KIRI HEEBREALASTELE

1 Möödunud ajal rääkis Jumal meie esiisadega palju kordi ja mitmel viisil prohvetite kaudu,+ 2 aga nüüdsel ajal* on ta rääkinud meiega Poja kaudu,+ kelle ta on määranud kõige pärijaks+ ja kelle kaudu ta on loonud kõik taevas ja maa peal*.+ 3 Tema on Jumala au peegeldus+ ja temas väljendub täiuslikult Jumala olemus+ ning ta hoiab kõike alal vägeva sõnaga. Pärast meie puhastamist pattudest+ istus ta Majesteedi paremale käele taevas.+ 4 Seega on ta saanud inglitest kõrgemaks+ ja pärinud ülevama nime kui nemad.+

5 Kellele oma inglitest on Jumal eales öelnud: „Sina oled mu poeg, täna sai minust su isa”+ või „Mina olen talle isaks ja tema on mulle pojaks”?+ 6 Aga kui ta saadab oma esmasündinu+ uuesti maa peale, ütleb ta: „Kõik Jumala inglid kummardagu tema ees.”

7 Inglite kohta ta ütleb: „Ta teeb oma inglid tuulteks, teenijad+ tuleleekideks.”+ 8 Kuid Poja kohta ta ütleb: „Jumal on su troon+ ikka ja igavesti, su kuninglik valitsuskepp on õiguse valitsuskepp. 9 Sa armastad õigust ja vihkad seadusetust. Seepärast on Jumal, sinu Jumal, võidnud sind+ rõõmuõliga rohkem kui su kaaslasi*.”+ 10 Ja veel on öeldud: „Sina, Isand, rajasid alguses maa alustoed ja taevas on su kätetöö. 11 Need hävivad, aga sina püsid, need kõik kuluvad nagu riided. 12 Sa keerad nad kokku otsekui kuue ja vahetad nad välja nagu rüü. Aga sina oled seesama, sinu aastad ei lõppe iial.”+

13 Kellele oma inglitest on Jumal eales öelnud: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks”?+ 14 Kas pole nad kõik teenijad vaimud,+ keda Jumal on saatnud aitama neid, kes kord päästetakse?

2 Seepärast tuleb meil pöörata eriti suurt tähelepanu sellele, mida oleme kuulnud,+ et me iialgi eemale ei triiviks.+ 2 Kui juba inglite kaudu räägitud sõnum*+ oli usaldusväärne ning iga üleastumine ja sõnakuulmatu tegu sai õiglase karistuse,+ 3 siis kuidas me saaksime põgeneda karistuse eest, kui me ei hooli niivõrd suurest päästest?+ Sellest rääkis kõigepealt meie isand+ ja seda kinnitasid meile need, kes teda kõnelemas kuulsid. 4 Jumal kinnitas seda omalt poolt tunnustähtede, imede ja mitmesuguste vägevate tegudega+ ning püha vaimu jagamisega oma tahte järgi.+

5 Tulevast maailma,+ millest me räägime, pole ta ju allutanud inglitele. 6 Üks tunnistaja on öelnud: „Mis on inimene, et sa teda meeles pead, inimlaps, et sa tema eest hoolitsed?+ 7 Sa tegid ta pisut alamaks inglitest, kroonisid ta au ja hiilgusega ning määrasid ta oma kätetöö üle. 8 Sa panid kõik ta jalge alla.”+ Kui Jumal allutas kõik oma pojale,+ siis ei jätnud ta midagi talle allutamata.+ Ent praegu me veel ei näe, et kõik oleks temale allutatud.+ 9 Küll aga näeme Jeesust, kes sai pisut alamaks inglitest,+ kroonituna au ja hiilgusega selle eest, et ta kannatas ja suri.+ Jumala armu* tõttu maitses ta surma kõigi inimeste eest.+

10 Jumal, kelle auks ja kelle tõttu on kõik olemasollu tulnud, arvas heaks teha kannatuste kaudu täiuslikuks+ pääste teerajaja*,+ kes pidi viima palju poegi auhiilgusse.+ 11 Sest nii pühitseja kui ka pühitsetavad+ on kõik ühe isa lapsed+ ja seepärast pole Jeesusel häbi nimetada neid vendadeks.+ 12 Ta ütleb: „Ma kuulutan su nime oma vendadele, kiidan sind lauluga keset kogudust”,+ 13 samuti: „Ma panen oma lootuse tema peale,”+ ja veel: „Mina ja lapsed, kelle Jehoova* on mulle andnud.”+

14 Kuna need lapsed on liha ja veri, sai ka tema lihaks ja vereks,+ et teha oma surmaga lõpp sellele, kes suudab põhjustada surma,+ see tähendab Kuradile,+ 15 ja vabastada kõik need, kes on olnud kogu oma elu surmakartuse orjuses.+ 16 Ta ei hoolitse ju inglite eest, vaid Aabrahami järeltulijate eest.+ 17 Niisiis pidi ta saama kõiges oma vendade sarnaseks,+ et temast võiks saada Jumala teenistuses halastav ja ustav ülempreester, kes tooks lepitusohvri+ rahva pattude eest.+ 18 Kuna ta ise kannatas, kui ta proovile pandi,+ suudab ta aidata neid, keda proovile pannakse.+

3 Seega, pühad vennad, kes olete saanud taevase kutse,+ mõtelge saadikule* ja ülempreestrile, keda me tunnistame — Jeesusele.+ 2 Ta oli ustav Jumalale, kes ta ametisse pani,+ nagu ka Mooses oli ustav Jumala kojas*.+ 3 Jeesus aga väärib suuremat austust+ kui Mooses, nagu ka ehitaja on auväärsem kui maja, mille ta on ehitanud. 4 Mõistagi on iga maja kellegi ehitatud, aga see, kes on teinud kõik, on Jumal. 5 Mooses oli ustav teener Jumala kojas ning tema teenistus osutas sellele*, millest pidi räägitama hiljem. 6 Kristus aga on ustav poeg,+ kes on seatud Jumala koja üle. Meie oleme see koda,+ kui me jääme lõpuni julgeks ja hoiame kõvasti kinni lootusest, mille üle me rõõmu tunneme.

