TEINE KIRI KORINTLASTELE

1 Pauluselt, Kristus Jeesuse apostlilt Jumala tahtel, ja meie vennalt Timoteoselt+ Korintoses olevale Jumala kogudusele ja kõigile pühadele kogu Ahhaias.+

2 Armu* ja rahu teile Jumalalt, meie isalt, ja meie isandalt Jeesus Kristuselt!

3 Kiidetud olgu meie isanda Jeesus Kristuse Jumal+ ja isa, hella halastuse isa,+ kes julgustab* meid igas olukorras.+ 4 Tema julgustab meid kõigis meie raskustes,+ et me suudaksime julgustada neid,+ kes on mistahes raskustes, selle julgustusega, mida me ise Jumalalt saame.+ 5 Nagu meile saab Kristuse pärast osaks rohkesti kannatusi,+ nii saame Kristuse kaudu ka rohkesti julgustust. 6 Kui meie oleme raskustes, on see teile julgustuseks ja päästeks. Ja kui meie saame julgustust, saate julgustust ka teie ning suudate taluda samu kannatusi, mida meie talume. 7 Me oleme kindlad teie ustavuses ja teame, et kui te kogete samu kannatusi mida meie, siis teid ka julgustatakse nagu meid.+

8 Me tahame, vennad, et te teaksite, milliseid raskusi me kogesime Aasia provintsis.+ Me olime äärmise pinge all, üle jõu käivas olukorras, ja isegi kartsime oma elu pärast.+ 9 Õigupoolest tundsime, nagu oleks meid surma mõistetud, et me ei loodaks iseenda peale, vaid Jumala peale,+ kes surnud üles äratab. 10 Tema päästis meid surmasuust ja päästab veelgi; me oleme kindlad, et ta päästab meid ka edaspidi.+ 11 Teiegi saate meid aidata, kui anute meie pärast Jumalat.+ Siis tänavad paljud Jumalat selle hea eest, mida me saame paljude inimeste palvete tõttu.+

12 Me oleme uhked, et võime puhta südametunnistusega öelda: me oleme käitunud selles maailmas, eriti teie keskel, pühalt ja jumalikus siiruses ega ole toetunud selle maailma tarkusele,+ vaid Jumala armule. 13 Me ei kirjuta teile ju midagi sellist, mida te lugedes ei mõistaks,* ning ma loodan, et te saate neist asjadest täielikult aru, 14 nagu osa teist on ka aru saanud, nimelt, et te võite olla uhked meie üle, nagu ka meie oleme uhked teie üle meie isanda Jeesuse päeval.

15 Niisiis, kuna ma olin selles kindel, kavatsesin ma esmalt tulla teie juurde, et te saaksite teist korda rõõmu tunda*. 16 Ma kavatsesin külastada teid teel Makedooniasse ja tulla siis Makedooniast tagasi teie juurde. Seejärel te oleksite saanud mind veidi maad saata mu teel Juudamaale.+ 17 Kas ma olin mõtlematu, kui seda kavatsesin? Kas ma teen plaane isekalt, nii et ütlen „jah, jah” ja seejärel „ei, ei”? 18 Kuid nagu Jumalat saab usaldada, nii ei ole ka see, mida meie teile räägime, „jah” ja samas „ei”. 19 Jumala poeg Jeesus Kristus, keda me teie seas kuulutasime — see tähendab mina, Silvaanus* ja Timoteos+ —, ei ole „jah” ja samas „ei”, vaid „jah” on tema puhul „jah”. 20 Jumala tõotused, ükskõik kui palju neid on, on kõik tema kaudu „jah”*.+ Seepärast me ütleme ka tema kaudu „aamen”* Jumalale,+ et Jumalale au tuua. 21 Jumal on see, kes tagab, et meie teiega kuulume Kristusele, ning Jumal on meid võidnud.+ 22 Tema on ka pannud meie peale oma pitseri+ ja andnud meile tulevaste asjade kohta tagatise*, see tähendab vaimu+ meie südamesse.

23 Ma kutsun Jumala endale tunnistajaks, et ma pole veel Korintosesse tulnud sellepärast, et teid säästa. 24 Me ei taha isandaina valitseda teie usu üle+ — te seisate ju kindlalt oma usu varal —, vaid me oleme teie kaastöölised, et te võiksite olla rõõmsad.

2 Ma olen otsustanud, et ma ei kurvasta teid, kui ma jälle teie juurde tulen. 2 Sest kui ma teid, kes te mind rõõmustate, kurvaks teen, kes mind siis rõõmustaks? 3 Ma kirjutasin teile neist asjust sellepärast, et ma, kui ma tulen, ei kurvastuks nende pärast, kelle pärast peaksin rõõmu tundma. Sest ma olen veendunud, et see, mis toob rõõmu minule, toob rõõmu teile kõigile. 4 Ma küll kirjutasin teile paljude pisaratega suures südamevaevas ja -piinas, kuid mitte selleks, et teid kurvastada,+ vaid et teile teada anda, kui väga ma teid armastan.

