LAUL NR 151
Ta hüüab oma kätetööd
1. Õrn uduloor, mis viivuks ilmub vaid
ja homme juba haihtub –
hääbuda nii võib meie eluvaim,
siis leinahääli kaigub.
Surmavalla võim kaduda kas võib?
On Jehoova öelnud nii:
(REFRÄÄN)
„Hüüan ma ja surnud kuulvad,
elu neile annan taas.
Ma neid ju näha ihkan:
minu töö ja looming nad.”
Usku eal siis ära kaota.
Jumal võimsam surmast veel.
Meid Looja kätetööna
elu jäädav ootab ees.
2. Kuigi veel surm meilt röövib sõpru häid,
neid meeles peab Jehoova.
Kõiki ta teab, kes surmaunne jäid,
ja hauast välja toob nad.
Näevad kõik nad siis: maa on paradiis.
Tõeks on saanud tõotus see:
(REFRÄÄN)
„Hüüan ma ja surnud kuulvad,
elu neile annan taas.
Ma neid ju näha ihkan:
minu töö ja looming nad.”
Usku eal siis ära kaota.
Jumal võimsam surmast veel.
Meid Looja kätetööna
elu jäädav ootab ees.
(Vaata ka Joh. 6:40; 11:11, 43; Jaak. 4:14.)