MATTEUSE EVANGEELIUM

1 Raamat Jeesus Kristuse*, Taaveti poja,+ Aabrahami poja+ elust.*

17 Seega oli Aabrahamist Taavetini 14 põlvkonda, Taavetist Babüloni pagendamiseni 14 põlvkonda ja Babüloni pagendamisest Kristuseni 14 põlvkonda.

18 Jeesus Kristuse sündimisega aga oli nõnda. Tema ema Maarja oli Joosepiga kihlatud, kuid enne kui nad koos elama hakkasid, tuli välja, et Maarja on pühast vaimust* lapseootele jäänud.+ 19 Kuna Maarja abikaasa Joosep oli õige mees ega tahtnud teda avalikult häbistada, kavatses ta temast salaja lahutada.*+ 20 Kui tal aga sellised mõtted olid, ilmutas end talle unes Jehoova* ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enda juurde võtta, sest laps tema üsas on eostatud pühast vaimust.+ 21 Ta sünnitab poja. Pane talle nimeks Jeesus*,+ sest ta päästab oma rahva selle pattudest.”+ 22 Kõik see toimus, et läheksid täide Jehoova sõnad, mis ta oma prohveti kaudu oli öelnud: 23 „Neitsi jääb lapseootele ja sünnitab poja ning talle pannakse nimeks Immaanuel”,+ see tähendab tõlgituna „Jumal on meiega”.+

24 Siis Joosep ärkas unest ja tegi nii, nagu Jehoova ingel oli talle öelnud, ning võttis Maarja enda juurde. 25 Ent ta ei heitnud tema juurde enne, kui Maarja oli poja ilmale toonud.+ Ja Joosep pani lapsele nimeks Jeesus.+

2 Pärast seda, kui Jeesus oli sündinud Petlemmas+ Juudamaal kuningas Herodese* päevil,+ tulid idast mõned astroloogid* Jeruusalemma 2 ja küsisid: „Kust me leiame selle juutide kuninga,+ kes on sündinud? Me nägime idamaal tema tähte ja oleme tulnud talle austust avaldama*.” 3 Sellest kuuldes sattus kuningas Herodes ärevusse ja kogu Jeruusalemm koos temaga. 4 Ta kutsus kokku kõik rahva peapreestrid ja kirjatundjad ning uuris neilt, kus messias pidi sündima. 5 Need ütlesid talle: „Petlemmas+ Juudamaal, sest nii on prohvet kirjutanud: 6 „Sina, Petlemm Juudamaal, pole sugugi tähtsusetuim linn Juuda valitsejate silmis, sest sinust tuleb valitseja, kes hakkab hoidma mu rahvast Iisraeli kui karjane.””+

7 Siis kutsus Herodes astroloogid salaja enda juurde ja uuris neilt järele, millal täht oli ilmunud. 8 Ta saatis nad Petlemma ja ütles: „Minge otsige see laps üles, ja kui olete ta leidnud, teatage mulle, et minagi võiksin minna talle austust avaldama.” 9 Pärast seda, kui astroloogid olid kuulanud, mida kuningas neile ütles, asusid nad teele. Ja täht, mida nad olid idamaal näinud,+ liikus nende ees, kuni peatus paiga kohal, kus oli laps. 10 Kui nad nägid, et täht peatus, said nad väga rõõmsaks. 11 Majja sisse astudes nägid nad last koos ta ema Maarjaga ning laskusid põlvili, avaldades lapsele austust. Nad avasid oma aardelaekad ning kinkisid talle kulda, viirukit ja mürri. 12 Ent kuna Jumal oli neid unes hoiatanud,+ et nad ei läheks tagasi Herodese juurde, naasid nad oma maale teist teed pidi.

13 Kui nad olid lahkunud, ilmutas end Joosepile unes Jehoova ingel+ ja ütles: „Tõuse üles, võta laps ja ta ema ning põgene Egiptusse ja jää sinna niikauaks, kuni ma sulle ütlen, sest Herodes hakkab last otsima, et ta ära tappa.” 14 Niisiis tõusis Joosep keset ööd, võttis lapse ja ta ema ning läks Egiptusse. 15 Ta jäi sinna kuni Herodese surmani. Nii läks täide, mida Jehoova oli öelnud oma prohveti kaudu: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.”+

16 Kui Herodes mõistis, et astroloogid on teda petnud, läks ta raevu ja andis korralduse tappa kõik poisslapsed Petlemmas ja selle ümbruskonnas, kaheaastased ja nooremad, kooskõlas sellega, mida ta lapse vanuse kohta astroloogidelt oli välja uurinud.+ 17 Siis läks täide, mida Jumal oli öelnud prohvet Jeremija kaudu: 18 „Raamast on kuulda häält, nuttu ja suurt hala. Raahel+ nutab taga oma lapsi ega lase end lohutada, sest neid pole enam.”+

19 Pärast Herodese surma ilmutas Jehoova ingel end Egiptuses Joosepile unes+ 20 ja ütles: „Tõuse üles, võta laps ja ta ema ning mine Iisraelimaale, sest need, kes tahtsid lapselt elu võtta, on surnud.” 21 Joosep tõusis, võttis lapse ja ta ema ning tuli Iisraelimaale. 22 Kui ta aga kuulis, et Herodese asemel on Juudamaa valitsejaks saanud selle poeg Arhelaos, kartis ta Juudamaale minna. Ja kuna Jumal oli teda unes hoiatanud,+ läks ta Galilea aladele.+ 23 Ta asus elama Naatsareti linna,+ et läheksid täide prohvetite sõnad „Teda hüütakse naatsaretlaseks*”.+

3 Saabus aeg, kui Ristija Johannes+ hakkas Juuda kõrbes kuulutama,+ öeldes: 2 „Kahetsege oma patte, sest taeva kuningriik* on lähedal!”+ 3 Tema oligi see, kelle kohta Jumal on öelnud prohvet Jesaja kaudu:+ „Keegi hüüab kõrbes: „Valmistage ette Jehoova tee! Tehke sirgeks teed tema ees!””+ 4 Johannesel olid seljas kaamelivillast riided ja vööl oli tal nahkvöö.+ Toiduks olid tal rohutirtsud ja metsmesi.+ 5 Tema juurde tulid inimesed Jeruusalemmast, kogu Juudamaalt ja Jordani ümbruskonnast+ 6 ning ta ristis neid Jordani jões*+ ja nad tunnistasid avalikult oma patte.

7 Kui ta nägi, et ristimispaika on tulnud ka palju varisere ja sadusere,+ ütles ta neile: „Te rästikute sugu,+ kes on teile öelnud, et te saate põgeneda tulevase vihapäeva eest?+ 8 Kandke siis patukahetsuse* vilja. 9 Ärge mitte mõelgegi: „Meie isa on Aabraham”,+ sest ma ütlen teile, et Jumal võib lasta neist kividestki Aabrahamile lapsi tõusta. 10 Kirves on juba puude juurte peal. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.+ 11 Mina ristin teid teie kahetsuse märgiks veega,+ aga see, kes tuleb pärast mind, on minust vägevam ja ma pole väärt tal sandaalegi jalast võtma.+ Tema ristib teid püha vaimu+ ja tulega.*+ 12 Tal on käes tuulamislabidas ja ta teeb oma viljapeksuplatsi täiesti puhtaks ning kogub oma nisu aita, kuid aganad põletab ta ära kustutamatus tules.”+

13 Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et Johannes teda ristiks.+ 14 Ent Johannes tõrkus, öeldes: „Sina peaksid hoopis mind ristima, aga nüüd tuled sina minu juurde!” 15 Jeesus aga vastas talle: „Olgu nüüd nii, sest nõnda toimides me teeme kõik õigesti.” Siis Johannes enam ei tõrkunud. 16 Pärast ristimist tõusis Jeesus otsekohe veest ja taevas avanes+ ning Johannes nägi Jumala vaimu nagu tuvi Jeesuse peale laskuvat.+ 17 Siis kostis taevast hääl:+ „See on mu armas poeg,+ kellest mul on hea meel*.”+

4 Pärast seda juhtis vaim Jeesuse kõrbesse ja seal püüdis Kurat teda kiusatusse viia.+ 2 Kui Jeesus oli 40 päeva ja 40 ööd paastunud, tundis ta nälga. 3 Siis tuli kiusaja+ ning ütles talle: „Kui sa oled Jumala poeg, siis ütle neile kividele, et need saaksid leibadeks.” 4 Tema aga vastas: „Kirjutatud on: „Inimese elu ei sõltu üksnes leivast, vaid igast sõnast, mida Jehoova ütleb.””+

5 Seejärel viis Kurat ta pühasse linna,+ pani ta templi katuserinnatisele+ 6 ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala poeg, siis hüppa siit alla, sest on kirjutatud: „Ta annab oma inglitele käsu” ja „Nad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.””+ 7 Jeesus ütles talle: „Kirjutatud on ka nõnda: „Ära pane oma Jumalat Jehoovat proovile.””+

8 Seejärel viis Kurat ta erakordselt kõrgele mäele, näitas talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust+ 9 ning ütles talle: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha heidad ja mind korra kummardad.” 10 Jeesus vastas talle: „Mine minema, Saatan! Sest on kirjutatud: „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat+ ja teenima üksnes teda.””+ 11 Siis läks Kurat tema juurest ära+ ning inglid tulid ja hoolitsesid tema eest.+

12 Kui Jeesus kuulis, et Johannes on vahi alla võetud,+ läks ta Galileasse.+ 13 Ta lahkus Naatsaretist ja asus elama Kapernauma,+ mis on mere* ääres Sebuloni ja Naftali aladel, 14 et läheks täide see, mida Jumal oli öelnud prohvet Jesaja kaudu: 15 „Oo, Sebulonimaa ja Naftalimaa, kes asute mereäärsel* teel, lääne pool Jordanit, rahvaste Galilea! 16 Rahvas, kes istus pimeduses, nägi suurt valgust, ja neile, kes istusid surmavarju maal, koitis valgus.”+ 17 Sellest ajast alates hakkas Jeesus kuulutama: „Kahetsege oma patte, sest taeva kuningriik* on lähedal!”+

18 Galilea mere* ääres kõndides nägi ta kaht venda: Siimonit, keda hüütakse Peetruseks,+ ja tema venda Andreast. Nad heitsid parasjagu võrku merre, sest nad olid kalurid.+ 19 Ta ütles neile: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad.”+ 20 Sedamaid jätsid nad võrgud maha ja järgnesid talle*.+ 21 Edasi minnes nägi ta veel kaht venda: Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest.+ Nad olid koos oma isa Sebedeusega paadis võrke parandamas. Ta kutsus neidki.+ 22 Sedamaid jätsid nad maha paadi ja oma isa ning järgnesid talle.

23 Siis käis ta läbi kogu Galilea.+ Ta õpetas sünagoogides,+ kuulutas head sõnumit* kuningriigist ning tegi rahva hulgas inimesi terveks igasugustest haigustest ja hädadest.+ 24 Kuuldus temast levis üle kogu Süüria ja tema juurde toodi kõik, keda vaevasid mitmesugused haigused ja valud,+ kes olid deemonitest vaevatud,+ langetõbised+ või halvatud, ning ta tegi nad terveks. 25 Seepärast järgnesid talle suured rahvahulgad Galileast, Dekapolisest,* Jeruusalemmast, Juudamaalt ja ida poolt Jordanit.

5 Rahvahulki nähes läks ta üles mäele. Ta istus maha ja ta jüngrid tulid tema juurde. 2 Seejärel hakkas ta neid õpetama, öeldes:

3 „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust,*+ sest nende päralt on taeva kuningriik*.

4 Õnnelikud on kurvad, sest neid lohutatakse.+

5 Õnnelikud on need, kes on tasase meelega*,+ sest nemad pärivad maa.+

6 Õnnelikud on need, kellel on nälg ja janu+ õiguse järele,* sest nemad saavad õigust küllaga.+

7 Õnnelikud on halastajad,+ sest neile halastatakse.

8 Õnnelikud on need, kellel on puhas süda,+ sest nad saavad näha Jumalat.

9 Õnnelikud on need, kes taotlevad rahu,*+ sest neid nimetatakse Jumala poegadeks.

10 Õnnelikud on need, keda kiusatakse taga nende õigete tegude pärast,+ sest nende päralt on taeva kuningriik.

11 Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid minu pärast solvavad+ ja taga kiusavad+ ning teist valetades kõiksugust halba räägivad.+ 12 Rõõmustage ja hõisake,+ sest teie tasu+ on suur taevas! Samamoodi on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.+

13 Teie olete maa sool.+ Aga kui sool kaotab oma toime, kas saab seda siis uuesti soolaseks teha? See ei kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste tallata.+

14 Teie olete maailma valgus.+ Ei jää märkamatuks linn, mis asub mäe otsas. 15 Lamp süüdatakse ja pannakse lambijalale, mitte nõu alla peitu, ja selle valgus paistab kõigile, kes majas on.+ 16 Samuti paistku teie valgus inimeste ees,+ et nad näeksid teie häid tegusid+ ja ülistaksid teie taevast isa.+

17 Ärge arvake, et ma olen tulnud tühistama seda, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes*. Ma pole tulnud seda tühistama, vaid täitma.+ 18 Ma kinnitan teile, et pigem kaovad taevas ja maa, kui et väikseimgi täht või ükski tähekriipsuke Moosese seadusest kaob, enne kui täitub kõik, mis on selles kirjas.+ 19 Kes astub üle kasvõi ühest neist kõige väiksematest käskudest ja õpetab teisi sedasama tegema, pole väärt pääsema taeva kuningriiki*. Aga kes neid täidab ja õpetab, on väärt pääsema taeva kuningriiki*. 20 Ma ütlen teile, et kui te pole õigemad kirjatundjatest ja variseridest,+ siis ei ole teil lootustki taeva kuningriiki pääseda.+

21 Te olete kuulnud, et muistsel ajal öeldi: „Sa ei tohi tappa,+ aga kes tapab kellegi, peab kohtu ees aru andma.”+ 22 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes oma venna peale viha kannab,+ peab kohtu ees aru andma, ja kes solvab oma venda halvustava sõnaga, peab aru andma ülemkohtu ees, aga kes ütleb: „Sa igavene lollpea!”, sel on oht sattuda põlevasse Gehennasse*.+

23 Kui sa oma ohvriandi altarile tood+ ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, 24 siis jäta oma and altari ette ja mine tee esmalt oma vennaga rahu. Seejärel tule ja too oma ohvriand.+

25 Sea kiiresti asjad korda oma vastasega, kui oled temaga teel kohtusse, et ta ei annaks sind kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ning et sind ei pandaks vangi.+ 26 Ma ütlen sulle: sa ei pääse sealt enne, kui oled ära maksnud viimsegi veeringu*.

27 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Sa ei tohi abielu rikkuda.”+ 28 Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes jääb naist ihaldavalt vaatama,+ on temaga juba abielu rikkunud oma südames.+ 29 Kui su parem silm paneb sind pattu tegema*, siis kisu see välja ja viska minema.+ Sulle on parem, kui kaotad ühe kehaosa, kui et kogu su keha heidetakse Gehennasse.+ 30 Kui su parem käsi paneb sind pattu tegema, siis raiu see ära ja viska minema.+ Sulle on parem, kui kaotad ühe kehaosa, kui et kogu su keha läheb Gehennasse.+

31 Veel on öeldud: „Kes oma naise endast lahutab, andku talle lahutustunnistus.”+ 32 Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes oma naise endast lahutab muul põhjusel kui hooruse* pärast, seab naise ohtu rikkuda abielu, ja kes abiellub lahutatud* naisega, rikub abielu.+

33 Samuti olete kuulnud, et muistsel ajal öeldi: „Sa ei tohi vannet murda,+ vaid sa pead pidama Jehoovale antud tõotusi.”+ 34 Ent mina ütlen teile: ärge vanduge üldse,+ ei taeva nimel, sest see on Jumala troon, 35 ega maa nimel, sest see on tema jalajäri,+ ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure kuninga linn.+ 36 Ära vannu ka oma pea nimel, sest sa ei suuda üht juuksekarvagi teha mustaks ega valgeks. 37 Teie „jah” olgu „jah” ning teie „ei” olgu „ei”,+ aga mis on üle selle, on Saatanast*.+

38 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Silm silma vastu ja hammas hamba vastu.”+ 39 Ent mina ütlen teile: ära hakka vastu sellele, kes kurja teeb, vaid kui keegi lööb sind vastu paremat põske*, siis keera talle ette ka teine.+ 40 Ja kui keegi tahab minna sinuga kohtusse ning võtta sinult alusrõiva, siis jäta talle ka kuub.+ 41 Kui võimuesindaja sunnib sind oma teenistuses käima ühe miili*, siis mine temaga kaks miili. 42 Anna sellele, kes sinult küsib, ja ära pööra selga sellele, kes tahab sinult laenu võtta*.+

43 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest+ ja vihka oma vaenlast.” 44 Ent mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi+ ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,+ 45 et te saaksite oma taevase isa poegadeks,+ sest tema laseb päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.+ 46 Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tasu te siis peaksite saama?+ Eks maksukogujad tee sedasama? 47 Ja kui te tervitate ainult oma vendi, mida erilist te siis teete? Eks teised rahvad tee sedasama? 48 Olge seepärast täiuslikud, nagu teie taevane isa on täiuslik.+

6 Vaadake, et te oma õigeid tegusid ei tee inimeste ees, selleks et nad teid tähele paneksid,+ muidu ei saa te tasu oma taevaselt isalt. 2 Kui sa annad armuande*, ära puhu enda ees pasunat, nagu teevad silmakirjatsejad sünagoogides ja tänavatel, et inimesed neid ülistaksid. Ma kinnitan teile: nad on kogu oma tasu kätte saanud. 3 Aga kui sina armuande annad, ärgu su vasak käsi teadku, mida parem käsi teeb, 4 vaid anna oma armuande salajas. Siis su Isa, kes näeb, mida tehakse salajas, tasub sulle.+

5 Kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad,+ sest neile meeldib palvetada sünagoogides ja peatänavate nurkadel seistes, et inimesed neid näeksid.+ Ma kinnitan teile: nad on kogu oma tasu kätte saanud. 6 Aga kui sina palvetad, mine oma tuppa, sulge uks ja palu oma Isa, kes on inimsilma eest varjul.+ Siis su Isa, kes näeb, mida tehakse salajas, tasub sulle. 7 Palvetades ärge korrutage ühte ja sama, nagu teevad teised rahvad, kes arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. 8 Ärge olge nende sarnased, sest teie Isa teab, mida te vajate,+ juba enne kui te teda palute.

