Joosafat loodab Jehoovale

KAS sa tead, kes need mehed on ja mida nad teevad? Nad lähevad lahingusse, ja mehed, kes käivad kõige ees, laulavad. Sa võid ehk küsida: „Miks pole neil lauljatel mõõku ega piike, millega võidelda?” Vaatame järele.

Joosafat on Iisraeli kahest suguharust koosneva kuningriigi kuningas. Ta elab samal ajal kui põhjapoolse kümnest suguharust koosneva kuningriigi kuningas Ahab ja Iisebel. Kuid Joosafat on hea kuningas ja ka tema isa Aasa oli hea kuningas. Sellepärast elab lõunapoolse kahest suguharust koosneva kuningriigi rahvas palju aastaid hästi.

Kuid nüüd juhtub midagi, mis paneb rahva kartma. Käskjalad teatavad Joosafatile: „Suur sõjavägi tuleb sinu vastu Moabist, Ammonist ja Seiri mäestikust.” Paljud iisraellased kogunevad Jeruusalemma, et Jehoovalt abi paluda. Nad lähevad templisse, ja Joosafat palub seal: „Oo Jehoova, meie Jumal, me ei tea, mida teha. Me oleme abitud, võrreldes selle suure sõjaväega. Me loodame sinu abile.”

Jehoova võtab neid kuulda ja laseb ühel oma sulasel neile öelda: „See ei ole teie, vaid Jumala lahing. Teie ei pea sõdima. Vaadake vaid, kuidas Jehoova teid päästab.”

Järgmisel hommikul ütleb Joosafat rahvale: „Lootke Jehoovale!” Siis ta paneb lauljad sõjameeste ette, ja kui nad marsivad, laulavad nad kiitust Jehoovale. Kas sa tead, mis juhtub, kui nad jõuavad lahingupaiga lähedale? Jehoova paneb vaenlaste sõdurid omavahel võitlema. Ja kui iisraellased kohale jõuavad, on kõik vaenlased surnud!

Kas polnud Joosafat tark, et ta lootis Jehoovale? Ka meie oleme targad, kui me Temale loodame.