JOHANNESE EVANGEELIUM

1 Alguses oli Sõna*+ ja Sõna oli Jumala juures+ ja Sõna oli jumal*.+ 2 Tema oli alguses Jumala juures. 3 Kõik on tulnud olemasollu tema kaudu+ ja ilma temata ei ole tulnud olemasollu mitte midagi.

4 Tema kaudu on tulnud olemasollu elu ja tema elu oli inimestele valguseks.+ 5 Valgus särab pimeduses+ ja pimedus ei saa sellest võitu.

6 Tuli üks mees, kes oli Jumala saadetud; tema nimi oli Johannes.+ 7 Ta tuli kui tunnistaja: ta tuli andma tunnistust valguse kohta,+ et kõiksugused inimesed tema tunnistuse kaudu uskuma hakkaksid. 8 Tema ise ei olnud valgus,+ vaid ta pidi valguse kohta tunnistust andma.

9 Tõeline valgus, mis valgustab kõiksuguseid inimesi, oli tulemas maailma.+ 10 Ta oli maailmas+ ja maailm oli tulnud olemasollu tema kaudu,+ kuid maailm ei tundnud teda ära. 11 Ta tuli oma koju, aga tema oma rahvas ei võtnud teda vastu. 12 Ent kõigile, kes ta vastu võtsid, andis ta õiguse saada Jumala lasteks,+ sest nad uskusid tema nimesse.+ 13 Nad ei sündinud mitte lihast ja verest ega inimisa tahtest, vaid Jumalast.+

14 Sõna sai inimeseks+ ja elas meie keskel ning me nägime tema auhiilgust, Isa ainusündinud poja*+ auhiilgust. Ta oli täis Jumala armu* ja tõde. 15 (Johannes andis tema kohta tunnistust, ta hüüdis: „Tema on see, kelle kohta ma ütlesin: „Kes tuleb pärast mind, on minust suurem, sest ta oli olemas enne mind.””)+ 16 Me kõik oleme saanud rohkelt osa tema külluslikust armust. 17 Anti ju seadus Moosese kaudu,+ arm+ ja tõde tulid aga Jeesus Kristuse* kaudu.+ 18 Ükski inimene ei ole Jumalat kunagi näinud.+ Ainusündinud poeg, kes on Jumala sarnane*+ ja on Isa kõrval*,+ on rääkinud, milline ta on.+

19 Niisugune on Johannese tunnistus, mille ta andis, kui juudid saatsid Jeruusalemmast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?”+ 20 Ta tunnistas salgamata: „Mina ei ole messias.” 21 Nad küsisid temalt: „Kes sa siis oled? Oled sa Eelija?”+ Tema ütles: „Ei ole.” — „Kas sa oled see kauaoodatud prohvet?”+ Tema vastas: „Ei.” 22 Nad ütlesid talle: „Kes sa oled? Räägi, et võiksime anda vastuse neile, kes meid saatsid. Mida sa enda kohta ütled?” 23 Ta kostis: „Mina olen see, kes hüüab kõrbes: „Tehke sirgeks Jehoova* tee!”,+ nagu on öelnud prohvet Jesaja.”+ 24 Need saadetud olid variseride hulgast. 25 Nad küsitlesid teda ja ütlesid talle: „Miks sa siis ristid, kui sa pole ei messias, Eelija ega see prohvet?” 26 Johannes vastas neile: „Mina ristin veega. Teie keskel seisab aga keegi, keda te ei tunne, 27 kes tuleb minu järel. Mina pole väärt tema sandaalirihmagi lahti päästma.”+ 28 See toimus Betaanias teisel pool Jordanit*, kus Johannes ristis.+

29 Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda poole tulemas ja ütles: „Ennäe, Jumala Tall,+ kes võtab ära maailma patu!+ 30 Tema on see, kelle kohta ma ütlesin: „Pärast mind tuleb mees, kes on minust suurem, sest ta oli olemas enne mind.”+ 31 Minagi ei tundnud teda, aga ma olen tulnud veega ristima selleks, et Iisrael temast teada saaks.”+ 32 Johannes tunnistas veel: „Ma nägin, kuidas vaim tuvina taevast alla laskus ja jäi tema peale.+ 33 Ka mina ei tundnud teda, aga see, kes saatis mind veega ristima, ütles mulle: „Kelle peale sa näed vaimu laskuvat ja jäävat,+ ongi see, kes ristib püha vaimuga.”+ 34 Ma nägin seda ja tunnistan, et tema on Jumala poeg.”+

35 Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos oma kahe jüngriga. 36 Ta nägi Jeesust möödumas ja ütles: „Vaadake, Jumala Tall!”+ 37 Kui need kaks jüngrit seda kuulsid, järgnesid nad Jeesusele. 38 Jeesus pöördus ümber, ja nähes neid endale järgnemas, küsis ta: „Mida te soovite?” Nemad ütlesid talle: „Rabi [mis tähendab tõlkes õpetajat], kus sa peatud?” 39 Ta ütles neile: „Tulge, siis näete.” Nad läksidki ja nägid, kus ta peatub, ning jäid sel päeval tema juurde. See toimus kümnenda tunni paiku*. 40 Andreas,+ Siimon Peetruse vend, oli üks neist kahest, kes olid kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusele järgnenud. 41 Ta leidis kõigepealt oma venna Siimoni ja ütles talle: „Me oleme leidnud messia!”+ („Messias” tähendab tõlkes võitut.) 42 Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus vaatas sellele otsa ja ütles: „Sina oled Siimon,+ Johannese poeg. Sinu nimi olgu Keefas.” (Keefas* tähendab tõlkes kaljut.)+

43 Järgmisel päeval tahtis Jeesus minna Galileasse. Ta kohtas Filippust+ ja ütles talle: „Järgne mulle!” 44 Filippus oli Betsaidast, samast linnast, kust olid Andreas ja Peetrus. 45 Filippus leidis Naatanaeli+ ja ütles talle: „Me oleme leidnud selle, kellest Mooses on kirjutanud oma seaduses ja prohvetid oma raamatutes: Jeesuse, Joosepi+ poja, Naatsaretist.” 46 Naatanael aga küsis temalt: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” Filippus vastas: „Eks tule ja vaata.” 47 Nähes Naatanaeli enda poole tulemas, ütles Jeesus tema kohta: „See on tõeline iisraellane, kelles pole valelikkust.”+ 48 Naatanael küsis temalt: „Kust sa mind tunned?” Jeesus vastas: „Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind kutsus.” 49 Naatanael kostis: „Rabi, sina oled Jumala poeg, sina oled Iisraeli kuningas.”+ 50 Jeesus sõnas: „Kas sa usud sellepärast, et ma ütlesin, et nägin sind viigipuu all? Sa saad näha veel suuremaid asju kui need.” 51 Ta lisas: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: te saate näha taevast avatuna ja Jumala ingleid tõusmas ja laskumas Inimesepoja juurde.”+

2 Kolmandal päeval toimus Galilea Kaanas pulmapidu. Jeesuse ema oli seal 2 ning ka Jeesus ja tema jüngrid olid pulma kutsutud.

3 Kui vein otsa lõppes, ütles Jeesusele ta ema: „Neil ei ole veini.” 4 Jeesus aga vastas: „Mis see minusse ja sinusse puutub? Minu tund ei ole veel tulnud.” 5 Ta ema ütles teenritele: „Mida tahes ta teile ütleb, seda tehke.” 6 Seal seisis juutide puhastusrituaalide pärast kuus kivist veeanumat,+ millest igaüks mahutas kaks-kolm mõõtu*. 7 Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” Ja nad täitsid need ääretasa. 8 Siis ta ütles: „Ammutage nüüd neist ja viige pulmavanemale!” Ja nad tegid nii. 9 Kui pulmavanem maitses vett, mis oli veiniks muudetud, teadmata veini päritolu (vett ammutanud teenrid aga teadsid seda), kutsus ta peigmehe 10 ja ütles talle: „Kõik teised pakuvad kõigepealt head veini, ja kui inimesed on joobnud, siis kehvemat. Sina aga tood alles praegu hea veini välja.” 11 See Jeesuse tegu Galilea Kaanas oli tema esimene tunnustäht. Ta tegi oma väe avalikuks,+ ja tema jüngrid uskusid temasse.

12 Pärast seda läks ta koos oma ema, vendade+ ja jüngritega alla Kapernauma,+ aga nad ei jäänud sinna kauaks.

13 Juutide paasapüha+ oli lähedal ning Jeesus läks üles Jeruusalemma. 14 Seal nägi ta templis veiste, lammaste ja tuvide+ müüjaid, samuti rahavahetajaid oma pinkidel. 15 Ta tegi nööridest piitsa ning ajas nad kõik koos lammaste ja veistega templist välja, paiskas laiali rahavahetajate mündid ja lükkas ümber nende lauad.+ 16 Ta ütles tuvimüüjatele: „Viige need siit ära! Ärge tehke mu isa koda kaubakojaks*!”+ 17 Ja tema jüngritele meenus, et on kirjutatud: „Innukus su koja pärast põleb mu sees.”+

18 Siis ütlesid juudid talle: „Näita meile mingit tunnustähte+ selle tõenduseks, et sul on õigus niimoodi teha!” 19 Jeesus vastas: „Lõhkuge see tempel maha ja ma ehitan selle kolme päevaga üles.”+ 20 Seepeale juudid ütlesid: „Seda templit ehitati 46 aastat ja sina ehitad selle üles kolme päevaga?” 21 Tema aga mõtles templi all oma keha.+ 22 Kui Jeesus oli surnuist üles äratatud, meenus tema jüngritele, et ta oli sellest korduvalt kõnelnud,+ ja nad uskusid pühakirja ja seda, mida Jeesus oli rääkinud.

23 Kui Jeesus paasapüha ajal Jeruusalemmas oli, hakkasid paljud tema tunnustähti nähes tema nimesse uskuma. 24 Jeesus aga ei usaldanud neid täielikult, sest ta tundis inimesi. 25 Ta ei vajanud ühegi inimese kohta kellegi tunnistust, sest ta nägi iga inimese südamesse.+

3 Variseride seas oli mees nimega Nikodeemos,+ üks juutide ülemaid. 2 Nikodeemos tuli öösel Jeesuse juurde+ ja ütles talle: „Rabi,+ me teame, et sa oled tulnud Jumala juurest meile õpetajaks, sest keegi ei suuda teha selliseid tunnustähti+ nagu sina, kui temaga pole Jumalat.”+ 3 Jeesus vastas: „Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: kes ei sünni uuesti*,+ ei saa näha Jumala kuningriiki*.”+ 4 Nikodeemos küsis: „Mismoodi saab inimene sündida, kui ta on vana? Ta ei saa ju teist korda oma ema üsasse minna ja sündida?” 5 Jeesus vastas: „Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: ükski, kes ei sünni veest+ ja vaimust,+ ei saa Jumala kuningriiki. 6 Inimesest sünnib inimene ja vaimust sünnib vaim. 7 Ära imesta, et ma sulle ütlesin: „Te peate uuesti sündima.” 8 Tuul* puhub, kuhu tahab, ja sa kuuled selle häält, aga ei tea, kust see tuleb ja kuhu läheb. Nii on ka igaühega, kes on sündinud vaimust.”+

9 Nikodeemos küsis: „Kuidas on see kõik võimalik?” 10 Jeesus vastas: „Sa oled Iisraeli õpetaja ja ei tea seda? 11 Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: meie räägime, mida teame, ja anname tunnistust selle kohta, mida oleme näinud, aga teie ei võta meie tunnistust vastu. 12 Kui te ei usu seda, mida ma olen teile rääkinud maistest asjadest, kuidas te siis usuksite, kui ma räägiksin teile taevastest asjadest? 13 Pole ju ükski inimene läinud üles taevasse.+ Inimesepoeg aga on taevast alla tulnud.+ 14 Nii nagu Mooses tõstis kõrbes mao teiba otsa,+ samamoodi peab üles tõstetama* ka Inimesepoeg,+ 15 et igaüks, kes temasse usub, võiks saada igavese elu.+

16 Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja,+ et ükski, kes temasse usub,* ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.+ 17 Jumal ju ei läkitanud oma poega mitte selleks, et ta maailma hukka mõistaks, vaid selleks, et maailm tema kaudu pääseks.+ 18 Kes temasse usub, seda ei mõisteta hukka.+ Kes temasse ei usu, see on juba hukka mõistetud, sest ta pole uskunud Jumala ainusündinud poja nimesse.+ 19 Hukkamõistmise põhjuseks on see, et valgus on tulnud maailma,+ kuid inimesed armastavad hoopis pimedust, mitte valgust, sest nende teod on kurjad. 20 Kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei laidetaks*. 21 Aga kes teeb seda, mis on õige, tuleb valguse juurde,+ et tema teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud kooskõlas Jumala tahtega.”

22 Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaa maapiirkonda. Ta oli seal koos nendega mõnda aega ning ristis inimesi.+ 23 Samal ajal ristis Johannes rahvast Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli suur veekogu.+ Inimesi muudkui tuli ning neid ristiti,+ 24 sest Johannest ei olnud veel vangi heidetud.+

25 Johannese jüngrid vaidlesid ühe juudiga puhastustalituse üle. 26 Nad tulid Johannese juurde ja ütlesid talle: „Rabi, see mees, kes oli koos sinuga teisel pool Jordanit ja kellest sa rääkisid,+ ristib inimesi ja kõik lähevad tema juurde.” 27 Johannes vastas: „Inimesel pole midagi, kui talle taevast midagi ei anta. 28 Te ise olete selle tunnistajad, et ma ütlesin: „Mina ei ole messias,+ vaid mind on saadetud tema eel.”+ 29 Peigmees on see, kellel on pruut.+ Peigmehe sõber aga seisab kõrval ja on väga rõõmus, kuuldes peigmehe häält. Nõnda on minugi rõõm saanud täielikuks. 30 Tema peab kasvama, mina aga kahanema.”

31 Kes tuleb ülalt,+ on üle kõigi teiste. Kes pärineb maa pealt, on maine ja räägib maistest asjadest. Kes tuleb taevast, on üle kõigi teiste.+ 32 Ta tunnistab seda, mida ta on näinud ja kuulnud,+ aga keegi ei usu tema tunnistust.+ 33 Kes usub tema tunnistust, on kinnitanud*, et Jumal räägib tõtt.+ 34 See, keda Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu,+ sest Jumal ei anna vaimu kasinalt*. 35 Isa armastab Poega+ ja on andnud kõik tema kätte.+ 36 Kes Pojasse usub, saab igavese elu,+ aga kes Pojale ei kuuletu, ei saa elu,+ vaid Jumala viha jääb tema peale.+

4 Kui Isand sai teada, et variserideni on jõudnud kuuldus, et tema teeb jüngriteks ja ristib+ rohkem inimesi kui Johannes — 2 ehkki Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid —, 3 lahkus ta Juudamaalt ja läks taas Galileasse. 4 Ta pidi aga minema läbi Samaaria. 5 Nii jõudis ta Samaaria linnani nimega Sühhar, mis asus põllu lähedal, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile.+ 6 Seal oli Jaakobi kaev*.+ Teekonnast väsinuna istus Jeesus kaevu äärde. Oli umbes kuues tund*.