9 Teie palvetage siis nõnda:+

„Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu* sinu nimi.+ 10 Sinu kuningriik*+ tulgu. Sinu tahe+ sündigu nagu taevas, nii ka maa peal.+ 11 Anna meile meie tänase päeva leib+ 12 ja andesta meile meie võlad*, nagu ka meie oleme andestanud oma võlglastele.+ 13 Ja aita meid, et me kiusatusele järele ei annaks*,+ päästa meid Saatana* käest.”+

14 Kui te andestate inimestele nende üleastumised, siis andestab teie taevane isa ka teile.+ 15 Aga kui te ei andesta inimestele nende üleastumisi, siis ei andesta teie taevane isa ka teile teie üleastumisi.+

16 Kui te paastute,+ siis ärge olge kurva näoga nagu silmakirjatsejad, sest nad jätavad oma välimuse hooletusse*, et inimesed näeksid neid paastuvat.+ Ma kinnitan teile: nad on kogu oma tasu kätte saanud. 17 Aga kui sina paastud, võia oma pea õliga ja pese oma nägu, 18 et su paastumine poleks näha mitte inimestele, vaid ainult su Isale, kes on inimsilma eest varjul. Siis su Isa, kes näeb, mida tehakse salajas, tasub sulle.

19 Ärge koguge endale varandust maa peale,+ kus koi ja rooste seda söövad ning vargad sisse murravad ja varastavad. 20 Koguge endale varandust hoopis taevasse,+ kus koi ega rooste seda ei söö+ ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta. 21 Sest kus on su varandus, seal on ka su süda.

22 Keha lamp on silm.+ Kui su pilk on kinnitunud ühele asjale,* on kogu su keha valgust täis. 23 Ent kui su silm on kade,*+ on kogu su keha pimedust täis. Kui valgus, mis on sinus, on tegelikult pimedus, kui pilkane siis küll on see pimedus!

24 Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist+ või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust*.+

25 Seepärast ma ütlen teile: ärge olge mures+ oma elu pärast, et mida süüa või mida juua, ega oma keha pärast, et millega riietuda.+ Kas elu pole siis enam väärt kui toit ning keha enam väärt kui riided?+ 26 Jälgige linde:+ nad ei külva seemet, nad ei lõika ega kogu aitadesse, kuid teie taevane isa toidab neid. Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad? 27 Kes teist suudab muretsemisega oma elu küünragi võrra pikendada?+ 28 Ja miks te muretsete riiete pärast? Õppige lilledelt aasal, kuidas need kasvavad. Nad ei rüga tööd teha ega ketra, 29 kuid ma ütlen teile, et isegi Saalomon+ kogu oma hiilguses polnud riietatud nagu üks nendest. 30 Kui nüüd Jumal nõnda rüütab aasataimi, mis täna on, ja homme tulle visatakse, kas ta siis veel enam ei riieta teid, te nõrgausulised? 31 Ärge siis muretsege+ ega küsige: „Mida me sööme?”, „Mida me joome?” või „Mida me selga paneme?”+ 32 Teised rahvad on need, kes ainult selle peale mõtlevad. Teie taevane isa teab ju, et te seda kõike vajate.

33 Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki* ja tema õigust* ning kõike seda muud antakse teile.+ 34 Ärge olge mures homse päeva pärast,+ sest homsel päeval on omad mured. Igale päevale piisab omast vaevast.

7 Ärge mõistke kohut,+ et teie üle ei mõistetaks kohut, 2 sest nõnda, nagu teie kohut mõistate, mõistetakse ka teie üle kohut,+ ja millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse ka teile.+ 3 Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei pane tähele?+ 4 Või kuidas sa võid öelda oma vennale: „Las ma tõmban pinnu su silmast välja”, kui su enda silmas on palk? 5 Sa silmakirjatseja! Tõmba esmalt palk välja oma silmast, siis sa näed selgelt ja saad tõmmata pinnu välja oma venna silmast.

6 Ärge andke seda, mis on püha, koertele ja ärge visake pärleid sigade ette,+ et nad ei tallaks neid jalge alla ega pöörduks ümber ja teid lõhki ei kisuks.

7 Paluge püsivalt ja teile antakse,+ otsige pidevalt ja te leiate, koputage lakkamata ja teile avatakse,+ 8 sest igaüks, kes palub, see saab,+ kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse. 9 Kes teie seast, kellelt poeg palub leiba, annaks talle kivi? 10 Või kui ta palub kala, annaks talle mao? 11 Kui nüüd teie, kes olete patused, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie taevane isa annab head+ neile, kes teda paluvad!+

12 Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.+ Seda õpetavadki Moosese seadus ja prohvetiraamatud*.+

13 Minge sisse kitsast väravast,+ sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hävingusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. 14 Kuid ahtake on värav ja kitsas on tee, mis viib ellu, ja vähe on neid, kes selle leiavad.+

15 Olge valvsad valeprohvetite suhtes,+ kes tulevad teie juurde lambanahas,+ kuid on tegelikult aplad hundid.+ 16 Nende viljade järgi te tunnete nad ära. Ei korjata ju viinamarju ogalistelt põõsastelt ega viigimarju ohakatelt.+ 17 Samuti, iga hea puu kannab head vilja, ent iga halb puu kannab halba vilja.+ 18 Hea puu ei saa kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.+ 19 Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.+ 20 Niisiis, nende viljade järgi te tunnete nad ära.+

21 Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Isand, Isand”, ei pääse taeva kuningriiki*, vaid ainult see, kes täidab mu taevase isa tahet.+ 22 Paljud ütlevad mulle sel päeval: „Isand, Isand,+ kas me pole sinu nimel prohvetlikult rääkinud, sinu nimel deemoneid välja ajanud ja sinu nimel palju vägevaid tegusid teinud?”+ 23 Siis ma ütlen neile: „Ma pole iialgi teid tundnud! Minge ära mu juurest, te seadusrikkujad!”+

24 Igaüks, kes kuuleb mu sõnu ja teeb nende järgi, on aruka mehe sarnane, kes ehitas oma maja kaljule.+ 25 Kui hakkas vihma kallama ja tulid tulvaveed ning puhusid tuuled ja peksid vastu maja, ei varisenud see kokku, sest see oli rajatud kaljule. 26 Aga igaüks, kes kuuleb mu sõnu, kuid ei tee nende järgi, on rumala mehe sarnane, kes ehitas oma maja liivale.+ 27 Kui hakkas vihma kallama ja tulid tulvaveed ning puhusid tuuled ja peksid vastu maja,+ varises see kokku ja selle varisemine oli ränk.”

28 Kui nüüd Jeesus kõnelemise lõpetas, olid rahvahulgad tema õpetusviisist hämmastunud,+ 29 sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu,+ mitte nagu nende kirjatundjad.

8 Kui ta mäelt alla oli tulnud, järgnesid talle suured rahvahulgad. 2 Üks pidalitõbine astus ta juurde, kummardas ta ees ning ütles: „Isand, kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha.”+ 3 Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja sõnas: „Ma tahan, saa puhtaks!”+ Otsekohe sai mees pidalitõvest puhtaks.+ 4 Siis Jeesus ütles talle: „Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi,+ vaid mine näita ennast preestrile+ ja vii preestritele enda tervekssaamise kinnituseks ohvriand, mille Mooses on määranud.”+

5 Kui ta jõudis Kapernauma, tuli ta juurde üks sadakonnaülem* ja anus teda:+ 6 „Isand, mu teener lamab majas halvatuna ja kannatab hirmsasti.” 7 Jeesus ütles talle: „Kui ma sinna jõuan, teen ta terveks.” 8 Sadakonnaülem kostis: „Isand, ma pole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid. Ütle vaid sõna ja mu teener saab terveks. 9 Minagi pean teistele alluma ja minu sõdurid alluvad mulle. Kui ma ütlen ühele: „Mine!”, siis ta läheb, ja teisele: „Tule!”, siis ta tuleb, ja oma orjale: „Tee seda!”, siis ta teeb.” 10 Seda kuuldes Jeesus hämmastus ja ütles neile, kes talle järgnesid: „Ma kinnitan teile, et ma pole mitte kelleltki Iisraelis leidnud nii suurt usku.+ 11 Kuid ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning nad on lauas koos Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga taeva kuningriigis*,+ 12 aga sellesse kuningriiki kutsutud heidetakse välja pimedusse. Seal nad nutavad ja kiristavad hambaid.”+ 13 Siis ütles Jeesus sadakonnaülemale: „Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sulle sündigu!”+ Ja teener sai sedamaid terveks.+

14 Kui Jeesus tuli Peetruse majja, nägi ta tema ämma+ olevat pikali maas palavikus.+ 15 Jeesus puudutas naise kätt+ ja sel läks palavik ära. Naine tõusis üles ja hakkas talle toitu valmistama. 16 Aga õhtu saabudes tõid inimesed tema juurde palju deemonitest vaevatuid ning ta ajas vaimud sõnaga välja ja tegi kõik hädalised terveks, 17 et läheks täide, mida Jumal on öelnud prohvet Jesaja kaudu: „Ta võttis enda peale meie haigused ja enda kanda meie tõved.”+

18 Kui Jeesus nägi enda ümber rahvahulka, käskis ta paadiga teisele kaldale sõita.+ 19 Üks kirjatundja astus ta juurde ja ütles: „Õpetaja, ma tahan sulle järgneda, kuhu tahes sa lähed.”+ 20 Jeesus lausus talle: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimesepojal pole kohta, kuhu pead panna.”+ 21 Üks jünger ütles talle: „Isand, luba mul esmalt minna ja matta oma isa.”+ 22 Jeesus vastas: „Järgne mulle ja lase surnutel oma surnud matta.”+

23 Kui ta paati astus, läksid jüngrid temaga.+ 24 Nende merel olles tõusis suur torm, nii et lained lõid üle paadi. Jeesus aga magas.+ 25 Jüngrid äratasid ta üles ja ütlesid: „Isand, päästa meid, me hukkume!” 26 Kuid tema ütles: „Miks te kartma lõite, te nõrgausulised?”+ Ta tõusis üles ning sõitles tuuli ja merd. Saabus täielik vaikus.+ 27 Seepeale mehed hämmastusid ja ütlesid: „Kes ta selline küll on? Isegi tuuled ja meri kuuletuvad talle!”

28 Kui ta jõudis vastaskaldale gadaralaste maale*, sattus ta kokku kahe deemonitest vaevatud mehega, kes tulid haudade juurest.+ Nad olid eriliselt raevukad, nii et keegi ei julgenud seda teed pidi käia. 29 Nad kisendasid: „Mis sa meist tahad, Jumala poeg?+ Kas oled tulnud meid karistama+ enne määratud aega?”+ 30 Aga taamal oli suur seakari söömas.+ 31 Deemonid anusid teda: „Kui sa meid välja ajad, siis saada meid sigade sisse.”+ 32 Jeesus vastas: „Minge!” Nad tulid välja ja läksid sigade sisse ning kogu kari tormas üle järsaku merre ja uppus. 33 Aga karjased põgenesid, läksid linna ja rääkisid kõigest, ka sellest, mis oli juhtunud deemonitest vaevatutega. 34 Kogu linn tuli välja Jeesusele vastu ja teda nähes palusid inimesed tungivalt, et ta läheks nende maalt ära.+

9 Jeesus astus paati, siirdus vastaskaldale ja läks oma linna*.+ 2 Seal tõid inimesed tema juurde halvatu, kes lamas kanderaamil. Nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Ole julge, mu laps! Sinu patud on andeks antud.”+ 3 Kuid mõned kirjatundjad mõtlesid: „See mees teotab Jumalat.” 4 Jeesus aga teadis nende mõtteid ja ütles: „Miks te oma südames kurja mõtlete?+ 5 Mida on kergem öelda, kas „Sinu patud on andeks antud” või „Tõuse üles ja kõnni”?+ 6 Aga et te teaksite, et Inimesepojal on voli maa peal patte andeks anda ...” Seejärel sõnas ta halvatule: „Tõuse üles, võta oma kanderaam ja mine koju.”+ 7 Mees tõusiski üles ja läks koju. 8 Seda nähes haaras rahvahulki kartus ja nad ülistasid Jumalat, kes annab inimestele sellise voli.

9 Sealt edasi minnes märkas Jeesus tollihoones istumas meest nimega Matteus ja ütles talle: „Järgne mulle!” See tõusis ja järgneski talle.+ 10 Hiljem, kui Jeesus majas söömas oli*, tuli sinna palju maksukogujaid ja patuseid ning nad sõid koos Jeesuse ja tema jüngritega.+ 11 Seda nähes küsisid variserid tema jüngritelt: „Miks teie õpetaja sööb koos maksukogujate ja patustega?”+ 12 Seda kuuldes lausus Jeesus: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged.+ 13 Minge ja mõelge järele, mida tähendavad sõnad „Ma tahan halastust, mitte ohvrit”.+ Sest ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.”

14 Siis tulid tema juurde Johannese jüngrid ja küsisid: „Miks meie ja variserid paastume, aga sinu jüngrid ei paastu?”+ 15 Jeesus vastas: „Miks peaksid peigmehe sõbrad kurvastama, kui peigmees+ on veel nendega? Aga tulevad päevad, kui peigmees võetakse neilt ära,+ ja siis nad paastuvad. 16 Keegi ei õmble vanale kuuele paigaks vanumata* riidelappi, sest see tõmbuks kokku ja rebenenud koht läheks hullemaks.+ 17 Samuti ei panda värsket veini vanadesse nahklähkritesse. Lähkrid ju lõhkeksid, vein voolaks välja ja lähkrid oleksid rikutud. Värske vein pannakse ikka uutesse lähkritesse ja nii säilivad mõlemad.”

18 Kui ta neile seda rääkis, astus tema juurde üks ülem, kummardas ta ette ja ütles: „Mu tütar on ilmselt juba surnud, aga tule ja pane oma käsi tema peale, siis ta ärkab ellu.”+

19 Seepeale Jeesus tõusis ja järgnes talle koos jüngritega. 20 Aga üks naine, kes oli 12 aastat verejooksu all kannatanud,+ tuli tema selja taha ning puudutas tema kuuenarmaid,+ 21 sest ta oli endamisi mõelnud: „Kui mul ainult õnnestuks puudutada tema kuube, siis saaksin ma terveks.” 22 Jeesus pöördus ümber ja ütles teda nähes: „Ole julge, tütar, sinu usk on sind terveks teinud.”+ Ja naine sai sedamaid terveks.+

23 Kui nüüd Jeesus ülema majja jõudis ning flöödimängijaid ja käratsevat rahvahulka nägi,+ 24 ütles ta: „Minge siit välja, sest tüdrukuke pole surnud, vaid magab.”+ Seepeale hakkasid nad põlglikult naerma. 25 Niipea kui inimesed olid välja saadetud, läks ta sisse, võttis tüdrukul käest kinni+ ning tüdrukuke tõusis üles.+ 26 Kuuldus sellest levis kogu ümbruskonnas.

27 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat,+ kes hüüdsid: „Halasta meie peale, Taaveti poeg!” 28 Kui Jeesus oli majja läinud, tulid pimedad tema juurde. Ta küsis neilt: „Kas te usute, et ma suudan seda teha?”+ Nad vastasid: „Jah, Isand.” 29 Siis ta puudutas nende silmi+ ja ütles: „Teile sündigu teie usku mööda.” 30 Ja nende silmad hakkasid nägema. Jeesus aga keelas neid kõvasti: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks!”+ 31 Kuid nemad läksid välja ja rääkisid temast kogu ümbruskonnas.

32 Kui need olid lahkunud, toodi tema juurde tumm deemonist vaevatud mees.+ 33 Ent kui deemon oli välja aetud, hakkas tumm rääkima.+ Inimesed olid hämmastunud ja ütlesid: „Midagi sellist pole Iisraelis iial nähtud!”+ 34 Aga variserid laususid: „Ta ajab deemoneid välja deemonite valitseja abiga.”+

35 Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas sünagoogides, kuulutas head sõnumit kuningriigist* ning tegi inimesi terveks igasugustest haigustest ja hädadest.+ 36 Nähes rahvahulki, hakkas tal neist kahju,+ sest need inimesed olid vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast.+ 37 Ja ta ütles oma jüngritele: „Lõikustööd on palju, aga töötegijaid vähe.+ 38 Seepärast paluge lõikuse isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele.”+

10 Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit ja andis neile võimu rüvedate vaimude üle,+ jõu neid välja ajada, ning võime teha inimesi terveks igasugustest haigustest ja hädadest.