7 Seetõttu ütleb püha vaim:+ „Täna, kui te kuulete Jumala häält, 8 ärge tehke oma südant kõvaks, nagu juhtus siis, kui kutsuti esile kibe viha, nagu sündis proovilepaneku päeval kõrbes,+ 9 kus teie esiisad panid mind proovile, kuigi olid näinud mu tegusid nelikümmend aastat.+ 10 Seepärast tekkis mul selle põlvkonna vastu tülgastus ja ma ütlesin: „Nende süda eksitab neid pidevalt ja nad ei ole õppinud tundma minu teid.” 11 Ma vandusin oma vihas: „Nad ei saa puhata ühes minuga.*””+

12 Vaadake ette, vennad, et keegi teist ei muutuks südamelt kurjaks ega uskmatuks, sest just selleni viib eemaldumine elavast Jumalast.+ 13 Pigem julgustage üksteist iga päev, kuni veel kestab see aeg, mille kohta öeldakse „täna”,+ et teie süda ei kalgistuks patu petliku veetluse tõttu. 14 Me saame kogeda sedasama mida Kristus, kui me vaid säilitame lõpuni samasuguse veendumuse, mis meil oli alguses.+ 15 Öeldakse ju: „Täna, kui te kuulete Jumala häält, ärge tehke oma südant kõvaks, nagu juhtus siis, kui kutsuti esile kibe viha.”+

16 Sest kes olid need, kes küll kuulsid, ent kutsusid siiski esile Jumala kibeda viha? Kas mitte kõik need, kes olid Moosese juhtimisel Egiptusest välja läinud?+ 17 Ja kelle vastu tundis Jumal tülgastust nelikümmend aastat?+ Kas mitte nende vastu, kes tegid pattu, kelle laibad jäid maha kõrbesse?+ 18 Ja kellele ta vandus, et nad ei saa puhata ühes temaga? Kas mitte neile, kes olid sõnakuulmatud? 19 Niisiis me näeme, et nad ei saanud puhata* oma usupuuduse tõttu.+

4 Seepärast, kuna tõotus, et me võime puhata ühes Jumalaga*, on veel jõus, olgem valvel,* et keegi meist ei jääks sellest võimalusest ilma.+ 2 Ka meile on kuulutatud head sõnumit,+ nagu oli kuulutatud neilegi. Aga kuuldud sõnumist ei olnud neile kasu, sest neil polnud sellist usku nagu nendel, kes seda kuulda võtsid. 3 Ent meie, kel on usku, saame puhata ühes Jumalaga. Nende kohta on ta aga öelnud: „Ma vandusin oma vihas: „Nad ei saa puhata ühes minuga””,+ kuigi ta ise on pärast oma töö lõpetamist puhanud, maailma rajamisest peale*.+ 4 Sest kuskil on ta öelnud seitsmenda päeva kohta järgmist: „Seitsmendal päeval jäi Jumal tehtud tööst puhkama”,+ 5 aga selles kohas ta ütleb: „Nad ei saa puhata ühes minuga.”+

6 Kuna mõnedel on veel võimalus hakata puhkama ühes temaga, ja need, kellele head sõnumit esmalt kuulutati, ei saanud puhata sõnakuulmatuse tõttu,+ 7 määrab ta veel ühe päeva, öeldes kaua aega hiljem Taaveti laulus „täna”, nagu eespool öeldud: „Täna, kui te kuulete Jumala häält, ärge tehke oma südant kõvaks.”+ 8 Kui Joosua+ oleks nad puhkepaika viinud, poleks Jumal rääkinud hiljem veel ühest päevast. 9 Seega on Jumala rahval veel võimalus saada osa puhkusest, mis on otsekui hingamispäeva puhkus.+ 10 Kes puhkab ühes Jumalaga,* puhkab oma tegudest nagu Jumal enda omadest.+

11 Tehkem siis kõik, mis võimalik, et hakata puhkama ühes Jumalaga, et keegi ei muutuks nende kombel sõnakuulmatuks.+ 12 Jumala sõna* on elav ja mõjuvõimas+ ning teravam kui ükski kaheteraline mõõk+ ja tungib nii sügavale, et eraldab hinge ja vaimu,* liigesed ja üdi ning on südame mõtete ja kavatsuste hindaja. 13 Ükski loodu pole Jumala pilgu eest varjatud,+ vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silme ees ning temale tuleb meil aru anda.+

14 Kuna meil on suur ülempreester, kes on läinud taevasse, Jumala poeg Jeesus,+ siis ärgem lakakem temast tunnistust andmast.+ 15 Meil pole ju selline ülempreester, kes ei suudaks meile meie nõrkustes kaasa tunda,+ vaid selline, kes pandi kõigiti proovile, nagu meidki pannakse, kuid kes ei teinud pattu.+ 16 Mingem seepärast julgelt+ Jumala armutrooni ette, et ta halastaks meile ja osutaks oma armu, pakkudes meile abi õigel ajal.

5 Iga inimeste hulgast ametisse seatud ülempreester määratakse inimeste esindajana Jumala teenistusse+ tooma ande ja ohvreid pattude eest.+ 2 Ta suudab kaasa tunda neile,* kes teadmatusest pattu teevad, sest temagi seisab silmitsi oma nõrkustega 3 ja peab oma pattude eest ohvreid tooma, nagu ta toob ohvreid rahva pattude eest.+

4 Au olla ülempreester ei saa inimene endale ise võtta, vaid ta saab selle ainult siis, kui Jumal ta ametisse määrab, nagu ta määras Aaroni.+ 5 Nii ei ole ka Kristus ennast ise ülendanud+ ülempreestriks, vaid seda on teinud Jumal, kes ütleb tema kohta: „Sina oled mu poeg, täna sai minust su isa.”+ 6 Ta ütleb veel ühes kohas: „Sina oled preester igavesti, Melkisedeki sarnane.”+