7 Üks Samaaria naine tuli sinna vett ammutama. Jeesus ütles talle: „Anna mulle juua.” 8 (Tema jüngrid olid läinud linna toitu ostma.) 9 Selle peale lausus Samaaria naine: „Kuidas sina, kes sa oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?” (Juudid ei tee ju samaarlastega mingit tegemist.)+ 10 Jeesus vastas: „Kui sa vaid teaksid, mis kingituse Jumal teeb+ ja kes on see, kes sulle ütleb: „Anna mulle juua”, siis sa paluksid teda ja ta annaks sulle eluvett.”+ 11 Naine ütles talle: „Isand, sul pole ju ämbritki vee ammutamiseks ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle eluvee? 12 Või oled sa suurem kui meie esiisa Jaakob? Tema andis meile selle kaevu ja jõi sellest ise, samuti jõid sellest ta pojad ja kariloomad.” 13 Jeesus vastas: „Igaüks, kes joob seda vett, tunneb varsti jälle janu. 14 Aga kes joob vett, mida mina annan, ei tunne enam iialgi janu,+ vaid minu antud vesi saab tema sees allikaks, millest välja pulbitsev vesi annab igavese elu.”+ 15 Naine ütles: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei tunneks enam janu ega peaks käima siit vett ammutamas.”

16 Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ja tule siia.” 17 Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sa ütlesid õigesti: „Mul ei ole meest”, 18 sest viis meest on sul olnud ja see, kes sul praegu on, ei ole sinu mees. Sa räägid tõtt.” 19 Naine ütles talle: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet.+ 20 Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jeruusalemmas on paik, kus peab teda kummardama.”+ 21 Jeesus sõnas: „Usu mind, naine, tuleb aeg, kui te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas. 22 Teie kummardate, olles teadmatuses,+ meie kummardame, olles valgustatud, sest pääste tuleb juutide kaudu.+ 23 Ometi tuleb aeg, ja see ongi juba käes, kui õiged jumalateenijad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes soovivad teda nõnda kummardada.+ 24 Jumal on vaim,+ ja tema teenijad peavad kummardama teda vaimus ja tões.”+ 25 Naine ütles talle: „Ma tean, et tuleb messias, see, keda nimetatakse kristuseks*. Kui tema tuleb, toob ta meile kõiges selguse.” 26 Jeesus kostis: „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.”+

27 Just siis jõudsid tema jüngrid tagasi. Nad imestasid, et ta naisega kõneleb, kuid ükski neist ei küsinud temalt: „Mis sa temast tahad?” või „Miks sa temaga räägid?” 28 Naine aga jättis oma veeanuma sinna, läks linna ja ütles inimestele: 29 „Tulge ja vaadake meest, kes rääkis mulle kõigest, mis ma olen teinud! Kas ehk tema ongi messias?” 30 Nad läksidki linnast välja Jeesuse juurde.

31 Vahepeal käisid jüngrid Jeesusele peale: „Rabi,+ söö!” 32 Aga tema ütles neile: „Mul on süüa toitu, millest teie ei tea.” 33 Seepeale hakkasid jüngrid omavahel arutama: „Kas keegi on talle süüa toonud?” 34 Jeesus ütles neile: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahet, kes on mu läkitanud,+ ja viin lõpule tema töö.+ 35 Te ütlete, et neli kuud veel ja siis tuleb lõikus. Kuid mina ütlen teile: vaadake põlde, need on valmis* lõikuseks.+ 36 Lõikaja saab juba palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui ka lõikaja võiksid üheskoos rõõmustada.+ 37 Peab tõesti paika ütlus „Üks külvab ja teine lõikab”. 38 Ma olen läkitanud teid lõikama seda, mille kallal te pole vaeva näinud. Teised on vaeva näinud ja teie olete tulnud nende tööviljast osa saama.”

39 Paljud selle linna samaarlased hakkasid tolle naise sõnade tõttu Jeesusesse uskuma, sest naine tunnistas: „Tema rääkis mulle kõigest, mis ma olen teinud.”+ 40 Kui siis samaarlased Jeesuse juurde tulid, palusid nad tal nende juurde jääda, ja ta jäigi sinna kaheks päevaks. 41 Kuulnud Jeesust ennast, hakkasid veel paljud teisedki temasse uskuma 42 ja nad ütlesid naisele: „Me ei usu enam mitte ainult sinu jutu põhjal, vaid me oleme ise seda meest kuulnud ja teame, et tema on tõepoolest maailma päästja.”+

43 Kahe päeva pärast läks Jeesus sealt Galileasse. 44 Jeesus oli öelnud, et prohvetit ei austata tema kodumaal.+ 45 Kui ta Galileasse jõudis, võtsid galilealased ta hästi vastu, sest nad olid näinud kõike, mida ta pühade ajal Jeruusalemmas tegi,+ sest nemadki olid pühade ajal seal olnud.+

46 Siis läks Jeesus jälle Galilea Kaanasse, kus ta oli vee veiniks muutnud.+ Ühel kuninga ametnikul oli poeg Kapernaumas haige. 47 Kui see mees kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus tal tulla ja teha ta poeg terveks, sest too oli suremas. 48 Jeesus ütles talle: „Te usute vaid siis, kui näete tunnustähti ja imesid.”+ 49 Kuninga ametnik ütles talle: „Isand, tule, enne kui mu laps sureb.” 50 Jeesus vastas: „Asu teele, su poeg elab.”+ Mees uskus Jeesuse sõnu ja lahkus. 51 Kui ta alles teel oli, tulid tema orjad talle vastu teatega, et ta poeg elab*. 52 Siis uuris ta neilt, mitmendal tunnil oli poisil paremaks läinud. Talle vastati: „Tal läks palavik ära eile seitsmendal tunnil*.” 53 Siis isa sai aru, et see oli juhtunud selsamal tunnil, kui Jeesus oli talle öelnud: „Su poeg elab.”+ Nii sai tema ja kogu ta pere usklikuks. 54 See oli teine tunnustäht,+ mille Jeesus tegi, kui ta oli tulnud Juudamaalt Galileasse.

5 Pärast seda oli juutide püha+ ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. 2 Jeruusalemmas Lambavärava+ juures on tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsataks ja mida ümbritseb viis sammaskäiku. 3 Neis lebas suur hulk haigeid, pimedaid, jalust vigaseid ja kuivetunud* jäsemetega inimesi. 4 ---* 5 Nende seas oli mees, kes oli olnud haige 38 aastat. 6 Nähes seda meest lamamas ja teades, et ta on juba kaua haige olnud, küsis Jeesus temalt: „Kas sa tahad terveks saada?”+ 7 Haige vastas: „Isand, mul ei ole kedagi, kes aitaks mind tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Kuni mina sinna lähen, astub keegi teine enne mind vette.” 8 Jeesus ütles talle: „Tõuse üles, võta oma matt* ja kõnni!”+ 9 Sedamaid sai mees terveks, võttis oma mati ja kõndis omal jalal.

See päev oli hingamispäev. 10 Seepärast ütlesid juudid tervendatule: „Täna on hingamispäev ja sa ei tohi matti kanda!”+ 11 Mees aga vastas: „See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: „Võta oma matt ja kõnni.”” 12 Nad küsisid temalt: „Kes sulle ütles: „Võta oma matt ja kõnni”?” 13 Tervendatu aga ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli kadunud rahva sekka.

14 Hiljem kohtas Jeesus teda templis ja ütles talle: „Sa said terveks. Ära tee enam pattu, et sind midagi halvemat ei tabaks.” 15 Mees läks ära ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi. 16 Siis hakkasid juudid Jeesust taga kiusama, sest ta tegi selliseid tegusid hingamispäeval. 17 Tema aga ütles neile: „Minu isa teeb tööd seniajani ja minagi töötan lakkamatult.”+ 18 Seepeale hakkasid juudid veel enam otsima võimalust teda tappa, sest nende arvates polnud ta mitte ainult rikkunud hingamispäeva, vaid ka teinud end Jumalaga võrdseks,+ kuna ta oli nimetanud Jumalat oma isaks.+

19 Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: Poeg ei saa teha midagi omapead, vaid ta teeb ainult seda, mida ta näeb Isa tegevat.+ Mida Isa teeb, seda teeb ka Poeg samamoodi. 20 Isa on Pojasse kiindunud+ ja näitab talle kõike, mida ta teeb, ja ta laseb tal näha veelgi suuremaid tegusid kui need, et te hämmastuksite.+ 21 Nii nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb nad elavaks,+ nii teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.+ 22 Isa ei mõista kohut mitte kellegi üle, vaid on usaldanud kogu kohtumõistmise Poja hoolde,+ 23 et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, ei austa ka Isa, kes on ta läkitanud.+ 24 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes kuuleb minu sõnu ja usub teda, kes on mu läkitanud, see saab igavese elu.+ Teda ei mõisteta hukka, vaid ta on läinud surmast ellu.+

25 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: tuleb aeg, ja see ongi juba käes, kui surnud kuulevad Jumala poja häält, ja need, kes teda kuulda võtavad, saavad elavaks. 26 Nõnda nagu Isal on vägi anda elu,+ nii on ta ka Pojale andnud väe anda elu.+ 27 Isa on andnud talle ka võimu kohut mõista,+ sest tema on Inimesepoeg.+ 28 Ärge imestage selle üle. Tuleb aeg, kui kõik, kes on haudades*, kuulevad tema häält+ 29 ja tulevad välja: kes tegid head, tõusevad üles, et saada igavene elu; kes tegid halba, tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut*.+ 30 Mina ei saa omapead midagi teha. Ma mõistan kohut selle järgi, mida Isa mulle ütleb. Minu kohtumõistmine on õiglane,+ sest ma ei taha teha oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes on mu läkitanud.+

31 Kui mina üksinda enda kohta tunnistust annaksin, siis mu tunnistust ei saaks tõena võtta.+ 32 On aga veel keegi, kes minu kohta tunnistust annab, ja ma tean, et see, mida ta minu kohta tunnistab, on tõsi.+ 33 Te saatsite inimesi Johannese juurde ja tema andis tunnistust tõe kohta.+ 34 Mina aga ei vaja inimese tunnistust, vaid ma räägin seda selleks, et te võiksite pääseda. 35 See mees oli lamp, mis põles ja andis valgust, ning vaid lühikest aega oli teil tahtmist tema valguse paistel rõõmsad olla.+ 36 Aga minul on kaalukam tunnistus kui Johannese oma, sest teod, mis Isa mulle on teha andnud, needsamad teod tunnistavad minust, et Isa on mind läkitanud.+ 37 Ja Isa, kes mind läkitas, on ise minu kohta tunnistust andnud.+ Teie ei ole kunagi kuulnud tema häält ega näinud, milline ta välja näeb.+ 38 Tema sõna ei püsi teis, sest te ei usu seda, kelle ta on läkitanud.

39 Te uurite pühakirja,+ sest arvate, et saate selle kaudu igavese elu, ja just pühakiri annab minu kohta tunnistust.+ 40 Ometi ei taha te tulla minu juurde,+ et saada elu. 41 Mina ei otsi austust inimestelt, 42 kuid ma tean, et teis ei ole armastust Jumala vastu. 43 Ma olen tulnud oma isa nimel, aga teie ei võta mind vastu. Kui keegi teine tuleks iseenda nimel, siis tema te võtaksite vastu. 44 Kuidas te võiksitegi uskuda, kui te otsite austust inimestelt, aga ei otsi seda austust, mis tuleb ainsalt Jumalalt?+ 45 Ärge arvake, et mina teid Isa ees süüdistan. Teid süüdistab hoopis Mooses,+ kelle peale te loodate. 46 Kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.+ 47 Aga kui te ei usu tema kirjutatut, kuidas te siis võiksite uskuda minu sõnu?”

6 Pärast seda läks Jeesus Galilea ehk Tiberiase mere teisele kaldale.+ 2 Talle järgnes hulk rahvast,+ kes oli näinud, milliseid imetähti ta haigeid tervendades teeb.+ 3 Seepärast läks Jeesus mäele ja istus koos jüngritega sinna maha. 4 Juutide paasapüha+ oli lähedal. 5 Kui Jeesus nägi, et tema juurde tuleb suur hulk rahvast, küsis ta Filippuselt: „Kust me ostame leiba, et rahvas süüa saaks?”+ 6 Ent seda ta küsis tema proovilepanemiseks, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha. 7 Filippus vastas talle: „Isegi 200 denaari* eest ostetud leibadest ei jätkuks, et igaüks natukenegi saaks.” 8 Üks tema jüngritest, Siimon Peetruse vend Andreas, ütles talle: 9 „Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks väikest kala. Kuid mis saab sellest nii paljudele?”+

10 Jeesus ütles: „Las inimesed istuvad maha!” Selles paigas kasvas lopsakas rohi ja inimesed istusidki maha, umbes 5000 meest.+ 11 Siis võttis Jeesus leivad, tänas Jumalat ning jagas need maas istujatele laiali. Sama tegi ta kaladega, ja inimesed said neid niipalju, kui tahtsid. 12 Kui nad olid söönuks saanud, ütles Jeesus oma jüngritele: „Korjake ülejäänud palukesed kokku, et midagi raisku ei läheks!” 13 Nad tegidki seda ning said kaksteist korvitäit palukesi, mis olid sööjatel viiest odraleivast järele jäänud.