5 See inimene, kes on põhjustanud kurbust,+ pole põhjustanud seda mulle, vaid mingil määral — et mitte öelda liiga järsult — teile kõigile. 6 Sellisele mehele piisab hukkamõistust, mida ta on saanud tunda enamiku poolt. 7 Nüüd tuleb teil talle hoopis lahkelt andestada ja teda julgustada,+ et liigne kurbus teda enda alla ei mataks*.+ 8 Seepärast ma õhutan teid: kinnitage talle oma armastust.+ 9 Ma kirjutan ka selleks, et teada saada, kas te olete kuulekad kõiges. 10 Kellele te andestate, sellele andestan minagi. Ja mida ma olen andestanud (kui ma olen midagi andestanud), olen ma andestanud teie pärast Kristuse ees, 11 et Saatan meid üle ei kavaldaks,+ sest tema võtted* pole meile teadmata.+

12 Kui ma saabusin Troasesse+ kuulutama head sõnumit Kristusest ja mulle avanes uks* Isanda teenistuses, 13 tundsin ma siiski rahutust, sest ma ei leidnud oma venda Tiitust.+ Niisiis jätsin ma seal hüvasti ja läksin Makedooniasse.+

14 Tänu olgu Jumalale, kes meid alati juhib triumfikäigus koos Kristusega ja levitab meie kaudu igal pool Jumala tundmise lõhna! 15 Jumalale me oleme ju Kristuse magus lõhn, seda nii nende seas, kes päästetakse, kui ka nende seas, kes hukkuvad; 16 viimastele küll surma lõhn, mis viib surma,+ esimestele aga elu lõhn, mis viib ellu. Ja kes on kõlblik selliseks teenistuseks? 17 Meie oleme. Sest me ei äritse Jumala sõnaga*,+ nagu paljud teised seda teevad, vaid me räägime siiralt, kuna meid on saatnud Jumal ja me oleme Kristuse jüngrid Jumala ees.

3 Kas hakkame jälle iseennast soovitama? Või kas me vajame nagu mõned soovituskirju teie jaoks või teie käest? 2 Teie olete meie soovituskiri,+ mis on kirjutatud meie südamesse ning mida teavad ja loevad kõik inimesed. 3 On ilmselge, et te olete Kristuse kiri, mille meie kui teenijad+ oleme kirjutanud, kiri, mis pole kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala vaimuga, mitte kivitahvlitele,+ vaid südametesse.+

4 Seda me võime tänu Kristusele Jumala ees kindlalt öelda. 5 Mitte et me oleksime selleks tööks kõlblikud tänu iseendale, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt.+ 6 Tema on meid teinud kõlblikuks olema uue lepingu teenijad,+ kes ei järgi mitte kirjalikku seaduskogu,+ vaid lasevad end juhtida pühal vaimul, sest seaduskogu mõistab surma,+ aga vaim teeb elavaks.+

7 Kui seaduskogu, mis viib surma ja mis oli uurendatud kivisse,+ tuli sellises hiilguses, et Iisraeli pojad ei suutnud Moosese nägu vaadata tema näo hiilgamise pärast,+ ehkki see hiilgus pidi kaduma, 8 miks ei peaks siis püha vaimu jagamisega+ kaasnema veelgi suurem hiilgus?+ 9 Kui juba seaduskogul, mis viib hukkamõistmiseni,+ on hiilgus,+ siis kui palju suurem hiilgus on teenistusel, mis viib õigeksmõistmiseni!+ 10 Niisiis see, mis oli kunagi hiilgav, on hiilgusest ilma jäetud veel suurema hiilguse pärast.+ 11 Sest kui see, mis pidi kaduma, seati sisse hiilguses,+ siis kui palju suurem hiilgus on sellel, mis jääb!+

12 Kuna meil on selline lootus,+ võime rääkida täie julgusega. 13 Me ei tee nii nagu Mooses, kes pani katte oma näole,+ et Iisraeli pojad ei näeks selle lõppu, mis pidi kaduma. 14 Kuid nad olid arusaamise poolest tuimaks muutunud.+ Veel tänase päevani on jäänud sama kate vana lepingu lugemisel ära võtmata,+ sest see võetakse ära üksnes Kristuse kaudu.+ 15 Jah, kuni tänaseni, millal tahes Moosese raamatuid loetakse,+ on kate nende südame peal.+ 16 Ent kui inimene muudab oma teguviise ja hakkab Jehoovat* teenima, võetakse talt kate ära.+ 17 Jehoova on vaim,+ ja kus on Jehoova püha vaim, seal on vabadus.+ 18 Me kõik, kes me katmata näoga peegeldame Jehoova hiilgust nagu peeglid, muutume tema sarnaseks, peegeldades üha rohkem hiilgust. See toimub tänu Jehoovale, kes on vaim*.+

4 Kuna me oleme selles teenistuses tänu Jumala halastusele, ei anna me alla. 2 Me oleme loobunud salajastest häbitegudest, me ei kasuta kavalust ega moonuta Jumala sõna,+ vaid teeme tõde tuntuks, ning oleme sellega Jumala ees heaks eeskujuks igale inimesele*.+ 3 Kui aga hea sõnum, mida me kuulutame, on kinni kaetud, on see kinni kaetud nende eest, kes hukkuvad, 4 uskmatute eest, kelle mõistuse silmad selle maailma jumal+ on teinud pimedaks,+ et nad ei näeks valgust, mida kiirgab võrratu hea sõnum Kristusest,+ kes on Jumala sarnane.+ 5 Me ei räägi ju endast, vaid Jeesus Kristusest, et tema on isand ja et meie oleme teie orjad Jeesuse pärast. 6 Sest Jumal, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus”,+ on valgustanud meie südant,+ et me võiksime Kristuse* kaudu Jumalat tundma õppida.

