Hesekiel

16 Mulle tuli taas Jehoovalt sõnum: 2 „Inimesepoeg, anna Jeruusalemmale teada tema jäledad teod.+ 3 Ütle: „Nii lausub kõrgeim valitseja Jehoova Jeruusalemmale: „Sa oled pärit kaananlaste maalt, seal oled sa sündinud. Sinu isa oli emorlane+ ja ema hetitar.+ 4 Päeval, mil sa sündisid, ei lõigatud läbi su nabanööri ega pestud sind veega puhtaks, sind ei hõõrutud soolaga ega mähitud riidesse. 5 Keegi ei haletsenud sind sedavõrd, et oleks midagi sellist teinud. Keegi ei tundnud sulle kaasa. Sind visati hoopis lagedale väljale, sest su sündimise päeval sind vihati.

6 Kui ma möödusin sinust, nägin ma sind veres siplemas ja ütlesin sulle, kes sa lamasid oma veres: „Jää elama!” Jah, ma ütlesin sulle, kes sa lamasid oma veres: „Jää elama!” 7 Ma tegin su arvukaks, nagu on taimi põllul, ning sa kasvasid suureks, said küpseks ja kandsid kauneimaid ehteid. Su rinnad muutusid pringiks ja su juuksed kasvasid, kuid sa olid ikka veel alasti ja paljas.””

8 Kui ma sinust möödusin ja sind nägin, siis märkasin, et sa oled jõudnud armastusikka. Ma laotasin oma hõlma sinu üle,+ katsin su alastuse, andsin sulle tõotuse, sõlmisin sinuga lepingu ja sa said minu omaks, lausub kõrgeim valitseja Jehoova. 9 Ma pesin sind veega, loputasin maha su vere ja võidsin sind õliga.+ 10 Ma panin sulle selga tikitud rüü ja jalga heast nahast* sandaalid, mähkisin su peenlinasesse ja riietasin kalleisse rõivaisse. 11 Ma kaunistasin sind ehetega, panin sulle käevõrud käte ümber ja kee kaela. 12 Veel panin ma sulle ninarõnga ninna, kõrvarõngad kõrva ja kauni krooni pähe. 13 Sa ehtisid end kulla ja hõbedaga, su riided olid peenlinased, kallist kangast ning tikandiga ilustatud. Sa sõid peenjahu, mett ja õli ning sirgusid ülimalt kauniks+ ja oleksid sobinud kuningannaks*.

14 Su ilu tõttu levis su kuulsus rahvaste seas,+ sest su ilu oli täiuslik tänu minu hiilgusele, mille ma sinu peale olin pannud,+ lausub kõrgeim valitseja Jehoova.

15 Aga sa lootsid oma ilule+ ja kasutasid ära oma kuulsust, et hakata prostituudiks.+ Sa pakkusid end heldelt igale möödaminejale,+ sinu ilu sai nende omaks. 16 Sa võtsid oma kirevad riided, ehtisid nendega oma ohvripaiku, kus sa hoorasid+ — midagi sellist ei tohiks juhtuda ega eales sündida! 17 Sa võtsid oma ilusad ehted, mis olid valmistatud minu antud kullast ja hõbedast, ja tegid neist mehekujusid ning hoorasid nendega.+ 18 Sa katsid need oma tikitud rõivastega ning ohverdasid neile minu õli ja suitsutusrohtu.+ 19 Leiva, mis ma olin sulle andnud — mis oli valmistatud peenjahust, õlist ja meest, mille olin sulle toiduks andnud —, ohverdasid sa samuti neile meeldivaks lõhnaks.+ Just nõnda sündis, lausub kõrgeim valitseja Jehoova.