14 Kui inimesed nägid seda tunnustähte, ütlesid nad: „See on tõesti see prohvet, kes pidi maailma tulema.”+ 15 Jeesus aga, teades, et nad kavatsevad tulla ja ta kinni võtta, et tõsta ta kuningaks, läks jälle mäele,+ ihuüksi.+

16 Õhtu saabudes läksid Jeesuse jüngrid alla mere äärde,+ 17 astusid paati ja hakkasid sõitma üle mere Kapernauma poole. Oli juba pime, aga Jeesus polnud ikka veel nende juurde tulnud.+ 18 Puhus tugev tuul ja merel kiskus tormiks.+ 19 Kui nad olid sõudnud viis-kuus kilomeetrit*, nägid nad Jeesust mere peal kõndimas ja paadile lähenemas ning lõid kartma. 20 Jeesus aga ütles neile: „See olen mina, ärge kartke!”+ 21 Siis võtsid nad ta paati ja jõudsid varsti sihtkohta.+

22 Järgmisel päeval sai mere teisele kaldale jäänud rahvahulk teada, et Jeesus polnud läinud koos jüngritega ainsasse paati, mis seal oli olnud, vaid jüngrid olid lahkunud üksi. 23 Aga Tiberiasest tuli paate sinna kanti, kus nad olid söönud leiba, mille eest Isand oli Jumalat tänanud. 24 Kui inimesed nägid, et Jeesust ja ta jüngreid pole, läksid nad paatidesse ja sõitsid Kapernauma Jeesust otsima.

25 Leidnud Jeesuse mere teiselt kaldalt, küsisid nad temalt: „Rabi,+ millal sa siia tulid?” 26 Jeesus vastas neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: te ei otsi mind mitte sellepärast, et nägite tunnustähti, vaid sellepärast, et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.+ 27 Ärge nähke vaeva toidu nimel, mis rikneb, vaid nähke vaeva riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu.+ Seda annab teile Inimesepoeg, sest tema peale on Isa, Jumal ise, pannud oma heameele pitseri.”+

28 Seepeale küsisid nad temalt: „Mida me peaksime tegema, et olla Jumalale meelepärased?” 29 Jeesus vastas neile: „Jumalale on meelepärane see, et te usute temasse, kelle Jumal on läkitanud.”+ 30 Siis nad küsisid: „Mis tunnustähe sa teed,+ et me näeksime seda ja usuksime sind? Millise teo sa teed? 31 Meie esiisad sõid kõrbes mannat,+ nagu on kirjutatud: „Ta andis neile leiba taevast.””+ 32 Siis ütles Jeesus neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: Mooses ei andnud teile tõelist leiba taevast, kuid minu isa annab teile tõelise leiva taevast. 33 Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” 34 Seepeale ütlesid nad talle: „Isand, anna meile alati seda leiba.”

35 Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, ei tunne iial nälga, ja kes minusse usub, ei tunne iial janu.+ 36 Ent nagu ma teile ütlesin, te olete mind näinud, kuid ei usu siiski.+ 37 Kõik, kelle Isa mulle annab, tulevad minu juurde, ja kes tuleb minu juurde, seda ei aja ma kunagi ära,+ 38 sest ma ei ole tulnud taevast alla,+ et teha enda tahtmist, vaid selle tahtmist, kes on mu läkitanud.+ 39 Minu läkitaja tahe on, et ma ei kaotaks ainsatki neist kõigist, kelle ta mulle on andnud, vaid et ma nad viimsel päeval üles ärataksin.+ 40 Sest mu isa tahe on, et igaüks, kes on tundnud ära poja ja temasse usub, saaks igavese elu,+ ning ma äratan ta üles+ viimsel päeval.”

41 Siis tõusis juutide seas nurin Jeesuse üle, sest ta oli öelnud: „Mina olen taevast alla tulnud leib.”+ 42 Nad ütlesid: „Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme?+ Kuidas ta siis nüüd ütleb: „Ma olen tulnud taevast alla”?” 43 Jeesus vastas neile: „Jätke see nurin. 44 Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa,+ kes on mind läkitanud, ja ma äratan ta üles viimsel päeval.+ 45 Prohvetiraamatutes on kirjutatud: „Siis õpetab Jehoova neid kõiki.”+ Igaüks, kes on Isa kuulanud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde. 46 Ükski inimene pole Isa näinud.+ Ainult see, kes on tulnud Jumala juurest, on Isa näinud.+ 47 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes usub, see saab igavese elu.+

48 Mina olen eluleib.+ 49 Teie esiisad sõid kõrbes mannat ja surid siiski.+ 50 Kuid igaüks, kes sööb leiba, mis on taevast alla tulnud, ei sure. 51 Mina olen elav leib, mis on taevast alla tulnud. Kes seda leiba sööb, elab igavesti. Ja leib, mille ma annan, et maailm võiks elada, on minu liha.”+

52 Siis läksid juudid omavahel ägedalt vaidlema ja küsisid: „Kuidas saab see mees anda meile oma liha süüa?” 53 Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kui te ei söö Inimesepoja liha ega joo tema verd, ei saa te elu*.+ 54 Kes sööb minu liha ja joob minu verd, see saab igavese elu ja ma äratan ta üles+ viimsel päeval; 55 sest minu liha on tõeline toit ja minu veri on tõeline jook. 56 Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb ühte minuga ja mina temaga.+ 57 Nii nagu mind on läkitanud elav Isa ja mina elan tänu Isale, nii saab ka see, kes toidab end minust, elu tänu minule.+ 58 Niisugune on leib, mis on taevast alla tulnud. See ei ole selline, mida teie esiisad sõid ja siiski surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti.”+ 59 Nõnda rääkis Jeesus, kui ta õpetas Kapernauma sünagoogis*.

60 Seda kuulnud, ütlesid paljud Jeesuse jüngrid: „Kui võigas jutt! Kes suudab seda kuulata!” 61 Jeesus teadis, et ta jüngrid selle üle nurisevad, ning ütles neile: „Kas see saab teile komistuskiviks? 62 Mis te veel siis teete, kui näete Inimesepoega minemas üles sinna, kus ta enne oli?+ 63 Vaim annab elu,+ inimeste püüetest pole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.+ 64 Kuid teie seas on neid, kes ei usu.” Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes ta ära annab.+ 65 Ta lausus veel: „Sellepärast ma ütlesingi teile, et keegi ei saa tulla minu juurde muidu kui Isa heakskiidul.”+

66 Seepeale pöördusid paljud tema jüngrid oma endise elu juurde tagasi+ ega käinud enam koos temaga. 67 Siis küsis Jeesus neilt kaheteistkümnelt: „Kas ka teie tahate ära minna?” 68 Siimon Peetrus vastas talle: „Isand, kelle juurde on meil minna?+ Sinul on igavese elu sõnad.+ 69 Me usume ja teame, et sina oled Jumala Püha.”+ 70 Jeesus vastas neile: „Ma ise valisin teid kahtteist,+ ometi on üks teie seast laimaja*.”+ 71 Seda ütles ta Juuda, Siimon Iskarioti poja kohta, sest see reetis ta hiljem, olgugi et ta oli üks kaheteistkümnest.+

7 Pärast seda jäi Jeesus Galileasse. Ta ei tahtnud minna Juudamaale, sest juudid otsisid võimalust teda tappa.+ 2 Kuna aga juutide lehtmajadepüha+ oli lähedal, 3 ütlesid tema vennad+ talle: „Lahku siit ja mine Juudamaale, et ka su jüngrid näeksid su tegusid. 4 Kes tahab rahva seas tuntuks saada, ei tee midagi salajas. Näita ennast maailmale, kui sa selliseid tegusid teed!” 5 Tegelikult tema vennad ei uskunud temasse.+ 6 Jeesus ütles neile: „Minu aeg ei ole veel käes,+ aga teile on iga aeg sobiv. 7 Maailmal pole põhjust vihata teid, aga mind ta vihkab, sest ma annan tunnistust selle kohta, et tema teod on kurjad.+ 8 Minge teie üles pühi pidama. Mina veel ei lähe, sest minu aeg pole veel käes.”+ 9 Seda öelnud, jäi ta Galileasse.

10 Aga kui tema vennad olid pühadeks üles läinud, läks temagi, kuid mitte avalikult, vaid salaja. 11 Juudid hakkasid teda pühade ajal otsima ja küsisid: „Kus see mees on?” 12 Rahva hulgas liikus tema kohta palju sosinaid. Mõned ütlesid: „Ta on hea inimene.” Teised jälle: „Ei ole, ta eksitab rahvast.”+ 13 Mõistagi ei rääkinud keegi temast avalikult, sest nad kartsid juute*.+

14 Kui pühad olid poole peale jõudnud, läks Jeesus templisse ja hakkas õpetama. 15 Juudid imestasid: „Kuidas see mees nii hästi pühakirja tunneb,+ kui ta pole koolides* õppinud?”+ 16 Jeesus aga vastas neile: „See, mida ma õpetan, ei pärine minult, vaid sellelt, kes on mu läkitanud.+ 17 Kes soovib täita tema tahet, see mõistab, kas see õpetus on Jumalalt+ või kas ma räägin omast peast. 18 Kes räägib omast peast, ihkab austust iseendale, aga kes soovib austada seda, kes on ta läkitanud,+ on tõearmastaja ja temas pole ülekohut. 19 Kas Mooses ei andnud teile seadust?+ Ometi keegi teist ei täida seda. Miks te tahate mind tappa?”+ 20 Rahvas vastas: „Sinus on deemon. Kes tahab sind tappa?” 21 Jeesus vastas: „Ma tegin üheainsa teo ja te kõik imestate. 22 Kas pole nii, et Mooses andis teile ümberlõikamiskäsu+ — ehkki see polnud Mooseselt, vaid esiisadelt+ — ja te lõikate inimese ümber ka hingamispäeval? 23 Kui inimene lõigatakse ümber hingamispäeval, et mitte rikkuda Moosese seadust, siis miks te olete minu peale tigedad, et ma hingamispäeval inimese terveks tegin?+ 24 Ärge mõistke kohut pinnapealse mulje põhjal, vaid mõistke õiglast kohut.”+

25 Siis ütlesid mõned Jeruusalemma elanikud: „Kas mitte seda meest ei taha nad tappa?+ 26 Tema aga räägib avalikult ja nad ei ütle talle midagi. Kas on ehk ülemad teinud järelduse, et ta on messias? 27 Ometi me teame, kust see mees pärit on.+ Kui aga tuleb messias, ei tea keegi, kust ta pärit on.” 28 Kui siis Jeesus templis õpetas, ütles ta valju häälega: „Te tunnete mind ja teate, kust ma pärit olen. Ma pole tulnud omal algatusel,+ vaid mu läkitaja on tõesti olemas, aga teie ei tunne teda.+ 29 Mina tunnen teda,+ sest ma olen tulnud tema nimel, tema on mu läkitanud.” 30 Seepeale hakkasid nad otsima võimalust teda kinni võtta,+ ent keegi ei pistnud kätt ta külge, sest tema tund polnud veel tulnud.+ 31 Siiski hakkasid paljud rahva hulgast temasse uskuma+ ja nad ütlesid: „Kui messias tuleb, kas peaks ta tegema veel rohkem tunnustähti kui see mees?”

32 Kui variserid kuulsid, mida rahvas temast sosistab, saatsid nemad ja peapreestrid korravalvurid teda kinni võtma. 33 Jeesus ütles: „Ma olen koos teiega veel natuke aega, enne kui ma lähen tema juurde, kes on mu läkitanud.+ 34 Siis te otsite mind, aga ei leia, ja kus mina olen, sinna teie ei saa tulla.”+ 35 Seepeale hakkasid juudid omavahel arutama: „Kuhu ta kavatseb minna, et me teda ei leia? Ega ta ometi kavatse minna kreeklaste hulgas elavate juutide juurde ja õpetada ka kreeklasi? 36 Mida see tähendab, mis ta ütles: „Siis te otsite mind, aga ei leia, ja kus mina olen, sinna teie ei saa tulla”?”

37 Pühade+ viimasel päeval, suurel päeval, Jeesus tõusis ja hüüdis: „Kui kellelgi on janu, siis ta tulgu minu juurde ja joogu! + 38 Kes minusse usub, „sellest hakkavad voolama eluveejõed”, nagu ütleb pühakiri.”+ 39 Ta rääkis vaimust, mida pidid saama need, kes temasse usuvad. Neil ei olnud ju veel vaimu,+ sest Jeesust polnud veel ausse tõstetud.+ 40 Mõned rahva hulgast, kes neid sõnu kuulsid, ütlesid: „Tema on tõesti see kauaoodatud prohvet.”+ 41 Teised ütlesid: „Tema on messias.”+ Aga oli ka neid, kes ütlesid: „Messias ei tule ju ometi Galileast!+ 42 Kas pühakiri mitte ei ütle, et messias tuleb Taaveti järglaste hulgast+ ja Petlemmast,+ külast, kus elas Taavet?”+ 43 Nii läksid rahva arvamused tema kohta lahku. 44 Mõned tahtsid teda kinni võtta, kuid keegi ei puutunud teda.

45 Siis läksid korravalvurid peapreestrite ja variseride juurde tagasi. Need küsisid: „Miks te teda siia ei toonud?” 46 Korravalvurid vastasid: „Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!”+ 47 Variserid aga kostsid: „Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada? 48 Kas mõni ülem või variser on temasse uskuma hakanud?+ 49 Aga lihtrahvas, kes ei tunne Moosese seadust, on neetud!” 50 Nikodeemos, kes oli varem Jeesuse juures käinud ja kes oli üks nende hulgast, ütles neile: 51 „Kas meie seaduse järgi võib inimest hukka mõista, ilma et teda oleks esmalt ära kuulatud ja teada saadud, mida ta teinud on?”+ 52 Nemad vastasid talle: „Kas sinagi oled Galileast? Uuri järele ja sa näed, et Galileast ei tule mingit prohvetit.”*

8 12 Jeesus lausus neile veel: „Mina olen maailma valgus.+ Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus.”+ 13 Variserid ütlesid: „Sina annad ise enda kohta tunnistust, sinu tunnistust ei saa tõena võtta.” 14 Jeesus vastas neile: „Isegi kui ma annan ise enda kohta tunnistust, on mu tunnistus tõene, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.+ Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. 15 Teie mõistate inimesi hukka inimeste mõõdupuude järgi,+ mina ei mõista kedagi hukka. 16 Ja kui ma ka mõistan kedagi hukka, on mu otsus õige, sest ma pole üksi, vaid minuga on Isa, kes on mu läkitanud.+ 17 Teie oma seaduseski on kirjutatud: „Kahe inimese tunnistust tuleb tõena võtta.”+ 18 Mina ise annan enda kohta tunnistust, ning Isa, kes on mu läkitanud, annab minu kohta tunnistust.”+ 19 Nad küsisid temalt: „Kus on su isa?” Jeesus vastas: „Teie ei tunne ei mind ega mu isa.+ Kui te tunneksite mind, siis tunneksite ka mu isa.”+ 20 Need sõnad rääkis ta, õpetades templis annetuskastide+ lähedal. Ent keegi ei võtnud teda kinni, sest tema tund ei olnud veel tulnud.+

21 Jeesus ütles neile jälle: „Ma lähen ära ja te hakkate mind otsima ning siiski surete oma patu pärast.+ Kuhu mina lähen, sinna teie ei saa tulla.”+ 22 Juudid sõnasid: „Ega ta ometi mõtle ennast ära tappa, et ta ütleb: „Kuhu mina lähen, sinna teie ei saa tulla”?” 23 Jeesus lausus: „Teie olete alt, mina olen ülalt.+ Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast. 24 Sellepärast ma ütlesingi teile, et te surete oma pattude pärast. Kui te ei usu, et mina olen see, kes pidi tulema, siis te surete oma pattude pärast.” 25 Nad küsisid temalt: „Kes sa oled?” Jeesus vastas neile: „Miks ma üldse teiega räägin? 26 Mul on palju, mida teie kohta öelda ja mille üle kohut mõista. See, kes on mu läkitanud, on tõearmastaja, ja ma räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud.”+ 27 Nad ei taibanud, et ta räägib neile Isast. 28 Siis Jeesus lausus: „Kui te Inimesepoja olete üles tõstnud*,+ saate teada, et mina olen see+ ja et ma ei tee midagi omapead,+ vaid räägin nii, nagu Isa on mind õpetanud. 29 See, kes on mu läkitanud, on minuga. Ta ei ole jätnud mind üksi, sest ma teen alati seda, mis talle meeldib.”+ 30 Kui ta seda rääkis, hakkasid paljud temasse uskuma.