7 See aare+ on meis, savinõudes.+ Seega on ilmne, et jõud, mis ületab tavapärase, tuleb Jumalalt ja mitte meist endist.+ 8 Meid rõhutakse igal viisil, aga me pole nurka surutud; me oleme nõutud, aga mitte väljapääsuta*;+ 9 meid kiusatakse taga, aga me pole hüljatud;+ me oleme pikali löödud, aga mitte hävitatud.+ 10 Me oleme alati surmaohus, nagu oli ka Jeesus,+ nii et me elame samasugust elu nagu tema.* 11 Sest meid, kes elame, seatakse Jeesuse pärast pidevalt surmaga silmitsi,+ nii et me elame samasugust elu nagu tema. 12 Niisiis oleme meie surmaohus, et teie saaksite elu.

13 Et meil on samasugune usk kui see, millest on kirjutatud: „Mul oli usku, seepärast ma rääkisin”,+ siis ka meie usume ja räägime, 14 teades, et see, kes äratas üles Jeesuse, äratab üles ka meid, nii nagu ta äratas üles Jeesuse, ja seab meid tema ette koos teiega.+ 15 Kõik see sünnib teie heaks, et arm saaks ülikülluslikuks, kuna veel paljud tänavad Jumalat, ja see toob temale kiitust.+

16 Seetõttu me ei anna alla. Kuigi me väliselt mandume, siis seesmiselt me uueneme päev-päevalt. 17 Praegune viletsus, mis on hetkeline ja kerge, toob meile ülisuure ja igavese au.+ 18 Me ei keskendu mitte nähtavatele, vaid nähtamatutele asjadele,+ sest nähtavad asjad on ajutised, nähtamatud aga igavesed.

5 Me teame, et kui meie maine elamu*, see telk, maha kistakse,+ siis me saame Jumalalt hoone, mis pole kätega valmistatud,+ igavese elamu taevas. 2 Oma praeguses elamus me ägame, igatsedes väga riietada end sellesse, mis on valmistatud meie jaoks taevas,+ 3 nii et olles end sellesse riietanud, me poleks alasti. 4 Meie, kes oleme selles telgis, ägame rõhutuna, kuna me ei taha seda telki endalt ära heita, kuid tahame ometi riietada end taevasesse,+ nii et igavene elu neelaks ära sureliku keha.+ 5 Selleks eluks on meid ette valmistanud Jumal,+ kes on andnud meile oma vaimu tulevase tasu tagatiseks*.+

6 Niisiis oleme alati tulvil kindlustunnet ja teame, et kuni meie kodu on selles kehas, oleme Isandast eemal,+ 7 sest meie elu juhib usk, mitte see, mis silmaga näha. 8 Ent me oleme tulvil kindlustunnet ning tahaksime pigem olla oma kehast eemal ja teha oma kodu Isanda juurde.+ 9 Seega, olgu meie kodu tema juures või temast eemal, on meie sihiks olla talle meelepärane. 10 Me kõik peame ju seisma Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks tasu selle eest, mis ta kehas olles tegi, oli see siis hea või halb.+

11 Kuna me teame, et Isandat tuleks karta, aitame inimestel meie sõnade õigsuses veenduda. Jumal teab hästi, millised me oleme, ja ma loodan, et ka teie seda teate*. 12 Me ei räägi seda selleks, et end teile uuesti soovitada, vaid selleks, et anda teile põhjust meie üle uhked olla, nii et saaksite vastata neile, kes tunnevad uhkust välise üle,+ mitte selle üle, mis on südames. 13 Sest kui oleme olnud arust ära,+ siis oleme olnud seda Jumala pärast; kui aga oleme mõistuse juures, siis oleme seda teie pärast. 14 Meid sunnib tagant Kristuse armastus, kuna me mõistame, et üks suri kõikide eest;+ olid ju kõik inimesed surnud. 15 Ja ta suri kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam endale,+ vaid temale, kes nende eest suri ja üles äratati.

16 Nüüdsest alates ei vaata me kellegi peale inimlikust vaatenurgast.+ Isegi kui me varem vaatasime Kristuse peale inimlikust vaatenurgast*, siis nüüd enam mitte.+ 17 Seega, kes on Kristuse jünger, on uus loodu.+ Kõik vana on möödas, ja näe, uus on sündinud! 18 Aga see kõik on Jumalalt, kes lepitas meid endaga Kristuse kaudu+ ja andis meile lepitusteenistuse.+ 19 Jumal lepitas Kristuse kaudu maailma endaga,+ panemata inimeste väärsamme neile süüks,+ ning usaldas meile lepitussõnumi.+

20 Seega me oleme suursaadikud+ Kristuse asemel,+ otsekui paluks Jumal inimesi meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: „Laske end Jumalaga lepitada.” 21 Selle, kes oli patuta,+ tegi Jumal patuohvriks* meie eest, et me tema kaudu saaksime Jumala ees õigeks.+

6 Jumala kaastöölistena+ me palume teid tungivalt, et te Jumala armu vastu võttes ei kaotaks silmist selle eesmärki.+ 2 Ta ütleb: „Ma kuulsin sind soosinguajal ja aitasin sind päästepäeval.”+ Nüüd ongi Jumala soosingu aeg! Nüüd ongi päästepäev!