7 Kristus esitas maa peal elades valju hüüdmise ja pisaratega anumisi ja palveid+ sellele, kes võis teda surmast päästa, ja teda võeti kuulda tema jumalakartuse pärast. 8 Ehkki ta oli tema poeg, õppis ta kuulekust oma kannatuste kaudu.+ 9 Kui ta oli sel moel täiuslikuks tehtud,+ sai temast igavese pääste tooja kõigile, kes talle kuuletuvad,+ 10 sest Jumal määras ta Melkisedeki-sarnaseks ülempreestriks.+

11 Tema kohta oleks meil palju öelda, aga seda on raske selgitada, kuna te olete läinud loiuks kuulma. 12 Kuigi te peaksite praeguseks juba õpetajad olema, vajate taas, et teile õpetataks algusest peale Jumala pühade sõnumite põhitõdesid.+ Te olete jälle sellised, kes vajavad piima, mitte tahket toitu. 13 Igaüks, kes toitub piimast, ei tunne õiguse sõnumit, kuna ta on alles laps.+ 14 Aga küpsete inimeste jaoks on tahke toit, nende jaoks, kes on oma eristusvõimet harjutamise teel treeninud* vahet tegema õige ja vale vahel.

6 Seega nüüd, kus oleme algõpetuse+ Kristusest seljataha jätnud, pürgigem edasi küpsuse poole.+ Ärgem hakakem uuesti ehitama vundamenti, mille moodustavad surnud tegude kahetsemine, usk Jumalasse, 2 õpetus ristimisest, käte pealepanemisest,+ surnute ülesäratamisest+ ja lõplikust* kohtuotsusest. 3 Me pürgimegi küpsuse poole, kui Jumal lubab.

4 Neid, kes kord olid valgustatud+ ja maitsesid taevast andi, said püha vaimu 5 ning maitsesid Jumala head sõna ja tulevase ajastu väge, 6 kuid nüüd on usust taganenud,+ pole võimalik ärgitada uuesti kahetsema, kuna nad löövad Jumala poja jälle postile ja häbistavad teda avalikult.+ 7 Maa saab õnnistuse Jumalalt, juues vihma, mida tema peale külluslikult langeb, ning kasvatab siis tarvilikku vilja maaharijaile. 8 Kui maa kasvatab aga ogalisi põõsaid ja ohakaid, siis see hüljatakse ja on ligilähedal äraneedmisele ning süüdatakse lõpuks põlema.

9 Kuigi me räägime nõnda, armsad, oleme veendunud, et teie olete paremas olukorras ja saate pääste. 10 Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö ja armastuse, mida olete osutanud tema nime vastu,+ kui olete aidanud* pühasid ja aitate veelgi. 11 Me soovime, et te kõik oleksite sama töökad nagu alguses ja oma lootuses täiesti kindlad+ lõpuni,+ 12 nii et te ei muutuks loiuks,+ vaid järgiksite nende eeskuju, kes tänu usule ja kannatlikkusele saavad kätte tõotatu.

13 Kui Jumal andis Aabrahamile tõotuse, siis vandus ta iseenese juures, kuna polnud kedagi suuremat, kelle juures vanduda,+ 14 öeldes: „Ma õnnistan sind ja annan sulle palju järeltulijaid.”+ 15 Aabraham sai selle tõotuse pärast kannatlikku ootamist. 16 Inimesed vannuvad kellegi endast suurema nimel ja nende vanne välistab mistahes edasised vaidlused, kuna see kinnitab, et öeldu vastab tõele.+ 17 Samamoodi Jumal, olles otsustanud näidata tõotuse pärijatele+ veelgi selgemini oma eesmärgi muutumatust, kinnitas oma tõotust vandega. 18 Ta tegi seda selleks, et need kaks muutumatut asja,* mis näitavad, et Jumalal on võimatu valetada,+ annaksid meile, kes oleme tema juures varju leidnud, rohkelt tarmu haarata kõvasti kinni meie ette seatud lootusest. 19 See lootus+ on meile otsekui hinge* ankur, kindel ja tugev, ning viib meid eesriide taha,+ 20 kuhu on enne meid* läinud Jeesus,+ kellest on saanud Melkisedeki-sarnane ülempreester igaveseks ajaks.+

7 See Melkisedek, Saalemi kuningas, kõrgeima Jumala preester, kohtus Aabrahamiga, kui see naasis kuningaid tapmast, ja õnnistas teda+ 2 ning Aabraham andis talle kümnendiku kõigest. Tema nimi tähendab „õiguse kuningas” ja ta on ka Saalemi kuningas, see tähendab „rahu kuningas”. 3 Pole teada, kes olid ta isa ja ema, milline on ta sugupuu ning millal ta sündis ja suri, ent olles saanud Jumala poja sarnaseks, jääb ta preestriks alatiseks.+

4 Pange tähele, kui vägev oli see mees, kellele patriarh Aabraham andis oma sõjasaagi parimast osast kümnendiku.+ 5 On tõsi, et preestriteks määratud Leevi poegadel+ käsib Moosese seadus koguda kümnist rahvalt,+ see tähendab oma vendadelt, kuigi need on Aabrahami järeltulijad. 6 Ent see mees, kes ei olnud Leevi soost, võttis kümnist Aabrahamilt ja õnnistas teda, kellele olid antud tõotused.+ 7 On vaieldamatu tõde, et väiksem saab õnnistuse suuremalt. 8 Ühel juhul saavad kümnist surelikud inimesed, aga teisel juhul see, kelle kohta tunnistatakse, et ta elab.+ 9 Võib öelda, et isegi Leevi, kellele kümnist antakse, maksis Aabrahami kaudu kümnist, 10 sest ta oli alles oma esiisa niuetes*, kui Melkisedek Aabrahamiga kohtus.+

11 Kui täiuslikkus oleks olnud saavutatav leviitide preestriameti kaudu+ (see amet oli ju sätestatud rahvale antud seaduses), miks oli siis veel vaja, et tõuseks teine preester, kes öeldakse olevat Melkisedeki,+ aga mitte Aaroni sarnane? 12 Kui preestriamet muutub, on vaja muuta ka seadust.+ 13 Sest see, kelle kohta seda öeldakse, tuli teisest suguharust, mille liikmeist pole keegi teeninud altari juures.+ 14 On ju teada, et meie isand põlvneb Juudast,+ ometi ei öelnud Mooses, et sellest suguharust tuleks preestreid.