31 Jeesus ütles juutidele, kes olid temasse uskuma hakanud: „Kui te järgite minu õpetust, siis te olete tõesti minu jüngrid 32 ja õpite tundma tõde+ ja tõde teeb teid vabaks.”+ 33 Mõned aga ütlesid talle: „Meie oleme Aabrahami järglased ega ole kunagi olnud kellegi orjad. Kuidas sa siis ütled: „Te saate vabaks”?” 34 Jeesus vastas neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: igaüks, kes teeb pattu, on patu ori.+ 35 Ent ori ei jää majja igaveseks, poeg aga jääb igaveseks. 36 Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te saate tõeliselt vabaks. 37 Ma tean, et te olete Aabrahami järglased. Ometi te tahate mind tappa, sest teie südames ei leidu kohta minu õpetusele. 38 Ma räägin sellest, mida ma olen näinud oma isa juures olles,+ aga teie teete seda, mida olete kuulnud oma isalt.” 39 Nad vastasid talle: „Meie isa on Aabraham.” Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite Aabrahami lapsed,+ siis te teeksite ka Aabrahami tegusid. 40 Aga nüüd te tahate tappa mind, kes ma olen rääkinud teile tõde, mida ma olen kuulnud Jumalalt.+ Aabraham nii ei teinud. 41 Teie teete oma isa tegusid.” Nemad ütlesid talle: „Meie pole hooratööst* sündinud, meil on üks isa — Jumal.”

42 Jeesus ütles neile: „Kui Jumal oleks teie isa, siis te armastaksite mind,+ sest ma olen tulnud Jumala juurest ja olen nüüd siin. Ma ei ole tulnud omal algatusel, vaid tema on mu läkitanud.+ 43 Miks te ei mõista, mida ma räägin? Sest te ei suuda mu õpetust vastu võtta. 44 Teie isa on Kurat ja te tahate täita oma isa soove.+ Tema on olnud mõrtsukas oma tee algusest peale*+ ja ta ei püsinud tões, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, räägib ta nii, nagu on talle omane, sest ta on valetaja ja vale isa.+ 45 Kuna aga mina räägin tõtt, siis te ei usu mind. 46 Kes teist saab mind patus süüdistada? Kui ma aga tõtt räägin, miks te siis mind ei usu? 47 Kes on Jumala oma, võtab Jumala sõnu kuulda.+ Teie aga ei kuuletu, sellepärast et te pole Jumala omad.”+

48 Seepeale ütlesid juudid talle: „Eks meil ole õigus, et sa oled samaarlane+ ja sinus on deemon?”+ 49 Jeesus vastas: „Minus ei ole deemonit, vaid ma austan oma isa, teie aga põlgate mind. 50 Mina ei soovi, et mind austataks.+ Üks on, kes soovib seda teha ja kelle otsustada see on. 51 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes järgib minu õpetust, ei näe iial surma.”+ 52 Juudid ütlesid talle: „Nüüd on selgemast selgem, et sinus on deemon. Aabraham suri, samuti surid prohvetid, kuid sina ütled: „Kes järgib minu õpetust, ei maitse iial surma.” 53 Või oled sa suurem kui meie isa Aabraham, kes suri? Samuti surid prohvetid. Kelleks sa ennast pead?” 54 Jeesus vastas: „Kui ma ise ennast ausse tõstaksin, oleks mu au tühine. Mind austab mu isa,+ see, kelle teie ütlete oma Jumala olevat. 55 Ometi te ei tunne teda,+ kuid mina tunnen.+ Kui ma ütleksin, et ma ei tunne teda, oleksin ma valetaja nagu teie. Ent ma tunnen teda ja võtan kuulda tema sõnu. 56 Teie isa Aabraham rõõmustas väga minu päeva ootuses. Ta nägi seda ja oli rõõmus.”+ 57 Seepeale ütlesid juudid talle: „Sa pole veel 50-aastanegi ja oled näinud Aabrahami?” 58 Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: ma olin olemas juba enne Aabrahami sündi.”+ 59 Siis võtsid nad maast kive, et teda surnuks visata, aga Jeesus peitis end ära ja lahkus templist.

9 Edasi minnes nägi Jeesus üht meest, kes oli olnud sünnist saati pime. 2 Jüngrid küsisid temalt: „Rabi,+ kes on pattu teinud, et ta sündis pimedana? Kas ta ise või tema vanemad?” 3 Jeesus vastas: „Ei ole teinud pattu ei tema ega ta vanemad. Ta sündis pimedana selleks, et tema kaudu saaksid avalikuks Jumala teod.+ 4 Me peame tegema selle tegusid, kes on mu läkitanud, kuni on veel päev.+ Tuleb öö, mil keegi ei saa midagi teha. 5 Niikaua kui ma olen maailmas, olen ma maailma valgus.”+ 6 Seda öelnud, sülitas ta maha, segas sülge mullaga, määris segu mehe silmadele+ 7 ning ütles mehele: „Mine pese oma silmi Siiloahi tiigis.” (Siiloah tähendab tõlkes läkitatut.) Mees läkski ja pesi ning tuli tagasi nägijana.+

8 Naabrid ja need, kes olid teda varem kerjamas näinud, ütlesid siis: „Kas see pole mitte sama mees, kes istus ja kerjas?” 9 Ühed ütlesid: „On jah tema”, teised jällegi: „Ei ole, ta on lihtsalt tema sarnane.” Mees aga kinnitas: „Ma olen see.” 10 Nad pärisid temalt: „Kuidas su silmad siis avanesid?” 11 Ta vastas: „Mees, keda kutsutakse Jeesuseks, tegi segu ja määris seda mu silmadele ning ütles: „Mine pese oma silmi Siiloahis.”+ Ma läksin pesin ja saingi nägijaks.” 12 Siis küsisid nad temalt: „Kus see mees on?” Ta ütles: „Ma ei tea.”

13 Nad viisid endise pimeda variseride juurde. 14 Päev, kui Jeesus segu tegi ja mehe silmad avas,+ juhtus olema hingamispäev.+ 15 Ka variserid küsisid temalt, kuidas ta nägijaks oli saanud. Tema vastas: „Ta pani mu silmadele segu, ma pesin neid ja nüüd ma näen.” 16 Mõned variserid laususid: „See inimene ei ole Jumala saadetud, sest ta ei pea hingamispäeva”,+ teised jälle: „Kuidas võib üks patune inimene teha selliseid tunnustähti?”+ Nii läksid nende arvamused lahku.+ 17 Nad küsisid pimedalt uuesti: „Mida sina tema kohta ütled, sest ta avas ju sinu silmad?” Mees vastas: „Ta on prohvet.”

18 Ent juudid ei uskunud, et see mees oli olnud pime ja saanud nägijaks, enne kui nad kutsusid tema vanemad. 19 Nad küsisid neilt: „Kas see on teie poeg, kes teie sõnul sündis pimedana? Kuidas ta siis nüüd näeb?” 20 Tema vanemad vastasid: „Me teame, et see on meie poeg ja et ta sündis pimedana. 21 Aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea, ega tea me ka seda, kes ta silmad avas. Küsige temalt endalt. Ta on täiskasvanud mees, las ta räägib ise enda eest.” 22 Tema vanemad rääkisid nõnda, kuna nad kartsid juute*,+ sest juudid olid juba kokku leppinud, et igaüks, kes tunnistab Jeesuse messiaks, tuleb kogudusest välja heita*.+ 23 Seepärast ütlesidki tema vanemad: „Ta on täiskasvanud mees. Küsige ta enda käest.”

24 Siis kutsusid juudid endise pimeda teist korda ja ütlesid talle: „Anna Jumalale au, räägi tõtt! Me teame, et see inimene on patune.” 25 Tema vastas: „Kas ta on patune, seda ma ei tea. Küll aga tean ma, et ma olin pime, kuid nüüd ma näen.” 26 Nad küsisid: „Mis ta sinuga tegi? Kuidas ta su silmad avas?” 27 Ta vastas: „Ma juba rääkisin teile, aga te ei kuulanud. Miks te tahate seda uuesti kuulda? Kas teiegi tahate tema jüngriteks saada?” 28 Nad laususid põlglikult: „Sina oled selle mehe jünger, meie oleme Moosese jüngrid. 29 Me teame, et Jumal rääkis Moosesega, aga kes selle mehe on läkitanud, seda me ei tea.” 30 Mees kostis: „Imelik küll, et te ei tea, kes on ta läkitanud. Ometi avas ta mu silmad. 31 Me teame, et Jumal ei kuula patuseid,+ vaid kuulab seda, kes on jumalakartlik ja täidab tema tahet.+ 32 Pole ju kunagi kuuldud, et keegi oleks avanud pimedana sündinu silmad. 33 Kui selle inimesega poleks Jumalat, ei suudaks ta mitte midagi teha.”+ 34 Selle peale ütlesid nad talle: „Sa oled läbinisti patusena sündinud ja tuled meid õpetama!” Ja nad heitsid ta välja.+

35 Jeesus sai kuulda, et nad olid ta välja heitnud, ning temaga kohtudes küsis ta: „Kas sa usud Inimesepojasse?” 36 Mees kostis: „Kes ta on, isand, et ma võiksin temasse uskuda?” 37 Jeesus ütles: „Sa oled teda näinud, tema sinuga räägibki.” 38 Mees ütles: „Ma usun temasse, Isand.” Ja ta kummardas tema ette. 39 Jeesus lausus: „Ma tulin maailma, et selle üle kohut mõistetaks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema,+ ja need, kes näevad, jääksid pimedaks.”+ 40 Tema juures olevad variserid kuulsid seda ja küsisid temalt: „Kas meiegi oleme pimedad?” 41 Jeesus vastas neile: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu, aga kuna te ütlete: „Me näeme”, jääb teie patt alles.”+

10 „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes ei lähe lambatarasse väravast, vaid ronib sisse mujalt, see on varas ja röövel.+ 2 Kes aga läheb väravast, on lammaste karjane.+ 3 Väravahoidja avab temale+ ja lambad võtavad kuulda ta häält.+ Ta kutsub oma lambaid nimepidi ja juhib nad välja. 4 Kui ta on kõik omad välja viinud, käib ta nende ees. Lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält. 5 Võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad tema eest, sest võõraste häält nad ei tunne.” 6 Jeesus rääkis seda neile mõistu, aga nad ei saanud aru, mida ta sellega öelda tahab.

7 Seepärast Jeesus jätkas: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: mina olen lammaste värav.+ 8 Kõik, kes on tulnud minu nime all, on vargad ja röövlid, aga lambad ei ole neid kuulanud. 9 Mina olen värav. Kes siseneb minu kaudu, see pääseb. Ta käib sisse ja välja ning leiab karjamaa.+ 10 Varas ei tule muul põhjusel kui varastama, tapma ja hävitama.+ Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja et neil oleks seda külluslikult. 11 Mina olen hea karjane.+ Hea karjane annab oma elu lammaste eest.+ 12 Palgatööline, kes pole karjane ja kelle omad lambad ei ole, jätab hunti nähes lambad maha ja põgeneb ning hunt murrab neid ja ajab nad laiali. 13 Ta jätab nad maha, sest ta on palgatööline ega hooli lammastest. 14 Mina olen hea karjane. Ma tunnen oma lambaid ja mu lambad tunnevad mind,+ 15 nii nagu Isa tunneb mind ja mina Isa.+ Ma annan oma elu lammaste eest.+

16 Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast.+ Needki pean ma siia tooma, ja nad võtavad kuulda mu häält. Siis on üks kari ja üks karjane.+ 17 Minu isa armastab mind,+ sest ma annan oma elu,+ et saaksin selle jälle tagasi. 18 Keegi ei võta seda minult ära, vaid ma annan selle omal tahtel. Mul on voli seda anda ja voli see tagasi saada.+ Nõnda on mu isa mul käskinud teha.”

19 Nende sõnade pärast läksid juutide arvamused jällegi lahku.+ 20 Paljud neist ütlesid: „Temas on deemon ja ta on arust ära. Miks te teda kuulate?” 21 Teised ütlesid: „Need ei ole deemonist vaevatu sõnad. Ega siis deemon saa pimedate silmi avada?”

22 Sel ajal oli Jeruusalemmas templipühitsemispüha. Oli talv, 23 ja Jeesus kõndis templis Saalomoni sammaskäigus.+ 24 Juudid kogunesid tema ümber ja küsisid: „Kui kaua sa meid teadmatuses hoiad? Kui sa oled messias, siis ütle see otse välja.” 25 Jeesus vastas: „Ma olen juba öelnud, aga te ei usu. Teod, mida ma teen oma isa nimel, annavad minu kohta tunnistust.+ 26 Teie aga ei usu, sest te pole mu lambad.+ 27 Minu lambad võtavad kuulda mu häält ja ma tunnen neid ning nad järgnevad mulle.+ 28 Ma annan neile igavese elu+ ning nad ei hukku. Keegi ei kisu neid minu käest ära.+ 29 Need, kelle Isa on mulle andnud, on enam väärt kui kõik muu, ja keegi ei saa neid Isa käest ära kiskuda.+ 30 Mina ja Isa oleme üks*.”+

31 Taas võtsid juudid maast kive, et ta nendega surnuks visata. 32 Jeesus ütles neile: „Teie nähes on Isa lasknud mul teha palju häid tegusid. Millise pärast neist tegudest te tahate mind kividega visata?” 33 Juudid vastasid talle: „Me ei viska sind kividega mitte mõne hea teo pärast, vaid jumalateotuse pärast,+ sest sina, kes sa oled inimene, teed end jumalaks.” 34 Jeesus lausus: „Kas teie seaduses pole kirjutatud: „Ma ütlesin: „Te olete jumalad*””?+ 35 Kui ta nimetab jumalateks+ neid, kelle Jumala sõna on hukka mõistnud — ja pühakiri ju ei valeta —, 36 kuidas te siis ütlete mulle, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma: „Sina teotad Jumalat”, kuna ma ütlesin, et ma olen Jumala poeg?+ 37 Kui ma ei tee oma isa tegusid, siis ärge uskuge mind. 38 Aga kui ma teen ja te sellegipoolest ei usu mind, siis uskuge vähemalt neid tegusid,+ et te saaksite teada ja mõistaksite, et Isa kuulub ühte minuga ja mina Isaga.”+ 39 Siis püüdsid nad taas teda kinni võtta, kuid ta pääses nende käest.