2 Need kaksteist apostlit+ olid Siimon, keda kutsutakse Peetruseks,+ ja tema vend Andreas,+ Sebedeuse poeg Jaakobus ja tema vend Johannes,+ 3 Filippus ja Bartolomeus,+ Toomas+ ja maksukoguja Matteus,+ Alfeuse poeg Jaakobus ja Taddeus,* 4 Siimon Kananaios* ning Juudas Iskariot, kes ta hiljem reetis.+

5 Need kaksteist saatis Jeesus välja ja andis neile järgmised juhtnöörid:+ „Ärge astuge teiste rahvaste juurde viivale teele ega minge ühtegi samaarlaste linna,+ 6 vaid minge Iisraeli soo eksinud lammaste juurde.+ 7 Minnes kuulutage: „Taeva kuningriik* on lähedal!”+ 8 Tervendage haigeid,+ äratage surnuid üles, tehke puhtaks pidalitõbiseid, ajage välja deemoneid. Tasuta olete saanud, tasuta andke. 9 Ärge varuge oma vöökukrusse kulda, hõbedat ega vaske,+ 10 ärge võtke teele kaasa toidupauna, lisarõivast,* sandaale ega keppi,+ sest töötegija on oma toidu ära teeninud.+

11 Ükskõik kuhu linna või külla te lähete, seal otsige üles see, kes on teie sõnumi vääriline, ja jääge tema juurde, kuni te lahkute.+ 12 Majja sisenedes tervitage* majarahvast. 13 Kui see maja on seda väärt, tulgu selle peale rahu, mida te sellele soovite,+ aga kui see maja pole seda väärt, tulgu teie rahu tagasi teie peale. 14 Kus teid vastu ei võeta ega kuulata, sealt majast või linnast välja minnes raputage tolmgi oma jalgadelt*.+ 15 Ma kinnitan teile, et Soodoma- ja Gomorramaal+ on kohtupäeval kergem kui sellel linnal.

16 Ma saadan teid kui lambaid huntide sekka. Olge siis ettevaatlikud nagu maod ja süütud nagu tuvid.+ 17 Olge inimeste suhtes valvsad, sest nad annavad teid kohtute kätte+ ja piitsutavad teid+ sünagoogides.+ 18 Teid viiakse minu pärast maavalitsejate ja kuningate ette+ ning te saate anda tunnistust neile, samuti teistele rahvastele.+ 19 Ent kui teid nende kätte antakse, ärge olge mures, kuidas või mida rääkida, kuna teile antakse sel tunnil see, mida öelda,+ 20 sest te ei räägi üksi, vaid teie Isa vaim räägib teie kaudu.+ 21 Vend annab surma venna, isa oma lapse, lapsed tõusevad vanemate vastu ning lasevad nad surmata.+ 22 Kõik vihkavad teid minu nime pärast,+ aga kes lõpuni vastu peab, see päästetakse.+ 23 Kui nad kiusavad teid taga ühes linnas, põgenege teise,+ sest ma kinnitan teile, et te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimesepoeg tuleb.

24 Õpilane pole üle oma õpetajast ega ori isandast.+ 25 Õpilasele piisab, et ta saab selliseks nagu tema õpetaja, ja orjale, et ta saab selliseks nagu tema isand.+ Kui juba majaisandat on nimetatud Peltsebuliks*,+ kui palju enam nimetatakse nii tema majarahvast! 26 Ärge kartke neid, sest pole midagi kinnikaetut, mida ei paljastataks, ega midagi salajast, mida ei saadaks teada.+ 27 Mida ma ütlen teile pimedas, seda rääkige valges, ja mida te kuulete sosistatavat, seda kuulutage katustelt.+ 28 Ärge kartke neid, kes võivad tappa küll keha, ent ei saa tappa hinge*,+ vaid kartke teda, kes nii hinge kui ka keha võib hävitada Gehennas.+ 29 Eks kaks varblast müüda tühipalja veeringu* eest? Ometi ei lange ükski neist maha teie Isa teadmata.+ 30 Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud. 31 Seepärast ärge kartke, teie olete rohkem väärt kui palju varblasi.+

32 Kes tunnistab inimeste ees, et usub minusse,+ selle kohta tunnistan minagi oma taevase isa ees, et ta kuulub minule.+ 33 Ent kes salgab mu ära inimeste ees, selle salgan minagi ära oma taevase isa ees.+ 34 Ärge arvake, et ma olen tulnud maa peale rahu tooma. Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka.+ 35 Ma olen tulnud tekitama lõhet mehe ja ta isa vahele, tütre ja ta ema vahele, minia ja ta ämma vahele.+ 36 Tõesti, inimese vaenlasteks saavad ta omad pereliikmed. 37 Kes on isasse või emasse rohkem kiindunud kui minusse, pole mind väärt, ja kes on pojasse või tütresse rohkem kiindunud kui minusse, pole mind väärt.+ 38 Kes ei taha kanda oma piinaposti* ega käi minu järel, see pole mind väärt.+ 39 Kes oma hinge* päästab, kaotab selle, aga kes kaotab oma hinge minu pärast, päästab selle.+

40 Kes võtab vastu teid, võtab vastu ka minu, ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes on mu läkitanud.+ 41 Kes võtab prohveti vastu sellepärast, et see on prohvet, saab samasuguse tasu nagu prohvet,+ ning kes võtab õige vastu sellepärast, et see on õige, saab samasuguse tasu nagu õige inimene. 42 Ja kes annab ühele neist väikestest kasvõi kruusitäie külma vett juua sellepärast, et see on minu jünger — ma kinnitan teile: ta ei jää ilma oma tasust.”+

11 Kui Jeesus oli oma kaheteistkümnele jüngrile juhtnöörid andnud, asus ta teele, et õpetada ja kuulutada ümberkaudsetes linnades.+

2 Ent Johannes, kuulnud vanglas+ Kristuse tegudest, saatis oma jüngrid+ 3 temalt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või peame ootama kedagi teist?”+ 4 Jeesus vastas neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete:+ 5 pimedad näevad+ ja jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised+ saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud äratatakse üles ja vaestele kuulutatakse head sõnumit.+ 6 Õnnelik on see, kes minus ei kahtle*.”+

7 Kui need olid lahkunud, hakkas Jeesus rahvahulkadele Johannesest rääkima: „Mida te läksite kõrbesse vaatama?+ Kas tuules õõtsuvat pilliroogu?+ 8 Mida te siis läksite vaatama? Kas uhkeisse rõivaisse riietatud inimest? Eks uhkeid rõivaid kanna need, kes on kuningakodades. 9 Tõepoolest, miks te sinna läksite? Kas vaatama prohvetit? Jah, ja ma ütlen teile, et veel palju enamat kui prohvetit.+ 10 Tema on see, kellest on kirjutatud: „Ma läkitan sinu ees oma saadiku, kes valmistab ette su tee!”+ 11 Ma kinnitan teile, et naistest sündinute seast pole tõusnud suuremat kui Ristija Johannes, ent väikseim taeva kuningriigis* on temast suurem.+ 12 Ristija Johannese päevist kuni siiani on taeva kuningriik olnud sihiks, mille poole kõigest väest pürgitakse, ja need, kes sinna pürgivad, haaravad selle endale.+ 13 Kõik, nii prohvetiraamatud kui ka Moosese seadus, on ennustanud Johanneseni.+ 14 Kas tahate seda uskuda või mitte, aga tema ongi Eelija, kes pidi tulema.+ 15 Kellel kõrvad on, see kuulaku!

16 Kellega ma võrdleksin seda põlvkonda?+ See sarnaneb lastega, kes istuvad turgudel ning hõikavad oma mängukaaslastele: 17 „Me mängisime teile vilepilli, aga teie ei tantsinud! Me laulsime leinalaulu, aga teie ei löönud endale kurbusest vastu rinda!” 18 Sama lugu on sellega: tuli Johannes, ei söö ega joo, ent inimesed ütlevad: „Temas on deemon”; 19 tuli Inimesepoeg, sööb ja joob,+ ent nad ütlevad: „See mees on õgard ja veinijoodik, maksukogujate ja patuste sõber.”+ Ometi ilmneb tarkus tegudest.*”+

20 Siis ta hakkas laitma linnu, kus ta oli teinud enamiku oma vägevaid tegusid, kuid kes polnud oma patte kahetsenud: 21 „Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis* oleksid sündinud need vägevad teod, mis sündisid teis, oleksid nad juba ammu kahetsenud kotiriides ja tuhas.+ 22 Ma ütlen teile, et Tüürosel ja Siidonil on kohtupäeval kergem kui teil.+ 23 Ja sina, Kapernaum,+ kas arvad, et sind ülendatakse taevani? Ei, sa langed surmavallani,+ sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod, mis sündisid sinus, oleks see veel tänase päevani alles. 24 Ma ütlen teile, et Soodomamaal on kohtupäeval kergem kui sinul.”+

25 Sel ajal Jeesus lausus: „Ma ülistan sind avalikult, isa, taeva ja maa isand, sest sa oled peitnud kõik selle tarkade ja arukate eest ning avaldanud selle lastele.+ 26 Jah, isa, sa oled arvanud heaks nii teha. 27 Mu isa on kõik andnud minu hoolde,+ ja keegi teine ei tunne poega nii hästi kui isa+ ja keegi teine ei tunne isa nii hästi kui poeg ja see, kellele poeg tahab tema kohta teadmisi jagada.+ 28 Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ning te saate uut jõudu. 29 Võtke enda peale minu ike* ja õppige minult*, sest mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik,+ ning te leiate kosutust oma hingele. 30 Sest minu ike on hea* ja minu koorem on kerge.”

12 Ühel hingamispäeval kõndis Jeesus üle viljapõldude. Tema jüngritel läks kõht tühjaks ning nad hakkasid viljapäid katkuma ja sööma.+ 2 Seda nähes ütlesid variserid talle: „Vaata, sinu jüngrid teevad seda, mis pole hingamispäeval lubatud.”+ 3 Jeesus vastas: „Kas te pole lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta meestel oli nälg:+ 4 kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära vaateleivad,+ mida polnud lubatud süüa ei temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel?+ 5 Või kas te pole Moosese seadusest lugenud, et hingamispäeval rikuvad preestrid templis hingamispäeva ja on ometi süüta?+ 6 Aga mina ütlen teile, et siin on midagi enamat kui tempel.+ 7 Kui te saaksite aru, mida tähendavad sõnad „Ma tahan halastust+ ja mitte ohvrit”,+ siis te ei mõistaks süütuid hukka. 8 Sest Inimesepoeg on hingamispäeva isand.”+

9 Sellest paigast lahkunud, läks ta sünagoogi 10 ja seal oli kuivetunud* käega mees.+ Mõned küsisid Jeesuselt: „Kas hingamispäeval on lubatud tervendada?”, et leida põhjust tema süüdistamiseks.+ 11 Ta vastas: „Kui teil on üks lammas ja see kukub hingamispäeval auku, kas te siis ei haara temast kinni ega tõmba teda välja?+ 12 Kui palju väärtuslikum on inimene võrreldes lambaga! Seega on hingamispäeval lubatud küll head teha.” 13 Siis ütles ta mehele: „Siruta käsi välja.” Too sirutas käe ja see sai jälle terveks nagu teinegi. 14 Aga variserid läksid välja ja pidasid nõu, kuidas ta ära tappa. 15 Saanud sellest teada, läks Jeesus sealt minema. Paljud järgnesid talle+ ja ta tegi nad kõik terveks, 16 kuid ta keelas neid kõvasti, et nad temast teistele ei räägiks,+ 17 et läheks täide, mida Jumal oli öelnud prohvet Jesaja kaudu:

18 „See on mu teenija,+ kelle ma olen valinud, mu armas, kellest mul on hea meel.+ Ma panen tema peale oma vaimu+ ja tema selgitab rahvaile, mis on õigus. 19 Ta ei tülitse+ ega karju ja tema häält ei kuulda peatänavail. 20 Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki, hõõguvat tahti ei kustuta ära,+ kuni ta paneb õiguse võidutsema. 21 Tema nimele loodavad rahvad.”+

22 Siis tõid nad Jeesuse juurde deemonist vaevatud mehe, kes oli pime ja tumm, ning ta tegi tema terveks, nii et mees rääkis ja nägi. 23 Kogu rahvas oli rabatud ning küsis: „Kas see äkki ongi Taaveti poeg?” 24 Seda kuuldes ütlesid variserid: „See mees ei aja deemoneid välja muul moel kui deemonite valitseja Peltsebuli abiga.”+ 25 Nende mõtteid teades ütles Jeesus neile: „Iga kuningriik, kus pole üksmeelt, hävib ja ükski linn või pere, kus pole üksmeelt, ei jää püsima. 26 Samamoodi, kui Saatan ajab välja Saatana, on ta iseendaga riius. Kuidas saab siis tema kuningriik püsima jääda? 27 Kui mina ajan deemoneid välja Peltsebuli abiga, siis kelle abiga ajavad neid välja teie jüngrid? Seepärast saavad nendest teile kohtumõistjad.* 28 Ent kui ma ajan deemoneid välja Jumala vaimu abil, siis on Jumala kuningriik* tõesti tulnud, aga teie pole seda märganud.+ 29 Või kuidas võib keegi tungida tugeva mehe majja ja tema vara röövida, kui ta esmalt meest kinni ei seo? Alles siis saab ta tema maja rüüstata. 30 Kes ei ole minu poolt, on minu vastu, ja kes ei kogu koos minuga, pillutab laiali.+

31 Seetõttu ma ütlen teile: igasugune patt ja pühaduseteotus antakse inimesele andeks, aga vaimu teotamist ei anta andeks.+ 32 Sellele, kes räägib halvasti Inimesepojast, antakse andeks,+ aga sellele, kes räägib halvasti pühast vaimust, ei anta andeks ei praegusel ega tulevasel ajastul.+

33 Puu on kas hea ja kannab head vilja või halb ja kannab halba vilja, sest puud tuntakse selle vilja järgi.+ 34 Te rästikute sugu,+ kuidas te saate rääkida head, kui te olete kurjad? Suu räägib sellest, mida süda on täis.+ 35 Hea inimene toob oma hea vara hulgast välja head, ent halb inimene toob oma halva vara hulgast välja halba.+ 36 Ma ütlen teile, et inimesed annavad kohtupäeval aru+ igast tühjast* sõnast, mis nad on rääkinud, 37 sest sõnadest mõistetakse sind õigeks ja sõnadest mõistetakse sind hukka.”

38 Seepeale ütlesid mõned kirjatundjad ja variserid talle: „Õpetaja, me tahame näha sinult tunnustähte.”+ 39 Tema aga vastas: „Kuri ja abielurikkuja* põlvkond otsib aina tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui prohvet Joona oma.+ 40 Sest nagu Joona oli suure kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd,+ nii peab ka Inimesepoeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.+ 41 Niineve mehed äratatakse kohtupäeval üles koos selle põlvkonnaga ja nad mõistavad selle hukka, sest nemad kahetsesid, kuuldes Joona kuulutatud sõnumit;+ aga siin on enam kui Joona.+ 42 Lõunamaa kuninganna äratatakse kohtupäeval üles koos selle põlvkonnaga ja ta mõistab selle hukka, sest tema tuli maailma otsast kuulama Saalomoni tarkust;+ aga siin on enam kui Saalomon.+

43 Kui rüve vaim läheb inimesest välja, käib ta mööda põuaseid kohti, otsides puhkepaika, kuid ei leia.+ 44 Siis ta ütleb: „Ma pöördun tagasi oma kotta, kust ma ära tulin,” ja saabudes leiab ta maja tühjana, kuid puhtaks pühitu ja ehituna. 45 Siis ta läheb ja võtab endaga kaasa veel seitse vaimu, kurjemad kui ta ise, ning nad tulevad ja asuvad sinna elama. Niisuguse inimesega on lood halvemad, kui olid alguses.+ Nõnda läheb ka selle kurja põlvkonnaga.”

46 Kui Jeesus alles rahvale kõneles, seisid ta ema ja vennad+ väljas ning ootasid võimalust temaga rääkida.+ 47 Keegi ütles talle: „Su ema ja vennad seisavad väljas ja tahavad sinuga rääkida.” 48 Jeesus vastas: „Kes on mu ema ja kes on mu vennad?” 49 Sirutanud käe oma jüngrite poole, ütles ta: „Need on mu ema ja mu vennad.+ 50 Sest kes täidab mu taevase isa tahet, see on mu vend, õde ja ema.”+

13 Kui Jeesus sel päeval majast lahkus, läks ta mere äärde ja istus mere kaldale. 2 Tema juurde kogunesid nii suured rahvahulgad, et ta läks ja istus paati, kogu rahvas aga seisis rannal.+ 3 Siis hakkas ta neile mõistujuttude kaudu paljusid asju õpetama.+ Ta kõneles: „Külvaja läks välja külvama.+ 4 Külvates kukkus tal osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle ära.+ 5 Osa kukkus kalju peale, kus polnud palju mulda, ja tärkas kohe, sest pinnas polnud seal sügav.+ 6 Aga kui päike tõusis, see kõrbes, see kuivas ära, kuna sel polnud juurt. 7 Osa kukkus ohakate sekka ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle.+ 8 Aga osa kukkus hea maa peale ning kandis vilja: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni kolmekümnekordselt.+ 9 Kellel kõrvad on, see kuulaku!”+

10 Siis astusid jüngrid tema juurde ja küsisid: „Mispärast sa räägid neile mõistujuttude kaudu?”+ 11 Tema vastas: „Teile avaldatakse taeva kuningriigi* pühi saladusi,+ neile aga mitte. 12 Sest kellel on, sellele antakse juurde, nii et tal on küllaga, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.+ 13 Seepärast ma räägingi neile mõistujutte. Vaadates nad vaatavad ilmaaegu ja kuuldes nad kuulevad ilmaaegu ega taipa.+ 14 Nende puhul läheb täide Jesaja prohvetikuulutus „Te kuulete, kuid ei saa aru, te vaatate, kuid ei näe.+ 15 Selle rahva süda on ju tuimaks läinud, nad on oma kõrvadega kuulnud, kuid pole kuulda võtnud, ja nad on oma silmad sulgenud, et nad oma silmadega ei näeks, kõrvadega ei kuuleks ja südamega aru ei saaks ega pöörduks, nii et mina nad terveks teeksin”.+

16 Õnnelikud on aga teie silmad, sest need näevad, ja teie kõrvad, sest need kuulevad.+ 17 Ma kinnitan teile, et paljud prohvetid ja õiged on soovinud näha, mida teie näete, kuid pole näinud,+ ning kuulda, mida teie kuulete, kuid pole kuulnud.

