Laulud (Psalmid)

144 Kiidetud olgu Jehoova, mu kalju,+

kes õpetab mu käsi võitlema,

mu sõrmi sõdima.+

 2 Tema on mu truu armastus, mu kindlus,

mu kindel varjupaik ja päästja,

mu kilp ja see, kelle juures ma varju otsin,+

tema alistab mulle rahvad.+

 3 Oo, Jehoova, mis on inimene, et sa teda märkad,

sureliku poeg, et paned teda tähele?+

 4 Inimene on kui hingeõhk,+

tema päevad kui kaduv vari.+

 5 Oo, Jehoova, painuta taevast ja lasku alla,+

puuduta mägesid ja pane need suitsema.+

 6 Löö välku ja pilluta vaenlased,+

lase oma nooli ja aja nad segadusse.+

 7 Siruta ülalt oma käed,

vabasta mind ja päästa vetevoost,

võõramaalaste käest,+

 8 kelle suu räägib valet,

kes valet vandudes tõstavad parema käe.

 9 Oo, Jumal, ma laulan sulle uue laulu.+

Kümnekeelse pilli saatel laulan* sulle kiitust,

10 sulle, kes annad võidu kuningatele,+

vabastad Taaveti, oma teenija, surmava mõõga käest.+

11 Vabasta mind ja päästa võõramaalaste käest,

kelle suu räägib valet,

kes valet vandudes tõstavad parema käe.

12 Siis on meie pojad nagu noored kiire kasvuga taimed,

meie tütred nagu palee nikerdatud nurgasambad.

13 Siis on meie aidad tulvil kõiksugust saaki,

meie karjad aasadel paljunevad tuhandekordseks, lausa kümnete tuhandete kordseks.

14 Meie kari on tiine, pole õnnetust* ega nurisünnitust,

meie väljakuil ei kuule hädakisa.

15 Õnnelik on rahvas, kelle käsi nõnda käib!

Õnnelik on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!+