Laulud (Psalmid)

 2 Sina tead, millal ma istun ja millal tõusen,+

sa mõistad juba kaugelt mu mõtteid.+

 3 Sa jälgid mind, kui ma rändan ja kui pikali heidan,

sulle on tuttavad kõik mu teed.+

 4 Sõna pole veel mu keelelgi,

kui sina, Jehoova, juba tead seda.+

 5 Eest ja tagant sa ümbritsed mind,

oma käe sa paned mu peale.

 6 See teadmine ületab mu arusaamise*.

See on liig kõrge, et selleni küündiksin.*+

 7 Kuhu võiksin põgeneda su vaimu eest,

kuhu pageda su palge eest?+

 8 Kui tõuseksin taevasse, oleksid sa seal,

kui teeksin aseme surmavalda*, oleksid sa sealgi.+

 9 Kui lendaksin koidu tiivul minema

ja asuksin merede taha,

10 siis juhiks su käsi mind sealgi,

su parem käsi hoiaks must kinni.+

11 Kui ütleksin: „Pimedus varjab mind”,

muutuks öö mu ümber valguseks.

12 Isegi pimedus poleks sulle pime,

vaid öö oleks kui päev,+

pimedus säraks kui valgus.+

13 Sina valmistasid mu neerud,

varjasid* mind emaüsas.+

14 Ma tänan sind, et olen nii aukartustäratavalt, nii imeliselt loodud.+

Su tööd on imepärased,+

seda tean ma hästi.

15 Mu luud polnud varjul su eest,

kui mind salajas tehti,

maasügavuses kooti.+

16 Su silmad nägid mind juba mu looteeas,

su raamatusse pandi kirja kõik mu osad,

nende kujunemispäevad,

kui ühtki neist veel polnud.

17 Kui kallid on mulle su mõtted!+

Oo, Jumal, neid on määratult palju!+

18 Kui püüaksin neid ära lugeda, oleks neid rohkem kui liivateri.+

Ärgates oleks mu mõtted veelgi su juures.*+

19 Oh, Jumal, tee ometi jumalatule lõpp!+

Siis taganevad minust verejanulised mehed,

20 kes räägivad sinu vastu kurja.

Nad on su vastased, kes kasutavad vääritult su nime.+

21 Eks vihka ma su vihamehi, Jehoova,+

eks jälesta ma neid, kes mässavad su vastu?+

22 Täie vihaga vihkan ma neid,+

nad on saanud mu verivaenlasteks.

23 Oo, Jumal, uuri mind läbi ja tunne mu südant,+

katsu mind läbi ja tea mu muremõtteid.+

24 Vaata, kas kaldun hukatuse teele,+

juhi mind+ igaviku teel.