Hesekiel

7 Mulle tuli taas Jehoovalt sõnum: 2 „Inimesepoeg, nõnda ütleb kõrgeim valitseja Jehoova Iisraelimaale: „Lõpp! Tuleb lõpp, see jõuab maa nelja nurka. 3 Su lõpp on nüüd käes. Ma valan su peale oma viha ning mõistan su üle kohut sinu teede kohaselt ja nõuan sult aru kõigi su jäledate tegude pärast. 4 Mu silm ei kurvasta ja mul pole kahju,+ vaid ma toon su peale su enda tegude viljad, sa saad tunda oma jäledate tegude tagajärgi.+ Ja teil tuleb tunnistada, et mina olen Jehoova.”+

5 Nii ütleb kõrgeim valitseja Jehoova: „Õnnetus! Tuleb enneolematu õnnetus!+ 6 Lõpp tuleb! Lõpp tuleb ja tabab sind äkitselt. See tuleb! 7 Nüüd on kord* sinu käes, sa maa elanik. See aeg tuleb, see päev on lähedal.+ Mägedel on segadus, sealt ei kosta rõõmuhõikeid.

8 Peagi kallan ma su peale oma raevu+ ja päästan su vastu valla kogu oma viha.+ Ma mõistan su üle kohut sinu teede kohaselt ja nõuan sinult aru kõigi su jäledate tegude pärast. 9 Mu silm ei kurvasta ja mul pole kahju.+ Ma toon sinu peale su tegude viljad, sa saad tunda omaenda jäledate tegude tagajärgi. Teil tuleb tunnistada, et mina, Jehoova, olen see, kes teid lööb.+

10 See on see päev, see tuleb!+ Nüüd on kord* sinu käes. Karistuskepp on valmis, vaenlase ülbus kasvab. 11 Vägivallast on saanud kurjuse kepp.+ Ei nad ise, nende rikkus, nende rahvahulgad ega nende silmapaistvus jää püsima. 12 See aeg tuleb, see päev saabub. Ostja ärgu rõõmustagu ja müüja ärgu kurvastagu, sest mul on suur raev kogu selle rahva vastu.*+ 13 Müüja ei tule tagasi müüdu juurde, isegi kui ta jääb ellu, sest see nägemus on kogu selle rahva kohta. Mitte keegi ei tule tagasi ja mitte keegi ei jää ellu oma süütegude tõttu*.

14 Puhuti trompetit+ ja kõik on end valmis seadnud, kuid keegi ei astu võitlusse, sest mu raev on suunatud kogu selle rahva vastu.+ 15 Väljas on mõõk+ ning sees on katk ja nälg. Kes on põllul, sureb mõõga läbi, kes on linnas, need neelab nälg ja katk.+ 16 Kel õnnestub eluga pääseda, põgenevad mägedele. Nad on kui tuvid orgudes, nad kõik oigavad oma süütegude pärast.+ 17 Kõigi käed lõtvuvad ja kõigi põlved tilguvad*.+ 18 Nad panevad ümber kotiriide,+ neid on haaranud värinad. Nad kõik on jäänud häbisse ja kõigi pead on kiilad*.+

19 Nad viskavad oma hõbeda tänavatele ja nende kuld muutub neile vastikuks. Ei nende hõbe ega kuld päästa neid Jehoova vihapäeval.+ Nad ei saa oma isu täis ega suuda oma kõhtu täita, sest sellest* on saanud neile komistuskivi, mis on pannud nad patustama. 20 Nad tunnevad uhkust oma kaunite ehete üle, nad on valmistanud neist* jäledaid kujusid, jälke ebajumalaid.+ Seepärast muudan ma selle* neile vastikuks. 21 Ma annan selle võõrastele riisuda ja maa jumalatutele saagiks ning nad rüvetavad selle.

22 Ma pööran neilt ära oma palge+ ja nad rüvetavad mu varjatud paiga*. Röövlid lähevad sinna ja rüvetavad selle.+

23 Valmista ahelad*,+ sest maa on täis verega määritud kohtumõistmist+ ja linn on täis vägivalda.+ 24 Ma toon kõige hullemad rahvaist+ ja nad võtavad endale nende majad.+ Ma teen lõpu vägevate uhkusele ja nende pühamud rüvetatakse.+ 25 Ahastuses olles otsivad nad rahu, kuid seda pole.+ 26 Õnnetus tuleb õnnetuse järel, sõnum sõnumi järel. Inimesed otsivad prohvetilt nägemust,+ kuid preestrid ei õpeta seadust* ja rahvavanematelt ei saa nõu.+ 27 Kuningas leinab,+ pealik rüütab end meeleheitesse ja selle maa rahva käed värisevad hirmust. Ma teen neile nende tegusid mööda ja mõistan nende üle kohut, nagu nad ise on teiste üle kohut mõistnud. Ja neil tuleb tunnistada, et mina olen Jehoova.””+