Jeremija

24 Pärast seda, kui Babüloni kuningas Nebukadnetsar oli viinud Jeruusalemmast Babüloni pagendusse+ Juuda kuninga Jekonja*,+ Joojakimi+ poja, ja Juuda peamehed, käsitöölised ja sepad*, näitas Jehoova mulle kaht viigimarjakorvi, mis olid pandud Jehoova templi ette. 2 Ühes korvis olid väga head viigimarjad, varaste viigimarjade sarnased, teises korvis aga väga halvad viigimarjad, nii halvad, et ei kõlvanud süüa.

3 Jehoova küsis minult: „Mida sa näed, Jeremija?” Mina vastasin: „Viigimarju. Head viigimarjad on väga head, aga halvad on nii halvad, et ei kõlba süüa.”+

4 Siis tuli mulle Jehoovalt sõnum: 5 „Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Just nagu neid häid viigimarju, nõnda pean ma väärtuslikuks Juuda pagendatuid, kelle ma olen saatnud siit ära kaldealaste maale. 6 Mu silmad on nende peal, et teha neile head, ning ma toon nad tagasi siia maale.+ Ma ehitan nad üles, mitte ei kisu maha, istutan, mitte ei juuri välja.+ 7 Ma annan neile sellise südame, mis tunneb mind — et mina olen Jehoova.+ Siis saavad nad minu rahvaks ja mina saan nende Jumalaks,+ sest nad pöörduvad kogu südamega mu juurde tagasi.+

8 Aga halbade viigimarjade kohta, mis on nii halvad, et ei kõlba süüa,+ ütleb Jehoova: „Samamoodi suhtun ma Juuda kuningasse Sidkijasse,+ tema peameestesse ja teistesse Jeruusalemma ellujäänutesse, kes on veel sellel maal, ja neisse, kes elavad Egiptusemaal.+ 9 Ma toon nende peale õnnetuse ja neist saab kohutav vaatepilt kõigile maa kuningriikidele.+ Nad saavad teotuse märklauaks, kõnekäänuks, pilkealuseks ja neetavaiks+ kõikjal, kuhu ma nad pillutan.+ 10 Ma saadan nende kallale mõõga,+ nälja ja katku,+ kuni nad on hävinud maalt, mille ma neile ja nende esiisadele andsin.”””