3 Me ei taha saada kellelegi mingil moel komistuskiviks, et meie teenistust ei laidetaks,+ 4 vaid me näitame end igas suhtes olevat Jumala teenijad:+ me peame vastu paljude raskuste all, viletsuses, puuduses, kitsikuses,+ 5 hoopide all, vangis,+ rahvarahutustes, tööd rügades, magamata öid taludes, toidupuudust kannatades.+ 6 Me näitame end olevat Jumala teenijad ka oma puhta elu, teadmiste, kannatlikkuse+ ja lahkusega,+ samuti sellega, et laseme end juhtida pühal vaimul, osutame siirast armastust,+ 7 räägime tõde ja toetume Jumala jõule,+ hoides õiguse relvi+ paremas ja vasakus käes*; 8 me teeme seda aus ja häbis, laimatuna ja kiidetuna. Meid peetakse petisteks, kuid me räägime tõtt; 9 tundmatuiks, kuid ometi me oleme tuntud; surmalapsiks,* kuid ometi me elame;+ karistatuiks, kuid ometi pole meid surmale antud;+ 10 õnnetuiks, kuid ometi oleme alati rõõmsad; vaesteks, kuid ometi teeme paljusid rikkaks; sellisteks, kellel midagi ei ole, kuid ometi kuulub meile kõik.+

11 Me oleme rääkinud teiega avameelselt, korintlased, ja oleme avardanud oma südame. 12 Teil ei ole meie südames kitsas,+ vaid teie enda süda on kitsavõitu.* 13 Ma ütlen teile nagu oma lastele: tehke teie sedasama, avardage oma süda!+

14 Ärge siduge end uskmatutega.*+ Sest mida ühist on õigusel seadusetusega?+ Või mida ühist on valgusel pimedusega?+ 15 Mis kooskõla saab olla Kristuse ja Beliari* vahel?+ Või mida ühist on usklikul* uskmatuga?+ 16 Kuidas sobib Jumala tempel kokku ebajumalatega?+ Meie oleme ju elava Jumala tempel,+ nagu Jumal on öelnud: „Ma elan nende keskel+ ja käin koos nendega ning olen nende Jumal ja nemad on minu rahvas.”+ 17 „Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist, ütleb Jehoova, ning ärge enam puudutage rüvedat”,+ „ja ma võtan teid vastu”.+ 18 „Siis ma olen teile isaks+ ning teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,+ ütleb Jehoova, Kõikvõimas.”

7 Niisiis, armsad, kuna meil on need tõotused,+ puhastagem end kõigest, mis saastab keha ja vaimu*,+ et saaksime tänu jumalakartusele aina pühamaks.

2 Tehke meile ruumi oma südames.+ Me pole kellelegi ülekohut teinud, me pole kedagi eksiteele viinud, me pole kedagi ära kasutanud.+ 3 Ma ei ütle seda selleks, et teid hukka mõista. Olen ma ju teile juba varem öelnud, et te olete meie südames, kas me siis elame või sureme. 4 Ma räägin teiega täie julgusega. Ma tunnen suurt uhkust teie üle. Mu süda on saanud suurt kosutust ning ma olen üliväga rõõmus kogu meie viletsuses.+

5 Kui me Makedooniasse+ saabusime, ei leidnud me kergendust, vaid meid vaevati igal moel — väljaspool oli võitlusi, seespool kartusi. 6 Aga Jumal, kes masendunuid lohutab,+ andis meile uut jõudu Tiituse külastusega, 7 ja mitte ainult ta külastusega, vaid ka julgustusega, mida ta oli teie juures saanud. Ta tõi meile sõna teie igatsusest minu järele, teie sügavast kurbusest, teie siirast murest minu pärast, nii et ma rõõmustasin veelgi enam.

8 Kuigi ma kurvastasin teid oma kirjaga,+ ei tunne ma selle pärast kahetsust. Isegi kui ma esialgu kahetsesin (nähes, et see kiri kurvastas teid, ehkki vaid lühikeseks ajaks), 9 siis nüüd ma rõõmustan, kuid mitte teie kurvastuse pärast, vaid sellepärast, et kurvastus ajendas teid kahetsema. Te ju kurvastusite Jumalale meelepäraselt, nii et te ei kannatanud meie tõttu mingit kahju. 10 Jumalale meelepärane kurvastus ajendab kahetsema* ja kahetsus viib päästeni, mida ei tule kahetseda.+ Ent sellele maailmale omane kurvastus viib surma. 11 Vaadake, millise suure agaruse on teis esile kutsunud see, et te kurvastusite Jumalale meelepäraselt, millise soovi end puhastada, millise meelepaha, millise kartuse, millise tegutsemisiha, millise innukuse, millise õiguse jaluleseadmise!+ Te olete igas suhtes näidanud, et olete selles asjas puhtad. 12 Kuigi ma kirjutasin teile, ei teinud ma seda kindlasti mitte süüdlase+ ega kannatanu pärast, vaid selleks, et sütitada teis soovi kuulata meie sõnu Jumala ees. 13 Seetõttu me olemegi saanud uut jõudu.

Ent peale selle, et saime uut jõudu, tunneme suurt rõõmu Tiituse rõõmu üle, sest te kõik kosutasite tema vaimu. 14 Ma pole jäänud häbisse, olles teist temale head rääkinud. Nagu me oleme teile alati tõtt rääkinud, nii oleme ka Tiitusele teist tõtt rääkinud. 15 Tema armastus teie vastu süveneb veelgi, kui ta meenutab teie kõigi kuulekust+ ja seda, kui lugupidavalt te ta vastu võtsite. 16 Ma rõõmustan, et võin kõiges teie peale kindel olla*.