40 Jeesus läks jälle üle Jordani kohta, kus Johannes oli ristimist alustanud,+ ning jäi sinna. 41 Tema juurde tuli palju inimesi ja nad ütlesid: „Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte, aga kõik, mida Johannes selle inimese kohta ütles, on tõsi.”+ 42 Seal hakkasid paljud temasse uskuma.

11 Üks mees nimega Laatsarus oli haige. Ta oli Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast.+ 2 Seesama Maarja võidis Isandat healõhnalise õliga ja kuivatas tema jalgu oma juustega.+ Tema vend Laatsarus oligi haige. 3 Laatsaruse õed saatsid Jeesusele sõna: „Isand, see, kes on sulle armas, on haige.” 4 Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta: „See haigus ei lõppe surmaga, vaid toob Jumalale au,+ et Jumala poega seeläbi austataks.”

5 Jeesus armastas Martat, tema õde ja Laatsarust. 6 Kui ta kuulis, et Laatsarus on haige, jäi ta siiski veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli. 7 Siis ütles ta jüngritele: „Lähme jälle Juudamaale!” 8 Jüngrid kostsid: „Rabi,+ alles see oli, kui juudid tahtsid sind kividega surnuks visata,+ ja sa mõtled uuesti sinna minna!” 9 Jeesus vastas: „Eks ole päevavalgust kaksteist tundi?+ Kui keegi kõnnib päevavalguses, siis ta ei komista millegi otsa, sest ta näeb selle maailma valgust. 10 Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest tal puudub valgus.”

11 Jeesus lisas: „Laatsarus, meie sõber, on uinunud magama,+ aga ma lähen teda äratama.” 12 Jüngrid ütlesid: „Isand, kui ta magab, siis ta saab terveks.” 13 Jeesus rääkis tema surmast, aga nemad arvasid, et ta kõneleb tavalisest magamisest. 14 Siis ütles Jeesus neile otse: „Laatsarus on surnud.+ 15 Ma olen teie pärast rõõmus, et mind seal polnud, sest nüüd saab teie usk tugevamaks. Lähme tema juurde!” 16 Seepeale ütles Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, teistele jüngritele: „Lähme meiegi, et koos temaga surra!”+

17 Kui Jeesus kohale jõudis, oli Laatsarus juba neli päeva hauas olnud. 18 Betaania oli Jeruusalemma lähedal, umbes kolme kilomeetri* kaugusel. 19 Palju juute oli tulnud Martat ja Maarjat venna surma pärast lohutama. 20 Kui Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta temale vastu, aga Maarja+ jäi koju. 21 Marta ütles Jeesusele: „Isand, kui sa oleksid siin olnud, poleks mu vend surnud. 22 Ometi ma tean, et mida tahes sa Jumalalt palud, seda ta sulle ka annab.” 23 Jeesus lausus talle: „Sinu vend tõuseb üles.” 24 Marta ütles: „Ma tean, et ta tõuseb üles viimsel päeval, kui toimub ülesäratamine.”+ 25 Jeesus ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu.+ Kes minusse usub, saab elavaks, isegi kui ta sureb, 26 ja ükski, kes elab ja minusse usub, ei sure kunagi.+ Kas sa usud seda?” 27 Marta vastas temale: „Jah, Isand, ma usun, et sina oled messias, Jumala poeg, kes maailma pidi tulema.” 28 Kui ta oli seda öelnud, läks ta oma õde Maarjat kutsuma. Ta ütles talle vaikselt: „Õpetaja+ on siin ja kutsub sind.” 29 Seda kuulnud, ruttas Maarja Jeesuse juurde.

30 Jeesus polnud veel külasse jõudnud, vaid oli alles seal, kus Marta oli temaga kohtunud. 31 Kui juudid, kes olid Maarjat majas lohutamas, nägid teda kiiruga tõusvat ja väljuvat, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb haua juurde+ nutma. 32 Kui Maarja jõudis sinna, kus Jeesus oli, ja teda nägi, langes ta tema jalge ette ja ütles: „Isand, kui sa oleksid siin olnud, poleks mu vend surnud.” 33 Kui Jeesus nägi Maarjat ja temaga kaasa tulnud juute nutmas, puudutas see teda hingepõhjani ja teda valdas suur kurbus. 34 Ta küsis: „Kuhu te ta panite?” Nad vastasid talle: „Isand, tule ja vaata.” 35 Jeesuse silmist voolasid pisarad.+ 36 Seda nähes ütlesid juudid: „Vaadake, kui kiindunud ta temasse oli!” 37 Mõned neist aga ütlesid: „Kas tema, kes avas pimeda silmad,+ ei oleks võinud teha nii, et see inimene poleks surnud?”

38 Siis Jeesus, olles hingepõhjani kurb, läks haua juurde. Selleks oli koobas, mille suu ette oli pandud kivi. 39 Jeesus ütles: „Veeretage kivi ära!” Surnu õde Marta ütles talle: „Isand, ta lehkab juba, sest on neljas päev.” 40 Jeesus ütles talle: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala au?”+ 41 Niisiis veeretasid nad kivi ära. Jeesus tõstis silmad taeva poole+ ja ütles: „Isa, ma tänan sind, et sa oled mind kuulda võtnud. 42 Ma küll tean, et sa võtad mind alati kuulda, kuid ma ütlesin seda siinse rahvahulga pärast, et see usuks, et sina oled mu läkitanud.”+ 43 Seda öelnud, hõikas ta valju häälega: „Laatsarus, tule välja!”+ 44 Ja mees, kes oli olnud surnud, tuli välja, käed ja jalad mähises ning nägu riidega kinni mähitud. Jeesus ütles neile: „Päästke ta lahti ja laske tal minna.”

45 Paljud neist juutidest, kes olid tulnud Maarja poole ja näinud, mida Jeesus oli teinud, hakkasid nüüd temasse uskuma,+ 46 kuid mõned läksid variseride juurde ja rääkisid neile, mida Jeesus oli teinud. 47 Siis kutsusid peapreestrid ja variserid sanhedrini* kokku ning ütlesid: „Mis me peame tegema? See inimene teeb palju tunnustähti.+ 48 Kui me ta rahule jätame, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie paiga* kui ka rahva.” 49 Aga üks neist, Kaifas,+ kes oli sel aastal ülempreester, ütles neile: „Te ei saa aru 50 ega mõista, et teile on ju parem, kui üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.” 51 Kuid seda ei öelnud ta omast peast. Kuna ta oli sel aastal ülempreester, rääkis ta prohvetlikult, et Jeesus peab surema oma rahva eest, 52 ja mitte üksnes oma rahva eest, vaid ka selleks, et koguda kokku Jumala lapsed, kes on laiali pillutatud. 53 Sellest päevast peale pidasid nad salanõu tema tapmiseks.

54 Seepärast ei liikunud Jeesus enam juutide keskel avalikult, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse piirkonda Efraimi-nimelisse+ linna ja jäi koos jüngritega sinna. 55 Ligines juutide paasapüha+ ning paljud inimesed läksid maalt Jeruusalemma, et end enne paasapüha rituaalselt puhastada. 56 Nad otsisid Jeesust ja arutasid templis omavahel: „Mis te arvate, kas ta ei tulegi pühadeks?” 57 Nimelt olid peapreestrid ja variserid andnud käsu, et kui keegi saab teada, kus Jeesus on, peab ta sellest teatama, et nad saaksid ta kinni võtta.

12 Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus,+ kelle ta oli surnuist üles äratanud. 2 Seal korraldati talle õhtusöök. Marta teenindas,+ aga Laatsarus oli nende hulgas, kes koos temaga sõid*. 3 Siis võttis Maarja ühe naela* healõhnalist õli, ehtsat nardi*, mis oli väga kallis, ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Kogu maja sai täis õli aroomi.+ 4 Ent Juudas Iskariot,+ tema jünger, kes hiljem ta reetis, küsis: 5 „Miks pole seda õli 300 denaari* eest ära müüdud ja raha vaestele antud?” 6 Ta ei küsinud seda mitte sellepärast, et ta oleks vaestest hoolinud, vaid sellepärast, et ta oli varas. Tema käes oli rahalaegas ning ta varastas sinna pandud raha. 7 Jeesus ütles: „Jäta ta rahule. Las ta teeb seda, et valmistada mind ette mu matmispäevaks.+ 8 Vaeseid on ju alati teie juures,+ aga mina ei jää teie juurde alatiseks.”+

9 Suur hulk juute oli saanud teada, et Jeesus on seal, ja nad tulid sinna mitte ainult tema pärast, vaid ka selleks, et näha Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.+ 10 Peapreestrid võtsid nüüd nõuks ka Laatsaruse ära tappa, 11 sest tema pärast läksid sinna paljud juudid ja hakkasid Jeesusesse uskuma.+

12 Järgmisel päeval kuulsid rahvahulgad, kes olid tulnud pühi pidama, et Jeesus on teel Jeruusalemma. 13 Nad võtsid palmioksi, läksid välja talle vastu ning hüüdsid: „Too pääste!* Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel,+ Iisraeli kuningas!”+ 14 Jeesus aga leidis noore eesli ja istus selle selga,+ nõnda nagu on kirjutatud: 15 „Ära karda, Siioni tütar. Sinu kuningas tuleb eeslisälu* seljas.”+ 16 Jüngrid ei saanud esialgu kõigest sellest aru, aga kui Jeesus oli ausse tõstetud,+ tuli neile meelde, et nii on tema kohta kirjutatud ja et teda nõnda koheldi.+

17 Inimesed, kes olid olnud Jeesusega, kui ta Laatsaruse hauast välja kutsus+ ja surnuist üles äratas, ei lakanud rääkimast sellest, mida nad olid näinud.+ 18 Rahvahulgad olidki sellepärast talle vastu läinud, et nad olid kuulnud tema tunnustähest. 19 Siis rääkisid variserid omavahel: „Näete, meil pole mingit edu. Kogu maailm jookseb tema järele.”+

20 Nende seas, kes olid tulnud pühadeks Jumalat kummardama, olid ka mõned kreeklased. 21 Need läksid Filippuse+ juurde, kes oli Galilea Betsaidast, ja palusid teda: „Isand, me tahame Jeesust näha.” 22 Filippus läks ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus läksid ning ütlesid seda Jeesusele.

23 Jeesus vastas neile: „Tund on tulnud, et Inimesepoega austataks.+ 24 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kui nisuseeme ei kuku mulda ega sure, jääb ta vaid üheks seemneks, aga kui ta sureb,+ kannab ta palju vilja. 25 Kes armastab oma elu, hävitab selle, aga kes vihkab oma elu+ selles maailmas, hoiab seda igaveseks eluks.+ 26 Kui keegi tahab mind teenida, siis ta järgnegu mulle, ja kus mina olen, seal on ka minu teenija.+ Kes tahab mind teenida, seda austab mu isa. 27 Nüüd on mu hing rahutu.+ Mida on mul öelda? Isa, päästa mind sellest tunnist!+ Siiski, just selleks ma olengi sellesse tundi tulnud. 28 Isa, austa oma nime!” Siis kostis taevast hääl:+ „Ma olen seda austanud ja austan veel.”+

29 Mõned rahva seast, kes seal seisid ja seda kuulsid, ütlesid, et see oli kõuemürin. Kuid teised ütlesid: „Ingel rääkis temaga.” 30 Jeesus lausus: „See hääl ei kostnud mitte minu, vaid teie pärast. 31 Nüüd mõistetakse kohut selle maailma üle, nüüd heidetakse välja+ selle maailma valitseja.+ 32 Kui mind üles tõstetakse*,+ tõmban ma enda juurde kõiksuguseid inimesi.” 33 Sellega andis ta mõista, millist surma ta sureb.+ 34 Siis vastas rahvas talle: „Me oleme Moosese seadusest kuulnud, et messias jääb igaveseks.+ Miks sa siis ütled, et Inimesepoeg tõstetakse üles?+ Kes on see Inimesepoeg?” 35 Jeesus kostis: „Valgus on teie keskel veel pisut aega. Käige valguses, kuni seda on, et pimedus teie üle võimust ei saaks. Aga kes käib pimeduses, see ei tea, kuhu ta läheb.+ 36 Kuni teil on valgust, uskuge sellesse, et te saaksite valguse poegadeks.”+

Seda rääkinud, läks Jeesus minema ja peitis end nende eest ära. 37 Olgugi et ta oli teinud nende ees palju tunnustähti, ei uskunud nad temasse, 38 nii et läksid täide need prohvet Jesaja sõnad: „Jehoova, kes usub meilt kuuldut?+ Kellele on ilmutatud Jehoova käsivart?”+ 39 Põhjusest, miks nad ei suutnud uskuda, on taas rääkinud Jesaja: 40 „Ta on teinud pimedaks nende silmad ja kõvaks nende südame, et nad oma silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks ümber, et ma nad terveks teeksin.”+ 41 Jesaja ütles seda, kuna oli näinud tema auhiilgust, ja kõneles temast.+ 42 Siiski hakkasid paljud ülemadki temasse uskuma,+ aga variseride pärast ei tunnistanud nad teda, et neid kogudusest* välja ei heidetaks,+ 43 sest nad armastasid austust inimestelt rohkem kui austust Jumalalt.+