15 Kõige selle põhjal mõistame veel selgemalt, et tõuseb uus, Melkisedeki-sarnane preester,+ 16 kes pole saanud selleks mitte seaduse alusel, põlvnemise järgi, vaid tänu väele, mis annab hävimatu* elu.+ 17 Tema kohta on tunnistatud: „Sina oled preester igavesti, Melkisedeki sarnane.”+

18 Niisiis jäetakse endised määrused kõrvale, kuna need on jõuetud ja kasutud.+ 19 Sest Moosese seadus ei teinud midagi täiuslikuks,+ küll aga on seda teinud parema lootuse toomine,+ tänu millele me saame tulla Jumala juurde.+ 20 Jumal andis Jeesusele preestriameti vandega 21 (teised on saanud preestriteks ilma Jumala vandeta, kuid Jeesus on saanud preestriks vandega, mille andis tema kohta Jumal, kes ütles: „Jehoova on tõotanud ega muuda meelt: „Sina oled preester igavesti””)+ 22 ja seetõttu on Jeesus saanud parema lepingu tagatiseks*.+ 23 Peale selle on paljud pidanud üksteise järel preestriteks saama,+ sest surm pole lasknud neil sellesse ametisse jääda. 24 Kuna aga tema elab igavesti,+ pole tal preestriametis ühtki järeltulijat. 25 Seega suudab ta tuua ülima pääste neile, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest ta on alati elus, et nende eest kosta.+

26 Ta on just selline ülempreester, millist me vajame: ustav, ilma süüta, rüvetamata,+ erinev patustest, ülendatud taevast kõrgemale.+ 27 Erinevalt teistest ülempreestritest pole tal vaja iga päev ohvreid tuua,+ esmalt enda ja seejärel rahva pattude eest,+ sest ta tegi seda ühe korra ja lõplikult, kui ohverdas iseenda.+ 28 Moosese seadus määrab ju ülempreestriteks puudustega inimesi,+ kuid pärast seadust antud vanne+ määrab selleks Poja, kes on saanud täiuslikuks+ igaveseks.

8 Peamine, mida me öelda tahame, on see: meil on selline ülempreester,+ kes on taevas istunud Majesteedi troonist paremale+ 2 ning teenib pühas paigas*+ ja tõelises telgis, mille on püstitanud Jehoova, mitte inimene. 3 Kuna iga ülempreester on määratud ohverdama ande ja ohvreid, pidi temagi midagi ohverdama.+ 4 Kui ta oleks maa peal, ei oleks ta preester,+ kuna siin on juba olemas mehed, kes seaduse järgi ande ohverdavad. 5 Nende teenistus on taevaste asjade eelpilt ja vari.+ Eks Mooses saanud telki valmistama asudes Jumalalt käsu: „Valmista need kõik eeskuju järgi, mida sulle mäel näidati.”+ 6 Ent Jeesus on saanud ülevama ameti, sest ta on palju parema lepingu+ vahemees.+ See leping on seaduslikult rajatud parematele tõotustele.+

7 Kui esimene leping oleks olnud veatu, poleks teist olnud vaja.+ 8 Jumal ju laidab rahvast, öeldes: „„Tulevad päevad, mil ma sõlmin Iisraeli soo ja Juuda sooga uue lepingu,” lausub Jehoova. 9 „See leping pole samasugune nagu see, mille ma sõlmisin nende esiisadega sel päeval, kui ma võtsin neil käest kinni, et tuua nad välja Egiptusemaalt.+ Nad ei täitnud minu lepingut ja seepärast ei hoolitsenud ma enam nende eest,” ütleb Jehoova.

10 „Leping, mille ma sõlmin Iisraeli sooga pärast neid päevi, on järgmine,” lausub Jehoova. „Ma panen oma seadused nende mõistusesse ja kirjutan need nende südamesse.+ Siis ma olen nende Jumal ja nemad on minu rahvas.+

11 Siis ei õpeta enam ükski oma kaaskodanikku ega oma venda, öeldes: „Tunne Jehoovat!”, sest nad kõik tunnevad mind, kõige pisemast kõige suuremani. 12 Ma andestan neile nende ülekohtused teod ega tuleta enam meelde nende patte.””+

13 Öeldes „uus leping”, on ta tunnistanud eelmise vanaks.+ Kuid see, mis on vana ja üha vananeb, kaob peagi.+

9 Eelmine leping sisaldas ettekirjutusi teenistuse kohta ja selle juurde kuulus maine pühamu.+ 2 Sellesse telkpühamusse tehti esimene ruum, kus olid lambijalg,+ laud ja vaateleivad,+ ning seda nimetati pühaks paigaks.+ 3 Aga teise eesriide+ taga oli ruum, mida nimetati kõige pühamaks paigaks.+ 4 Seal olid kullast suitsutuspann+ ja üleni kullaga kaetud+ lepingulaegas,+ milles olid kuldnõu mannaga+ ja Aaroni kepp, mis oli kord punga läinud,+ ning lepingutahvlid.+ 5 Laeka peal olid aulised keerubid, mis varjasid lepituskaant*.+ Kuid praegu pole aeg sellest kõigest üksikasjalikult rääkida.

6 Pärast seda, kui kõik oli nõnda valmis tehtud, käisid preestrid korrapäraselt telgi esimeses ruumis, et täita oma teenistuskohustusi.+ 7 Kuid teise ruumi läks ainult ülempreester, kord aastas+ ja alati koos verega,+ mille ta ohverdas iseenda eest+ ja pattude eest, mis rahvas oli teadmatusest teinud.+ 8 Seega näitab püha vaim, et sel ajal, kui oli olemas esimene telk, ei olnud kellelegi veel avatud teed pühasse paika.+ 9 See telk on eelpilt praeguseks ajaks+ ja selle kohaselt tuuakse siiamaani nii ande kui ka ohvreid,+ kuid need ei suuda jumalateenija südametunnistust täiesti puhtaks teha.+ 10 Need annid ja ohvrid on ju seotud kõigest toitude, jookide ja mitmesuguste rituaalsete pesemistega.+ Seesugused ihu kohta käivad nõuded+ pidid kehtima määratud ajani, mil asjad pidi korda seatama.