20 Sa võtsid oma pojad ja tütred, kelle sa mulle olid sünnitanud,+ ja ohverdasid nad ebajumalatele õgimiseks.+ Kas ei läinud sa oma hooramisega liiga kaugele? 21 Sa tapsid mu poegi ja tõid nad ohvriks, heites nad tulle.+ 22 Kõiki oma jäledaid tegusid tehes ja hoorates unustasid sa oma nooruspäevad, kui sa olid alasti ja paljas ning siplesid oma veres. 23 Pärast kõiki oma kurje tegusid — häda, häda sulle,+ lausub kõrgeim valitseja Jehoova — 24 rajasid sa endale künka ja tegid ohvripaiga igale väljakule. 25 Iga tänava kõige silmapaistvamasse kohta rajasid sa ohvripaiga ja muutsid oma ilu jäleduseks, pakkudes end* igale möödaminejale.+ Sa hoorasid järjest rohkem.+ 26 Sa hoorasid Egiptuse poegadega,+ oma himurate naabritega, sa solvasid mind oma lugematute hoorategudega. 27 Nüüd ma tõstan oma käe su vastu ja vähendan sulle määratud toiduosa.+ Ma annan su nende naiste meelevalda, kes sind vihkavad,+ vilistite tütarde kätte, keda šokeeris sinu häbitu käitumine.+

28 Kuna sa ei saanud rahuldust, hoorasid sa seejärel Assüüria poegadega,+ kuid ei saanud pärast nendega hooramist ikkagi rahuldust. 29 Seepärast laiendasid sa oma hooramist, minnes kaupmeeste maale* ja kaldealaste juurde,+ kuid isegi siis ei saanud sa rahuldust. 30 Kui haige küll oli su süda, kui* sa tegid kõike seda, käitudes nagu jultunud prostituut,+ lausub kõrgeim valitseja Jehoova. 31 Aga kui sa rajasid oma künka iga tänava kõige silmapaistvamasse kohta ja tegid oma ohvripaiga igale väljakule, polnudki sa nagu prostituut, sest sa keeldusid igasugusest tasust. 32 Sa oled abielurikkujast naine, kes võtab enda juurde oma mehe asemel võõraid.+ 33 Kõigile prostituutidele antakse kingitusi,+ aga sina oled ise teinud kingitusi kõigile, kes sind himustavad,+ ja oled pakkunud neile meelehead, et nad tuleksid kõikjalt su juurde sinuga hoorama.+ 34 Sa oled sootuks teistsugune kui teised hooranaised. Sinu moodi ei hoora keegi. Sa maksad teistele, mitte nemad ei maksa sulle. Sa teed kõike vastupidi.

35 Seepärast, sa prostituut,+ kuula, mida ütleb Jehoova. 36 Nii lausub kõrgeim valitseja Jehoova: „Kuna sa oled olnud ülevoolavalt himur ja oled hoorates näidanud enda alastust oma armukestele ning kõigile oma jäledatele ja vastikutele ebajumalatele,+ kellele sa ohverdasid isegi oma poegade verd,+ 37 siis kogun ma kokku kõik su armukesed, kellele sa oled valmistanud naudingut, kõik need, keda sa armastasid, ja kõik need, keda sa vihkasid. Ma kogun nad kõikjalt sinu vastu kokku, näitan neile su alastust ja nad näevad sind täiesti alasti.+

38 Ma karistan sind karistusega, mida väärivad naised, kes abielu rikuvad+ ja verd valavad.+ Raevus ja kiivuses valatakse su verd.+ 39 Ma annan su nende kätte ning nad teevad maatasa su künkad ja lõhuvad ära su ohvripaigad.+ Nad rebivad sult riided,+ võtavad ära su ilusad ehted+ ning jätavad su alasti, paljana maha. 40 Nad toovad su vastu rahvahulga,+ loobivad sind kividega+ ja tapavad su mõõgaga.+ 41 Nad põletavad su majad maha+ ja mõistavad su üle kohut paljude naiste silme ees. Ma teen lõpu su hooramisele+ ja sa ei anna enam tasu. 42 Mu raev su vastu vaibub+ ja mu pahameel pöördub ära su pealt.+ Ma rahunen ega ole enam vihane.”