18 Kuulake nüüd, mida tähendab mõistujutt külvajast.+ 19 Kui keegi kuuleb sõnumit kuningriigist, kuid ei saa sellest aru, siis tuleb Saatan*+ ja kisub ära selle, mis on külvatud tema südamesse. Tema on nagu teeäärne pinnas.+ 20 Kaljuse pinnasega sarnaneb see, kes kuuleb sõnumit ja võtab selle kohe rõõmuga vastu.+ 21 Ometi pole tal südames juurt ja ta püsib vaid mõnda aega. Kui tulevad raskused või tagakiusamine sõnumi pärast, kaotab ta kohe usu*. 22 Ohakase maaga sarnaneb see, kes kuuleb sõnumit, aga selle ajastu mured+ ja rikkuse petlik veetlus lämmatavad sõnumi ära ning see muutub viljatuks.+ 23 Hea maaga aga sarnaneb see, kes kuuleb sõnumit, saab sellest aru ja kannab ka vilja: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni kolmekümnekordselt.”+

24 Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taeva kuningriiki võib võrrelda inimesega, kes külvas oma põllule hea seemne. 25 Sel ajal kui inimesed magasid, tuli tema vaenlane, külvas nisu sekka umbrohtu* ja läks minema. 26 Kui oras võrsus ja vili hakkas looma, ilmus nähtavale ka umbrohi. 27 Siis tulid orjad majaisanda juurde ja küsisid temalt: „Isand, kas sa mitte ei külvanud oma põllule head seemet? Kuidas siis on kasvanud siia umbrohi?” 28 Ta ütles neile: „Seda on teinud vaenlane.”+ Orjad küsisid temalt: „Kas tahad, et me läheme ja kogume selle kokku?” 29 Ta vastas: „Ei, muidu kisute koos umbrohuga välja ka nisu. 30 Las mõlemad kasvavad koos lõikuseni ja lõikusajal ma ütlen lõikajatele: „Koguge esmalt kokku umbrohi, siduge see vihkudesse, et see ära põletada, ja siis koguge nisu mu aita.”””+

31 Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taeva kuningriik sarnaneb sinepiseemnega, mille inimene võttis ja oma põllule külvas.+ 32 See on küll pisim kõigist seemnetest, aga kui see läheb kasvama, saab see suurimaks aiataimedest ja sirgub puuks*, nii et linnud tulevad ja leiavad elupaiga selle okste vahel.”

33 Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taeva kuningriik sarnaneb juuretisega, mille naine võttis ja kolme seaa* jahu sekka segas, nii et kõik läks hapnema.”+

34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele mõistujuttude kaudu. Õigupoolest ei rääkinud ta ilma mõistujututa neile midagi,+ 35 et läheksid täide prohveti kaudu öeldud sõnad „Mu suu räägib mõistujutte, ma kuulutan seda, mis on olnud salajas algusest peale*”.+

36 Kui ta oli rahvahulgad ära saatnud, läks ta majja. Tema jüngrid tulid ta juurde ning ütlesid: „Selgita meile mõistujuttu umbrohust põllul.” 37 Ta sõnas: „Hea seemne külvaja on Inimesepoeg, 38 põld on maailm.+ Hea seeme on kuningriigi pojad, aga umbrohi on Saatana pojad+ 39 ja vaenlane, kes seda külvas, on Saatan. Lõikusaeg on ajastu viimsed päevad ja lõikajad on inglid. 40 Nii nagu umbrohi kogutakse kokku ja põletatakse ära, nõnda on ka selle ajastu viimseil päevil:+ 41 Inimesepoeg saadab oma inglid ja need koguvad tema kuningriigist kokku kõik, kes panevad teisi patustama*, ja need, kes rikuvad Jumala seadust, 42 ning nad viskavad need tulekoldesse.+ Seal need nutavad ja kiristavad hambaid. 43 Sel ajal säravad õiged nagu päike+ oma Isa kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulaku!

44 Taeva kuningriik sarnaneb väljale peidetud aardega, mille inimene leidis ja uuesti ära peitis. Rõõmsal meelel läheb ta ja müüb ära kõik, mis tal on, ning ostab selle maatüki.+

45 Veel sarnaneb taeva kuningriik rändkaupmehega, kes otsis ilusaid pärleid. 46 Kui ta oli leidnud ühe eriti kalli pärli, läks ta ja müüs kohe kõik, mis tal oli, ja ostis selle.+

47 Veel sarnaneb taeva kuningriik noodaga, mis merre lasti ja mis kogus kokku igasuguseid kalu. 48 Kui see täis sai, tõmbasid mehed selle rannale, istusid maha ja kogusid head kalad+ anumatesse, aga kõlbmatud+ viskasid minema. 49 Samamoodi on selle ajastu viimseil päevil: inglid lähevad välja, eraldavad kurjad õigetest 50 ja heidavad nad tulekoldesse. Seal nad nutavad ja kiristavad hambaid.

51 Kas te saite kõigest sellest aru?” Nad vastasid talle: „Jah.” 52 Siis ta ütles neile: „Kuna te saite sellest aru, siis teadke, et iga õpetaja, kes on saanud õpetust taeva kuningriigi kohta, on majaisanda sarnane, kes toob oma varakambrist välja uut ja vana.”

53 Kui Jeesus oli need mõistujutud rääkinud, lahkus ta sealt. 54 Jõudnud oma kodukanti,+ hakkas ta õpetama inimesi nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja küsisid: „Kust on see mees saanud niisuguse tarkuse ning väe teha selliseid vägevaid tegusid?+ 55 Kas ta pole mitte see puusepa poeg?+ Kas tema ema pole mitte Maarja ja kas ta vennad pole Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?+ 56 Eks tema õedki ole kõik meie juures? Kust on ta siis kõik selle saanud?”+ 57 Niisiis keeldusid nad teda uskumast*.+ Jeesus aga ütles neile: „Prohvetist ei peeta kuskil vähem lugu kui tema kodukandis ja ta oma majas.”+ 58 Nende usupuuduse tõttu ei teinud ta seal kuigi palju vägevaid tegusid.

14 Sel ajal kuulis valitseja* Herodes* Jeesusest+ 2 ja ütles oma teenritele: „See on Ristija Johannes. Ta on surnuist üles äratatud. Sellepärast suudab ta teha neid vägevaid tegusid.”+ 3 Oli ju Herodes Johannese vahi alla võtnud, kinni sidunud ja vangi pannud oma venna Filippuse naise Herodiase pärast,+ 4 sest Johannes oli talle mitu korda öelnud: „Sul pole õigust temaga elada.”+ 5 Tegelikult tahtis Herodes Johannest tappa, kuid ta kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.+ 6 Aga kui Herodese sünnipäeva+ tähistati, tantsis Herodiase tütar külaliste ees ja meeldis Herodesele nii väga,+ 7 et ta tõotas vandega anda tüdrukule, ükskõik mida see soovib. 8 Siis ütles tüdruk ema ärgitusel: „Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea.”+ 9 Kuningas sai küll kurvaks, aga oma vande ja pidusöögil viibijate pärast käskis ta selle anda. 10 Niisiis lasi ta Johannesel vanglas pea maha raiuda. 11 Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule, kes viis selle oma emale. 12 Hiljem tulid Johannese jüngrid, võtsid tema surnukeha ja matsid selle. Siis nad tulid ja teatasid asjast Jeesusele. 13 Seda kuulnud, lahkus Jeesus sealt ja läks paadiga kõrvalisse paika, et olla omaette. Kui aga rahvahulgad sellest kuulda said, läksid nad linnadest jalgsi talle järele.+

14 Randa jõudes nägi ta suurt hulka inimesi ning tal hakkas neist kahju+ ja ta tegi haiged terveks.+ 15 Kui saabus õhtu, tulid ta jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See on kõrvaline paik ja aeg on juba hiline. Saada inimesed ära, et nad läheksid küladesse endale süüa ostma.”+ 16 Jeesus vastas: „Neil pole vaja ära minna. Andke teie neile süüa.” 17 Nad ütlesid talle: „Meil pole siin muud kui viis leiba ja kaks kala.” 18 Ta sõnas: „Tooge need siia minu kätte.” 19 Siis palus ta rahvahulkadel rohu peale maha istuda, võttis need viis leiba ja kaks kala ning esitas üles taeva poole vaadates tänupalve.+ Ta murdis leivad, andis need jüngritele ning jüngrid jagasid need rahvahulkadele. 20 Kõik sõid ja nende kõht sai täis ning ülejäänud palukesi korjati kokku 12 korvitäit.+ 21 Sööjaid oli umbes 5000 meest, peale nende veel naised ja lapsed.+ 22 Pärast seda käskis Jeesus kohe oma jüngritel paati minna ja tema eel vastaskaldale sõita, ise aga jäi ta inimesi ära saatma.+

23 Kui ta oli rahvahulgad ära saatnud, läks ta üles mäele omaette palvetama.+ Õhtu saabudes oli ta seal üksi. 24 Selleks ajaks oli paat rannast juba sadade meetrite* kaugusele jõudnud ja see heitles lainetega, sest tuul oli vastu. 25 Aga öö neljanda vahikorra ajal* tuli Jeesus merd mööda kõndides nende juurde. 26 Kui jüngrid märkasid teda merel kõndimas, kohkusid nad ja ütlesid: „See on kummitus!” ning karjusid hirmust. 27 Ent sedamaid ütles Jeesus neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”+ 28 Peetrus kostis: „Isand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla mööda vett enda juurde.” 29 Tema ütles: „Tule!” Seepeale astus Peetrus paadist välja ja kõndis vee peal Jeesuse poole. 30 Aga tormi nähes lõi ta kartma, ta hakkas vajuma ja hüüdis: „Isand, päästa mind!” 31 Otsekohe sirutas Jeesus käe, haaras temast kinni ja ütles talle: „Sa nõrgausuline, miks sa kahtlema lõid?”+ 32 Kui nad olid paati astunud, vaibus tormituul. 33 Siis kummardasid paadisolijad ta ees ja ütlesid: „Sina oled tõesti Jumala poeg!” 34 Ja nad jõudsid teisele kaldale ning randusid Genneesaretis.+

35 Kui sealsed elanikud Jeesuse ära tundsid, saatsid nad sõna kõikjale ümbruskonda ja inimesed tõid tema juurde kõik haiged. 36 Need anusid teda, et nad ainult saaksid puudutada tema kuuenarmaid.+ Kõik, kes neid puudutasid, said täiesti terveks.

15 Jeruusalemmast tuli Jeesuse juurde varisere ja kirjatundjaid,+ kes ütlesid: 2 „Miks sinu jüngrid esiisade pärimusest* kinni ei pea? Näiteks ei pese nad enne söömist käsi.”*+

3 Ta vastas neile: „Miks teie oma pärimuse pärast Jumala käsust kinni ei pea?+ 4 Jumal on ju öelnud: „Austa oma isa ja ema”+ ning „Kes sõimab oma isa või ema,* peab surema.”+ 5 Aga teie ütlete: „Kes ütleb isale või emale: „Kõik, millega saaksin sind toetada, on Jumalale pühendatud ohvriand”,+ 6 see ei peagi oma isa austama.” Nii te olete oma pärimuse pärast Jumala sõna kõrvale heitnud.+ 7 Te silmakirjatsejad, Jesaja on teie kohta õigesti ennustanud:+ 8 „See rahvas ülistab mind huultega, aga nende süda on minust kaugel. 9 Nad teenivad mind ilmaasjata, sest kõik, mida nad õpetavad, on vaid inimeste käsud.””+ 10 Siis kutsus ta rahvahulga enda juurde ja ütles: „Kuulake ja saage aru!+ 11 Mitte see, mis läheb suust sisse, ei rüveta inimest, vaid see, mis suust välja tuleb.”+

12 Seepeale astusid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „Kas sa tead, et variserid said sinu sõnade peale pahaseks*?”+ 13 Ta vastas: „Iga taim, mida pole istutanud mu taevane isa, juuritakse välja. 14 Jätke nad! Nad on pimedad teejuhid. Kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.”+ 15 Siis Peetrus palus: „Selgita meile oma mõistukõnet.” 16 Jeesus vastas: „Kas teiegi ei saa veel aru?+ 17 Kas te ei tea, et kõik, mis läheb suust sisse, läheb kõhtu ja väljutatakse käimlas? 18 Ent mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest.+ 19 Südamest lähtuvad ju kurjad mõtted:*+ mõrvad, abielurikkumised, hooramised,* vargused, valetunnistamised, pühaduseteotus. 20 Kõik see rüvetab inimest, aga pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.”

21 Jeesus lahkus sealt ning läks Tüürose ja Siidoni aladele.+ 22 Üks kohalik foiniiklanna* tuli ja hüüdis: „Halasta mu peale, Isand, Taaveti poeg! Üks deemon vaevab hirmsasti mu tütart.”+ 23 Jeesus aga ei vastanud naisele sõnagi. Siis astusid ta jüngrid ligi ja palusid teda: „Saada ta ära, sest ta muudkui kisendab meie taga.” 24 Jeesus ütles: „Mind pole saadetud kellegi muu kui Iisraeli soo eksinud lammaste juurde.”+ 25 Naine aga tuli, kummardas ta ette ja anus: „Isand, aita mind!” 26 Jeesus vastas: „Ei ole õige võtta laste leib ja visata see kutsikatele*.” 27 Naine ütles: „Jah, Isand, aga kutsikad ju söövad raasukesi, mis pudenevad peremehe laualt.”+ 28 Siis Jeesus vastas: „Oh, naine, sinu usk on suur! Sündigu nii, nagu sa soovid.” Ja naise tütar sai sedamaid terveks.

29 Pärast sealt lahkumist läks Jeesus Galilea mere äärde,+ ja tõusnud üles mäele, jäi ta sinna istuma. 30 Tema juurde tulid suured rahvahulgad ning tõid endaga kaasa jalutuid, vigaseid, pimedaid, tummasid ja palju teisi. Nad tõid need tema ette ja ta tegi nad terveks.+ 31 Rahvahulk oli hämmastunud, nähes, et tummad räägivad, vigased on terved, jalutud kõnnivad ja pimedad näevad, ning ülistas Iisraeli Jumalat.+

32 Jeesus aga kutsus oma jüngrid enda juurde ja ütles: „Mul on neist inimestest kahju,+ sest nad on juba kolm päeva koos minuga olnud ja neil pole midagi süüa. Ma ei taha neid tühja kõhuga ära saata, sest nad võivad teel nõrkeda.”+ 33 Ent jüngrid küsisid: „Kust me võtame siin kõrvalises paigas piisavalt leiba, et nii suur hulk rahvast söönuks saaks?”+ 34 Seepeale küsis Jeesus neilt: „Mitu leiba teil on?” Nad vastasid: „Seitse, ja mõned väiksed kalad.” 35 Kui ta siis oli palunud rahval maha istuda, 36 võttis ta need seitse leiba ja kalad, tänas Jumalat, murdis need ja andis jüngritele, kes omakorda jagasid need rahvale.+ 37 Kõik sõid ja nende kõht sai täis ning ülejäänud palukesi korjati kokku seitse suurt korvitäit*.+ 38 Sööjaid oli 4000 meest ning peale nende veel naised ja lapsed. 39 Kui ta oli rahvahulgad ära saatnud, astus ta paati ja tuli Magadani* alale.+

16 Seal tulid tema juurde variserid ja saduserid ning nõudsid teda proovile pannes, et ta näitaks neile tunnustähte taevast.+ 2 Ta vastas neile: „Õhtu saabudes te ütlete: „Tuleb hea ilm, sest taevas on tulipunane,” 3 ja hommikul ütlete: „Täna tuleb külm ja vihmane ilm, sest taevas on tulipunane, kuid sünge.” Taeva nägu te küll oskate seletada, aga aegade tunnusmärke mitte. 4 Kuri ja abielurikkuja* põlvkond otsib aina tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte+ kui Joona oma.”+ Seejärel läks ta ära, jättes nad sinna.