44 Jeesus ütles valju häälega: „Kes usub minusse, ei usu mitte ainult minusse, vaid ka temasse, kes on mu läkitanud,+ 45 ja kes näeb mind, näeb ka teda, kes on mu läkitanud.+ 46 Ma olen tulnud maailma otsekui valgus,+ et ükski, kes minusse usub, ei jääks pimedusse.+ 47 Kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, seda ei mõista hukka mina, sest ma ei ole tulnud maailma hukka mõistma, vaid maailma päästma.+ 48 Kes põlgab mu ära ega võta mu sõnu vastu, sellel on hukkamõistja olemas. Sõnad, mis ma olen rääkinud, need mõistavad ta hukka viimsel päeval, 49 sest ma pole rääkinud omast peast, vaid Isa, kes on mu läkitanud, on ise andnud mulle käsu, mida öelda ja mida kõnelda.+ 50 Ma tean, et tema käsk viib igavesse ellu.+ Seega, mida ma räägin, seda räägin ma nii, nagu Isa mulle on öelnud.”+

13 Jeesus teadis juba enne paasapüha, et on tulnud tema tund+ minna sellest maailmast ära Isa juurde.+ Ta oli armastanud omi, kes olid maailmas, ning ta armastas neid lõpuni.+ 2 Oli õhtusöögi aeg. Kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti,+ Siimoni poja südamesse mõtte Jeesus ära anda.+ 3 Kuna Jeesus teadis, et Isa on andnud kõik tema kätte ning et ta on tulnud Jumala juurest ja läheb Jumala juurde,+ 4 tõusis ta laua äärest ning pani oma pealisriided kõrvale. Võtnud rätiku, sidus ta selle endale vööle.+ 5 Seejärel pani ta nõusse vett ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama neid vööl oleva rätikuga. 6 Kui ta jõudis Siimon Peetruseni, ütles see talle: „Isand, kas sina pesed minu jalgu?” 7 Jeesus vastas: „Praegu sa ei saa aru, mida ma teen, aga hiljem sa mõistad seda.” 8 Peetrus ütles talle: „Eluilmaski ei või sina minu jalgu pesta!” Jeesus vastas talle: „Kui ma sind ei pese,+ pole sul minuga midagi ühist.” 9 Siimon Peetrus ütles: „Isand, siis ära pese üksnes mu jalgu, vaid ka mu käsi ja pead!” 10 Jeesus lausus talle: „Kes on end pesnud, see on täiesti puhas ning sel pole vaja pesta muud kui jalgu. Teie olete puhtad, aga mitte kõik.” 11 Ta teadis, kes ta ära annab,+ ja sellepärast ütleski: „Mitte kõik teist pole puhtad.”

12 Kui ta siis nende jalad oli pesnud ja oma pealisriided selga pannud, läks ta tagasi laua äärde ja ütles neile: „Kas te saate aru, mida ma teile tegin? 13 Te nimetate mind õpetajaks ja isandaks ning teil on õigus, see ma olen.+ 14 Kui nüüd mina, isand ja õpetaja, teie jalgu pesin,+ siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.+ 15 Ma näitasin teile eeskuju, et teiegi teeksite just nii, nagu mina tegin.+ 16 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: ori ei ole suurem oma isandast ega läkitatu suurem sellest, kes on ta läkitanud. 17 Te olete õnnelikud, kui te seda teate ja selle järgi ka teete.+ 18 Ma ei räägi teist kõigist. Ma tunnen neid, keda ma olen valinud. Aga see on selleks, et täituks pühakirjas öeldu:+ „See, kes sõi mu leiba, on pöördunud mu vastu*.”+ 19 Nüüdsest alates ma räägin teile sellest, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et mina olen see, kes pidi tulema.+ 20 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes võtab vastu selle, kelle ma läkitan, võtab vastu ka minu,+ ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes on mu läkitanud.”+

21 Seda öelnud, valdas Jeesust ängistus ja ta tunnistas: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: üks teie seast reedab mu.”+ 22 Jüngrid vaatasid segaduses üksteisele otsa ega saanud aru, kelle kohta ta seda ütles.+ 23 Jeesuse kõrval külitas üks tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas.+ 24 Seetõttu Siimon Peetrus noogutas sellele ja küsis: „Ütle, kellest ta räägib?” 25 See nõjatus Jeesuse rinnale ja küsis temalt: „Isand, kes see on?”+ 26 Jeesus vastas: „See on see, kelle jaoks ma kastan leivapala ja kellele ma selle annan.”+ Ja kastnud pala kaussi, ulatas ta selle Juudale, Siimon Iskarioti pojale. 27 Kui Juudas oli leivapala vastu võtnud, läks Saatan ta sisse.+ Seepärast ütles Jeesus talle: „Mida sa teed, seda tee kiiresti.” 28 Ent mitte keegi laua ääres olijaist ei saanud aru, miks ta talle seda ütles. 29 Kuna Juuda käes oli rahalaegas,+ arvasid mõned, et Jeesus ütles talle: „Osta seda, mis meil on pühadeks vaja,” või käskis tal midagi vaestele anda. 30 Võtnud leivapala vastu, läks Juudas otsekohe välja. Oli juba öö.+

31 Kui ta oli lahkunud, ütles Jeesus: „Nüüd austatakse Inimesepoega+ ja tema kaudu austatakse Jumalat. 32 Jumal ise austab teda+ ning teeb seda peatselt. 33 Armsad lapsed, ma olen veel pisut aega koos teiega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele, ütlen ma praegu teilegi: „Kuhu mina lähen, sinna teie ei saa tulla.”+ 34 Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud,+ armastage ka teie üksteist.+ 35 Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.”+

36 Siimon Peetrus küsis: „Isand, kuhu sa lähed?” Jeesus vastas: „Sinna, kuhu ma lähen, ei saa sa mulle praegu järele tulla, aga hiljem sa tuled.”+ 37 Peetrus ütles talle: „Isand, miks ma ei saa sulle praegu järele tulla? Ma annan oma elu sinu eest.”+ 38 Jeesus vastas: „Kas sina annad oma elu minu eest? Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: veel enne, kui kukk kireb, salgad sa mu kolm korda ära.”+

14 „Teie süda ärgu muutugu rahutuks.+ Uskuge Jumalasse,+ uskuge ka minusse. 2 Minu isa majas on palju ruumi. Kui see poleks nii, oleks ma seda teile öelnud, sest ma lähen ära, et teile elupaik valmis seada.+ 3 Ja kui ma olen läinud ja teile elupaiga valmis seadnud, tulen ma taas ning võtan teid enda juurde, et teiegi oleksite seal, kus mina olen.+ 4 Te teate teed sinna, kuhu ma lähen.”

5 Toomas+ ütles: „Isand, me ei tea, kuhu sa lähed. Kuidas me võime teada teed sinna?”

6 Jeesus kostis: „Mina olen tee+ ja tõde+ ja elu.+ Keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.+ 7 Kui te tunnete mind, siis te tunnete ka mu isa. Nüüdsest peale te tunnete teda ja olete teda näinud.”+

8 Filippus ütles: „Isand, näita meile Isa, sellest meile piisab.”

9 Jeesus sõnas: „Ma olen olnud koos teiega nii pikka aega, Filippus, ja ometi pole sa mind tundma õppinud? Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.+ Kuidas sa võid öelda: „Näita meile Isa”? 10 Kas sa ei usu, et mina kuulun ühte Isaga ja Isa minuga?+ Ma ei räägi kõike seda omast peast,+ vaid Isa, kes jääb minuga ühte, teeb oma tegusid. 11 Uskuge mind, et mina kuulun ühte Isaga ja Isa minuga, aga kui te muidu ei usu, siis uskuge mu tegude pärast.+ 12 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes usub minusse, teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja ta teeb veel suuremaid tegusid kui need,+ sest mina lähen Isa juurde.+ 13 Mida tahes te palute minu nime kaudu, seda ma teen, et Isa austataks Poja kaudu.+ 14 Kui te palute midagi minu nime kaudu, siis ma teen seda.

15 Kui te mind armastate, siis te peate kinni mu käskudest.+ 16 Ma palun Isa ning ta annab teile veel ühe aitaja*, et see oleks koos teiega igavesti,+ 17 tõe vaimu,+ mida maailm ei saa vastu võtta, kuna ta ei näe ega tunne seda vaimu.+ Teie aga tunnete, sest see jääb teiega ja on teie sees. 18 Ma ei jäta teid orbudena maha. Ma tulen tagasi teie juurde.+ 19 Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind,+ sest mina elan ja teiegi saate elu. 20 Sel päeval te mõistate, et mina kuulun ühte oma isaga ning teie minuga ja mina teiega.+ 21 Kes on minu käsud omaks võtnud ja neist kinni peab, see armastab mind. Aga seda, kes armastab mind, armastab mu isa, ning minagi armastan teda ja ta saab mind näha.”

22 Juudas+ (mitte Iskariot) küsis: „Isand, miks sa kavatsed näidata ennast meile, aga mitte maailmale?”

23 Jeesus vastas talle: „Kui keegi mind armastab, võtab ta mu sõnu kuulda.+ Minu isa armastab teda ning me tuleme ja teeme oma eluaseme tema juurde.+ 24 Kes mind ei armasta, ei võta mu sõnu kuulda. Need sõnad, mida te kuulete, ei ole minu omad, vaid kuuluvad Isale, kes on mu läkitanud.+

25 Ma räägin teile seda, kuni olen veel teiega. 26 Kuid aitaja, püha vaim, mille Isa saadab minu kaudu, õpetab teile kõike ja tuletab teile meelde kõik, mis ma olen teile rääkinud.+ 27 Ma jätan teile rahu, annan teile oma rahu.+ Mina ei anna sellist rahu nagu maailm. Teie süda ärgu muutugu rahutuks ja ärgu mingu araks. 28 Nagu te kuulsite, ma ütlesin teile, et ma lähen ära ja tulen teie juurde tagasi. Kui te mind armastate, siis te olete rõõmsad, et ma lähen Isa juurde, sest Isa on minust kõrgem.+ 29 Ma olen seda teile rääkinud enne, kui see kõik sünnib, et kui see sünnib, te usuksite mu sõnu.+ 30 Ma ei räägi teiega enam pikalt, sest selle maailma valitseja+ tuleb. Tal pole aga minu üle mingit võimu.+ 31 Et maailm teaks, et ma armastan Isa, toimin ma just nii, nagu Isa mind on käskinud.+ Tõuske, lähme siit ära!

15 Mina olen tõeline viinapuu ja minu isa on aednik. 2 Ta lõikab minu küljest ära iga oksa, mis vilja ei kanna, ja puhastab* igat viljakandvat oksa, et see kannaks rohkem vilja.+ 3 Teie olete juba puhtad sõnade pärast, mis ma teile olen rääkinud.+ 4 Jääge ühte minuga ja mina jään ühte teiega. Nagu oks ei saa kanda vilja, kui ta ei jää viinapuu külge, nii ei saa seda teha ka teie, kui te ei jää ühte minuga.+ 5 Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb ühte minuga ja kellega jään ühte mina, see kannab palju vilja,+ sest minust lahus ei saa te midagi teha. 6 Kes ei jää ühte minuga, on nagu oks, mis visatakse minema ja mis kuivab ära. Oksad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning need põlevad ära. 7 Kui te jääte minuga ühte ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge ükskõik mida, ja te saate seda.+ 8 Mu isale toob au see, kui te kannate palju vilja ja olete tõesti mu jüngrid.+ 9 Nagu Isa on armastanud mind,+ nii olen mina armastanud teid. Jääge minu armastusse. 10 Kui te mu käskudest kinni peate, siis te jääte minu armastusse, nii nagu mina olen pidanud kinni Isa käskudest ja jään tema armastusse.

11 Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.+ 12 Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen teid armastanud.+ 13 Kellelgi pole suuremat armastust kui sellel, kes annab oma elu sõprade eest.+ 14 Te olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.+ 15 Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Ma nimetan teid hoopis sõpradeks, sest ma olen andnud teile teada kõik, mis ma oma isalt olen kuulnud. 16 Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks püsima. Siis annab Isa teile kõike, mida te temalt minu nime kaudu palute.+

17 Seda ma käsin teil teha: üksteist armastada.+ 18 Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et enne teid on ta vihanud mind.+ 19 Kui te kuuluksite maailma, siis maailm armastaks teid kui omi. Aga kuna te ei kuulu maailma,+ vaid mina olen teid maailmast välja valinud, siis maailm vihkab teid.+ 20 Pidage meeles sõnu, mis ma teile ütlesin: ori ei ole suurem oma isandast. Kui nad on taga kiusanud mind, siis kiusavad nad taga teidki,+ ja kui nad on võtnud kuulda minu sõnu, siis võtavad nad kuulda teiegi sõnu. 21 Aga nad kohtlevad teid nõnda minu nime pärast, sest nad ei tunne teda, kes on mu läkitanud.+ 22 Kui ma poleks tulnud ega nendega rääkinud, ei oleks neil pattu,+ kuid nüüd pole neil oma pattu millegagi vabandada.+ 23 Kes vihkab mind, vihkab ka mu isa.+ 24 Kui ma poleks teinud nende keskel neid tegusid, mida ei ole teinud keegi teine, siis poleks neil pattu.+ Aga nad on mind näinud ja näidanud, et vihkavad nii mind kui ka mu isa. 25 Sellega lähevad täide nende seaduses kirjas olevad sõnad „Nad vihkasid mind alusetult”.+ 26 Kui tuleb aitaja, mille ma saadan teile Isa juurest, tõe vaim+ Isa juurest, siis see annab minu kohta tunnistust.+ 27 Teiegi peate andma tunnistust,+ sest te olete olnud koos minuga algusest peale.

16 Ma räägin seda kõike teile selleks, et te ei laseks end eksitada*. 2 Teid heidetakse kogudusest* välja+ ning tuleb aeg, kui igaüks, kes teid tapab,+ arvab end Jumalale au toovat. 3 Nad teevad seda, sest nad pole õppinud tundma ei Isa ega mind.+ 4 Ma räägin seda teile, et kui see aeg kätte jõuab, siis teile meenuks, et ma sellest rääkisin.+

Ma ei rääkinud seda kohe alguses, sest siis ma olin koos teiega. 5 Aga nüüd lähen ma tema juurde, kes on mu läkitanud.+ Ometi ei küsi keegi teist minult, kuhu ma lähen. 6 Selle tõttu, mida ma teile räägin, on kurbus täitnud teie südame.+ 7 Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on hea, et ma ära lähen. Kui ma ei läheks, ei tuleks aitaja+ teie juurde, aga kui ma lähen, siis ma saadan ta teie juurde. 8 Ja kui ta tuleb, toob ta maailmale selguse patu, õiguse ja kohtumõistmise kohta: 9 esmalt patu kohta,+ sest maailm ei usu minusse,+ 10 seejärel õiguse kohta, sest ma lähen Isa juurde ja te ei näe mind enam, 11 seejärel kohtumõistmise kohta, sest selle maailma valitseja üle on kohus mõistetud.+

12 Mul on teile veel palju öelda, aga te ei suuda seda kõike praegu vastu võtta. 13 Ent kui tuleb tema*, tõe vaim,+ siis juhatab ta teile kätte kogu tõe, sest ta ei räägi omal algatusel, vaid mida ta kuuleb, seda ta räägib, ja ta kuulutab teile tulevasi asju.+ 14 Ta austab mind,+ sest ta kuulutab teile, mida ta minult kuuleb.+ 15 Kõik, mis kuulub Isale, on ka minu oma.+ Seepärast ma ütlesingi, et ta kuulutab teile, mida ta minult kuuleb. 16 Natukese aja pärast te ei näe mind enam,+ ja veel natukese aja pärast te näete mind.”

