Jeremija
48 Moabi+ kohta ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal:
„Häda Nebole,+ sest see on hävitatud!
Kirjataim+ on häbistatud ja vallutatud.
2 Enam ei ülistata Moabi.
Hesbonis+ on sepitsetud tema langust:
„Tulge, teeme talle lõpu, nii et see rahvas kaoks.”
Ka sina, Madmen, vaiki,
sest sinu kannul käib mõõk.
3 Hooronaimist+ on kuulda kisa,
seal on rüüstamine ja häving.
4 Moab on purustatud.
Tema lapsed nutavad.
5 Mööda Luuhiti teed minnakse nuttes üles.
Hooronaimi teelt laskujad toovad hävingu pärast kuuldavale hädakisa.+
6 Põgenege, päästke oma elu!
Teist saab kui üksik kadakas kõrbes.
7 Kuna sa loodad oma tegude ja varanduse peale,
siis sindki vallutatakse.
Kemos+ pagendatakse
ühes oma preestrite ja peameestega.
8 Hävitaja tuleb igasse linna,
ükski linn ei pääse.+
Org hukkub
ja lavamaa hävitatakse, nagu Jehoova on öelnud.
9 Püstitage Moabile teetähis,
sest kui ta linnad varisevad rusudeks, ta põgeneb.
Tema linnadest saab kohutav vaatepilt,
keegi ei ela neis.+
10 Neetud on see, kes täidab Jehoova antud ülesannet hooletult!
Neetud on see, kes hoiab oma mõõka vere eest!
11 Noorusest alates on moabiidid elanud muretult,
nad on kui settele tardunud vein.
Neid pole kallatud ühest anumast teise
ega ole neid kunagi pagendatud.
Seepärast on nende maitse jäänud samaks,
nende lõhn pole muutunud.
12 Tulevad päevad, mil ma saadan nende juurde mehed, kes kallavad nad ümber, lausub Jehoova. Nad kallavad nad ümber, tühjendavad nende anumad ja löövad tükkideks nende suured nõud. 13 Moabiidid jäävad häbisse Kemose pärast, just nagu Iisraeli sugu jäi häbisse Peeteli pärast, mille peale ta lootis.+
14 Kuidas te julgete öelda: „Me oleme vägevad sõjamehed, lahinguks valmis”?+
15 Moab on hävitatud,
tema linnadesse on sisse tungitud,+
ta valitud noored mehed on maha löödud,+
lausub kuningas, kelle nimi on Vägede Jehoova.+
16 Moabiitide häving on ligi,
nende langus läheneb kiiresti.+
17 Kõik, kes neid ümbritsevad, tundku neile kaasa,
kõik, kes tunnevad neid nimepidi.
Ütelge: „Kuis küll on murtud see võimas kepp, kaunis kepp!”
18 Lasku alla oma auhiilgusest
ja istu janus*, oh, tütar, kes elad Diibonis,+
sest Moabi hävitaja on tulnud sinu kallale.
Ta teeb su kindlustatud paigad varemeiks.+
19 Seisa tee ääres ja vaata, Aroeri+ elanik.
Küsi mehelt, kes põgeneb, ja naiselt, kes pageb: „Mis on juhtunud?”
20 Moab on häbistatud, teda on haaranud hirm.
Halage ja karjuge!
Kuulutage Arnonis,+ et Moab on hävitatud.
21 Lavamaa üle mõistetakse kohut:+ Holoni, Jahase+ ja Meefati,+ 22 Diiboni,+ Nebo+ ja Beet-Diblataimi, 23 Kirjataimi,+ Beet-Gaamuli ja Beet-Meoni,+ 24 Kerijoti,+ Bosra ning kõigi Moabimaa linnade üle kaugel ja lähedal.
25 Moabi sarv* on maha raiutud,
tema käsivars murtud, lausub Jehoova.
26 Jootke ta purju,+ sest ta on suurustanud Jehoova ees.+
Moab püherdab oma okses
ja on saanud pilkealuseks.
27 Eks olnud Iisrael sinu pilkealune?+
Kas tabati ta varaste hulgast,
et vangutad pead ja räägid temast halba?
28 Moabi elanikud, jätke maha linnad ja elage kaljurüngastel,
olge kui tuvid, kes pesitsevad kaljuseina õõnsustes.”
29 „Me oleme kuulnud Moabi uhkusest, et ta on väga kõrk,
tema üleolevusest, uhkusest ja tema südame ülbusest.”+
30 „Ma tean tema raevu, lausub Jehoova,
kuid tema kiitlemine on asjatu.
Nad ei tee midagi.
32 Sinu pärast, oh, Sibma+ viinapuu,
nutan ma kibedamini kui Jaaseri+ pärast.
Sinu vohavad võsud ulatuvad üle vete,
need on jõudnud mereni, Jaaserini.
Hävitaja on sööstnud
sinu suviste puuviljade ja viinamarjalõikuse kallale.+
33 Viljapuuaiast ja Moabimaalt
on kadunud rõõm ja lust.+
Ma olen teinud surutõrres veinile lõpu.
Enam ei sõtkuta rõõmuhõisete saatel.
Hõiked ei ole enam rõõmuhõiked.+
34 Hesboni+ hädahüüdeid on kuulda Elaalesse,+
nende häält Jahasesse,+
Soari hädahüüdeid Hooronaimi+ ja Eglat-Selisijasse.
Isegi Nimrimi veed kuivavad.+
35 Ma kaotan Moabist selle,
kes toob ande ohvripaigas,
ohverdab oma jumalale, lausub Jehoova.
36 Seepärast kaebleb mu süda* Moabi pärast otsekui flööt*,+
ka Kiir-Herese elanike pärast kaebleb mu süda otsekui flööt.
Sest tema kogutud rikkus hävib.
37 Kõigi pead on paljaks pöetud,+
kõigi habemed on aetud,
kõigi käed on lõigutud,+
nende puusade ümber on kotiriie.+
38 Kõigilt Moabi katustelt
ja kõigilt väljakutelt
kostab üksnes halinat,
sest ma olen purustanud Moabi
otsekui kõlbmatu anuma, lausub Jehoova.
39 Kui kohkunud ta küll on! Halage!
Kuis küll Moab on häbiga taganenud!
Moabist on saanud pilkealune,
ta on hirmutuseks kõigile enda ümber.
40 Nõnda ütleb Jehoova:
„Nagu kotkas sööstab saagi kallale,+
nii laotatakse tiivad laiali Moabi kohal.+
41 Linnad vallutatakse,
kindlused võetakse käest.
Sel päeval on Moabi sõjameeste süda
otsekui sünnitusvaludes naise süda.”
43 Hirm, püünisauk ja lõks ootavad sind,
oh, Moabi elanik, lausub Jehoova.
44 Igaüks, kes põgeneb hirmust, langeb püünisauku,
ja igaüks, kes pääseb august välja, püütakse lõksu.
Sest ma toon Moabi peale tema karistusaasta, lausub Jehoova.
45 Hesboni varju all seisavad põgenikud jõuetult,
sest Hesbonist väljub tuli
ja Siihonist leek.+
See põletab Moabi laubad
ja lärmavate sõdalaste kolbad.+
46 Häda sulle, oh, Moab!
Kemose+ rahvas on hukkunud.
Sinu pojad on vangistatud,
tütred viidud pagendusse.+
47 Viimseil päevil kogun ma kokku Moabi vangid, lausub Jehoova.
Siin lõppeb kohtusõnum Moabi kohta.”+