5 Jüngrid läksid teisele kaldale, aga unustasid leiba kaasa võtta.+ 6 Jeesus ütles neile: „Hoidke silmad lahti ja olge ettevaatlikud variseride ja saduseride juuretise suhtes.”+ 7 Seepeale hakkasid jüngrid omavahel arutama ja ütlesid: „Me ei võtnud leiba kaasa.” 8 Jeesus sai sellest aru ja ütles neile: „Miks te räägite sellest, et te pole leiba kaasa võtnud, te nõrgausulised? 9 Kas te siis veel ei taipa või kas te ei mäleta neid viit leiba viiele tuhandele ja seda, mitu korvitäit te kogusite?+ 10 Või neid seitset leiba neljale tuhandele ja seda, mitu suurt korvitäit* te kogusite?+ 11 Kas te ei mõista, et ma ei rääkinud teile leivast? Olge ettevaatlikud variseride ja saduseride juuretise suhtes.”+ 12 Siis nad taipasid, et ta ei käskinud neil olla ettevaatlik mitte leivajuuretise, vaid variseride ja saduseride õpetuse suhtes.

13 Kui Jeesus oli tulnud Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: „Mida inimesed ütlevad, kes on Inimesepoeg?”+ 14 Nad vastasid: „Ühed ütlevad, et Ristija Johannes,+ teised, et Eelija,+ ja mõned jälle, et Jeremija või keegi prohvetitest.” 15 Ta küsis neilt: „Aga teie, kelleks teie mind peate?” 16 Siimon Peetrus vastas: „Sina oled messias,+ elava Jumala poeg.”+ 17 Jeesus kostis talle: „Õnnelik oled sina, Joona poeg Siimon, sest seda pole sulle avaldanud mitte mõni inimene*, vaid minu isa taevas.+ 18 Samuti ütlen ma sulle: sina oled Peetrus*,+ ja sellele kaljule*+ ma ehitan oma koguduse ning surmavald* ei saa hoida seda oma võimuses. 19 Ma annan sulle taeva kuningriigi* võtmed ning see, mille sa kinni seod maa peal, on juba kinni seotud taevas, ja see, mille sa lahti päästad maa peal, on juba lahti päästetud taevas.” 20 Siis keelas ta jüngreid kõvasti, et nad kellelegi ei ütleks, et ta on messias.+

21 Sellest ajast alates hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ning vanemate, peapreestrite ja kirjatundjate käe läbi palju kannatama ning et ta tapetakse ja äratatakse kolmandal päeval üles.+ 22 Siis Peetrus viis ta kõrvale ja hakkas talle etteheiteid tegema, öeldes: „Isand, säästa end ometi! Seda sinuga küll ei juhtu!”+ 23 Aga Jeesus pööras selja ja ütles Peetrusele: „Eemale minust,* vastupanija*! Sa oled mulle komistuskiviks, sest sa ei mõtle mitte Jumala, vaid inimeste viisil.”+

24 Siis ütles Jeesus oma jüngritele: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ärgu elagu iseendale, vaid kandku oma piinaposti ja käigu minu järel.+ 25 Kes tahab oma elu päästa, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.+ 26 Tõepoolest, mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid kaotaks elu?+ Või mida saaks inimene anda oma elu eest?+ 27 Kui Inimesepoeg tuleb oma isa auhiilguses koos oma inglitega, tasub ta igaühele tema tegusid mööda.+ 28 Ma kinnitan teile, et mõned siinseisjaist ei maitse surma enne, kui nad näevad Inimesepoega tulemas oma kuningriigis.”+

17 Kuue päeva pärast võttis Jeesus endaga Peetruse, Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad üles kõrgele mäele, kus nad said omaette olla.+ 2 Jeesus muudeti nende ees: tema nägu hakkas särama nagu päike ja ta riided hiilgama* nagu valgus.+ 3 Ja ennäe, sinna ilmusid Mooses ja Eelija ning vestlesid Jeesusega. 4 Seepeale ütles Peetrus Jeesusele: „Isand, meil on siin hea olla. Kui sa soovid, siis ma püstitan siia kolm telki: ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.” 5 Kui ta alles rääkis, varjas neid hele pilv ja pilvest kostis hääl: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel*.+ Teda kuulake!”+ 6 Seda kuuldes langesid jüngrid silmili maha ja kartsid väga. 7 Siis tuli Jeesus nende juurde, puudutas neid ja ütles: „Tõuske üles, ärge kartke.” 8 Kui nad silmad tõstsid, ei näinud nad kedagi peale Jeesuse. 9 Mäest alla minnes keelas Jeesus neid: „Ärge rääkige sellest nägemusest mitte kellelegi, enne kui Inimesepoeg on surnuist üles äratatud.”+

10 Aga jüngrid küsisid temalt: „Miks siis kirjatundjad ütlevad, et esmalt peab tulema Eelija?”+ 11 Ta vastas: „Eelija tuleb tõepoolest ja seab kõik jälle korda.+ 12 Ent ma ütlen teile, et Eelija juba tuli, aga nad ei tundnud teda ära, vaid tegid temaga, mida tahtsid.+ Samamoodi kannatab nende käe läbi ka Inimesepoeg.”+ 13 Siis taipasid jüngrid, et ta rääkis neile Ristija Johannesest.

14 Kui nad lähenesid rahvahulgale,+ tuli Jeesuse juurde üks mees, põlvitas ta ette ja ütles: 15 „Isand, halasta mu poja peale, sest ta on langetõbine ja väga haige. Ta kukub tihti tulle ja vette.+ 16 Ma tõin ta su jüngrite juurde, kuid nad ei suutnud teda terveks teha.” 17 Jeesus aga ütles: „Oh, uskmatu ja paheline põlvkond,+ kui kaua pean ma veel teiega olema? Kui kaua pean ma teid taluma? Tooge ta minu juurde.” 18 Siis Jeesus sõitles deemonit ning see tuli poisist välja. Poiss sai kohe terveks.+ 19 Pärast seda tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid temalt omavahel olles: „Miks meie ei suutnud teda välja ajada?” 20 Ta vastas: „Oma vähese usu tõttu. Ma kinnitan teile: kui teie usk oleks kasvõi sinepiseemne suurune ja te ütleksite sellele mäele: „Mine siit sinna”, siis see läheks ning miski poleks teile võimatu.”+ 21 ---*

22 Kui nad viibisid üheskoos Galileas, ütles Jeesus neile: „Inimesepoeg reedetakse ja antakse inimeste kätte.+ 23 Need tapavad ta ja kolmandal päeval äratatakse ta üles.”+ Seepeale jäid jüngrid väga kurvaks.

24 Kui nad olid Kapernauma jõudnud, tulid Peetruse juurde mehed, kes kogusid kahedrahmist maksu*, ja küsisid: „Kas teie õpetaja ei maksa kahedrahmist maksu?”+ 25 Peetrus vastas: „Maksab küll.” Kui ta aga majja astus, jõudis Jeesus temast küsimusega ette, öeldes: „Mis sa arvad, Siimon, kellelt võtavad maa kuningad maksu või pearaha? Kas oma poegadelt või võõrastelt?” 26 Kui Peetrus ütles: „Võõrastelt”, sõnas Jeesus: „Järelikult on pojad maksust vabad. 27 Aga kuna me ei taha neid pahandada*,+ siis mine mere äärde, viska õng sisse ning võta esimene kala, mille sa kätte saad, ja kui sa tema suu avad, leiad sealt hõbemündi*. Võta see ja anna neile minu ja enda eest.”

18 Samal tunnil tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kes on suurim taeva kuningriigis*?”+ 2 Seepeale kutsus ta ühe väikse lapse enda juurde, pani ta nende keskele seisma 3 ja ütles: „Ma kinnitan teile: kui te ei muuda end ega saa laste sarnaseks,+ siis ei pääse te taeva kuningriiki.+ 4 Seega, kes on alandlik ja suhtub endasse nagu see lapsuke, on suurim taeva kuningriigis,+ 5 ja kes võtab vastu ühe sellise lapse minu pärast, võtab vastu ka minu. 6 Aga sellele, kes paneb patustama* ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, oleks parem, et tema kaela seotaks veskikivi* ja ta uputataks avamerre.+

7 Häda maailmale, kuna see paneb usust taganema!* On paratamatu, et tuleb neid, kes panevad teisi usust taganema, aga häda neile! 8 Kui su käsi või jalg paneb sind pattu tegema, siis raiu see ära ja viska minema.+ Sulle on parem, kui lähed vigasena või ühe jalaga ellu, kui et sul on küll kaks kätt ja kaks jalga, kuid sind visatakse igavesse tulle.+ 9 Kui su silm paneb sind pattu tegema, siis kisu see välja ja viska minema. Sulle on parem, kui lähed ühe silmaga ellu, kui et sul on küll kaks silma, aga sind visatakse põlevasse Gehennasse.+ 10 Vaadake, et te ei põlgaks ühtki neist väikestest, sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati mu taevase isa palet*.+ 11 ---*

12 Mis te arvate? Kui kellelgi on sada lammast ja üks neist eksib ära,+ eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda ühte eksinut?+ 13 Ma kinnitan teile, et kui ta tema leiab, on tal temast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes polnud ära eksinud. 14 Nii ka mu* isa, kes on taevas, ei taha, et ükski neist väikestest hukkuks.+

15 Kui su vend patustab su vastu, siis mine ja räägi talle nelja silma all, milles ta on eksinud*.+ Kui vend sind kuulda võtab, oled sa tema tagasi võitnud.+ 16 Aga kui ta sind kuulda ei võta, siis kutsu endaga kaasa veel üks või kaks, et kõike kinnitaks oma sõnaga kaks või kolm tunnistajat.+ 17 Kui ta ka neid ei kuula, siis räägi kogudusele*. Kui ta isegi kogudust ei kuula, siis olgu ta sinu silmis nagu mittejuut+ või maksukoguja.+

18 Ma kinnitan teile, et see, mille te seote kinni* maa peal, on juba kinni seotud taevas, ja see, mille te päästate lahti* maa peal, on juba lahti päästetud taevas. 19 Ma kinnitan teile ka seda, et kui kaks teie hulgast maa peal palvetavad üksmeelselt mingi tähtsa asja pärast, siis saavad nad selle minu isalt, kes on taevas.+ 20 Sest kus kaks või kolm on koos minu nimel,+ seal olen mina nende keskel.”

21 Siis tuli Peetrus Jeesuse juurde ja küsis: „Isand, mitu korda ma pean oma vennale andestama, kui ta minu vastu pattu teeb? Kas kuni seitse korda?” 22 Jeesus kostis talle: „Ma ütlen sulle: mitte kuni seitse korda, vaid kuni seitsekümmend seitse korda.+

23 Taeva kuningriik sarnaneb kuningaga, kes tahtis oma orjadega arved klaariks teha. 24 Kui ta siis hakkas võlgu tagasi nõudma, toodi tema juurde mees, kes võlgnes talle 10 000 talenti*. 25 Aga kuna mehel ei olnud maksta, käskis isand tema, ta naise, lapsed ja kõik, mis tal oli, maha müüa ning võla ära maksta.+ 26 Seepeale langes ori maha, kummardas ta ette ja ütles: „Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle kõik tagasi.” 27 Siis hakkas isandal orjast kahju ning ta lasi tal minna ja tühistas tema võla.+ 28 Aga see ori läks välja ja leidis ühe kaasorja, kes võlgnes talle 100 denaari. Ta haaras temast kinni, hakkas teda kägistama ja nõudis: „Maksa kogu oma võlg tagasi!” 29 Seepeale langes tema kaasori maha ja anus: „Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle tagasi.” 30 Aga tema polnud nõus, vaid läks ära ja lasi kaasorja vanglasse heita, kuni see oma võla ära maksab. 31 Kui teised orjad nägid, mis juhtus, kurvastasid nad väga ning kandsid oma isandale kõigest ette. 32 Siis kutsus isand selle orja enda juurde ja ütles: „Sa nurjatu ori, mina kustutasin kogu su võla, kui sa mind anusid. 33 Kas poleks sinagi pidanud oma kaasorjale halastama, nagu mina sulle halastasin?”+ 34 Isand oli nii vihane, et andis orja vangivalvurite kätte, kuni see kogu oma võla ära maksab. 35 Samamoodi teeb mu taevane isa teiega,+ kui te oma vennale südamest ei andesta.”+

19 Kui Jeesus oli kõnelemise lõpetanud, lahkus ta Galileast ja tuli üle Jordani Juudamaa piirialadele.+ 2 Talle järgnes suur hulk inimesi ja ta tegi nad seal terveks.

3 Variserid tulid Jeesuse juurde, et teda proovile panna, ning küsisid: „Kas mehel on lubatud oma naisest lahutada ükskõik millisel põhjusel?”+ 4 Ta vastas: „Kas te pole lugenud, et tema, kes nad alguses lõi, tegi nad meheks ja naiseks+ 5 ning ütles: „Seetõttu jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab ühte oma naisega ja neist kahest saab üks”?+ 6 Nad pole enam mitte kaks, vaid üks. Seega, mis Jumal on ühte pannud,* seda inimene ärgu lahutagu.”+ 7 Nad ütlesid talle: „Miks siis Mooses ütles, et igaüks, kes naise endast lahutab, peab andma talle lahutustunnistuse?”+ 8 Ta ütles neile: „Teie südame kanguse pärast andis Mooses teile loa oma naine endast lahutada,+ aga alguses see nii ei olnud.+ 9 Ma ütlen teile, et kes lahutab naise endast muul põhjusel kui hooruse* pärast ja abiellub teisega, see rikub abielu.”+

10 Jüngrid ütlesid talle: „Kui mehe ja ta naisega on selline lugu, siis oleks parem mitte abielluda.” 11 Ta ütles neile: „Mitte kõik ei toimi oma elus nende sõnade järgi, vaid üksnes need, kellel on see and.+ 12 On kohitsetuid, kes on sellisena sündinud, ja on kohitsetuid, keda inimesed on kohitsenud, ning on kohitsetuid*, kes on ise ennast kohitsenud taeva kuningriigi* pärast. Kes suudab oma elus nende sõnade järgi toimida, tehku seda.”+

13 Siis tõid inimesed tema juurde väikseid lapsi, et ta paneks oma käed nende peale ja palvetaks nende eest, kuid jüngrid tõrelesid toojatega.+ 14 Jeesus aga lausus: „Laske lapsed olla, ärge takistage neid minu juurde tulemast, sest nendesuguste päralt on taeva kuningriik.”+ 15 Ja ta pani oma käed nende peale. Siis läks ta sealt ära.

16 Jeesuse juurde tuli üks noormees ja küsis: „Õpetaja, mida head ma pean tegema, et saada igavene elu?”+ 17 Jeesus vastas: „Miks sa minult küsid, mis on hea? On üksainus, kes on hea.*+ Aga kui sa tahad elu saada, siis pea ka edaspidi käskudest kinni.”+ 18 Noormees küsis temalt: „Millistest?” Jeesus vastas: „Sa ei tohi tappa,+ sa ei tohi abielu rikkuda,+ sa ei tohi varastada+ ja sa ei tohi valetunnistust anda.+ 19 Austa oma isa ja ema+ ning armasta oma ligimest nagu iseennast.”+ 20 Noormees ütles talle: „Neist kõigist olen ma kinni pidanud. Mis mul veel puudub?” 21 Jeesus kostis: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma vara ja anna raha vaestele, et sul oleks varandus taevas,+ ning saa minu järelkäijaks.”+ 22 Kui noormees seda kuulis, läks ta kurvalt minema, sest tal oli palju vara.+ 23 Siis Jeesus ütles oma jüngritele: „Ma kinnitan teile, et rikkal on raske pääseda taeva kuningriiki.+ 24 Veel ütlen ma teile, et kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala kuningriiki.”+

25 Kui jüngrid seda kuulsid, olid nad rabatud ja küsisid: „Kes siis üldse võib pääseda?”+ 26 Jeesus vaatas neile otse silma ja ütles: „Inimestel on see võimatu, aga Jumalale on kõik võimalik.”+

27 Seejärel kostis Peetrus: „Meie oleme kõik maha jätnud ja sulle järgnenud. Mida me selle eest saame?”+ 28 Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile, et uueksloomise ajal, kui Inimesepoeg istub oma suursugusele troonile, istute teiegi, kes olete käinud mu järel, kaheteistkümnele troonile ja mõistate kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.+ 29 Igaüks, kes on maha jätnud majad, vennad, õed, isa, ema, lapsed või põllud minu nime pärast, saab tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.+

30 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.+

20 Taeva kuningriik* on majaisanda sarnane, kes läks hommikul vara välja, et palgata töölisi oma viinamäele.+ 2 Kui ta oli töölistega kokku leppinud päevapalgaks ühe denaari*, saatis ta nad viinamäele. 3 Ta läks välja ka kolmanda tunni* paiku ja nägi mõningaid seismas turul ilma tööta. 4 Ta ütles neile: „Minge teiegi viinamäele ja ma annan teile, mis on õiglane.” 5 Nii nad läksidki. Taas läks ta välja kuuenda ja üheksanda tunni* paiku ning tegi nõndasamuti. 6 Viimaks läks ta üheteistkümnenda tunni* paiku välja ja leidis jälle inimesi seismas. Ta ütles neile: „Mis te seisate siin terve päev tööta?” 7 Nemad vastasid: „Keegi pole meid palganud.” Ta ütles neile: „Minge ka teie viinamäele.”

