Roomlastele
4 Kuna see on nii, mida siis öelda meie esiisa Aabrahami kohta? 2 Kui Aabraham oleks mõistetud õigeks tegude tõttu, oleks tal põhjust kiidelda, kuid mitte Jumala ees. 3 Mida pühakiri ütleb? „Aabraham uskus Jehoovat* ja seetõttu ta tunnistati õigeks.”+ 4 Töötegija palk ei ole armuand, vaid väljateenitud tasu. 5 Seevastu inimene, kes ei looda oma tegudele, vaid usub Jumalasse, kes mõistab patuse õigeks, tunnistatakse õigeks tema usu alusel.+ 6 Eks Taavetki nimeta õnnelikuks inimest, kelle Jumal tunnistab õigeks hoolimata tema tegudest: 7 „Õnnelikud on need, kelle seadusvastased teod on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud, 8 õnnelik on mees, kelle pattu Jehoova ei arvesta.”+
9 Kas niisugune õnn saab osaks ainult ümberlõigatutele või ka neile, kes on ümber lõikamata?+ Me ju ütleme: „Aabraham tunnistati usu alusel õigeks.”+ 10 Mis olukorras ta siis õigeks tunnistati? Kas siis, kui ta oli ümber lõigatud, või kui ta oli ümber lõikamata? Ta ei olnud siis veel ümber lõigatud, vaid oli ümber lõikamata. 11 Ta sai tähise+ — nimelt ümberlõikamise — kui pitseri*, mis kinnitas, et ta oli usu alusel õigeks tunnistatud juba siis, kui ta polnud veel ümber lõigatud. Sellega ta sai kõigi nende isaks, kes tunnistatakse õigeks usu alusel,+ kuigi nad pole ümber lõigatud, 12 ja ka ümberlõigatud järglaste isaks — mitte ainult nende isaks, kes peavad kinni ümberlõikamiskombest, vaid ka nende isaks, kes võtavad eeskujuks meie isa Aabrahami usku,+ mis tal oli juba siis, kui ta polnud ümber lõigatud.
13 Tõotust, et Aabrahamist saab maailma pärija,+ ei antud temale ja ta järglastele mitte seaduse alusel, vaid usust tuleneva õiguse alusel.+ 14 Sest kui pärijad oleksid need, kes peavad kinni seadusest, oleks usk kasutu ja tõotus tühistatud. 15 Toob ju Moosese seadus Jumala viha,+ ent kus pole seadust, seal pole ka üleastumist.+
16 Seetõttu anti see tõotus Aabrahamile usu alusel, armust,+ et see oleks kindel kõigile tema järglastele+ — mitte ainult neile, kes peavad kinni Moosese seadusest, vaid ka neile, kes võtavad eeskujuks meie kõigi isa Aabrahami usku.+ 17 (On ju kirjutatud: „Ma olen valinud sind paljude rahvaste isaks.”)+ See toimus Jumala ees, kellesse ta uskus, kes teeb surnud elavaks ja kes räägib sellest, mida veel pole, otsekui oleks see juba olemas*. 18 Kuigi lootuseks polnud alust, lootis ta siiski ja uskus, et temast saab paljude rahvaste isa, nagu oli öeldud: „Niisama palju saab olema su järeltulijaid.”+ 19 Ta ei jäänud usus nõrgaks, kuigi ta teadis, et tema keha on niisama hästi kui surnud (kuna ta oli umbes sada aastat vana)+ ja et Saara üsk on surnud*.+ 20 Jumala tõotuse pärast ei löönud ta usus kõikuma, vaid tema usk sai vägevaks ja ta andis Jumalale au. 21 Ta oli täiesti veendunud, et Jumal suudab teha seda, mida ta on tõotanud.+ 22 Seepärast „ta tunnistati õigeks”.+
23 Ent sõnu „ta tunnistati õigeks”, ei kirjutatud üksnes tema pärast,+ 24 vaid ka meie pärast, keda tunnistatakse õigeks, sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie isanda Jeesuse.+ 25 Ta anti surma meie väärsammude pärast+ ja äratati üles, et meid õigeks mõistetaks.+