.”
6 Palun kuulake, mida räägib Jehoova!
Tõuske, esitage oma argumendid mägedele,
kuulgu künkad teie häält!+
2 Kuulake, mäed, Jehoova kohtuvaidlust,
teie, maa kindlad alustoed,+
sest Jehoova käib kohut oma rahvaga,
ta riidleb Iisraeliga:+
4 Ma ju tõin su välja Egiptusemaalt,+
ostsin su vabaks orjusekojast.+
Ma saatsin su ette Moosese, Aaroni ja Mirjami.+
5 Mu rahvas, tuleta palun meelde, mida sepitses Moabi kuningas Baalak+
ja mida vastas talle Beori poeg Bileam+ —
mis juhtus teekonnal Sittimist+ Gilgalini+ —,
et sa mõistaksid Jehoova õiglasi tegusid.”
6 Millega ma peaksin tulema Jehoova ette?
Millega kummardama kõrgustes elava Jumala ees?
Kas peaksin tulema ta ette põletusohvritega,
aastaste mullikatega?+
7 Kas Jehooval on hea meel tuhandetest jääradest,
kümnetest tuhandetest õlijõgedest?+
Kas pean andma esmasündinud poja oma üleastumise eest,
ihuvilja oma patu eest?+
8 Tema on öelnud sulle, inimene, mis on hea.
Mida Jehoova sinult ootab?
Vaid seda, et teeksid, mis õige,*+ peaksid kalliks ustavust*+
9 Jehoova hääl hüüab linnale,
targalt tegutsejad kardavad su nime.
Kuuletu sauale ja temale, kelle käes see on.+
10 Kas jumalatu majas on veel ülekohtuselt saadud varandust
ja vähendatud eefa*, mis on jälestusväärne?
13 „Seepärast ma löön ja haavan sind,+
et laastada sind su pattude pärast.
14 Sa sööd, aga ei saa söönuks,
su kõht on tühi.+
Sa paned küll kõrvale, aga ei suuda seda hoida,
ja mida sa suudad hoida, selle ma annan mõõga kätte.
15 Sa külvad seemet, aga ei saa lõigata,
sõtkud oliive, aga ei saa õli kasutada,
teed värsket veini, aga ei saa seda juua.+
16 Te peate kinni Omri määrustest ja teete kõiki Ahabi soo tegusid+
ning käite nende nõu järgi.
Seepärast teen ma teist kohutava vaatepildi
ja linna elanikest vilistamise põhjuse.+
Te peate taluma rahvaste teotust.”+
7 Häda mulle! Ma olen nagu see,
kes pärast suviste puuviljade* korjamist
ja pärast viinamarjade järelnoppimist
ei leia ühtki viinamarjakobarat, mida süüa,
ühtki varajast viigimarja, mida mu hing ihkab.
2 Ustav on kadunud maalt,
inimeste seas pole ühtegi õiget.+
Nad kõik varitsevad, et valada verd.+
Igaüks jahib võrguga oma venda.
3 Nende käed on osavad tegema kurja.+
Peamees esitab nõudmisi,
kohtumõistja küsib tasu,+
ülik teeb teatavaks oma soovid,+
üheskoos peavad nad salaplaani.
4 Parim neist on otsekui ogaline põõsas,
õigeim neist hullem kui okkaline hekk.
Aga tuleb päev, millest on rääkinud su vahimehed, su aruandmise päev.+
Siis satud sa segadusse.+
5 Ärge olge kindlad oma ligimeses
ega usaldage lähedast sõpra.+
Valva oma suud, kui räägid sellega, kes lebab su embuses.
6 Sest poeg põlgab isa,
tütar tõuseb ema vastu+
ja minia ämma vastu+ —
inimese vaenlasteks saavad ta omad pereliikmed.+
8 Ära tunne kahjurõõmu minu üle, mu vaenlane.
Ehkki ma langesin, tõusen ma üles,
ehkki ma elan pimeduses, on Jehoova mulle valguseks.
9 Mul tuleb taluda Jehoova raevu —
sest ma olen tema vastu pattu teinud+ —,
kuni ta lahendab mu kohtuasja ja mõistab mu õigeks.
Tema toob mind valgusse,
ma saan näha ta õiglust.
10 Ka mu vaenlane näeb seda
ja teda katab häbi, teda, kes mulle ütles:
„Kus on Jehoova, su Jumal?”+
Mu silmad näevad mu vaenlast,
kuidas teda tallatakse nagu tänavapori.
11 Sel päeval ehitatakse üles su kivimüürid,
sel päeval laiendatakse su piire*.
12 Sel päeval tullakse su juurde
Assüüriast ja Egiptuse linnadest,
maa-alalt, mis ulatub Egiptusest suure jõeni*,
merest mereni ja mäest mäeni.+
13 Maast saab tühermaa tema elanike pärast,
nende tegude pärast.
14 Karjata kepiga oma rahvast, oma karja,+
kes elas üksinda metsas, keset viljapuuaeda.
Söögu nad Baasanis ja Gileadis+ nagu muistseil päevil.
15 „Ma näitan teile imetegusid,
nagu noil päevil, mil te tulite välja Egiptusemaalt.+
16 Rahvad näevad neid ja tunnevad häbi hoolimata kogu oma vägevusest.+
Nad panevad käe suule,
nende kõrvad jäävad kurdiks.
17 Nad lakuvad põrmu nagu maod,+
tulevad värisedes oma kindlustest välja nagu roomajad.
Nad tulevad hirmunult Jumal Jehoova ette,
tunnevad kartust ta ees.”+
18 Kes on Jumal nagu sina,
kes annab andeks eksimused+ ja läheb mööda oma rahva jäägi üleastumistest?+
Sa ei pea viha igavesti,
sest sulle meeldib osutada truud armastust.+
20 Sa oled ustav Jaakobile
ja osutad truud armastust Aabrahamile,
nii nagu sa vandusid meie esiisadele muistseil päevil.+
Miika on lühivorm nimest Miikael (mis tähendab „Kes on nagu Jumal?”) või Miikaja (mis tähendab „Kes on nagu Jehoova?”).
Võib tõlkida ka „kogu tasu, mis ta hooramise eest sai”.
Võib tõlkida ka „Afra kojas”.
Teine võimalik tähendus: „nende riietelt”.
Võib tõlkida ka „kes hüüavad: „Rahu!”, kui neil on midagi hammaste vahel närida”.
Võib tõlkida ka „vuntsid”.
Võib tõlkida ka „hõbeda”.
Võib tõlkida ka „väidavad nad, et toetuvad”.
Võib tõlkida ka „õpetus”.
Võib tõlkida ka „elavad”.
Võib tõlkida ka „käivad igaüks oma jumala nimel”.
Võib tõlkida ka „käime Jehoova, oma Jumala nimel”.
Võib tõlkida ka „nõu”.
Efrata on ilmselt Petlemma varasem nimi või linna ümbritseva maa-ala nimi.
Võib tõlkida ka „suguvõsade”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „et oleksid õiglane”.
Võib tõlkida ka „oleksid oma armastuses lahke ja ustav”. Sõna-sõnalt „armastaksid truud armastust”.
Võib tõlkida ka „alandlik”.
Kuivaine mõõdunõu. (Vt lisa B14.)
Võib tõlkida ka „süüta”.
Need olid üldjuhul viigimarjad, aga mõnikord ka datlid.
Teine võimalik tähendus: „on määrus kaugel”.
St Eufratini.