8 Kui õhtu saabus, ütles viinamäe omanik oma töödejuhatajale: „Kutsu töölised ja maksa neile palk välja,+ alates viimastest kuni esimesteni.” 9 Kui tulid need, kes olid palgatud üheteistkümnendal tunnil, said nad igaüks ühe denaari. 10 Aga kui tulid esimesed, arvasid nad, et saavad rohkem, ent neilegi maksti üks denaar. 11 Saanud selle kätte, hakkasid nad majaisandaga nurisema 12 ja ütlesid: „Need viimased tegid tööd ainult ühe tunni, aga sina oled pidanud neid samaväärseks meiega, kes oleme terve päeva kõrvetavas kuumuses rüganud!” 13 Aga ta vastas ühele neist: „Kulla mees, ma ei tee sulle ülekohut. Eks sa leppinud minuga kokku ühe denaari peale?+ 14 Võta, mis sulle kuulub, ja mine. Ma tahan anda sellele viimasele sama palju kui sulle. 15 Kas mul pole õigust teha enda omaga, mida tahan? Või on su silm kade*, et ma hea* olen?”+ 16 Niiviisi saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks.”+

17 Olles teel üles Jeruusalemma, kutsus Jeesus kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile:+ 18 „Me läheme üles Jeruusalemma ning Inimesepoeg antakse peapreestrite ja kirjatundjate kätte. Nad mõistavad ta surma+ 19 ja annavad ta muulaste kätte pilgata, piitsutada ja postil hukata.+ Aga kolmandal päeval äratatakse ta üles.”+

20 Siis pöördus tema poole Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega.+ Ta kummardas tema ette ja tahtis temalt midagi paluda.+ 21 Jeesus küsis temalt: „Mida sa soovid?” Naine vastas: „Anna mulle sõna, et need mu kaks poega istuvad üks su paremal ja teine su vasakul käel sinu kuningriigis.”+ 22 Jeesus vastas: „Te ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, millest mul tuleb juua?”+ Nad ütlesid talle: „Võime küll.” 23 Ta kostis: „Minu karikast te küll joote,+ kuid seda, kes istuvad mu paremal või vasakul käel, ei otsusta mina, vaid need kohad kuuluvad neile, kelle mu isa on valinud.”+

24 Kui teised kümme sellest kuulsid, said nad nende kahe venna peale pahaseks.+ 25 Jeesus aga kutsus nad kõik enda juurde ja ütles: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad rahvaste üle ja suured ülemad võimutsevad nende üle.+ 26 Teie seas aga ärgu olgu nii,+ vaid kes tahab saada teie seas suureks, olgu teie teenija,+ 27 ja kes tahab olla teie seas esimene, olgu teie ori.+ 28 Just nagu Inimesepoeg ei ole tulnud mitte selleks, et teda teenitaks, vaid teenima+ ja andma oma elu lunastushinnaks paljude eest.”+

29 Kui nad Jeerikost välja läksid, järgnes talle suur rahvahulk. 30 Tee ääres istusid kaks pimedat. Kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, hakkasid nad hüüdma: „Isand, Taaveti poeg, halasta meie peale!”+ 31 Ent inimesed käskisid neil vait jääda. Nemad aga hüüdsid seda valjemini: „Isand, Taaveti poeg, halasta meie peale!” 32 Siis Jeesus peatus, kutsus neid ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” 33 Nad ütlesid talle: „Isand, tee nii, et meie silmad avaneksid.” 34 Jeesusel hakkas neist kahju, ta puudutas nende silmi+ ning kohe said nad nägemise tagasi ja järgnesid talle.

21 Kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja saabusid Betfagesse Õlimäel, saatis Jeesus välja kaks jüngrit,+ 2 öeldes neile: „Minge sinna külla, mis eemalt paistab, ja kohe te leiate kinniseotud eesli koos säluga*. Päästke need lahti ja tooge minu juurde. 3 Kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: „Isandal on neid vaja.” Seepeale annab ta need otsekohe.”

4 See kõik toimus, et läheksid täide need Jumala sõnad, mis ta ütles oma prohveti kaudu: 5 „Öelge Siioni tütrele: „Sinu kuningas tuleb su juurde.+ Ta on tasase meelega+ ja istub eesli seljas, jah, sälu seljas, koormalooma poja seljas.””+

6 Jüngrid läksidki ja tegid täpselt nii, nagu Jeesus oli neid juhendanud.+ 7 Nad tõid eesli ja sälu ning panid nende üle oma pealisriided ja ta istus sälu selga.+ 8 Suurem jagu inimesi laotas oma pealisriided tee peale,+ teised aga raiusid puudelt oksi ja asetasid need teele. 9 Rahvas, kes käis Jeesuse ees ja taga, hüüdis: „Too pääste* Taaveti pojale!+ Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!+ Too talle pääste, sina, kes oled ülal kõrgustes!”+

10 Kui Jeesus Jeruusalemma jõudis, lõi kogu linn kihama ja inimesed küsisid: „Kes see on?” 11 Rahva hulgas räägiti: „Tema on see prohvet Jeesus+ Galilea Naatsaretist.”

12 Jeesus läks templisse ning ajas välja kõik, kes templis ostsid ja müüsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.+ 13 Ta ütles neile: „Kirjutatud on: „Minu koda nimetatakse palvekojaks”,+ aga teie teete selle röövlikoopaks!”+ 14 Templis tuli tema juurde pimedaid ja jalust vigaseid ning ta tegi nad terveks.

15 Kui peapreestrid ja kirjatundjad nägid tema imetegusid ning poisse, kes templis hüüdsid: „Too pääste Taaveti pojale!”,+ said nad väga pahaseks+ 16 ja ütlesid talle: „Kas sa kuuled, mida need ütlevad?” Jeesus vastas: „Jah, kuulen. Kas te pole lugenud: „Laste ja imikute suu kaudu oled sa toonud kiituse”?”+ 17 Jättes nad sinnapaika, läks ta linnast välja Betaaniasse ja ööbis seal.+

18 Varahommikul linna tagasi tulles tundis ta nälga.+ 19 Märganud tee ääres viigipuud, läks ta selle juurde. Aga kuna ta ei leidnud sellelt muud kui lehti,+ ütles ta puule: „Ärgu sul enam iial olgu vilja!”+ Ja viigipuu kuivas otsekohe ära. 20 Seda nähes jüngrid imestasid ja ütlesid: „Kuidas see viigipuu küll kohe ära kuivas?”+ 21 Jeesus vastas neile: „Ma kinnitan teile: kui te usuksite ega kahtleks, siis te ei suudaks teha mitte ainult seda, mida mina tegin viigipuuga, vaid võiksite öelda sellele mäele: „Tõuse oma paigast ja lange merre,” ja nii ka juhtuks.+ 22 Kõike, mille pärast te usus palvetate, te ka saate.”+

23 Kui ta oli läinud templisse ja õpetas seal, tulid peapreestrid ja rahvavanemad tema juurde ning küsisid: „Mis õigusega sa neid tegusid teed? Kes on sulle selle voli andnud?”+ 24 Jeesus vastas neile: „Ka mul on teile üks küsimus. Kui te mulle vastate, siis ütlen minagi teile, mis õigusega ma neid tegusid teen. 25 Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?” Nemad aga arutasid omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, siis ta ütleb meile: „Miks te siis teda ei uskunud?”+ 26 Kui me aga ütleme: „Inimestest”, siis tuleb meil karta rahvast, sest kõik peavad Johannest prohvetiks.” 27 Niisiis vastasid nad Jeesusele: „Me ei tea.” Tema kostis: „Ega minagi teile ütle, mis õigusega ma neid tegusid teen.

28 Mis te arvate? Ühel mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles talle: „Laps, mine täna viinamäele tööle.” 29 See vastas talle: „Ma ei taha”, aga hiljem kahetses ja läks siiski. 30 Mees läks ka teise juurde ja ütles sedasama. Too vastas: „Hea küll, isand”, aga ei läinud. 31 Kumb neist kahest täitis isa tahet?” Nad vastasid: „Esimene.” Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile, et maksukogujad ja prostituudid saavad enne teid Jumala kuningriiki*. 32 Sest Johannes tuli ja näitas teile õiguse teed, aga teie ei uskunud teda. Ent maksukogujad ja prostituudid uskusid teda+ ja teie, ehkki te seda nägite, ei tundnud hiljemgi kahetsust ega hakanud teda uskuma.

33 Kuulake teist mõistujuttu. Oli üks mees, maaomanik, kes rajas viinamäe,+ tegi selle ümber aia, raius sinna surutõrre ja ehitas torni.+ Ta andis viinamäe aednike kätte rendile ja rändas ise võõrsile.+ 34 Kui saagikoristusaeg kätte jõudis, saatis ta orjad aednike juurde oma saagiosa järele. 35 Aednikud aga võtsid tema orjad kinni ning mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne viskasid kividega surnuks.+ 36 Taas saatis ta orjad, rohkem kui esimesel korral, aga aednikud tegid nendega sedasama.+ 37 Viimaks saatis ta nende juurde oma poja, mõeldes: „Küllap nad mu pojast lugu peavad.” 38 Poega nähes rääkisid aednikud omavahel: „See on pärija.+ Tapame ta ära, siis saame tema pärandi endale!” 39 Nad võtsid ta kinni, viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.+ 40 Kui nüüd viinamäe omanik tuleb, mida ta nende aednikega teeb?” 41 Peapreestrid ja rahvavanemad ütlesid talle: „Kuna nad on kurjad, siis hukkab ta nad hirmsal kombel ja rendib viinamäe välja teistele aednikele, kes annavad talle saaki õigel ajal.”

42 Jeesus ütles neile: „Kas te pole pühakirjast lugenud: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks.+ See on Jehoovalt ja on meie silmis imeline”?+ 43 Seepärast ma ütlen teile: Jumala kuningriik võetakse teilt ära ja antakse rahvale, kes selle vilja kannab. 44 Kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks,+ ning kelle peale see kivi kukub, selle teeb see pihuks ja põrmuks.”+

45 Kui peapreestrid ja variserid neid mõistujutte kuulsid, taipasid nad, et ta rääkis neist.+ 46 Nad tahtsid teda küll kinni võtta, kuid kartsid rahvast, sest see pidas teda prohvetiks.+

22 Jeesus rääkis neile veel ühe mõistujutu: 2 „Taeva kuningriik* sarnaneb kuningaga, kes korraldas oma pojale pulmapeo.+ 3 Ta saatis oma orjad kutsutuid pulma paluma, aga need ei tahtnud tulla.+ 4 Siis saatis ta välja teised orjad, lausudes: „Öelge kutsutuile: „Ma olen valmistanud pidusöögi, pullid ja nuumloomad on tapetud ning kõik on valmis. Tulge pulmapeole!”” 5 Kutsutud aga läksid ükskõikselt minema, üks oma põllule, teine äriasju ajama,+ 6 ülejäänud aga võtsid tema orjad kinni, mõnitasid neid ja tapsid nad.

7 Kuningas vihastus, saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja põletas nende linna maha.+ 8 Siis ta ütles oma orjadele: „Pulmapeoks on kõik valmis, aga kutsutud polnud seda väärt.+ 9 Seepärast minge linnast välja viivatele teedele ja kutsuge pulma kõik, keda leiate.”+ 10 Orjad läksidki välja teedele ja kutsusid kokku kõik, keda leidsid, nii kurjad kui ka head, ja pulmasaal sai pidulisi* täis.

11 Kui kuningas tuli külalisi üle vaatama, märkas ta meest, kel polnud pulmariideid seljas, 12 ja küsis temalt: „Kulla mees, kuidas sa siia ilma pulmariieteta sisse said?” Mees aga ei saanud sõnagi suust. 13 Siis ütles kuningas oma teenritele: „Siduge tal käed ja jalad kinni ning heitke ta välja pimedusse! Seal ta nutab ja kiristab hambaid.”

14 Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.”

15 Siis läksid variserid ära ja pidasid üheskoos nõu, kuidas teda sõnadest lõksu püüda.+ 16 Nad saatsid oma jüngrid koos Herodese pooldajatega+ talle ütlema: „Õpetaja, me teame, et sa armastad tõde ja õpetad Jumala teed tões ega taotle kellegi poolehoidu, sest sa ei otsusta inimeste üle pinnapealse mulje põhjal. 17 Ütle siis, mida sa arvad. Kas on õige maksta keisrile pearahamaksu või mitte?” 18 Aga nende kurjust teades ütles Jeesus: „Miks te mind kiusate, te silmakirjatsejad? 19 Näidake mulle maksuraha.” Nad tõid talle denaari*. 20 Ta küsis neilt: „Kelle kujutis ja pealiskiri see on?” 21 Nad vastasid: „Keisri.” Seepeale ta ütles neile: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.”+ 22 Kui nad seda kuulsid, siis nad imestasid, jätsid ta sinnapaika ja läksid minema.

23 Sel päeval tulid Jeesuse juurde saduserid, kes ei usu ülesäratamist,+ ja küsisid temalt:+ 24 „Õpetaja, Mooses ütles: „Kui mees sureb, ilma et tal oleks lapsi, peab ta vend abielluma tema naisega ja soetama temaga oma vennale järglase.”+ 25 Meie juures oli seitse venda. Esimene abiellus ja suri ning kuna tal polnud järglast, jäi tema naine ta vennale. 26 Sama juhtus teise ja kolmanda vennaga kuni seitsmendani välja. 27 Viimaks suri ka naine. 28 Kelle naiseks nende seitsme hulgast saab ta pärast ülesäratamist? On ta ju olnud nende kõikide naine.”

29 Jeesus vastas neile: „Te olete eksiteel, kuna te ei tunne pühakirja ega Jumala väge,+ 30 sest kui toimub ülesäratamine, ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas.+ 31 Mis aga puutub surnute ülesäratamisse, siis kas te pole lugenud, mida Jumal teile on öelnud: 32 „Mina olen Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal”?+ Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal.”+ 33 Seda kuuldes rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest.+

34 Kui variserid kuulsid, et ta oli saduseride suu sulgenud, tulid nad kokku. 35 Üks neist, vilunud seadusetundja, küsis teda proovile pannes: 36 „Õpetaja, milline käsk Moosese seaduses on suurim?”+ 37 Ta vastas: „„Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.”+ 38 See on suurim ja esimene käsk. 39 Teine, selle sarnane, on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”+ 40 Neil kahel käsul põhinevad* Moosese seadus ja prohvetiraamatud*.”+

41 Kui nüüd variserid olid üheskoos, küsis Jeesus neilt:+ 42 „Mis te arvate, kelle poeg on messias?” Nad vastasid talle: „Taaveti.”+ 43 Ta küsis: „Kuidas siis Taavet püha vaimu mõjutusel+ teda isandaks nimetab, öeldes: 44 „Jehoova ütles mu isandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalge alla””?+ 45 Taavet nimetab teda isandaks. Kuidas siis messias on Taaveti poeg?”+ 46 Mitte keegi ei suutnud talle sõnagi vastata ja sellest päevast alates ei söandanud keegi temalt enam midagi küsida.

23 Jeesus hakkas rahvahulkadele ja oma jüngritele kõnelema, öeldes: 2 „Kirjatundjad ja variserid on istunud Moosese istmele*. 3 Seepärast kõike, mida nad teile ütlevad, tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad räägivad küll, aga ei tee oma sõnade järgi.+ 4 Nad seovad kokku raskeid koormaid ja panevad need inimeste õlule,+ aga ise ei taha neid sõrmegagi liigutada.+ 5 Kõik oma teod teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid,+ sest nad teevad endale suured palvekarbikesed*+ ja nende rõivaste narmad on pikad.+ 6 Nad armastavad aukohti õhtusöökidel, esimesi* istmeid sünagoogides+ 7 ja seda, et inimesed neid turgudel aupaklikult tervitaksid ja neid rabideks* nimetaksid. 8 Teie aga ärge laske end nimetada rabiks, sest üks on teie õpetaja,+ ent teie kõik olete vennad. 9 Samuti ärge nimetage kedagi maa peal oma isaks*, sest üks on teie Isa+ — see, kes on taevas. 10 Ärge ka laske end nimetada juhiks, sest üks on teie juht — Kristus. 11 Aga suurim teie seas olgu teie teenija.+ 12 Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse,+ aga kes on alandlik, seda ülendatakse.+

13 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te sulgete inimeste ees tee taeva kuningriiki*. Ise te ei lähe sinna ega lase ka neid, kes tahaksid minna.+ 14 ---*

15 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad!+ Te rändate läbi maad ja mered, et pöörata oma usku* kasvõi üks inimene, ja kui see teil õnnestub, teete temast Gehenna väärilise — kaks korda hullema, kui te ise olete.

16 Häda teile, pimedad teejuhid,+ kes ütlete: „Kui keegi annab vande templi nimel, pole sel tähtsust, aga kui keegi annab vande templi kulla nimel, on ta kohustatud vannet pidama”!+ 17 Te rumalad ja pimedad! Mis on tegelikult tähtsam, kas kuld või tempel, mis kulla on pühitsenud? 18 Te ütlete ka: „Kui keegi annab vande altari nimel, pole sel tähtsust, aga kui keegi annab vande altaril oleva ohvrianni nimel, on ta kohustatud vannet pidama.” 19 Te pimedad! Mis on tegelikult tähtsam, kas ohvriand või altar, mis anni pühitseb? 20 Seepärast, kes vannub altari nimel, vannub selle ja kõige nimel, mis selle peal on; 21 ja kes vannub templi nimel, vannub selle nimel ja tema nimel, kes seal elab;+ 22 ja kes vannub taeva nimel, vannub Jumala trooni nimel ja tema nimel, kes sellel istub.