11 Ent kui tuli Kristus — ülempreester, kes pidi tooma õnnistusi, mis ongi juba tõeks saanud —, läks ta suuremasse ja täiuslikumasse telki, mis pole kätega tehtud, see tähendab, mis pole maise loodu osa. 12 Ta läks pühasse paika, kuid mitte kitsede ega noorte pullide verega, vaid omaenda verega,+ ta tegi seda üheainsa korra ning tõi meile igavese vabastuse*.+ 13 Kui juba kitsede ja pullide veri+ ning lehmmullika tuhk, mida piserdatakse nende peale, kes on rüvetunud, teeb nad Jumala silmis puhtaks,+ 14 siis kui palju enam puhastab Kristuse veri+ meie südametunnistuse surnud tegudest!+ Tema ohverdas end igavese vaimu juhtimisel veatuna Jumalale, et me saaksime teenida elavat Jumalat.+

15 Sellepärast ongi ta uue lepingu vahemees,+ et kutsutud saaksid tõotuse igavese pärandi kohta. Kõik see on saanud võimalikuks tänu tema surmale, mille kaudu nad on lunastatud+ ning vabastatud eelmise lepingu aegsetest üleastumistest.+ 16 Sest kui on tegemist lepinguga, mis on sõlmitud Jumalaga, on vaja, et lepingu sõlminud inimene sureks, 17 kuna surm paneb lepingu kehtima. Sel ajal kui lepingu sõlminud inimene elab, pole see jõus. 18 Seetõttu ei jõustunud ka eelmine leping ilma vereta. 19 Kui Mooses oli kõik seaduse nõuded rahvale teada andnud, võttis ta noorte pullide ja kitsede vere, samuti vee, ning piserdas seda erepunase villa ja iisopi abil nii rullraamatu kui ka rahva peale, 20 öeldes: „See on selle lepingu veri, mida Jumal on käskinud teil täita.”+ 21 Ta piserdas verd ka telgi ja kõigi teenistuses kasutatavate anumate peale.+ 22 Moosese seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik verega;+ ilma verd valamata ei ole andeksandmist.+

23 Niisiis, taevaste asjade maiseid vasteid+ oli vaja sel moel puhastada,+ kuid taevaste asjade endi puhastamiseks on vaja palju paremaid ohvreid. 24 Kristus ei läinud ju kätega tehtud pühasse paika,+ mis on kõigest tegelikkuse eelpilt,+ vaid taevasse endasse,+ kus ta nüüd astub Jumala palge ette meie heaks.+ 25 Ta ei läinud sinna selleks, et end korduvalt ohverdada — nagu ülempreester läheb igal aastal pühasse paika+ ja mitte enda verega —, 26 muidu oleks ta pidanud alates maailma rajamisest* korduvalt kannatama. Kuid nüüd on ta ilmunud ajastute* viimseil päevil üheainsa korra, et ennast ohvriks tuues kõrvaldada patt.+ 27 Nii nagu inimesed surevad ühe korra ja pärast seda on kohtumõistmine, 28 nii ohverdati ka Kristus üks kord ja alatiseks, et ta võtaks enda kanda paljude patud.+ Kui ta teist korda ilmub, siis mitte enam patu kõrvaldamiseks. Ja teda näevad need, kes temalt pikisilmi päästet ootavad.+

10 Kuna Moosese seadus on ainult tulevaste heade asjade vari,+ mitte aga nende tegelik kuju, siis ei saa see* iialgi nendesamade ohvritega, mida aastast aastasse ohverdatakse, jumalateenijaid täiuslikuks teha.+ 2 Muidu oleks ju ohvrite toomine lõppenud, sest ohvritoojad oleksid saanud puhtaks ühe korraga ega oleks tundnud enam süümepiinu pattude pärast. 3 Kuid need ohvrid tuletavad aastast aastasse patte meelde,+ 4 sest on võimatu, et pullide ja kitsede veri patud ära võtaks.

5 Seepärast ütles Kristus maailma tulles: „„Ohvrit ja ohvriandi sa ei tahtnud, aga sa valmistasid mulle keha. 6 Põletus- ja patuohvreid sa ei kiitnud heaks.”+ 7 Siis ma ütlesin: „Siin ma olen, rullraamatus on minust kirjutatud. Ma olen tulnud täitma su tahet, mu Jumal.””+ 8 Olles esmalt öelnud: „Sa ei tahtnud ega kiitnud heaks ohvreid ja ohvriande, samuti põletus- ja patuohvreid” — need on ohvrid, mida Moosese seaduse järgi tuuakse —, 9 ütleb ta pärast seda: „Siin ma olen. Ma olen tulnud täitma su tahet.”+ Ta kõrvaldab esimese, et panna kehtima teine. 10 Sellesama tahte+ kohaselt on meid Jeesus Kristuse keha ohverdamise kaudu pühitsetud üks kord ja alatiseks.+

11 Iga preester asub päevast päeva oma kohale, et täita teenistusülesandeid+ ja tuua korduvalt samu ohvreid,+ mis ei suuda kunagi patte täiesti ära võtta.+ 12 Aga tema tõi pattude eest ühe ohvri alatiseks ja istus Jumala paremale käele+ 13 ning ootab nüüd, kuni ta vaenlased pannakse tema jalajäriks.+ 14 Ühe ohvriga on ta teinud alatiseks täiuslikuks need, keda pühitsetakse.+ 15 Seda kinnitab meile ka püha vaim, sest kõigepealt see ütleb: 16 „„Leping, mille ma sõlmin nendega pärast neid päevi, on järgmine,” lausub Jehoova. „Ma panen oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.””+ 17 Hiljem see ütleb: „Ma ei tuleta enam meelde nende patte ega seadusvastaseid tegusid.”+ 18 Kui need on andeks antud, siis pole enam vaja ohvreid patu pärast.

