Joel
1 See on Jehoova sõnum, mis tuli Petueli pojale Joelile*:
2 „Kuulge seda, vanemad,
pange tähele, kõik maa elanikud!
Kas on midagi niisugust sündinud teie päevil
või teie esiisade päevil?+
3 Jutustage sellest oma poegadele,
teie pojad jutustagu oma poegadele
ja nende pojad järgmisele põlvele.
4 Mis jäi järele näljastest rohutirtsudest, selle sõi rohutirtsuparv,+
mis jäi järele rohutirtsuparvest, selle sõid rohutirtsuvastsed,
mis jäi järele vastsetest, selle sõid aplad rohutirtsud.+
6 Minu maa kallale on tulnud üks rahvas, vägev ja rohkearvuline.+
Tema hambad on lõvi hambad,+ tema lõuad on lõvi lõuad.
7 Ta on laastanud mu viinapuu ja jätnud mu viigipuust järele vaid kännu.
Ta on rebinud need paljaks ja visanud minema,
koorinud nende oksad valgeks.
10 Põld on rüüstatud, maapind leinab;+
on ju vili rüüstatud, värske vein ära kuivanud, õli otsa saanud.+
11 Põllumehed on jahmunud, viinamäeharijad halavad
nisu ja odra pärast,
sest põllusaak on hävinud.
12 Viinapuu on kuivanud,
viigipuu närbunud.
Kuivanud on granaatõunapuu, palmipuu ja õunapuu,
kõik puud väljal.+
Inimeste rõõmust on saanud häbi.
13 Pange kotiriie ümber ja leinake*, te preestrid!
Halage, te altariteenrid!+
Tulge ja veetke öö kotiriides, minu Jumala teenijad,
sest teie Jumala kotta ei tooda enam roa-+ ega joogiohvrit.+
14 Kuulutage välja paast! Teatage pühalikust kokkutulekust!+
Koguge vanemad ja kõik maa elanikud
oma Jumala Jehoova kotta+ ning hüüdke Jehoovat appi.
16 Eks ole toit kadunud meie silme eest,
rõõm ja hõiskamine meie Jumala kojast?
17 Seemned* tohletavad kühvlite all.
Aidad on rüüstatud,
viljahoidlad maha kistud, sest vili on ikaldunud.
18 Kariloomadki ägavad,
veisekarjad ekslevad segaduses, sest neil pole karjamaad.
Lambakarjad peavad kandma karistust.
19 Ma hüüan sinu poole, Jehoova,+
sest tuli on neelanud kõrbe karjamaad
ja leek hävitanud kõik puud väljal.
20 Metsloomadki igatsevad sind,
sest ojad on kuivanud
ja tuli on neelanud kõrbe karjamaad.”