23 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te annate kümnist mündist, tillist ja köömnest,+ aga ei hooli sellest, mis on Moosese seaduses kaalukam: õiglusest,+ halastusest+ ja ustavusest. Kümnist tuleb anda, aga neid teisi asju ei või tähtsusetuks pidada.+ 24 Te pimedad teejuhid,+ te kurnate välja sääse,+ aga neelate alla kaameli!+

25 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te puhastate karika ja vaagna väljastpoolt,+ aga seest on need täis ahnust*+ ja talitsematust.+ 26 Sa pime variser, puhasta esmalt karikas ja vaagen seest, et see saaks puhtaks ka väljast.

27 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad!+ Te sarnanete lubjatud haudadega,+ mis küll väljast paistavad ilusad, aga seest on täis surnute luid ja igasugust rüvedust. 28 Nii ka teie paistate inimestele väliselt õigetena, aga seesmiselt olete läbini silmakirjalikud ja täis ülekohut.+

29 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad!+ Te ehitate prohvetitele haudu ja kaunistate õigete hauakoopaid+ 30 ning ütlete: „Kui me oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll poleks koos nendega prohvetite verd valanud.” 31 Seega te ise tunnistate endi vastu, et te olete nende pojad, kes tapsid prohveteid.+ 32 Eks täitke siis oma esiisade mõõt*!

33 Te maod, te rästikute sugu,+ kuidas te mõtlete pääseda Gehenna kohtu eest?+ 34 Seepärast saadan ma teie juurde prohveteid,+ tarku ja õpetajaid.+ Mõned neist te tapate+ ja hukkate postil ning mõnda neist te piitsutate+ oma sünagoogides ja kiusate taga+ ühes linnas teise järel, 35 nii et teie peale tuleb kõigi õigete veri, mis maa peal on valatud, alates õige Aabeli verest+ kuni Barakja poja Sakarja vereni, mille te valasite pühamu ja altari vahel.+ 36 Ma kinnitan teile: see kõik tabab seda põlvkonda.

37 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on saadetud!+ Kui sageli ma tahtsin koguda su lapsed kokku, nagu kana kogub tibud oma tiibade alla! Aga teie ei tahtnud tulla.+ 38 Jumal hülgab* teie templi ja sellisena see teile jääb.+ 39 Ma ütlen teile: nüüdsest ei näe te mind enne, kui ütlete: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!””+

24 Kui Jeesus templist lahkus, astusid jüngrid ta juurde, et näidata talle templihooneid. 2 Ta ütles neile: „Eks te näe seda kõike? Ma kinnitan teile: ei jäeta siin kivi kivi peale, kõik kistakse maha.”+

3 Kui ta Õlimäel istus, tulid jüngrid tema juurde ja küsisid temalt omavahel olles: „Ütle meile, millal see kõik sünnib ning mis on sinu kohaloleku*+ ja selle ajastu* viimsete päevade tundemärk.”+

4 Jeesus vastas: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks,+ 5 sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: „Mina olen messias,” ning eksitavad paljusid.+ 6 Te saate kuulda sõjakära ja sõnumeid sõdadest. Vaadake, et te kartma ei löö, sest see kõik peab toimuma, aga lõpp ei ole sellega veel käes.+

7 Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu+ ning näljahädasid+ ja maavärinaid tuleb ühes paigas teise järel.+ 8 See kõik on kannatuste* algus.

9 Siis kiusatakse teid taga,+ teid tapetakse+ ja kõik rahvad vihkavad teid minu nime pärast.+ 10 Siis paljud taganevad usust*, annavad üksteist ära ja vihkavad üksteist. 11 Tõuseb palju valeprohveteid, kes eksitavad paljusid,+ 12 ning kuna seadusetus üha kasvab, jaheneb paljude armastus. 13 Aga kes lõpuni vastu peab, see päästetakse.+ 14 Head sõnumit kuningriigist* kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele+ ja siis tuleb lõpp.

15 Kui te näete pühas paigas seismas jäledat laastajat,+ millest on rääkinud prohvet Taaniel (kes seda loeb, pangu teraselt tähele), 16 siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele.+ 17 Kes on katusel*, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma, 18 ja kes on põllul, ärgu mingu tagasi oma kuube võtma. 19 Häda naistele, kes on lapseootel või imetavad last neil päevil! 20 Palvetage, et teil ei tuleks põgeneda talvel ega hingamispäeval. 21 Sest siis tuleb suur viletsus*,+ mille sarnast pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule ka edaspidi.+ 22 Kui neid päevi ei vähendataks, ei pääseks ükski inimene, aga äravalitute pärast vähendatakse neid.+

23 Siis, kui keegi teile ütleb: „Vaata, messias on siin!”+ või „Vaata, seal!”, ärge uskuge.+ 24 Sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid+ ning need teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada,+ kui võimalik, ka äravalituid. 25 Ma olen teid hoiatanud. 26 Kui teile siis öeldakse: „Vaata, ta on kõrbes!”, ärge minge välja, või kui öeldakse: „Vaata, ta on tagatoas!”, ärge uskuge.+ 27 Sest otsekui välk sähvatab idas ja paistab läände, nii on ka Inimesepoja kohalolek.+ 28 Kus on korjus, sinna kogunevad kotkad.+

29 Vahetult pärast nende päevade viletsust pimeneb päike+ ning kuu ei anna enam valgust, tähed langevad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.+ 30 Siis ilmub taevas Inimesepoja tunnustäht ja kõik maa suguvõsad taovad endale ahastusest vastu rinda+ ning näevad Inimesepoega+ tulevat taeva pilvede peal oma vägevuses ja suures auhiilguses.+ 31 Ta saadab oma inglid välja valju trompetihäälega ja need koguvad tema äravalitud kokku nelja tuule poolt, taeva ühest äärest teiseni.+

32 Õppige viigipuust: niipea kui selle võrsed lähevad punga ja ilmuvad lehed, te teate, et suvi on ligidal.+ 33 Samuti, kui te näete kõike seda, siis teadke, et Inimesepoeg on lähedal, ukse taga.+ 34 Ma kinnitan teile, et see põlvkond ei kao enne, kui see kõik toimub. 35 Taevas ja maa kaovad, aga minu sõnad ei kao mitte.+

36 Seda päeva ja tundi ei tea keegi,+ ei taeva inglid ega ka Poeg, vaid üksnes Isa.+ 37 Sest nagu olid Noa päevad,+ nii on ka Inimesepoja kohaloleku aeg.+ 38 Nii nagu oli noil päevil enne veeuputust — inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, kui Noa läks laeva,+ 39 ega pööranud toimuvale tähelepanu, kuni tuli veeuputus ja pühkis nad kõik minema+ —, nii on ka Inimesepoja kohaloleku ajal. 40 Siis on kaks meest põllul, üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha. 41 Kaks naist on jahvatamas käsikiviga, üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.+ 42 Seepärast püsige valvel, kuna te ei tea seda päeva, kui teie Isand tuleb.+

43 Aga teadke üht: kui majaperemees teaks, millise vahikorra ajal* varas tuleb,+ püsiks ta ärkvel ega laseks oma majja sisse murda.+ 44 Olge teiegi valmis,+ sest Inimesepoeg tuleb tunnil, mil te seda ei arva.

45 Kes on tegelikult ustav ja arukas ori, kelle ta isand on määranud oma majateenijate üle andma neile toitu õigel ajal?+ 46 Õnnelik on see ori, kui ta isand tulles leiab teda nii tegevat.+ 47 Ma kinnitan teile: ta määrab tema kogu oma vara üle.

48 Aga kui see ori oleks nurjatu ja mõtleks oma südames: „Mu isand viibib,”+ 49 ja hakkaks oma kaasorje peksma ning koos paadunud joodikutega sööma ja jooma, 50 siis selle orja isand tuleks päeval, mil ta teda ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea,+ 51 ning karistaks teda kõige karmimal moel ja heidaks ta samasse paika, kus on silmakirjatsejad. Seal ta nutaks ja kiristaks hambaid.+

25 Taeva kuningriik* sarnaneb kümne neitsiga, kes võtsid oma lambid+ ja läksid välja peigmehele vastu.+ 2 Viis neist olid rumalad ja viis arukad.+ 3 Rumalad võtsid küll kaasa lambid, kuid õli ei võtnud, 4 arukad aga võtsid peale lampide kaasa ka anumad õliga. 5 Kui peigmees viibis, kippus neile kõigile uni peale ja nad jäid magama. 6 Keset ööd aga kostis hüüd: „Peigmees tuleb! Minge välja talle vastu!” 7 Siis tõusid kõik neitsid üles ja seadsid oma lambid korda.+ 8 Rumalad ütlesid arukatele: „Andke osa oma õlist meile, sest meie lambid hakkavad kustuma.” 9 Arukad vastasid: „Sellest ei pruugi jätkuda nii meile kui ka teile. Minge parem õlimüüjate juurde ja ostke endale.” 10 Sel ajal kui nad läksid ostma, tuli peigmees. Neitsid, kes olid valmis, läksid koos temaga pulmapeole+ ja uks suleti. 11 Hiljem tulid ka ülejäänud neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!”+ 12 Tema vastas: „Ma kinnitan teile, et ma ei tunne teid.”

13 Seepärast püsige valvel,+ sest te ei tea seda päeva ega tundi.+

14 Kuningriik sarnaneb ka mehega, kes enne võõrale maale rändamist kutsus oma orjad ja usaldas oma vara nende hoolde.+ 15 Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe talendi hõbemünte,* igaühele tema võimete järgi, ja läks võõrale maale. 16 See, kes oli saanud viis talenti, läks kohe äri tegema ja teenis viis lisaks. 17 Ja see, kes oli saanud kaks talenti, teenis kaks lisaks. 18 Aga see ori, kes oli saanud vaid ühe talendi, läks ja kaevas maasse augu ning peitis oma isanda hõberahad ära.

19 Pika aja pärast tuli orjade isand tagasi ja hakkas nendega arveid klaariks tegema.+ 20 Siis astus tema ette see, kes oli saanud viis talenti, ning lisas veel viis, öeldes: „Isand, sa usaldasid mulle viis talenti, näe, ma teenisin viis talenti juurde.”+ 21 Isand ütles talle: „Tubli, sa hea ja ustav ori! Sa oled olnud ustav vähese eest hoolitsedes, ma panen su palju üle.+ Rõõmusta koos oma isandaga.”+ 22 Järgmisena astus tema ette see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle kaks talenti, näe, ma teenisin kaks talenti juurde.”+ 23 Isand ütles talle: „Tubli, sa hea ja ustav ori! Sa oled olnud ustav vähese eest hoolitsedes, ma panen su palju üle. Rõõmusta koos oma isandaga.”

24 Lõpuks astus tema ette see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma teadsin, et sa oled nõudlik mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa pole külvanud, ja kogud sealt, kus sa pole tuulanud.+ 25 Seepärast ma lõin kartma ning läksin ja peitsin su talendi maa sisse. Siin see on.” 26 Isand vastas talle: „Sa nurjatu ja laisk ori! Sa ju teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma pole külvanud, ja kogun sealt, kus ma pole tuulanud. 27 Sa oleksid pidanud andma mu hõberahad pankurite kätte, et ma oleksin tulles saanud oma raha kasudega tagasi.

28 Seepärast võtke temalt talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti.+ 29 Sest igaühele, kellel on, antakse juurde ja tal on siis külluslikult, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.+ 30 Heitke see kasutu ori välja pimedusse! Seal ta nutab ja kiristab hambaid.”

31 Kui Inimesepoeg+ tuleb oma auhiilguses koos kõigi inglitega,+ siis ta istub oma suursugusele troonile. 32 Kõik rahvad kogutakse tema ette ja ta eraldab inimesed üksteisest, nagu karjane eraldab lambad kitsedest. 33 Ta paneb lambad+ oma paremale käele, kitsed aga vasakule.+

34 Siis ütleb kuningas neile, kes on temast paremal: „Tulge, mu isa õnnistatud, teie tasuks on kuningriik, mis on teie jaoks valmis alates maailma rajamisest*. 35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua. Ma olin võõras ja te olite mu vastu külalislahked,+ 36 mul polnud midagi selga panna ja te riietasite mind.+ Ma jäin haigeks ja te hoolitsesite mu eest. Ma olin vangis ja te tulite mind vaatama.”+ 37 Siis vastavad need õiged talle: „Isand, millal me nägime sind näljasena ja andsime sulle süüa või janusena ja andsime sulle juua?+ 38 Millal me nägime sind võõrana ja olime su vastu külalislahked või riieteta ja riietasime sind? 39 Millal me nägime sind olevat haige või vangis ja tulime sind vaatama?” 40 Kuningas vastab neile: „Ma kinnitan teile: mida te olete teinud ühele mu kõige silmapaistmatumatest vendadest, seda olete teinud minule.”+

41 Siis ütleb ta neile, kes on temast vasakul: „Minge ära mu juurest,+ te neetud, igavesse tulle,+ mis on valmis Kuradile ja tema inglitele!+ 42 Sest mul oli nälg, aga te ei andnud mulle süüa, mul oli janu, aga te ei andnud mulle juua. 43 Ma olin võõras, aga te ei olnud mu vastu külalislahked, mul polnud midagi selga panna, aga te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis, aga te ei hoolitsenud mu eest.” 44 Siis vastavad ka nemad: „Isand, millal me nägime sind näljase või janusena, võõrana või riieteta, haige või vangistatuna ega aidanud sind?” 45 Ta vastab neile: „Ma kinnitan teile: mida te pole teinud ühele neist kõige silmapaistmatumatest, seda te pole teinud minule.”+ 46 Need lähevad igavesse surma*,+ aga õiged igavesse ellu.”+

26 Kui nüüd Jeesus oli neist asjust kõnelemise lõpetanud, ütles ta oma jüngritele: 2 „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha+ ning et Inimesepoeg antakse postil hukata.”+

3 Samal ajal kogunesid peapreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase+ siseõue 4 ja sepitsesid üheskoos salaplaani,+ kuidas Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa. 5 Ent nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et ei tekiks rahvarahutusi.”

6 Kui Jeesus oli Betaanias endise pidalitõbise Siimoni majas,+ 7 tuli tema juurde üks naine, kaasas alabasterpudel kalli healõhnalise õliga, ning valas seda Jeesuse pea peale, kui see laua ääres sõi*. 8 Seda nähes said jüngrid pahaseks ja ütlesid: „Milleks selline raiskamine? 9 Selle oleks võinud ju kallilt maha müüa ja raha vaestele anda.” 10 Teades, millest nad räägivad, ütles Jeesus neile: „Miks te kurvastate seda naist? Ta on teinud mulle heateo. 11 Vaeseid on ju alati teie juures,+ aga mina ei jää teie juurde alatiseks.+ 12 Kui see naine mu ihu peale healõhnalist õli valas, valmistas ta mind ette matmiseks.+ 13 Ma kinnitan teile, et kõikjal maailmas, kus head sõnumit kuulutatakse, räägitakse ka selle naise teost tema mälestuseks.”+

14 Siis läks Juudas Iskariot,+ üks neist kaheteistkümnest, peapreestrite juurde+ 15 ja küsis: „Mis te mulle annate, kui ma ta teile välja annan?”+ Nad lubasid anda talle 30 hõbetükki.+ 16 Sellest ajast peale otsis ta soodsat võimalust Jeesus ära anda.

17 Hapnemata leibade püha+ esimesel päeval* tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kus sa tahad, et me teeksime ettevalmistusi paasatoidu söömiseks?”+ 18 Ta vastas, et nad läheksid linna selle ja selle juurde ning ütleksid talle: „Õpetaja ütleb: „Mulle määratud aeg on lähedal. Ma pean paasapüha koos oma jüngritega sinu pool.”” 19 Jüngrid tegidki nii, nagu Jeesus neid oli juhendanud, ja seadsid paasapühaks kõik valmis.

20 Kui õhtu kätte jõudis,+ külitas ta laua ääres koos kaheteistkümne jüngriga.+ 21 Söömise ajal ütles ta: „Ma kinnitan teile: üks teie seast reedab mu.”+ 22 Seepeale muutusid nad väga kurvaks ja küsisid temalt üksteise järel: „See pole ju ometi mina, Isand?” 23 Tema vastas: „See, kes käe koos minuga kaussi pistab, reedab mu.+ 24 Inimesepoeg läheb küll ära, nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda+ sellele, kes Inimesepoja reedab!+ Sellele oleks parem, kui ta poleks sündinudki.”+ 25 Vastuseks kostis Juudas, kes kavatses ta ära anda: „Ega see ometi mina ole, rabi?” Ta vastas talle: „Sa tead vastust.”*

26 Kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, esitas tänupalve, murdis leiba+ ning andis jüngritele, öeldes: „Võtke, sööge. See sümboliseerib* minu keha.”+ 27 Siis võttis ta karika, esitas tänupalve, andis karika neile ja ütles: „Jooge kõik sellest,+ 28 sest see sümboliseerib minu lepinguverd,+ mis valatakse paljude eest+ pattude andeksandmiseks.+ 29 Ma ütlen teile, et nüüdsest ei joo ma enam midagi, mis on valmistatud viinapuu viljast, kuni päevani, mil ma joon värsket veini koos teiega oma isa kuningriigis*.”+ 30 Viimaks, kui nad olid kiituslaule laulnud, läksid nad Õlimäele.+

31 Siis Jeesus ütles neile: „Täna öösel saab see, mis minuga juhtub, teile kõigile komistuskiviks, sest on kirjutatud: „Ma löön karjast ja karja lambad jooksevad laiali.”+ 32 Aga pärast seda, kui mind on üles äratatud, lähen ma teie eel Galileasse.”+ 33 Peetrus ütles talle: „Kui ka kõik teised komistavad selle tõttu, mis sinuga juhtub, ei komista mina mitte iial!”+ 34 Jeesus ütles talle: „Ma kinnitan sulle: täna öösel, enne kui kukk kireb, salgad sa mu kolm korda ära.”+ 35 Peetrus kostis: „Isegi kui ma peaksin koos sinuga surema, ei salga ma sind mingil juhul!”+ Sedasama kinnitasid ka kõik teised jüngrid.