19 Niisiis, vennad, kuna meil on tänu Jeesuse verele julgus siseneda pühasse paika+ teed pidi, 20 mille ta on avanud meile kui uue tee — elluviiva tee — eesriide,+ see tähendab oma keha kaudu, 21 ja kuna meil on suur preester Jumala koja üle,+ 22 siis mingem Jumala ette siira südame ja kindla usuga, olles piserdamisega* puhastatud mustast südametunnistusest+ ja pestud puhta veega.+ 23 Andkem alati oma lootusest vankumatult tunnistust,+ sest tõotuse andja on ustav. 24 Mõelgem üksteise peale,* et võiksime õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele,+ 25 ning ärgem jätkem unarusse koguduse koosolekutel käimist,+ nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem üksteist+ — seda enam, mida lähemale näeme seda päeva jõudmas.+

26 Kui me tahtlikult pattu teeksime, pärast seda kui oleme tõde tundma õppinud,+ siis ei jääks pattude lepitamiseks enam ühtki ohvrit.+ 27 Jääks vaid üle hirmuga oodata kohtumõistmist ja tulist viha, mis neelab ära vastupanijad.+ 28 Igaüks, kes on heitnud kõrvale Moosese seaduse, sureb halastust leidmata kahe või kolme tunnistaja ütluse peale.+ 29 Kui palju karmimat karistust vääriks teie arvates siis see, kes on Jumala poja jalge alla tallanud ega pea millekski eriliseks lepinguverd,+ millega teda on pühitsetud, ja kes on teotanud armu vaimu?+ 30 Me teame, et Jumal ütles: „Kättemaks kuulub mulle, mina tasun kätte,” ja et on kirjutatud: „Jehoova mõistab kohut oma rahva üle.”+ 31 Hirmus on langeda elava Jumala kätte.

32 Tuletage meelde möödunud päevi, kui te, olles valgustatud,+ pidasite vastu suures võitluses ja kannatustes. 33 Mõnikord said teile avalikult* osaks solvangud ja katsumused, mõnikord jälle pakkusite tuge neile*, kes selliseid raskusi kogesid. 34 Te tundsite kaasa neile, kes olid vangis, ja te ei kaotanud rõõmu, kui teie vara rööviti,+ sest te teadsite, et teil on parem ja jäädav varandus.+

35 Seepärast ärge kaotage julgust*, sest see toob suure tasu.+ 36 Teil on vaja vastupidavust,+ et te pärast Jumala tahte täitmist saaksite kätte tõotatu. 37 Sest „üürike aega”+ veel ja „saabub see, kes on tulemas, ega viivita”.+ 38 „Aga õige jääb tänu usule elama”,+ ja „kui ta lööb araks ja minust taganeb, ei ole mul temast head meelt”.+ 39 Ent meie ei ole sellised, kes taganevad ja hukkuvad,+ vaid sellised, kes usuvad ja jäävad elama.

11 Usk on põhjendatud ootus, et loodetav saab tõeks,+ tõenditel põhinev veendumus selles,* mida pole näha. 2 Usu kaudu said vanal ajal elanud inimesed* kinnituse, et nad on Jumalale meelepärased.

3 Usu tõttu me mõistame, et kõik taevas ja maa peal* on seatud paika Jumala sõna läbi ning nähtav on tulnud olemasollu nähtamatust.

4 Usu tõttu tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, ja usu kaudu sai ta kinnituse, et ta on õige, sest Jumal kiitis tema annid heaks.+ Kuigi ta on surnud, räägib ta usu kaudu veel praegugi.+

5 Usu tõttu võeti Eenok+ ära, et ta ei peaks kannatusrikast surma surema, ja teda ei leitud kusagilt, kuna Jumal oli ta ära võtnud.+ Enne kui ta ära võeti, oli ta saanud kinnituse, et ta on Jumalale meelepärane. 6 Ilma usuta on võimatu Jumalale meelepärane olla, sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et ta on olemas ja et ta annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad.+

7 Usu tõttu tegutses Noa+ jumalakartlikult ja ehitas oma pere päästmiseks laeva,+ olles saanud Jumalalt hoiatuse selle kohta, mida polnud veel näha.+ Oma usuga mõistis ta maailma süüdi+ ning usu tõttu kuulutati tema õigeks.

8 Usu tõttu kuuletus Aabraham,+ kui teda kutsuti, ning ta asus teele paika, mille pidi pärandiks saama. Ta läks, teadmata, kuhu ta läheb.+ 9 Usu tõttu elas Aabraham võõrana tõotatud maal,+ elas telkides+ koos Iisaki ja Jaakobiga, kes said sama tõotuse mis tema,+ 10 sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille kavandaja* ja ehitaja on Jumal.+

11 Usu tõttu sai ka Saara kõrgest east hoolimata rammu soojätkamiseks,+ sest ta pidas tõotuse andjat ustavaks*. 12 Nõnda sündis ühele mehele, kes polnud enam võimeline sugu jätkama,*+ nii palju lapsi+ nagu tähti taevas ja liiva mere ääres.+

13 Nad kõik säilitasid usu kuni surmani, saamata kätte tõotatut.+ Kuid nad nägid seda kaugelt+ ja tervitasid seda ning tunnistasid end olevat võõrad ja ajutised elanikud sellel maal. 14 Need, kes seda tunnistavad, näitavad, et nad igatsevad paika, mis oleks nende oma. 15 Kui nad oleksid muudkui mõelnud sellele paigale, kust nad olid lahkunud,+ oleksid nad ju leidnud võimaluse tagasi pöörduda. 16 Ent nad igatsesid paremat paika, seda, mis kuulub taevale. Seetõttu pole Jumalal nende pärast häbi, kui nad teda kui oma Jumalat+ appi hüüavad, ta on koguni valmistanud neile linna.+

17 Usu tõttu Aabraham niisama hästi kui ohverdas Iisaki, kui ta proovile pandi+ — tema, kes oli tõotused rõõmuga vastu võtnud, oli valmis ohverdama oma ainsat poega+ —, 18 ehkki talle oli öeldud: „Sulle tõotatud järeltulijad põlvnevad Iisakist.”+ 19 Ta nimelt mõtles, et Jumal suudab Iisaki isegi surnuist üles äratada. Ta saigi oma poja otsekui surnuist tagasi ja sellel oli sümboolne tähendus.+

