LAUL NR 111
„Rõõmustage ja hõisake”
1. Kui rohkelt küll toovad meil rõõmu
me Jumala sügavad tõed!
Meil rõõmuks ka rahvaste aarded:
me võrratud vennad ja õed.
Meis rõõmu on süüdand Jehoova,
ta sõnast saab väge see lõõm.
Ta mõtteid kui iga päev loeme,
siis naljalt ei kahane rõõm.
Meil rõõmuks on põhjusi palju,
need hinges kui põlevad söed.
Ehk jahe küll ümbritsev maailm,
me südames armastus köeb.
(REFRÄÄN)
Jehoova on jäävalt me rõõm,
ta kätetööst hõiskab me põu.
Nii õilsad ta teed, nii võimsad ta teod,
neist näha ta arm, tarkus, jõud.
2. Ta loomistöö meile toob rõõmu,
nii taevas kui meri ja maa.
On võrratult kaunis kõik loodu.
Jehoova meilt ülistust saab.
Kuis juubeldab süda meil rinnus,
kui räägime sõnumit head!
Me rõõmuga anname teada,
et saabub ta kuningriik pea.
Jääv õnneaeg ligi on jõudnud,
kui hommik see lõpu teeb ööl.
Siis käe avab heldelt Jehoova
ja õitsele elav kõik lööb.
(REFRÄÄN)
Jehoova on jäävalt me rõõm,
ta kätetööst hõiskab me põu.
Nii õilsad ta teed, nii võimsad ta teod,
neist näha ta arm, tarkus, jõud.
(Vaata ka 5. Moos. 16:15; Jes. 12:6; Joh. 15:11.)