8 Vennad, me tahame teile nüüd teada anda, mida Jumala arm on korda saatnud Makedoonia kogudustes.+ 2 Suure katsumuse ajal, kui neil tuli taluda rohkeid kannatusi, olid nad väga rõõmsad ja heldekäelised, ehkki nad elasid äärmises vaesuses. 3 Ma kinnitan teile, et nad andsid oma võimaluste kohaselt+ ja rohkemgi veel.+ 4 Nad palusid meid järelejätmatult, lausa anusid, et nad saaksid osaleda pühade abistamises*.+ 5 Nad tegid rohkem, kui olime arvanud, sest ennekõike andsid nad Jumala tahtel iseendid Isanda ja meie käsutusse. 6 Niisiis me õhutasime Tiitust+ viima lõpule teie helde annetuse kogumise, mille ta ise oli algatanud. 7 Seega, nagu te olete rikkad kõige poolest — usu, sõna kuulutamise, teadmiste, innukuse ja meilt õpitud armastuse poolest —, nii olge rikkad ka helde andmise poolest.+

8 Ma ei ütle seda selleks, et teid käskida, vaid soovin teiste innukusest rääkides panna proovile teie armastuse ehtsuse. 9 Te ju teate meie isanda Jeesus Kristuse ülimat headust: ta oli rikas, kuid sai teie pärast vaeseks,+ et teie tema vaesuse tõttu rikkaks saaksite.

10 Ma ütlen teile oma arvamuse:+ selle ettevõtmise lõpuleviimine tuleb teile endile kasuks. Juba aasta tagasi te tegite sellega algust ja olite sellest nii innustunud. 11 Viige siis alustatu ka lõpule oma võimalusi mööda ja samasuguse innuga, mis teil alguses oli. 12 Sest kui on tahtmist anda, on see Jumalale väga meeltmööda, juhul kui inimene annab sellest, mis tal on,+ mitte sellest, mida tal ei ole. 13 Ma ei taha öelda, et teiste elu peaks olema kerge ja teie oma raske, 14 vaid ma soovin, et see, mida teil on praegu üle, teeks tasa selle, millest neil on puudus, ja et see, mida neil on üle, teeks tasa selle, millest teil on puudus, ja nõnda sünniks tasakaal. 15 Sest on kirjutatud: „Kellel oli palju, sellel ei olnud liiga palju, ja kellel oli vähe, sellel ei olnud liiga vähe.”+

16 Tänu olgu Jumalale, kes on andnud Tiituse südamesse samasuguse hoole teie pärast,+ kui on meil! 17 Ta on meie õhutust kuulda võtnud, ja olles täis indu, tuleb ta omal algatusel teie juurde. 18 Me saadame temaga kaasa venna, keda kiidetakse kõigis kogudustes selle eest, mida ta teeb hea sõnumi pärast. 19 Selle venna on kogudused määranud ka meie reisikaaslaseks, kui me läheme viima kohale seda andi Isanda auks ja oma abivalmiduse tõenduseks. 20 Me ju ei taha, et keegi saaks meile midagi ette heita seoses selle heldekäelise annetusega, mis on meie hoolde usaldatud.+ 21 Me „käime sellega ümber ausalt mitte ainult Jehoova ees, vaid ka inimeste ees”.+

22 Me saadame nendega kaasa veel ühe venna, kelle hoolsuses me oleme mitut puhku ja mitmes vallas võinud veenduda, ning kes nüüd on veelgi hoolsam, sest ta on teis täiesti kindel. 23 Aga kui teil on mingeid kahtlusi seoses Tiitusega, siis teadke, et ta on minu mõttekaaslane ja kaastööline, kes tegutseb teie heaks. Või kui teil on kahtlusi seoses meie vendadega, siis nemad on koguduste saadikud* ja toovad Kristusele au. 24 Tõendage siis kogudustele, et teie armastus on ehtne+ ja et me pole ilmaaegu teie üle uhked.

9 Pühade aitamisest+ ei oleks mul tegelikult vaja teile kirjutada, 2 sest ma ju tean teie abivalmidust ja räägin uhkusega makedoonlastele, et Ahhaia vennad on juba terve aasta soovinud pakkuda oma abi, ning enamik neist on teie innukusest tiivustust saanud. 3 Aga need vennad saadan ma teie juurde selleks, et mu kiitlemine teiega ei osutuks alusetuks ja et te tõepoolest võiksite ilmutada abivalmidust, just nagu ma olen öelnud, et te teete. 4 Sest muidu — juhul kui makedoonlased peaksid tulema koos minuga ja leidma, et te polegi omadega valmis — jääksime ju häbisse, nii meie kui ka teie, kuna oleme teie peale lootnud. 5 Seepärast pidasin ma vajalikuks ergutada vendi tulema juba varem teie juurde ja seadma teie lubatud anni aegsasti valmis, et see and tuleks südamest ega oleks sunniviisil antud.