20 Usu tõttu õnnistas Iisak Jaakobit+ ja Eesavit+ seoses tulevaste asjadega.

21 Usu tõttu õnnistas Jaakob enne oma surma+ mõlemat Joosepi poega+ ja kummardas Jumalat, toetudes kepi najale.+

22 Usu tõttu rääkis Joosep oma elu lõpul Iisraeli poegade väljumisest Egiptusest ning andis korralduse oma luude* kohta.+

23 Usu tõttu varjasid vanemad Moosest pärast tema sündi kolm kuud,+ sest nad nägid, et ta on ilus laps,+ ja nad ei kartnud kuninga käsku.+ 24 Usu tõttu ei tahtnud Mooses täiskasvanuks saades,+ et teda nimetataks vaarao tütre pojaks.+ 25 Ta otsustas pigem lasta end koos Jumala rahvaga halvasti kohelda kui nautida üürikest paturõõmu, 26 kuna ta pidas endale võituna* osaks saavat halvakspanu suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aardeid, sest ta pilk oli keskendunud tasule. 27 Usu tõttu lahkus ta Egiptusest,+ mitte hirmu tõttu kuninga viha ees;+ ta jäi kindlaks, otsekui nähes teda, kes on nähtamatu.+ 28 Usu tõttu korraldas ta paasapüha pidamise ja uksepiitade verega määrimise, et hukkaja ei teeks viga nende esmasündinutele.+

29 Usu tõttu läksid nad läbi Punase mere nagu kuiva maad mööda.+ Egiptlased proovisid sedasama teha, aga nad uppusid.+

30 Usu tõttu varisesid kokku Jeeriko müürid, pärast seda kui rahvas oli seitsmel päeval ümber nende marssinud.+ 31 Usu tõttu ei saanud prostituut Raahab koos sõnakuulmatutega hukka, sest ta oli luurajad rahumeelselt vastu võtnud.+

32 Mida ma veel ütleksin? Mul ei jätku aega, et jutustada Giideonist,+ Baarakist,+ Simsonist,+ Jeftast,+ Taavetist,+ samuti Saamuelist+ ja teistest prohvetitest. 33 Usu tõttu alistasid nad kuningriike,+ tegutsesid õiguse heaks, said tõotused,+ sulgesid lõvide suu,+ 34 summutasid tule väe,+ pääsesid mõõgatera eest,+ said nõrgast tugevaks,+ said vägevaks sõjas,+ lõid põgenema sissetungijate väed.+ 35 Naised said tagasi oma surnud ülestõusmise kaudu.+ Teisi aga piinati, sest nad ei nõustunud mingi lunastushinna eest vabaks saama, et neile saaks osaks parem ülestõusmine. 36 Mõnede katsumuseks olid mõnitamised ja piitsutamised, enamgi veel — ahelad+ ja vanglad.+ 37 Neid visati kividega surnuks,+ nende usk pandi proovile, neid saeti pooleks, hukati mõõgaga,+ nad käisid lamba- ja kitsenahkades,+ olid puuduses ja raskustes,+ kogesid halba kohtlemist.+ 38 Nemad, keda maailm polnud väärt, otsisid varju kõrbetest, mägedest, koobastest+ ja maalõhedest.

39 Ehkki kõik nad said tänu oma usule kinnituse, et nad on Jumalale meelepärased, ei saanud nad kätte tõotatut, 40 sest Jumal nägi meile ette midagi paremat,+ et nad ei saaks täiuslikuks ilma meieta.

12 Niisiis, kuna meie ümber on nii suur pilv tunnistajaid, siis heitkem meiegi endalt ära kõik, mis meid koormab, ja patt, millesse me kergesti takerdume,+ ning jookskem vastupidavusega võidujooksu, mis meile joosta on antud,+ 2 hoides pilku meie usu teerajajal ja täiustajal Jeesusel.+ Ta pidas piinapostil vastu eesootava rõõmu pärast ega hoolinud häbist ning on istunud Jumala troonist paremale.+ 3 Mõelge siis tõsiselt tema peale, kel tuli taluda patuste vaenulikke sõnu,+ mida need iseendi kahjuks ütlesid, et te ei väsiks ega annaks alla.+

4 Patuga võideldes ei ole te veel võidelnud surmani. 5 Te olete täiesti unustanud nõuande, mis ütleb teile kui poegadele: „Mu poeg, ära põlga Jehoova manitsust, ja ära heida meelt, kui ta sind noomib, 6 sest keda Jehoova armastab, seda ta manitseb. Ta karistab igaüht, kelle ta kui poja vastu võtab.”+

7 Kannatused, mida teil tuleb taluda, kasvatavad teid. Jumal kohtleb teid kui poegi.+ Kuid mis poeg see on, keda isa ei karista*?+ 8 Kui teid kõiki poleks nõnda karistatud, siis oleksite vallaslapsed, mitte pojad. 9 Meie lihased isad karistasid meid ja me pidasime neist lugu. Kas me ei peaks siis palju meelsamini alluma sellele isale, kes on meile vaimu kaudu elu andnud,* et võiksime elada?+ 10 Lihased isad karistasid meid lühikese aja jooksul oma äranägemise järgi, aga Jumal teeb seda meie hüvanguks eesmärgiga, et saaksime pühaks, nagu tema on püha.+ 11 Ükski karistus ei too esialgu rõõmu, vaid on valus*, kuid need, keda karistuse kaudu on kasvatatud, lõikavad hiljem rahu- ja õigusevilja.

12 Seepärast kinnitage rammetuid käsi ja jõuetuid põlvi+ 13 ning tehke sirgeks tee, mida käite,+ et see, mis on vigane, ei läheks liigesest välja, vaid saaks hoopis terveks. 14 Taotlege rahu kõigi inimestega+ ja pühadust,+ milleta keegi ei saa Isandat näha. 15 Vaadake hoolega, et keegi Jumala armust ilma ei jääks ning ükski mürgine juur ei tärkaks ega põhjustaks häda ja paljud selle tõttu ei rüvetuks.+ 16 Vaadake, et keegi teie seast ei oleks hooraja* ega selline, kes ei hinda pühi asju, nagu Eesav, kes andis ära oma esmasünniõiguse ühe kõhutäie eest.+ 17 Te teate, et hiljem, kui ta tahtis õnnistust saada, heideti ta kõrvale. Ehkki ta anus pisarsilmil oma isa, et see meelt muudaks,+ ei olnud sellest mingit abi.