17 Seepeale hakkasid mõned jüngrid omavahel arutama: „Mida see tähendab, mis ta meile ütleb: „Natukese aja pärast te ei näe mind, ja veel natukese aja pärast te näete mind,” ning „Sest ma lähen Isa juurde”?” 18 Nad küsisid veel: „Mida tähendab see natuke aega? Millest ta ometi räägib?” 19 Kuna Jeesus teadis, et nad tahavad temalt seda küsida, ütles ta neile: „Kas te arutlete omavahel selle üle, mis ma ütlesin, nimelt, et natukese aja pärast te ei näe mind, ja veel natukese aja pärast te näete mind? 20 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: te hakkate nutma ja halama, ent maailm on rõõmus. Te kurvastute, aga teie kurbus muutub rõõmuks.+ 21 Kui naine sünnitab, on ta murelik, sest tema tund on tulnud. Aga kui ta on lapse ilmale toonud, ei tule ta vaev talle enam meeldegi, sest ta on rõõmus, et inimene on sündinud maailma. 22 Samuti olete teie praegu kurvad, aga ma tulen jälle teie juurde ja teie süda saab rõõmsaks+ ning keegi ei võta teie rõõmu teilt ära. 23 Sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Ma kinnitan teile ja see on tõsi: mida te Isalt palute+ minu nime kaudu, seda ta annab teile.+ 24 Senini ei ole te midagi palunud minu nime kaudu. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik.

25 Seda kõike olen ma teile rääkinud mõistukõnes. Tuleb aeg, kui ma ei räägi teile enam mõistu, vaid kõnelen teile Isast otsesõnu. 26 Sel päeval te palute Isa minu nime kaudu. Seda öeldes ei mõtle ma, et mina palun Isa teie eest. 27 Isa on teisse kiindunud, sellepärast et teie olete kiindunud minusse+ ja usute, et ma olen tulnud Jumala nimel.+ 28 Ma olen tulnud maailma Isa nimel, aga nüüd ma lahkun maailmast ja lähen Isa juurde.”+

29 Tema jüngrid ütlesid: „Nüüd sa räägid otsesõnu, mitte mõistukõnes. 30 Nüüd me mõistame, et sa tead kõike juba enne, kui keegi sinult midagi küsib. Seetõttu me usume, et sa oled tulnud Jumala juurest.” 31 Jeesus vastas neile: „Kas te nüüd usute? 32 Tuleb aeg, ja see ongi juba käes, kui te jooksete laiali, igaüks oma majja, ja te jätate mu üksi.+ Ometi ei ole ma üksi, sest Isa on minuga.+ 33 Seda kõike rääkisin ma teile selleks, et teil oleks tänu minule rahu.+ Maailmas te kohtate raskusi, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!”+

17 Pärast neid sõnu tõstis Jeesus silmad taeva poole ja ütles: „Isa, tund on tulnud. Austa oma poega, et su poeg austaks sind.+ 2 Sa oled ju andnud temale võimu kogu inimsoo üle,+ et ta annaks igavese elu+ kõigile, kelle sina oled talle andnud.+ 3 Nad saavad igavese elu,+ kui õpivad tundma* sind, ainsat tõelist Jumalat,+ ja Jeesus Kristust, kelle sina oled läkitanud.+ 4 Ma olen austanud sind maa peal,+ viies lõpule töö, mille sa oled andnud mulle teha.+ 5 Nüüd, isa, austa mind enda kõrval selle auhiilgusega, mis mul oli sinu kõrval enne maailma olemasolu.+

6 Ma olen avaldanud su nime inimestele, kelle sa oled andnud mulle maailmast.+ Nad olid sinu omad ja sa andsid nad mulle ning nad on võtnud kuulda sinu sõnu. 7 Nüüd nad teavad, et kõik, mis sa oled mulle andnud, on sinult. 8 Sõnad, mis sa mulle ütlesid, olen ma neile edasi andnud.+ Nad on need vastu võtnud ning saanud teada, et ma olen tõepoolest tulnud sinu nimel,+ ja nad usuvad, et sina oled mu läkitanud.+ 9 Ma palun nende pärast. Ma ei palu maailma pärast, vaid nende pärast, kelle sa oled mulle andnud, sest nad on sinu omad. 10 Kõik, mis on minu, on sinu, ja mis on sinu, on minu,+ ja nemad austavad mind.

11 Mind pole enam kauaks maailmas. Nemad on maailmas,+ aga mina tulen sinu juurde. Püha isa, kaitse neid+ omaenda nime pärast, mille sa oled mulle andnud,* et nad võiksid olla üks*, nii nagu meie oleme üks.+ 12 Kui ma olin koos nendega, siis ma kaitsesin neid+ sinu nime pärast, mille sa mulle oled andnud. Ma olen neid hoidnud, ükski neist pole kadunud+ peale hävingupoja,+ et läheks täide pühakirjas öeldu.+ 13 Nüüd ma tulen sinu juurde, kuid ma räägin seda kõike veel maailmas olles, et nemad võiksid olla tulvil minu rõõmu.+ 14 Ma olen andnud neile sinu sõnad, kuid maailm vihkab neid, sest nad ei kuulu maailma,+ nii nagu mina ei kuulu maailma.

15 Ma ei palu, et sa nad maailmast ära võtaksid, vaid et sa kaitseksid neid Saatana* eest.+ 16 Nad ei kuulu maailma,+ nagu minagi ei kuulu maailma.+ 17 Pühitse neid* tõega.+ Sinu sõna on tõde.+ 18 Nii nagu sina oled minu läkitanud maailma, olen ka mina läkitanud nemad maailma.+ 19 Ma hoian end pühana nende heaks, et nemadki saaksid pühaks tõe kaudu.

20 Ma ei palu mitte ainult nende eest, vaid ka inimeste eest, kes nende sõna kaudu minusse uskuma hakkavad, 21 et nad kõik oleksid üks,+ nii nagu sina, isa, kuulud ühte minuga ja mina sinuga,+ et nemadki kuuluksid ühte meiega ja maailm usuks, et sina oled mu läkitanud. 22 Ma olen andnud neile sellise au, mille sa oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks.+ 23 Mina kuulun ühte nendega ja sina minuga, et nende seas oleks täielik ühtsus ning maailm saaks aru, et sina oled mu läkitanud ja armastad neid, nagu sa armastad mind. 24 Isa, ma tahan, et need, kelle sa oled mulle andnud, oleksid koos minuga seal, kus mina olen,+ ja näeksid mu auhiilgust, mille sa oled mulle andnud, sest sa armastasid mind juba siis, kui maailma polnud veel rajatudki*.+ 25 Õiglane isa, maailm ei ole sind tundma õppinud,+ aga mina tunnen sind,+ ja nemad on saanud teada, et sina oled mu läkitanud. 26 Ma olen andnud neile teada sinu nime ja annan seda teada ka edaspidi,+ et neis oleks selline armastus, millega sina mind oled armastanud, ning et ma kuuluksin nendega ühte.”+

18 Seda rääkinud, läks Jeesus koos oma jüngritega ühte aeda,+ mis oli teisel pool Kidroni orgu.+ 2 Seda paika teadis ka äraandja Juudas, sest seal oli Jeesus oma jüngritega sageli kokku saanud. 3 Juudas võttis endaga väesalga ning peapreestritelt ja variseridelt korravalvureid ning nad tulid sinna tõrvikute, lampide ja relvadega.+ 4 Kuna Jeesus teadis täpselt, mis teda ees ootab, astus ta ette ja küsis neilt: „Keda te otsite?” 5 Nad vastasid: „Naatsaretlast Jeesust.”+ Ta ütles neile: „See olen mina.” Ka äraandja Juudas seisis seal koos nendega.+

6 Kui Jeesus ütles neile: „See olen mina”, taganesid nad ja kukkusid maha.+ 7 Jeesus küsis neilt uuesti: „Keda te otsite?” Nad ütlesid: „Naatsaretlast Jeesust.” 8 Jeesus vastas: „Ma ütlesin teile, et see olen mina. Kui te mind otsite, siis laske neil meestel minna.” 9 Sel moel täitusid Jeesuse sõnad „Ma pole kaotanud ühtki neist, kelle sa mulle oled andnud”.+

10 Siis haaras Siimon Peetrus oma mõõga ning lõi sellega ülempreestri orja ja raius ära tema parema kõrva.+ Orja nimi oli Malkus. 11 Jeesus aga ütles Peetrusele: „Pane mõõk tuppe!+ Kas ma siis ei peaks jooma karikast, mille Isa mulle on andnud?”+

12 Siis võtsid sõdurid, tuhatkonnaülem* ja juutide korravalvurid Jeesuse kinni ning panid ta köidikuisse. 13 Nad viisid ta esmalt Kaifase äia Hannase+ juurde. Kaifas oli sel aastal ülempreester.+ 14 Tema oligi juutidele öelnud, et neile on parem, kui üks inimene sureb rahva eest.+

15 Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele.+ Too jünger tundis ülempreestrit ja läks ühes Jeesusega ülempreestri siseõue, 16 ent Peetrus jäi välja värava juurde. Siis see jünger, kes ülempreestrit tundis, läks välja, rääkis uksehoidjaga ning tõi Peetruse sisse. 17 Teenijatüdrukust uksehoidja küsis Peetruselt: „Kas pole sinagi selle mehe jünger?” Tema ütles: „Ei ole.”+ 18 Kuna oli külm, olid orjad ja korravalvurid sütest lõkke teinud ja soojendasid end selle ääres. Ka Peetrus seisis nende hulgas ja soojendas end.

19 Samal ajal küsis peapreester* Jeesuselt tema jüngrite ja õpetuste kohta. 20 Jeesus vastas talle: „Ma olen rääkinud maailmale avalikult. Ma olen alati õpetanud sünagoogides ja templis,+ kus kõik juudid koos käivad, ega ole rääkinud midagi salaja. 21 Miks sa minu käest küsid? Küsi neilt, kes on kuulnud, mida ma olen rääkinud. Nemad teavad, mis ma olen öelnud.” 22 Kui Jeesus oli seda öelnud, lõi üks korravalvur, kes seal seisis, talle vastu nägu+ ja küsis: „Kas sa nõnda vastad peapreestrile?” 23 Jeesus kostis: „Kui ma ütlesin midagi valesti, siis ütle, mida. Kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?” 24 Seejärel saatis Hannas ta kinniseotuna ülempreester Kaifase juurde.+

25 Siimon Peetrus aga seisis lõkke ääres ja soojendas end. Ühtäkki küsis keegi: „Kas mitte sinagi pole selle mehe jünger?” Tema salgas: „Ei ole.”+ 26 Üks ülempreestri ori, selle mehe sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud,+ ütles: „Kas ma mitte ei näinud sind koos temaga aias?” 27 Ent Peetrus salgas seda jälle, ja kohe kires kukk.+

28 Siis viidi Jeesus Kaifase juurest maavalitseja residentsi.+ Oli varahommik. Juudid ise sisse ei läinud, et mitte rüvetuda,+ sest siis poleks nad võinud süüa paasatoitu. 29 Seepärast tuli Pilatus nende juurde välja ja küsis: „Milles te seda inimest süüdistate?” 30 Nad vastasid: „Kui ta poleks kurjategija, ei oleks me teda sinu ette toonud.” 31 Pilatus ütles neile: „Mõistke ise tema üle kohut oma seaduse järgi.”+ Juudid vastasid: „Meil ei ole luba kedagi tappa.”+ 32 Nõnda sündis, et läheksid täide Jeesuse sõnad selle kohta, millist surma ta peab surema.+

33 Siis läks Pilatus tagasi maavalitseja residentsi, kutsus Jeesuse ja küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?”+ 34 Jeesus küsis vastu: „Kas sa ise arvad seda või on teised sulle seda minu kohta öelnud?” 35 Pilatus vastas: „Ega’s mina juut ole! Sinu oma rahvas ja peapreestrid andsid su minu kätte. Mida sa oled teinud?” 36 Jeesus ütles:+ „Minu kuningriik* ei kuulu sellesse maailma.+ Kui mu kuningriik kuuluks sellesse maailma, siis oleksid mu alamad võidelnud, et juudid poleks mind kinni võtnud.+ Aga minu kuningriik ei ole sellest maailmast.” 37 Seepeale küsis Pilatus: „Nii et sa siis ikkagi oled kuningas?” Jeesus vastas: „Jah, ma olen kuningas.*+ Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõe kohta tunnistust annaksin.+ Igaüks, kes on tõe poolel, võtab mu häält kuulda.” 38 Pilatus sõnas: „Mis on tõde?”

Seda öelnud, läks ta jälle välja juutide juurde ja ütles neile: „Mina ei leia temal mingit süüd.+ 39 Teie kombe järgi peaksin ma paasapühaks kellegi vabaks laskma.+ Kas te soovite, et ma laseksin teile vabaks juutide kuninga?” 40 Nad karjusid taas: „Mitte tema, vaid Barabase!” Barabas oli aga röövel.+

19 Siis andis Pilatus käsu Jeesust piitsutada.+ 2 Sõdurid põimisid okaskrooni ja panid selle Jeesusele pähe ning riietasid ta purpurrüüsse.+ 3 Nad astusid ta ette ja ütlesid: „Ole tervitatud, juutide kuningas!” Samuti lõid nad teda vastu nägu.+ 4 Pilatus läks uuesti välja ja ütles rahvale: „Ma toon ta välja teie ette, et te teaksite, et mina ei leia temal mingit süüd.”+ 5 Seejärel tuli Jeesus välja, okaskroon peas ja purpurrüü seljas. Pilatus ütles neile: „Siin ta on!” 6 Teda nähes karjusid peapreestrid ja korravalvurid: „Löö ta postile! Löö ta postile!”+ Pilatus ütles neile: „Hukake ta ise, sest mina ei leia temal mingit süüd.”+ 7 Juudid vastasid talle: „Meil on seadus, ja seaduse järgi peab ta surema,+ sest ta on nimetanud end Jumala pojaks.”+

8 Kui Pilatus seda kuulis, hakkas ta veel rohkem kartma. 9 Ta läks tagasi maavalitseja residentsi ja küsis Jeesuselt: „Kust sa pärit oled?” Kuid Jeesus ei vastanud talle midagi.+ 10 Seepeale küsis Pilatus: „Kas sa keeldud minuga rääkimast? Kas sa ei tea, et minu võimuses on niihästi sind vabaks lasta kui ka hukata?” 11 Jeesus vastas talle: „Sul ei oleks minu üle mingit võimu, kui seda poleks sulle antud ülalt. Aga sellel, kes mind sinu kätte andis, on suurem patt.”

