Jesaja
27 Sel päeval karistab Jehoova oma raske, suure ja tugeva mõõgaga+
leviatanit*, siuglevat madu,
leviatanit, looklevat madu,
ja tapab selle mereeluka.
3 Mina, Jehoova, kaitsen teda.+
Ma kastan teda kogu aeg.+
Ööl ja päeval kaitsen ma teda,
et keegi ei teeks talle kahju.+
4 Ma pole enam vihane.+
Kes julgeks seada mu ette ogalisi põõsaid ja umbrohtu?
Ma tallaksin need maha ja süütaksin need põlema.
5 Parem tulgu ta mu kindlusse
ja tehku minuga rahu,
ta tehku minuga rahu.”
6 Tulevastel päevadel Jaakob juurdub,
Iisrael õitseb ja ajab võsusid+
ning maa saab täis nende vilja.+
7 Kas teda peaks rängalt lööma?
Kas ta tuleks armutult tappa?
8 Hirmutushüüuga võitled sa temaga, saadad ta minema.
Päeval, mil puhub idatuul, ajad sa ta ägeda puhanguga ära.+
9 Nii lepitatakse Jaakobi süü+
ja see on tema patukustutuse täielik vili:
ta teeb kõik altarikivid
pihustatud kriidikivi sarnaseks,
nii et enam ei jää ühtki püha tulpa ega suitsutusalust.+
10 Kindlustatud linn hüljatakse,
karjamaa jäetakse maha nagu kõrb.+
Seal sööb vasikas ja seal ta lesib,
ta näsib tema oksi.+
11 Kui tema oksad on kuivanud,
tulevad naised neid murdma
ja teevad nendega tuld.
See ei ole arukas rahvas,+
seepärast nende looja ei halasta neile,
nende valmistaja pole neile armuline.+
12 Sel päeval taob Jehoova alla viljad suure jõe* voogudest Egiptuse vadini,+ ja teid, iisraellased, nopitakse üksteise järel.+ 13 Sel päeval puhutakse suurt sarve+ ning need, kes on hukkumas Assüüriamaal,+ ja need, kes on pillutatud Egiptusemaale,+ tulevad ja kummardavad Jehoova ette Jeruusalemmas pühal mäel.+