Iisraeli rahvas siseneb Kaananisse

SAJANDEID enne seda, kui Iisrael Kaananisse sisenes, tõotas Jehoova anda selle maa Aabrahami järglastele. Nüüd olid iisraellased valmis Joosua juhtimisel Tõotatud Maa oma valdusse võtma.

Jumal oli otsustanud, et kaananlased väärivad hävingut. Nad olid täitnud maa äärmiselt häbiväärsete seksitavade ning ka armutu verevalamisega. Sellepärast pidid iisraellased Kaanani linnad pärast vallutamist täielikult hävitama.

Enne maale sisenemist saatis Joosua välja kaks maakuulajat, kes peatusid Jeeriko linnas Raahabi-nimelise naise juures. Naine pakkus maakuulajatele peavarju ja kaitses neid, ehkki teadis, et nad on iisraellased. Raahab uskus Iisraeli Jumalat, sest ta oli kuulnud, mida Jehoova oli teinud oma rahva päästmiseks. Ta võttis maakuulajatelt tõotuse, et tema ja ta pere jäävad ellu.

Hiljem, kui iisraellased sisenesid Kaananisse ja läksid Jeeriko alla, lasi Jehoova ime läbi Jeeriko müüridel kokku variseda. Joosua väehulgad tormasid linna ning hävitasid selle, kuid jätsid ellu Raahabi ja tema pere. Seejärel vallutas Joosua kuue aasta jooksul kiirrünnakutega suured alad Tõotatud Maal. Pärast jagati maa Iisraeli suguharude vahel.

Jehoova teenistuses möödunud pika elu lõpul kutsus Joosua rahva kokku. Ta meenutas neile, kuidas Jehoova oli nende esiisadega tegelenud, ja innustas neid teda teenima. Pärast Joosua ja tema lähikondlaste surma jätsid iisraellased aga Jehoova maha, et teenida ebajumalaid. Umbes 300 aasta jooksul ei kuuletunud rahvas püsivalt Jehoova seadustele. Selle aja vältel lubas Jehoova iisraellaste vaenlastel, näiteks vilistitel, neid rõhuda. Ent kui iisraellased hüüdsid Jehoovat appi, määras ta ametisse kohtumõistjad, et need rahva päästaksid. Ühtekokku oli neid 12.

Kohtumõistjate ajajärk, mis on üles tähendatud Kohtumõistjate raamatusse, algab Otnieliga ja lõpeb Simsoniga, tugevaima mehega, kes iial on elanud. Kohtumõistjate raamatu põnevat jutustust lugedes näeme, kuidas seal ikka ja jälle leiab kinnitust järgmine põhitõde: kuulekus Jehoovale toob õnnistusi, sõnakuulmatus aga õnnetust.

Allikmaterjal: Joosua; Kohtumõistjate; 3. Moosese 18:24, 25