12 Seepärast püüdis Pilatus endiselt leida võimalust teda vabaks lasta. Juudid aga karjusid: „Kui sa tema vabaks lased, ei ole sa keisri sõber! Igaüks, kes teeb end kuningaks, hakkab keisrile vastu!”+ 13 Kui Pilatus oli neid sõnu kuulnud, viis ta Jeesuse välja ja istus kohtujärjele paigas, mida kutsutakse Kivipõrandaks, heebrea keeles aga Gabbataks. 14 Oli paasapüha* ettevalmistuspäev,+ umbes kuues tund*. Ta ütles juutidele: „Siin on teie kuningas!” 15 Kuid nemad karjusid: „Hukka ta ära! Hukka ta ära! Löö ta postile!” Pilatus ütles neile: „Kas ma pean hukkama teie kuninga?” Peapreestrid vastasid: „Meil pole muud kuningat kui keiser.” 16 Siis andis ta Jeesuse postile lüüa.+

Nõnda siis viidi Jeesus sealt ära. 17 Oma piinaposti* kandes läks ta paika, mida nimetatakse Pealuuks,+ heebrea keeles Kolgataks.+ 18 Seal pandi Jeesus posti külge+ ja koos temaga veel kaks meest. Üks meestest oli ühel ja teine teisel pool Jeesust ning tema oli nende vahel.+ 19 Pilatus lasi panna piinaposti külge tahvli, millel seisis: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.”+ 20 Seda lugesid paljud juudid, sest paik, kus Jeesus oli postile löödud, asus linna lähedal. Tekst tahvlil oli heebrea, ladina ja kreeka keeles. 21 Juutide peapreestrid aga ütlesid Pilatusele: „Ära kirjuta „juutide kuningas”, vaid et ta on öelnud, et ta on juutide kuningas.” 22 Pilatus vastas: „Mida ma olen kirjutanud, seda ma olen kirjutanud.”

23 Kui sõdurid olid Jeesuse postile löönud, jagasid nad tema pealisriided nelja ossa, nii et iga sõdur sai ühe osa. Nad võtsid ka tema alusrõiva, see aga oli ilma õmblusteta, kootud ülevalt alla ühes tükis. 24 Seetõttu nad ütlesid: „Ärme rebi seda katki, vaid heidame liisku, kellele see saab.”+ Sellega läks täide pühakirjas öeldu: „Nad jagasid mu rõivad omavahel, heitsid liisku mu riiete pärast.”+ Just seda sõdurid tegidki.

25 Jeesuse piinaposti juures seisid ka tema ema,+ ema õde, Kloopase naine Maarja ja Maarja Magdaleena.+ 26 Kui Jeesus nägi seal seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas,+ ütles ta emale: „Näe, su poeg.” 27 Seejärel ütles ta sellele jüngrile: „Näe, su ema.” Kohe võttis see jünger ta enda juurde.

28 Pärast seda, teades, et kõik on lõpule viidud, ütles Jeesus: „Mul on janu”, et läheks täide pühakirjas öeldu.+ 29 Seal seisis anum hapu veiniga. Siis pani keegi iisopivarre* otsa veiniga immutatud käsna ja tõstis selle tema suu juurde.+ 30 Kui Jeesus oli veini maitsnud, ütles ta: „Lõpetatud!”,+ langetas pea ja suri*.+

31 See oli ettevalmistuspäev+ ja juudid ei tahtnud, et surnukehad jääksid piinapostidele+ hingamispäevaks (see oli suur hingamispäev*).+ Seepärast palusid nad Pilatuselt, et nonde jalad murtaks ja surnukehad maha võetaks. 32 Siis murdsid sõdurid jalad neil meestel, kes Jeesuse kõrval posti küljes rippusid, kõigepealt ühel ja siis teisel. 33 Kui nad Jeesuseni jõudsid, nägid nad, et ta on juba surnud; seepärast nad tema jalgu ei murdnud. 34 Siiski torkas üks sõdur odaga tema küljesse+ ning sealt tuli välja verd ja vett. 35 Sellest on rääkinud pealtnägija ja tema tunnistus on õige. Ta teab, et räägib tõtt, et teiegi võiksite uskuda.+ 36 Kõik see viis täide pühakirjas öeldu: „Ühtki tema luud ei murta.”+ 37 Ja üks teine kirjakoht ütleb: „Nad vaatavad seda, kelle nad läbi pistsid.”+

38 Pärast seda palus Joosep Arimaatiast — kes oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute*+ — Pilatuselt luba Jeesuse surnukeha maha võtta. Pilatus andiski talle loa ning Joosep tuli ja võttis Jeesuse surnukeha maha.+ 39 Sinna tuli ka Nikodeemos,+ kes oli kord öösel Jeesuse juures käinud. Ta tõi mürri ja aaloe* segu*, umbes 100 naela*.+ 40 Juutide matusekombe kohaselt mähkisid nad Jeesuse surnukeha koos lõhnaainetega linasesse riidesse.+ 41 Selle paiga lähedal, kus ta hukati, oli aed ja aias oli uus haud,+ kuhu polnud veel kedagi maetud. 42 Kuna juudid valmistusid pühadeks+ ja see haud oli lähedal, pandi Jeesus sinna.

20 Nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, tuli Maarja Magdaleena haua juurde+ ja nägi, et kivi on hauakoopa sissekäigu eest ära lükatud.+ 2 Ta läks jooksuga Siimon Peetruse ja jüngri juurde, kes oli Jeesusele armas,+ ning ütles neile: „Isand on hauast ära viidud+ ja me ei tea, kuhu ta on pandud!”

3 Siis seadsid Peetrus ja see teine jünger sammud haua poole. 4 Nad hakkasid jooksma, aga see teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ja jõudis haua juurde esimesena. 5 Ta kummardus vaatama hauakoopasse ja nägi seal surilinu,+ ent hauda sisse ta ei läinud. 6 Siis jõudis kohale ka Siimon Peetrus ja astus hauakoopasse. Ta nägi Jeesuse surilinu, 7 samuti Jeesuse pea ümber olnud riiet, kuid see polnud surilinade juures, vaid oli rulli keeratuna teises kohas. 8 Nüüd astus sisse ka see teine jünger, kes oli esimesena haua juurde jõudnud. Nähes kõike, uskus ta, mida neile oli räägitud. 9 Ent nad ei saanud veel aru kirjakohast, mille järgi Jeesus pidi surnuist üles tõusma.+ 10 Siis läksid jüngrid koju tagasi.

11 Maarja aga seisis haua juures ja nuttis. Nuttes kummardus ta ja vaatas hauakoopasse 12 ning nägi kaht valgeis riideis inglit+ istumas seal, kus oli olnud Jeesuse surnukeha, üks peatsis, teine jalutsis. 13 Nad küsisid temalt: „Naine, miks sa nutad?” Ta ütles: „Mu isand on ära viidud ja ma ei tea, kuhu ta on pandud.” 14 Seda öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei saanud aru, et see on Jeesus.+ 15 Jeesus küsis temalt: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Maarja arvas, et see on aednik, ja ütles talle: „Isand, kui sina ta ära viisid, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma toon ta ära.” 16 Jeesus ütles: „Maarja!” Naine keeras ringi ja ütles talle heebrea keeles: „Rabbuuni!”, mis tähendab „õpetaja”. 17 Jeesus ütles talle: „Ära hoia minust kinni, sest ma pole veel läinud üles Isa juurde. Mine mu vendade juurde+ ja ütle neile, et ma lähen üles oma Isa+ ja teie Isa juurde, oma Jumala+ ja teie Jumala juurde.” 18 Maarja Magdaleena tuli ja teatas jüngritele: „Ma nägin Isandat!” Samuti rääkis ta neile, mida Jeesus oli talle öelnud.+

19 Samal õhtul, nädala esimesel päeval, olid jüngrid koos. Nad olid uksed lukku pannud, sest nad kartsid juute*. Ühtäkki seisis Jeesus nende keskel ja ütles: „Rahu teile!”+ 20 Seda öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge.+ Nähes oma isandat, olid jüngrid ülirõõmsad.+ 21 Jeesus ütles neile taas: „Rahu teile!+ Nii nagu Isa on läkitanud mind,+ nii läkitan mina teid.”+ 22 Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles: „Võtke vastu püha vaim.+ 23 Kui te kellelegi patud andeks annate, on need talle juba andeks antud. Kellele te aga patte andeks ei anna, sellele ei ole need andeks antud.”

24 Ent Toomast,+ üht neist kaheteistkümnest, seda, keda nimetati Kaksikuks, ei olnud koos nendega, kui Jeesus tuli. 25 Niisiis ütlesid talle teised jüngrid: „Me nägime Isandat!” Tema aga vastas: „Kui ma ei näe tema kätel naelte jälgi ja ei pista oma sõrme neisse ega kätt tema külje sisse,+ siis ma seda küll ei usu.”

26 Kaheksa päeva hiljem kogunesid tema jüngrid jälle ühte majja ja ka Toomas oli nendega. Kuigi uksed olid lukus, seisis Jeesus äkitselt nende keskel ning ütles: „Rahu teile!”+ 27 Ta sõnas Toomasele: „Pane oma sõrm siia ja vaata mu käsi ning pista oma käsi mu külje sisse. Ära enam kahtle, vaid usu!” 28 Toomas lausus: „Mu isand ja mu Jumal*!” 29 Jeesus ütles talle: „Kas sa usud sellepärast, et sa mind näed? Õnnelikud on need, kes usuvad ka siis, kui nad ei näe.”

30 Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muidki tunnustähti, mida ei ole kirja pandud sellesse rullraamatusse.+ 31 Kuid need siin on kirja pandud selleks, et te usuksite, et Jeesus on messias, Jumala poeg, ja et te tänu usule saaksite elu tema nime kaudu.+

21 Pärast seda ilmutas Jeesus end jüngritele Tiberiase mere ääres. Ta ilmutas end nõnda. 2 Seal olid koos Siimon Peetrus, Toomas (keda kutsuti Kaksikuks),+ Naatanael+ Galilea Kaanast, Sebedeuse pojad+ ja veel kaks jüngrit. 3 Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale.” Nad kostsid: „Me tuleme sinuga.” Nad läksid paati, kuid sel ööl ei saanud nad midagi.+

4 Hommiku hakul seisis Jeesus rannal, ent jüngrid ei saanud aru, et see on Jeesus.+ 5 Jeesus küsis neilt: „Armsad lapsed, kas teil on midagi süüa*?” Nad vastasid: „Ei ole!” 6 Ta ütles neile: „Heitke võrk paremale poole paati ja te saate.” Nad heitsidki ja ei suutnud seda enam paati tõmmata, sest kalu oli nii palju.+ 7 Siis ütles jünger, keda Jeesus armastas,+ Peetrusele: „See on Isand!” Kui Siimon Peetrus kuulis, et see on Isand, tõmbas ta endale rõiva ümber, sest ta oli poolpaljas, ja hüppas merre. 8 Teised jüngrid aga tulid paadiga, vedades järel võrku kaladega. Nad polnud kaldast kuigi kaugel, ainult umbes 200 küünra* kaugusel.

9 Kaldale jõudes nägid nad hõõguvaid süsi, mille peal oli kala, ning leiba. 10 Jeesus ütles neile: „Tooge mõned neist kaladest, mis te just püüdsite.” 11 Siimon Peetrus läks paati ja tõmbas kaldale võrgu, mis oli täis suuri kalu, kokku 153 kala. Ehkki neid oli nii palju, ei rebenenud võrk. 12 Jeesus kutsus neid: „Tulge hommikust sööma!” Ühelgi jüngril polnud julgust temalt küsida: „Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et see on Isand. 13 Jeesus võttis leiva ja ulatas neile, samuti kala. 14 See oli kolmas kord,+ kui Jeesus ilmutas end oma jüngritele pärast surnuist ülesäratamist.

15 Kui nad olid hommikust söönud, küsis Jeesus Siimon Peetruselt: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui neid?” Ta vastas: „Jah, Isand, sa tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles: „Toida mu tallekesi.”+ 16 Siis küsis Jeesus teist korda: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?” Ta vastas: „Jah, Isand, sa tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles: „Hoia mu lambakesi kui karjane.”+ 17 Jeesus küsis temalt kolmandat korda: „Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?” Peetrus muutus kurvaks, et Jeesus küsis talt kolmandat korda: „Kas ma olen sulle armas?” Seepärast lausus ta Jeesusele: „Isand, sina tead kõike, sa tead ju, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: „Toida mu lambakesi.+ 18 Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: kui sa olid noorem, siis sa riietasid end ise ja läksid sinna, kuhu tahtsid, aga kui sa jääd vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine riietab sind ning viib su sinna, kuhu sa ei taha.” 19 Nende sõnadega andis ta mõista, millise surmaga tuleb Peetrusel Jumalat austada. Kui Jeesus oli seda öelnud, sõnas ta Peetrusele: „Järgne mulle ka edaspidi.”+

20 Peetrus pöördus ümber ja nägi neile järgnemas jüngrit, keda Jeesus armastas+ ja kes oli õhtusöögi ajal nõjatunud tema rinnale ja küsinud: „Isand, kes see on, kes su ära annab?” 21 Kui Peetrus teda nägi, küsis ta Jeesuselt: „Isand, aga kuidas jääb temaga?” 22 Jeesus ütles: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest? Sina järgne mulle ka edaspidi.” 23 Seetõttu läks vendade hulgas liikvele kuuldus, et see jünger ei surevatki. Kuid Jeesus ei öelnud talle, et ta ei sure, vaid: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest?”

24 Seesama jünger+ on andnud kõigest sellest tunnistust ja pannud selle kirja ning me teame, et tema tunnistus on tõsi.

25 On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui see kõik üksikasjalikult kirja pandaks, siis, ma arvan, ei suudaks ka kogu maailm mahutada rullraamatuid, mis kirjutataks.+