18 Te ei ole tulnud sellise mäe juurde, mida saaks käega katsuda+ ja mis tules lõõmaks,+ samuti mitte tumeda pilve, pilkase pimeduse ja maru juurde+ 19 ega trompetihüüu+ ja hääle juurde,+ mida kuuldes inimesed anusid, et see nendega enam ei räägiks.+ 20 Neid kohutas käsk „Isegi kui mõni loom mäge puudutab, tuleb ta kividega surnuks visata”.+ 21 See vaatepilt oli nii hirmuäratav, et Mooses ütles: „Ma tunnen hirmu ja värisen.”+ 22 Teie aga olete tulnud Siioni mäe,+ elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma+ juurde, kümnete tuhandete kokkutulnud inglite juurde,+ 23 taevasse kirja pandud esmasündinute koguduse juurde, Jumala, kõikide kohtumõistja juurde,+ pühast vaimust sündinud+ ja täiuslikuks tehtud õigete juurde,*+ 24 uue lepingu+ vahemehe Jeesuse+ juurde ja piserdatud vere juurde, mis räägib paremini kui Aabeli veri.+

25 Ärge keelduge kuulamast* seda, kes räägib. Kui juba need ei pääsenud, kes keeldusid kuulamast seda, kes edastas Jumala hoiatuse maa peal, siis kui palju enam ei pääse meie, kui pöörame selja sellele, kes räägib taevast!+ 26 Tol ajal raputas Jumala hääl maad,+ aga nüüd on ta tõotanud: „Veel kord ma raputan maad, ent ka taevast.”+ 27 Sõnad „veel kord” annavad mõista, et see, mida raputatakse ja mida pole teinud Jumal, kõrvaldatakse, et jääks püsima see, mida ei saa kõigutada. 28 Kuna meile antakse kuningriik*, mida ei saa kõigutada, siis jäägu meie peale arm, tänu millele me saame teenida Jumalat talle meelepäraselt, jumalakartuse ja aukartusega. 29 Meie Jumal on hävitav tuli.+

13 Teie vennaarmastus jäägu püsima.+ 2 Ärge unustage osutada külalislahkust*,+ sest tänu sellele on mõned enese teadmata võõrustanud ingleid.+ 3 Mõelge neile, kes on vangis,+ otsekui oleksite vangistatud koos nendega,+ ja neile, keda halvasti koheldakse, sest teiegi olete maises kehas*. 4 Kõik hoidku abielu au sees ja abieluvoodi olgu rüvetamata,+ sest Jumal mõistab kohut hoorajate* ja abielurikkujate üle.+ 5 Teie elust ilmnegu, et teis pole rahaarmastust.+ Olge rahul sellega, mis teil on.+ Jumal on ju öelnud: „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.”+ 6 Niisiis võime olla täiesti julged ja öelda: „Jehoova on mu abimees, ma ei karda. Mida võib inimene mulle teha?”+

7 Mõelge neile, kes on teie seas eestvedajad,+ kes on rääkinud teile Jumala sõna. Pange tähele nende eluviisi häid tulemusi ja võtke eeskujuks nende usku.+

8 Jeesus Kristus on seesama — eile, täna ja igavesti.

9 Ärge laske end eksitada mitmesugustel võõrastel õpetustel. Südamele on hea saada jõudu Jumala armust, mitte toitudest*; pole need ju toonud kasu neile, kes neid üleliia tähtsaks peavad.+

10 Meil on altar, millelt need, kes teenivad telkpühamus, ei või süüa.+ 11 Nende loomade kehad, kelle vere ülempreester patuohvriks pühasse paika viib, põletatakse ära väljaspool laagrit.+ 12 Seepärast kannatas ka Jeesus väljaspool linnaväravat,+ et pühitseda rahvast oma verega.+ 13 Mingem siis tema juurde väljapoole laagrit, taludes samasugust teotust nagu tema,+ 14 sest meil pole siin jäädavat linna, vaid me ootame pikisilmi tulevast linna.+ 15 Toogem Jeesuse kaudu alati Jumalale kiitusohvrit,+ see tähendab oma huulte vilja,+ ülistades tema nime.+ 16 Ärge ka unustage head teha ja jagada teistega seda, mis teil on,+ sest sellised ohvrid on Jumalale meelepärased.+

17 Kuuletuge ja alistuge+ neile, kes on teie seas eestvedajad+ — sest nad valvavad teie järele, teades, et neil tuleb selle kohta aru anda+ —, et nad teeksid oma tööd rõõmuga ja mitte ohates, sest see tooks teile kahju.

18 Palvetage meie eest, sest me teame, et meil on puhas südametunnistus, ja me soovime kõiges käituda ausalt.+ 19 Aga eriti õhutan ma teid palvetama selle eest, et mind teile kiiremini tagasi antaks.

20 Rahu Jumal, kes on toonud surnuist ellu lammaste suure karjase+ — meie isanda Jeesuse, kes viis Jumala ette igavese lepingu vere —, 21 varustagu teid kõige heaga täitma tema tahet. Tegutsegu ta meis Jeesus Kristuse kaudu nõnda, nagu on talle meelepärane. Jumalale kuulugu au igavesest ajast igavesti! Aamen.

22 Vennad, pöörake suurt tähelepanu neile julgustussõnadele, sest ma olen kirjutanud teile lühidalt. 23 Teadke, et meie vend Timoteos on vabaks lastud. Kui ta tuleb varsti, siis külastan ma teid koos temaga.

24 Tervitage minu poolt kõiki, kes on teie seas eestvedajad, ja kõiki pühasid. Itaalia+ vennad tervitavad teid.

25 Arm olgu teie kõigiga!