Habakuk
1 Kaalukas sõnum, mille prohvet Habakuk* sai nägemuses.
2 Kui kaua, Jehoova, pean ma appi hüüdma, et sa mind kuulda võtaksid?+
Kui kaua tuleb mul anuda sult abi vägivalla pärast, et sa midagi ette võtaksid?+
3 Miks lased mul näha ülekohtutegusid,
miks sallid rõhumist?
Miks on mu ees hävitus ja vägivald,
miks on nii rohkesti tülitsemist ja riidu?
4 Selle kõige tõttu on seadus jõuetu
ja õigus ei pääse eales võidule.
Jumalatu piirab õiget
ja seepärast väänatakse õigust.+
5 „Vaadake ringi rahvaste seas ja pange tähele.
Vaadake hämmastunult ja imestage,
sest teie päevil sünnib midagi sellist,
mida te ei usuks, kui teile sellest jutustataks.+
6 Ma lasen tõusta kaldealased,+
halastamatu ja tormaka rahva.
Nad kihutavad läbi maa avaruste,
et haarata endale maju, mis ei kuulu neile.+
7 Nad on hirmuäratavad ja kardetavad.
Nad panevad kehtima omaenda õiguse ja võimu.+
8 Nende hobused on leopardidest kiiremad.
Nad on raevukamad kui hundid õhtul.+
Nende sõjaratsud kappavad edasi,
nende hobused tulevad kaugelt.
Nad on nagu toidu kallale sööstvad kotkad.+
9 Nad kõik vägivallatsevad.+
Üheskoos edasi liikudes on nad kui idatuul,+
nad kühveldavad vange kokku nagu liiva.
10 Nad mõnitavad kuningaid,
naeravad kõrgete ametnike üle.+
Nad naeravad igat kindlust:+
nad teevad muldvalli ja vallutavad selle.
11 Siis liiguvad nad edasi nagu tuul ja lähevad läbi maa,
aga nad saavad süüdlaseks,+
12 Eks ole sina, oo, Jehoova, olnud olemas igavesest ajast?+
Mu Jumal, mu Püha, sina ei sure*.+
Jehoova, sina oled määranud nad kohtuotsust täide viima.
13 Sinu silmad on liiga puhtad, et vaadata kurjust,
sa ei salli õelust.+
Miks sallid siis reeturlikke,+
miks vaikid, kui jumalatu neelab endast õigema?+
14 Miks lased inimesi kohelda kui mere kalu,
kui mere loomi, kellel pole valitsejat?
15 Ta* tõmbab nad kõik õngekonksuga üles.
Ta püüab nad oma noota,
kogub kalavõrku.
Seepärast on ta väga rõõmus.+
16 Seepärast ohverdab ta oma noodale
ja toob ohvreid kalavõrgule,
sest nende abil on ta saak rammus
ja toit parim.