Jesaja
47 Tule alla ja istu põrmu,
sa Babüloni neitsilik tütar!+
Istu maha, sinna, kus pole trooni,+
sa kaldealaste tütar,
sest rahvad ei hüüa sind enam õrnaks ja hellitatuks.
2 Võta käsikivi ja jahvata jahu.
Heida endalt loor,
võta seljast hõlst, paljasta jalad
ning kahla läbi jõgede.
3 Sind võetakse alasti,
su häbi saab avalikuks.
5 Istu vaikselt ja mine pimedusse,
sa kaldealaste tütar,+
enam ei nimetata sind kuningriikide valitsejannaks.+
6 Ma sain pahaseks oma rahva peale,+
rüvetasin enda omandi+
ja andsin ta sinu kätte.+
Aga sa ei andnud talle armu.+
Isegi eaka õlule panid sa raske ikke.+
7 Sa ütlesid: „Ma jään valitsejannaks, olen seda igavesti.”+
Sa ei mõelnud, mida sa teed,
sa ei mõelnud, kuidas see võib lõppeda.
8 Kuula nüüd, sa lõbujanuline naine,+
kes istud rahus ja mõtled oma südames:
„Mina olen kõrgeim, mitte keegi teine.+
Mina ei jää leseks.
Ma ei saa eales kogeda laste kaotust.”+
10 Sa lootsid oma kurjusele
ja ütlesid: „Keegi ei näe mind.”
Sinu tarkus ja teadmised on viinud sind eksiteele
ja sa mõtled oma südames: „Mina olen kõrgeim, mitte keegi teine.”
11 Kuid sind tabab häda
ja ükski su loits ei peata seda.
Sind tabab õnnetus ja sa ei suuda seda ära hoida.
Sind tabab äkiline häving, mida sa pole kunagi kogenud.+
12 Jätka oma loitsude ja rohke nõidumisega,+
millega oled väsimatult tegelenud noorusest peale.
Ehk on sellest kasu,
ehk äratad inimestes aukartust.
13 Sa oled end väsitanud oma rohkete nõuandjatega.
Tõusku ja päästku nad nüüd sind,
need taevakummardajad*, kes vaatlevad tähti,+
kes kuulutavad noorkuu ajal,
mis sulle juhtub.
14 Nad on kui kõrred,
tuli põletab nad.
Nad ei suuda end leegi võimusest päästa.
See pole söehõõgus enda soojendamiseks
ega tulepaistus, mille ees istuda.
15 Nii läheb nende posijatega,
kellega koos sa oled rüganud noorusest peale.
Nad ekslevad, igaüks läheb ise suunas.
Keegi ei päästa sind.+