„Julgustagem üksteist”

1. Meil püüd on julgustada teisi

nii lahkes sõnas kui ka teos.

Me keskel armastus siis õitseb,

meid ühtseks perekonnaks seob.

See ehtne arm meil annab jõudu,

et vastu pidada me võiks.

Me varju kogudusest saame,

seal kaitstult tunneme end kõik.

2. Kuis õigel ajal öeldud sõna

toob tröösti, virgutab meid see!

Kui kallid meile küll need sõbrad,

kel leebe, julgustav on keel!

Nii meeldiv meil on teha koostööd,

sest lootus, sihid samad ees.

Kõik püüdkem teistel tuge anda,

neil koormat kergendada teel.

3. Me selgelt vaimusilmas näeme,

kuis saabub suur Jehoova päev.

On tähtis koguneda, teame,

nii käia tões me saame väe.

Nüüd ühtselt edasi kõik mingem,

meid lootus tiivustagu teel.

Et rõõm võiks põleda me hinges,

kõik üksteist julgustagem veel.