43 Kuna sa pole tuletanud meelde oma nooruspäevi+ ja oled vihastanud mind kõigi nende tegudega, siis toon ma su tegude tagajärjed su enda pea peale ja sa ei käitu enam häbitult ega tee enam kõiki oma jäledusi, lausub kõrgeim valitseja Jehoova.

44 Igaüks, kes lausub vanasõnu, tarvitab sinu kohta vanasõna „Nagu ema, nõnda tütar”.+ 45 Sa oled oma ema tütar, tema tütar, kes põlgas oma meest ja lapsi. Sa oled oma õdede õde, nende õde, kes põlgasid oma meest ja lapsi. Teie ema oli hetitar ja isa emorlane.+

46 Sinu vanem õde, kes elab oma tütardega*+ sinust põhja pool, on Samaaria+ ja su noorem õde, kes elab oma tütardega+ sinust lõuna pool, on Soodom.+ 47 Sa mitte ainult ei käinud nende teedel ega teinud nende jäledate tegude järgi, vaid üsna pea käitusid sa veel kõlvatumalt kui nemad.+ 48 Nii tõesti, kui ma elan, lausub kõrgeim valitseja Jehoova, pole su õde Soodom koos oma tütardega teinud midagi sellist, nagu sina koos oma tütardega oled teinud. 49 Sinu õe Soodoma patt oli see: tema ja ta tütred+ olid uhked,+ neil oli külluslikult toitu,+ nad elasid muretult ja rahus,+ kuid ei toetanud viletsat ega vaest.+ 50 Nad jäidki kõrgiks+ ja tegid muudkui oma jäledusi minu ees,+ nii et ma pidin nad kõrvale heitma.+

51 Samaaria+ ei teinud pooltki nii palju patte kui sina. Sa oled teinud palju rohkem jäledaid tegusid kui su õed, nii et kõigi su jäleduste kõrval näivad su õed õigetena.+ 52 Kanna siis oma alandust, sest sa oled õigustanud oma õdede tegusid. Kuna sinu patud on jäledamad kui nende omad, on nad sinust õigemad. Tunne siis häbi ja kanna oma alandust, sest sinu pärast paistavad su õed õiged.

53 Ma kogun kokku nende vangid, Soodoma ja tema tütarde vangiläinud ning Samaaria ja tema tütarde vangiläinud. Ühes nendega kogun ma kokku ka sinu vangiläinud,+ 54 et sa kannaksid oma alandust ja häbi kõigi oma tegude pärast, millega sa neid lohutasid. 55 Sinu õde Soodom koos oma tütardega saab tagasi endise seisundi ja Samaaria koos oma tütardega saab tagasi endise seisundi ning ka sina koos oma tütardega saad tagasi endise seisundi.+ 56 Oma uhkuse päevil ei pidanud sa oma õde Soodomat mainimisväärsekski, 57 enne kui paljastati sinu enda kurjus.+ Nüüd Süüria tütred ja ta naabrid teotavad sind ning vilistite tütred+ su ümber kohtlevad sind põlgusega. 58 Sa kannad oma häbitu käitumise ja jäledate tegude tagajärgi, lausub Jehoova.

59 Nii ütleb kõrgeim valitseja Jehoova: „Nüüd talitan ma sinuga nii, nagu sina tegid,+ sest mu lepingut rikkudes põlgasid sa vannet.+ 60 Aga minul on meeles leping, mille ma sinuga su nooruspäevil sõlmisin, ja ma kinnitan seda kui oma püsivat lepingut sinuga.+ 61 Sulle meenuvad su teod ja sa tunned häbi,+ kui võtad vastu oma õed, nii vanemad kui ka nooremad, ja ma annan nad sulle otsekui tütardeks, aga mitte sinuga sõlmitud lepingu pärast.”

62 Ma kinnitan oma lepingut sinuga ja sa tõded, et mina olen Jehoova. 63 Siis meenuvad sulle su teod ja sa tunned nii suurt häbi, et ei ava oma alanduse pärast suudki,+ kui ma kõigist sinu tegudest hoolimata sulle andestan,+ lausub kõrgeim valitseja Jehoova.”