6 Aga sellega seoses ma ütlen: kes kasinalt külvab, see ka lõikab kasinalt, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.+ 7 Igaüks andku, nagu ta on oma südames otsustanud, mitte kurva meelega* ega sunniviisil,+ sest Jumal armastab rõõmsat andjat.+

8 Pealegi on Jumala võimuses osutada teile ülikülluslikult oma armu, nii et teil on alati kõike piisavalt, samuti rikkalikult seda, mida on vaja igaks heaks tööks.+ 9 (Nagu on kirjutatud: „Ta jagab heldelt ja annab vaestele. Tema õigus püsib igavesti.”+ 10 Tema, kes annab külvajale külluslikult seemet ja inimestele leiba söögiks, annab teilegi külvamiseks seemet ja annab seda rikkalikult, ning tänu tema abile kannavad teie õiged teod rohkelt vilja.) 11 Jumal õnnistab teid igas suhtes, et teiegi võiksite olla igas suhtes helded andma. Ja nii tänavad inimesed meie tegude tõttu Jumalat. 12 Selline abistamine mitte ainult ei aita puudust kannatavaid pühasid kitsikusest välja,+ vaid ka kutsub esile hulgaliselt tänupalveid. 13 Nad ülistavad Jumalat, kuna neile abi andes te toimite kooskõlas hea sõnumiga Kristusest, mida te kuulutate, ja kuna te olete heldekäeliselt teinud annetusi nende ja kõigi heaks.+ 14 Nad paluvad Jumalat teie eest, sest nad armastavad teid Jumala võrratu armu pärast, mis on teie peal.

15 Tänu olgu Jumalale tema sõnulseletamatult suure kingi eest!

10 Mina ise, Paulus, anun teid Kristuse tasaduse ja lahkusega.+ Teie keskel olevat ma armetu,+ kuid eemal viibides täis julgust.+ 2 Ma palun, et ma teie juures olles ei peaks, täis julgust, kasutama rangeid meetmeid — nagu mulle praegu tundub — mõne suhtes, kelle arvates me elame maailma kombel. 3 Kuigi me oleme samasugused inimesed nagu teisedki, ei pea me sõda maailma kombel. 4 Meie sõjapidamise relvad ei ole sellised, mida kasutavad maailma inimesed,+ vaid need on Jumalalt+ ja on nii vägevad, et suudavad purustada kindlusi. 5 Me kummutame valearutlused ja kõik kõrgid mõtted, mis takistavad inimesi Jumalat tundma õppimast,+ ja vangistame iga mõtte, et teha see kuulekaks Kristusele, 6 ning oleme valmis karistama kõiki sõnakuulmatuid,+ niipea kui teie olete täiesti kuulekaks saanud.

7 Te otsustate kõige üle välise järgi. See, kes on veendunud, et ta on Kristuse jünger, mõtelgu veel kord tõsiasjale, et nagu tema on Kristuse jünger, nii oleme ka meie. 8 Kui ma ka kiitleksin ülearu selle võimuga, mille meie isand meile on andnud teie ülesehitamiseks, aga mitte mahakiskumiseks,+ ei jääks ma häbisse. 9 Kummati ei taha ma jätta muljet, nagu püüaksin ma teid oma kirjadega hirmutada. 10 Sest mõned ütlevad: „Tema kirjad on küll kaalukad ja võimsad, aga meie juures olles on ta nõrk ja ta kõned on kehvad.” 11 Sellised inimesed võtku arvesse, et mida me eemal olles oma kirjades ütleme, seda me teie juures olles ka teeme.+ 12 Me ei söanda seada end ühele pulgale nendega, kes ülistavad iseennast, ega end nendega võrrelda.+ Neil, kes mõõdavad end oma mõõdupuuga ja võrdlevad end iseendaga, pole õiget arusaamist.+

13 Kui me kiitleme, ei kiitle me ülemäära, vaid me kiitleme üksnes selle ülesande piires tehtuga, mille Jumal on meile andnud ja mille hulka kuulute ka teie.+ 14 Tõesti, teie juurde tulles ei astunud me üle meile seatud piiride, otsekui teie ei kuulukski neisse piiridesse. Me olime ju esimesed, kes jõudsid teieni hea sõnumiga Kristusest.+ 15 Me ei kiitle sellega, mis jääb väljapoole meile seatud piire, nimelt teiste töö ja vaevaga, vaid me loodame, et kui teie usk kasvab, siis hakkate kõrgelt hindama tööd, mida me oleme teie keskel teinud. Siis laieneb meie tööpõld veelgi, 16 nii et me saame head sõnumit kuulutada teist kaugemale jäävates maades, et me ei kiitleks sellega, mida teised on teinud neile antud tööpõllul. 17 „Aga kes kiitleb, selle kiitlemise põhjuseks olgu Jehoova.”+ 18 Sest Jehoova soosing ei kuulu mitte sellele, kes end ise soovitab,+ vaid sellele, keda tema soovitab.+

11 Ma soovin, et te kannataksite välja mu mõningase rumaluse. Aga eks te kannatagi mind välja! 2 Ma tahan teid kaitsta, nii nagu Jumal tahab teid kaitsta, sest ma ise kihlasin teid üheainsa mehega, Kristusega, ja tahan teid seada tema ette puhta neitsina.+ 3 Kuid ma kardan, et nagu madu pettis Eevat oma kavalusega,+ nii võidakse teiegi mõtted rikkuda ning te kaotate siiruse ja puhtuse, mida Kristus väärib.+ 4 Sest kui keegi tuleb ja kuulutab teile teistsugust Jeesust kui see, keda meie oleme kuulutanud, või kui ta toob kaasa teistsuguse vaimu kui see, mille te olete saanud, või teistsuguse hea sõnumi kui see, mille te olete vastu võtnud,+ siis sellist inimest te sallite meelsasti. 5 Siiski ma arvan, et ma pole milleski kehvem teie ülisuurtest apostlitest.+ 6 Kui ma olengi koolitamata kõnekunstis,+ on mul siiski teadmisi. Seda, et meil on teadmisi, oleme teile selgelt näidanud igal moel ja igas asjas.