36 Siis jõudis Jeesus koos jüngritega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks,+ ja ütles neile: „Istuge siin, kuni ma lähen eemale ja palvetan.”+ 37 Ta võttis endaga kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega. Teda haaras kurvastus ja suur hingevalu.+ 38 Jeesus ütles neile: „Ma olen ääretult kurb, surmani kurb. Jääge siia ja püsige valvel koos minuga.”+ 39 Läinud veidi maad edasi, langes ta põlvili, kummardas maani ja palvetas:+ „Mu isa, kui võimalik, siis mingu see karikas*+ minust mööda. Ometi ärgu sündigu mitte minu, vaid sinu tahtmine.”+

40 Ta tuli jüngrite juurde tagasi, leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: „Kas te siis ei suutnud ühte tundigi koos minuga valvata?+ 41 Püsige valvel+ ja palvetage,+ et te kiusatusele järele ei annaks.+ Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk.”+ 42 Ta läks teist korda ära ja palvetas: „Mu isa, kui pole võimalik, et see karikas läheks mööda, ilma et ma sellest jooksin, siis sündigu sinu tahe.”+ 43 Kui ta tagasi tuli, leidis ta nad taas magamast, sest nende silmad olid unest rasked. 44 Jätnud nad sinna, läks ta jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti sedasama. 45 Siis läks ta jüngrite juurde tagasi ja ütles neile: „Kuidas te küll sellisel ajal magate ja puhkate! Lähedal on tund, kui Inimesepoeg reedetakse ja antakse patuste kätte. 46 Tõuske üles, lähme! Minu äraandja on lähedal.” 47 Kui ta alles rääkis, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ning koos temaga peapreestrite ja rahvavanemate saadetud jõuk mõõkade ja nuiadega.+

48 Tema äraandja oli leppinud nendega kokku märguande, öeldes: „Keda ma suudlen, see ta on, tema võtkegi kinni.” 49 Läinud otsejoones Jeesuse juurde, lausus ta: „Tere, rabi!” ja andis talle hellalt suud. 50 Jeesus aga ütles talle: „Kulla mees, miks sa siin oled?”+ Siis nad läksid Jeesuse juurde, haarasid temast kinni ja võtsid ta vahi alla. 51 Kuid üks neist, kes oli Jeesusega, tõmbas oma mõõga ja lõi ülempreestri orja, raiudes sel kõrva ära.+ 52 Jeesus ütles talle: „Pane mõõk tuppe tagasi,+ sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi ka hukkuvad.+ 53 Või arvad sa, et ma ei või oma isa paluda, et ta saadaks mulle kohe praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?+ 54 Kuidas läheks siis täide pühakirjas öeldu, et nii peab sündima?” 55 Siis ütles Jeesus rahvajõugule: „Kas ma olen röövel, et te olete tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Päevast päeva olen ma istunud templis ja õpetanud,+ aga te pole mind vahi alla võtnud.+ 56 Kuid see kõik on toimunud, et prohvetite kirjutatu täide läheks.”+ Siis jätsid kõik jüngrid ta maha ja põgenesid.+

57 Jeesuse vahistajad viisid ta ülempreester Kaifase+ juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.+ 58 Peetrus aga järgnes talle eemalt kuni ülempreestri siseõueni. Läinud sisse, istus ta seal koos majateenijatega, et näha, millega asi lõppeb.+

59 Peapreestrid ja kogu sanhedrin* otsisid Jeesuse vastu valetunnistust, et nad saaksid ta hukata,+ 60 kuid ei leidnud ühtki, ehkki palju valetunnistajaid astus ette.+ Pärastpoole astusid ette veel kaks 61 ja laususid: „See mees on öelnud: „Ma võin Jumala templi maha lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.””+ 62 Siis tõusis ülempreester püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei kosta selle peale midagi? Kas sa ei kuule, mida need mehed sinu vastu tunnistavad?”+ 63 Aga Jeesus vaikis.+ Seepärast ütles ülempreester talle: „Vannu nüüd meile elava Jumala nimel, et sa räägid tõtt, ja ütle, kas sa oled messias, Jumala poeg!”+ 64 Jeesus vastas talle: „Jah, olen.* Ma ütlen teile: siitpeale te näete Inimesepoega+ istumas vägeva* paremal käel+ ja tulemas taeva pilvede peal.”+ 65 Siis käristas ülempreester oma kuue lõhki ja ütles: „Ta on teotanud Jumalat! Mis tunnistajaid meil veel vaja on? Nüüd te ise kuulsite jumalateotust! 66 Mis te arvate?” Nad vastasid: „Ta on surma väärt!”+ 67 Siis nad sülitasid talle näkku+ ja peksid teda rusikatega.+ Mõned lõid talle vastu nägu,+ 68 öeldes: „Sina, messias, ütle meile kui prohvet, kes sind lõi.”

69 Aga Peetrus istus väljas siseõues. Tema juurde tuli üks teenijatüdruk ja ütles: „Ka sina olid koos selle galilealase Jeesusega!”+ 70 Ent Peetrus salgas seda kõigi ees: „Ma ei tea, millest sa räägid.” 71 Kui ta oli läinud välja väravahoone juurde, märkas teda üks teine teenijatüdruk ja ütles sealolijaile: „See mees oli koos naatsaretlase Jeesusega.”+ 72 Peetrus salgas jälle, kinnitades vandega: „Ma ei tunne seda inimest!” 73 Natukese aja pärast tulid sealolijad Peetruse juurde ja ütlesid talle: „Muidugi oled sa nende hulgast, juba su keelemurre* annab su ära.” 74 Seepeale Peetrus ütles: „Olgu ma neetud, kui ma valetan!” ja vandus: „Ma ei tunne seda inimest!” Otsekohe kires kukk. 75 Siis meenusid Peetrusele Jeesuse sõnad „Enne kui kukk kireb, salgad sa mu kolm korda ära”.+ Ta läks välja ja nuttis kibedasti.

27 Kui saabus hommik, langetasid kõik peapreestrid ja rahvavanemad üheskoos otsuse, et Jeesus tuleb hukata.+ 2 Nad sidusid ta kinni, viisid ära ja andsid maavalitseja Pilatuse kätte.+

3 Kui siis Jeesuse äraandja Juudas nägi, et Jeesus on süüdi mõistetud, tundis ta süümepiina ja tõi 30 hõbetükki peapreestritele ja vanematele tagasi+ 4 ning ütles: „Ma olen pattu teinud, andes ära süütu mehe*.” Nemad aga vastasid: „Mis see meisse puutub? See on sinu mure!” 5 Siis viskas Juudas hõbetükid templisse, lahkus sealt ja poos end üles.+ 6 Aga peapreestrid võtsid hõbetükid ja ütlesid: „Pole õige panna neid templi varakambrisse, sest see on vere hind.” 7 Olles koos nõu pidanud, ostsid nad selle raha eest pottsepa põllu muulaste matmispaigaks. 8 Seepärast nimetatakse seda põldu tänini Verepõlluks.+ 9 Nõnda täitus see, mida Jumal oli öelnud prohvet Jeremija* kaudu: „Nad võtsid 30 hõbetükki, hinna, mille vääriliseks mõned iisraellased olid ta hinnanud, 10 ja andsid need pottsepa põllu eest, nagu Jehoova oli mind käskinud.”+

11 Kui Jeesus seisis maavalitseja ees, küsis see temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?” Jeesus vastas: „Jah, olen.”*+ 12 Aga kui peapreestrid ja vanemad teda süüdistasid, ei kostnud ta midagi.+ 13 Siis Pilatus ütles talle: „Kas sa ei kuule, milles kõiges nad sind süüdistavad?” 14 Ent tema ei vastanud maavalitsejale sõnagi, nii et too imestas väga.

15 Maavalitsejal oli tavaks lasta pühade ajal vabaks üks vang, keda rahvas tahtis.+ 16 Sel ajal peeti kinni üht kurikuulsat vangi nimega Barabas. 17 Niisiis ütles Pilatus kokkutulnuile: „Kumma te tahate, et ma teile vabaks lasen, kas Barabase või Jeesuse, keda hüütakse Kristuseks?” 18 Sest Pilatus teadis, et nad on andnud ta tema kätte kadeduse pärast. 19 Kui ta kohtujärjel istus, saatis tema naine talle sõna: „Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega, sest ma kannatasin täna unes tema pärast palju.” 20 Kuid peapreestrid ja vanemad veensid rahvahulki, et nad küsiksid vabaks Barabase,+ aga Jeesuse laseksid hukata.+ 21 Maavalitseja küsis neilt: „Kumma neist kahest te tahate, et ma teile vabaks lasen?” Nad vastasid: „Barabase.” 22 Pilatus ütles seepeale: „Mis ma teen siis Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks?” Nad kõik ütlesid: „Löö ta postile!”+ 23 Ta küsis: „Miks? Mida halba ta on teinud?” Nemad aga karjusid seda enam: „Löö ta postile!”+

24 Nähes, et miski ei aita, vaid et lärm aina kasvab, võttis Pilatus vett, pesi rahva ees käsi ja lausus: „Ma olen puhas tema verest. Teie vastutate.” 25 Kogu rahvas vastas: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!”+ 26 Siis Pilatus vabastas Barabase, aga Jeesust lasi piitsutada+ ja andis ta postile lüüa.+

27 Maavalitseja sõdurid viisid Jeesuse maavalitseja residentsi ja kogusid tema juurde kokku terve väesalga.+ 28 Nad võtsid tal riided seljast ja panid talle ümber erepunase rüü.+ 29 Ja nad põimisid okaskrooni, asetasid selle talle pähe ning panid talle paremasse kätte rookepi. Siis nad põlvitasid tema ette, heitsid tema üle nalja ja ütlesid: „Ole tervitatud, juutide kuningas!” 30 Nad sülitasid tema peale+ ning võtsid rookepi ja tagusid teda sellega vastu pead. 31 Kui nad olid teda küllalt mõnitanud, võtsid nad tal rüü ümbert, panid talle selga tema enda riided ja viisid ta ära, et ta postile naelutada.+

32 Läinud välja, leidsid nad Küreenest pärit mehe Siimoni ja sundisid teda kandma Jeesuse piinaposti*.+ 33 Kui nad jõudsid paika, mille nimi on Kolgata ehk Pealuu paik,+ 34 andsid nad Jeesusele kibeda ainega* segatud veini,+ aga olles seda maitsnud, keeldus ta joomast. 35 Kui nad olid ta postile naelutanud, jagasid nad liisku heites omavahel tema riided+ 36 ning istusid siis maha ja jäid teda valvama. 37 Nad kinnitasid ta pea kohale tahvli tema süüga „See on Jeesus, juutide kuningas”.+

38 Siis pandi Jeesuse kõrvale postide külge kaks röövlit, üks temast paremale ja teine vasakule.+ 39 Möödaminejad pilkasid teda,+ vangutasid pead+ 40 ja ütlesid: „Sina, kes sa pidid templi lammutama ja kolme päevaga üles ehitama,+ päästa ennast! Kui sa oled Jumala poeg, siis tule piinapostilt alla!”+ 41 Ka peapreestrid koos kirjatundjate ja vanematega pilkasid teda:+ 42 „Teisi ta päästis, ennast ta ei suuda päästa. Ta on ju Iisraeli kuningas.+ Tulgu ta nüüd piinapostilt alla, siis me usume teda! 43 Ta on lootnud Jumala peale. Jumal päästku ta nüüd, kui ta on talle meelepärane,+ sest ta on öelnud: „Mina olen Jumala poeg.””+ 44 Isegi röövlid, kes tema kõrval postide küljes olid, solvasid teda.+

45 Kuuendal tunnil* laskus üle kogu maa pimedus, mis kestis üheksanda tunnini*.+ 46 Üheksanda tunni paiku hüüdis Jeesus valju häälega: „Elii, Elii, lemaa sabahtani?”, see tähendab: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mu maha jätnud?”+ 47 Seda kuuldes ütlesid mõned sealseisjaist: „Ta kutsub Eelijat.”+ 48 Otsekohe jooksis üks neist, võttis käsna, kastis hapu veini sisse, pistis rookepi otsa ja andis talle juua.+ 49 Aga ülejäänud ütlesid: „Jäta ta! Vaatame, kas Eelija tuleb teda päästma.” 50 Taas hüüdis Jeesus valju häälega ning suri*.+

51 Äkitselt kärises pühamu eesriie+ ülalt alla kaheks+ ning maa värises ja kaljud lõhenesid. 52 Hauad avanesid ja palju pühade surnukehi paiskus välja 53 (ja inimesed, kes pärast tema ülesäratamist haudade juurest tulid, läksid pühasse linna)* ning paljud nägid neid. 54 Aga kui sadakonnaülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärinat ja seda, mis juhtus, hakkasid nad väga kartma ning ütlesid: „See oli tõesti Jumala poeg.”+

55 Eemalt jälgis toimuvat palju naisi, kes olid Galileast Jeesusega kaasa tulnud, et talle abiks olla.+ 56 Nende seas olid Maarja Magdaleena*, samuti Jaakobuse ja Joosese ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.+

57 Hilisel pärastlõunal tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kellest oli samuti saanud Jeesuse jünger,+ 58 ning läks Pilatuse juurde ja palus endale Jeesuse surnukeha.+ Pilatus käskiski selle talle anda.+ 59 Joosep võttis surnukeha, mähkis selle puhta peenlinase riide sisse+ 60 ja asetas oma uude hauda,+ mille ta oli kaljusse raiunud. Kui ta oli hauasuu ette suure kivi veeretanud, läks ta ära. 61 Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja jäid haua ette istuma.+

62 Järgmisel päeval, ettevalmistuspäevale*+ järgneval päeval, kogunesid peapreestrid ja variserid Pilatuse ette 63 ning ütlesid: „Isand, meile meenub, et kui see petis veel elus oli, ütles ta: „Kolme päeva pärast äratatakse mind üles.”+ 64 Käsi seepärast hauda valvata kuni kolmanda päevani, et tema jüngrid ei saaks tulla ja teda ära varastada+ ning siis öelda rahvale: „Ta on surnuist üles äratatud”, sest nii oleks see viimane pettus hullem kui esimene.” 65 Pilatus kostis: „Siin on teile valvesalk. Minge ja valvake nii hästi, kui oskate.” 66 Nad läksid, pitseerisid kivi ja panid valve välja.

28 Kui hingamispäev oli möödas ja nädala esimesel päeval* hakkas valgeks minema, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama.+

2 Oli toimunud suur maavärin, sest Jehoova ingel oli taevast laskunud ja kivi ära veeretanud, nüüd ta istus selle peal.+ 3 Tema välimus meenutas välku ja tema riided olid valged nagu lumi.+ 4 Valvurid värisesid hirmust tema ees ja olid kangestunud otsekui surnud.

5 Ingel ütles naistele: „Ärge kartke, sest ma tean, et te otsite Jeesust, kes postil hukati.+ 6 Teda pole siin, sest ta on üles äratatud, nagu ta ütles.+ Tulge, vaadake seda kohta, kus ta lebas. 7 Siis minge kiiresti ja öelge tema jüngritele, et ta on surnuist üles äratatud. Ta läheb teie eel Galileasse,+ seal te näete teda. Ma olen seda teile öelnud.”+

8 Nad lahkusidki kiiresti haua juurest ning jooksid kartuse ja suure rõõmuga seda tema jüngritele teatama.+ 9 Ja ennäe, neile tuli vastu Jeesus ja ütles: „Tere!” Nad läksid ta juurde, kummardasid ta ette ja haarasid tal jalgadest kinni. 10 Jeesus ütles neile: „Ärge kartke! Minge teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, seal nad näevad mind.”

11 Sel ajal kui naised teel olid, läksid mõned valvureist+ linna ja teatasid peapreestritele kõigest juhtunust. 12 Kui need olid vanematega kokku saanud ja nõu pidanud, andsid nad sõduritele rohkelt hõbetükke 13 ja ütlesid: „Öelge nii: „Tema jüngrid tulid öösel ja varastasid ta ära, kui me magasime.”+ 14 Kui see jutt peaks maavalitseja kõrvu jõudma, küll me siis talle asja selgitame, nii et olge mureta.” 15 Sõdurid võtsid hõbetükid ja tegid, nagu neid oli õpetatud. Ja see jutt on juutide seas levinud tänini.

16 Aga üksteist jüngrit läksid Galileasse+ sellele mäele, kus Jeesus pidi nendega kokku saama.+ 17 Kui nad teda nägid, kummardasid nad tema ees, aga mõned kahtlesid. 18 Jeesus tuli nende juurde ja ütles neile: „Kogu võim taevas ja maa peal on antud minule.+ 19 Seepärast minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.+ Ristige neid*+ Isa, Poja ja püha vaimu nimesse* 20 ning õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.+ Ma olen iga päev teie juures kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni.”+