7 Kas ma tegin pattu, kui ma tasuta ja rõõmuga teile Jumalalt saadud head sõnumit kuulutasin, alandudes, et teid ülendataks?+ 8 Ma röövisin paljaks teised kogudused, kui võtsin neilt vastu ainelist abi, et teenida teid.+ 9 Ometi, kui mulle teie juures puudus kätte tuli, ei saanud ma kellelegi koormaks, sest Makedooniast tulnud vennad andsid mulle rikkalikult kõike, mida ma vajasin.+ Ma olen hoidunud teid ükskõik mis moel koormamast ja hoidun sellest ka edaspidi.+ 10 Ma ei lõpeta Ahhaia aladel sellega kiitlemist,+ nii tõesti, kui minus on Kristuse tõde. 11 Miks ma hoidusin teid koormamast? Kas sellepärast, et ma teid ei armasta? Jumal teab, et armastan.

12 Mida ma teen, seda teen ma edaspidigi,+ et neil, kes kiitlevad oma ametiga, soovides olla meiega võrdsed, ei oleks kiitlemiseks mingit alust. 13 Sellised inimesed on valeapostlid, võltsid töötegijad, kes moondavad end Kristuse apostliteks.+ 14 See pole mingi ime, sest Saatan ise moondab ennast valguseingliks.+ 15 Seepärast ei ole midagi imestada, kui ka tema teenijad moondavad end õiguse teenijateks. Aga nende lõpp on nende tegude järgi.+

16 Ma ütlen jälle: ärgu keegi arvaku, et ma olen rumal. Aga kui te ka nii arvate, siis võtke mind vastu kui rumalat, et ka mina võiksin natuke kiidelda. 17 Mida ma räägin, seda ma ei räägi Isanda eeskujul, vaid justkui rumal, kiideldes enesekindlalt. 18 Kuna paljud kiitlevad kõige sellega, millega maailma inimesed, siis teen seda minagi. 19 Kuna te ise olete nii „targad”, siis te sallite rumalaid meelsasti. 20 Õigupoolest te sallite igaüht, kes teid orjastab, teie vara neelab, teile kuuluva endale kahmab, end teist paremaks peab, teid näkku lööb.

21 Meil on häbi seda öelda, aga mõnele tundub, et me oleme olnud nõrgad.

Aga kui teised on julged — ma räägin otsekui rumal —, siis olen minagi julge. 22 Kas nemad on heebrealased? Mina olen ka.+ Kas nemad on iisraellased? Mina olen ka. Kas nemad on Aabrahami järeltulijad? Mina olen ka.+ 23 Kas nemad on Kristuse teenijad? Ma räägin nagu arutu — mina olen seda veelgi enam! Ma olen rohkem vaeva näinud,+ olen sagedamini vangis olnud,+ mind on lugematuid kordi pekstud ja ma olen tihti olnud surmasuus.+ 24 Juutidelt olen ma viiel korral saanud 39 hoopi,+ 25 kolm korda on mind keppidega pekstud,+ üks kord kividega visatud,+ kolm korda olen üle elanud laevahuku+ ning hulpinud terve öö ja päeva avamerel. 26 Oma sagedastel rännakutel olen ma olnud ohus jõgedel, ohus röövlite käes, ohus oma rahva seas,+ ohus teiste rahvaste seas,+ ohus linnas,+ ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade keskel. 27 Ma olen palju vaeva näinud ja tööd rüganud, olnud öösel sageli magamata,+ olnud näljas ja janus,+ tihtipeale söömata,+ külma käes ja küllaldase kehakatteta.

28 Peale väliste vintsutuste rõhub mind päevast päeva hingeline koorem: mure kõigi koguduste pärast.+ 29 Kui keegi on nõrk, siis kas ei saa ka mina nõrgaks? Kui keegi viiakse eksiteele*, siis kas mu viha ei peaks süttima?

30 Kui ma just pean kiitlema, siis tahan kiidelda sellega, millest ilmneb mu nõrkus. 31 Meie isanda Jeesuse Jumal ja isa, kes olgu ülistatud igavesti, teab, et ma ei valeta. 32 Damaskuses valvas kuningas Aretasele alluv valitseja* linna, et mind kinni võtta, 33 kuid mind lasti korviga müüriaknast alla+ ja ma pääsesin tema käest.

12 Ma olen sunnitud kiitlema. Kuigi sellest pole kasu, jätkan ma nüüd Isanda antud nägemuste+ ja ilmutustega.+ 2 Ma tunnen üht Kristuse jüngrit, kes 14 aastat tagasi tõmmati kolmandasse taevasse — kas kehas või kehast väljas, seda ma ei tea, Jumal teab. 3 Jah, ma tean inimest — kas ta oli kehas või kehast väljas, seda ma ei tea, Jumal teab —, 4 kes tõmmati paradiisi* ning kes kuulis sõnu, millest ei tohi rääkida ja millest inimesel pole lubatud kõnelda. 5 Selle inimesega ma kiitlen. Iseendaga ma ei kiitle, või kui kiitlengi, siis ainult oma nõrkustega. 6 Isegi kui ma otsustaksin kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin tõtt. Aga ma ei tee seda, et keegi ei arvaks minust midagi enamat kui seda, mida ta näeb mind tegevat või ütlevat. 7 Keegi ei peaks minust midagi enamat arvama ainult sellepärast, et ma olen saanud erakordseid ilmutusi.

Et ma ei läheks üleliia uhkeks, on mulle ihu sisse pandud oga,+ otsekui Saatana ingel, mind vaevama*, et ma üleliia uhkeks ei läheks. 8 Kolm korda olen ma Isandat anunud, et ta selle oga minult ära võtaks. 9 Aga ta ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest sinu nõrkuse kaudu avaldub minu vägi täiel määral.”+ Seepärast kiitlen ma meelsasti oma nõrkustega, et Kristuse vägi varjaks mind telgina. 10 Niisiis tunnen ma rõõmu nõrkustest, solvangutest, puuduses olemisest, tagakiusamisest ja raskustest Kristuse pärast. Sest siis, kui olen nõrk, olen tõeliselt tugev.+

11 Ma olen saanud rumalaks, teie sundisite mind selleks. Te oleksite pidanud minu heaks kostma. Ma pole milleski kehvem teie ülisuurtest apostlitest, isegi kui ma teie silmis midagi väärt pole.+ 12 Ma näitasin teile kannatlikult tõendeid oma apostliameti kohta:+ te nägite mu tunnustähti, imesid ja vägevaid tegusid.+ 13 Millest te olete ilma jäänud võrreldes teiste kogudustega? Ainult sellest, et ma ei ole olnud teile koormaks.+ Andke mulle see süütegu andeks!

14 Ma olen kolmandat korda valmis teie juurde tulema, ja ka seekord ei saa ma teile koormaks. Ma ei ole huvitatud teie varast,+ vaid teist endist. Lapsed+ ei pea ju koguma vara oma vanematele, vaid vanemad lastele. 15 Ma annan rõõmuga teile kõik, mis mul on, ka iseenda.+ Kui mina teid nii väga armastan, kas teie peaksite mind vähem armastama? 16 Olgu kuidas on, ma ei ole olnud teile koormaks.+ Sellest hoolimata te ütlete, et ma kasutasin kavalust ja püüdsin teid pettusega kinni. 17 Ma pole ju teid ära kasutanud mitte kellegi kaudu, kelle ma teie juurde olen saatnud. 18 Ma õhutasin Tiitust teie juurde tulema ja saatsin ühe venna temaga kaasa. Kas Tiitus kasutas teid kuidagi ära?+ Kas me ei tegutsenud ühes vaimus ja ei käinud ühte rada?

19 Küllap mõtlete seda kirja lugedes, et me püüame end teie ees õigustada. Me oleme Kristuse jüngrid ja Jumal teab, et me räägime tõtt. Mu armsad, kõike, mida me teeme, me teeme teie vaimu tugevdamiseks. 20 Ma kardan, et teie juurde saabudes ei leia ma teid eest sellistena, nagu ma sooviksin, ja et minagi pole selline, nagu teie sooviksite. Ma kardan, et teie keskel on riidu, kadedust, raevutsemist, tülisid, teistest halva rääkimist, keelepeksu, uhkust ja korratust. 21 Ma kardan, et kui ma tulen taas, võib mu Jumal lasta mul teie seas häbi tunda ning mul tuleb kurvastada nende paljude pärast, kes on pattu teinud ega ole kahetsenud oma kõlvatust*, hoorust* ja jultunud käitumist*.

13 See on juba kolmas kord, kui ma valmistun teie juurde tulema. „Iga süüteo tõestamiseks on vaja kahe või kolme tunnistaja ütlust.”+ 2 Kuigi ma olen teist praegu kaugel, suhtuge mu sõnadesse nõnda, nagu oleksin ma teist korda teie juures. Nagu ma varem juba hoiatasin, nii hoiatan ma nüüdki neid, kes on pattu teinud, ja teisigi, et kui mul ükskord ikkagi õnnestub jälle teie juurde tulla, ei jäta ma kedagi noomimata. 3 Siis te saate soovitud tõendi, et Kristus räägib minu kaudu. Tema ei ole teie keskel nõrk, vaid tugev. 4 Ta löödi küll postile nõrgana*, kuid on nüüd elav tänu Jumala väele.+ Ka meie oleme nõrgad, nagu tema oli, kuid saame elu koos temaga+ tänu Jumala väele, mis teis tegutseb.+

5 Veenduge, kas te ikka elate kooskõlas kristliku usuga. Uurige end läbi.+ Või kas te ei mõista, et Jeesus Kristus on teiega? Muidugi on ta teiega vaid juhul, kui te olete Jumalale meelepärased. 6 Ma loodan siiralt, et te saate aru, et meie oleme Jumalale meelepärased.

7 Me palume Jumalat, et te ei teeks midagi halba. Me ei palu seda mitte selleks, et meeldida inimestele, vaid selleks, et teie teeksite head, isegi kui meie inimestele ei meeldi. 8 Me ei suuda teha midagi tõe vastu, üksnes tõe poolt. 9 Me rõõmustame, kui teie olete tugevad, isegi kui meie oleme nõrgad. Me palvetame, et te seaksite asjad korda. 10 Seetõttu ma kirjutangi neist asjust eemal viibides, et ma teie juures olles ei peaks karmilt kasutama oma võimu, mille Isand on andnud mulle+ teie ülesehitamiseks, mitte mahakiskumiseks.

11 Ja lõpuks, vennad, olge ikka rõõmsad, seadke asjad korda, hinnake teistelt saadavat julgustust,+ olge üksmeelsed,+ pidage üksteisega rahu.+ Armastuse ja rahu+ Jumal on siis teiega. 12 Tervitage üksteist püha suudlusega. 13 Teid tervitavad kõik pühad.

14 Meie isanda Jeesus Kristuse arm, Jumala armastus ja meile kõigile antud püha vaim olgu teie kõikidega!