Luuka

22 Nüüd oli lähenemas hapnemata leibade püha, mida nimetatakse paasapühaks. 2 Peapreestrid ja kirjatundjad otsisid head võimalust, kuidas temast lahti saada, sest nad kartsid rahvast. 3 Aga Saatan läks Juuda sisse, keda hüüti Iskariotiks ja loeti nende kaheteistkümne hulka; 4 ja see läks ning rääkis peapreestrite ja templiülematega* sellest, kuidas oleks hea ta neile ära anda. 5 Seepeale said nad rõõmsaks ja leppisid kokku, et annavad talle hõberaha. 6 Ta oli sellega nõus ja hakkas otsima soodsat võimalust, et anda ta neile ära siis, kui rahvahulka lähedal ei ole.

7 Siis jõudis kätte hapnemata leibade päev, mil tuleb ohverdada paasaohver; 8 ning ta saatis Peetruse ja Johannese, öeldes: ”Minge ja seadke paasatoit meile söömiseks valmis.” 9 Nad ütlesid talle: ”Kus sa tahad, et me selle valmis seame?” 10 Ta ütles neile: ”Vaata, kui te lähete linna, siis tuleb teile vastu mees, kes kannab savinõu veega. Minge tema järel sellesse majja, kuhu ta läheb. 11 Ja te peate majaperemehele ütlema: ’Õpetaja ütleb sulle: ”Kus on see külalistetuba, kus ma võin süüa paasatoitu koos oma jüngritega?”’ 12 Ja see mees näitab teile kätte suure ülemise toa, kus on vajalik sisustus olemas. Seal tehke ettevalmistused.” 13 Siis nad läksidki ja leidsid kõik olevat just nii, nagu ta oli neile öelnud, ning nad valmistasid paasatoidu.

14 Kui viimaks tund kätte jõudis, heitis ta laua äärde koos oma apostlitega. 15 Ja ta ütles neile: ”Ma olen väga igatsenud süüa seda paasatoitu koos teiega, enne kui ma kannatan; 16 sest ma ütlen teile: ma ei söö seda enam enne, kui kõik sellega seonduv läheb täide Jumala kuningriigis.” 17 Ja võtnud vastu karika, tänas ta Jumalat ja ütles: ”Võtke see ja andke üksteisele edasi; 18 sest ma ütlen teile: nüüdsest peale ei joo ma enam midagi, mis on valmistatud viinapuu viljast, kuni saabub Jumala kuningriik.”

19 Samuti võttis ta leiva, tänas, murdis seda ja andis neile, öeldes: ”See tähendab* minu keha, mis peab teie eest antama. Tehke seda jätkuvalt minu mälestuseks.” 20 Niisamuti võttis ta karika pärast õhtusööki ja ütles: ”See karikas tähendab uut lepingut minu vere alusel, mis peab valatama teie eest.

21 Aga vaata, mu äraandja käsi on lauas koos minuga. 22 Sest inimese Poeg läheb oma teed, nagu on määratud; kuid siiski häda sellele inimesele, kes ta ära annab!” 23 Selle peale hakkasid nad omavahel arutama, kes küll nende seast on see, kes seda teha kavatseb.

24 Ent nende keskel tõusis äge vaidlus selle üle, kes on nende seas suurim. 25 Kuid tema ütles neile: ”Rahvaste kuningad peremehetsevad nende üle ja neid, kellel on võim rahva üle, nimetatakse heategijateks.* 26 Teie aga ei tohi sellised olla, vaid kes on suurim teie seas, saagu selliseks nagu noorim, ja kes juhib, saagu selliseks nagu see, kes teenib. 27 Sest kumb on suurem: kas see, kes külitab laua ääres, või see, kes teenib? Kas mitte see, kes külitab laua ääres? Ent mina olen teie keskel nagu see, kes teenib.

28 Aga teie olete need, kes on jäänud minu juurde mu katsumustes; 29 ja ma teen teiega lepingu kuningriigi kohta, nii nagu mu Isa on minuga lepingu teinud, 30 et te sööksite ja jooksite minu lauas minu kuningriigis ja istuksite troonidel, et mõista kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.

31 Siimon, Siimon, vaata, Saatan on nõudnud, et ta saaks teid sõeluda nagu nisu. 32 Aga mina olen sinu pärast anunud, et su usk otsa ei saaks; ja sina, kui sa oled kord oma eksimust kahetsenud, kinnita oma vendi.” 33 Siis ütles see talle: ”Issand, ma olen valmis minema koos sinuga nii vangi kui ka surma.” 34 Aga tema ütles: ”Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei kire täna enne, kui sa oled kolm korda salanud, et sa mind tunned.”

35 Samuti ütles ta neile: ”Kui ma saatsin teid välja ilma kukru ja toidupauna ja sandaalideta, kas teil oli siis midagi puudu?” Nad vastasid: ”Ei!” 36 Siis ta ütles neile: ”Aga nüüd, kellel on kukkur, võtku see kaasa, samuti toidupaun; ja kel pole mõõka, müügu oma pealisrõivas ja ostku mõõk. 37 Sest ma ütlen teile, et minus peab täide minema, mis on kirjutatud: ’Ja ta arvati seaduserikkujate hulka.’ Sest mis minu kohta käib, on lõpule jõudmas.” 38 Siis nad ütlesid: ”Issand, vaata, siin on kaks mõõka.” Tema ütles neile: ”Sellest piisab.”

39 Ta väljus ja läks nagu tavaliselt Õlimäele ning jüngrid järgnesid talle. 40 Kui ta oli kohale jõudnud, ütles ta neile: ”Jätkake palvetamist, et te kiusatusse ei satuks.” 41 Ja ta ise läks neist eemale umbes kiviviske kaugusele, laskus põlvili ja hakkas palvetama, 42 öeldes: ”Isa, kui sa soovid, siis võta see karikas minult ära. Siiski ärgu sündigu minu, vaid sinu tahe.” 43 Siis ilmus taevast ingel ja kinnitas teda. 44 Aga teda valdas suur ängistus ja ta palvetas edasi veel tungivamalt; ja tema higi muutus otsekui verepiiskadeks, mis langesid maa peale. 45 Ja ta tõusis palvetamast, läks jüngrite juurde ja leidis, et nad on kurbusest uinunud; 46 ja ta ütles neile: ”Miks te magate? Tõuske ja jätkake palvetamist, et te kiusatusse ei satuks.”

47 Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli rahvahulk ja nende ees käis see, keda hüüti Juudaks, üks kaheteistkümnest; ja ta astus Jeesuse juurde, et talle suud anda. 48 Jeesus aga ütles talle: ”Juudas, kas sa annad inimese Poja suudlusega ära?” 49 Kui need, kes olid ta ümber, nägid, mis hakkab toimuma, küsisid nad: ”Issand, kas me peaksime mõõgaga lööma?” 50 Üks neist lõigi ülempreestri orja ja raius sel parema kõrva ära. 51 Kuid seepeale ütles Jeesus: ”Nüüd aitab.” Ja ta puudutas tema kõrva ning tegi ta terveks. 52 Siis ütles Jeesus peapreestritele ja templiülematele ja vanematele, kes olid sinna talle järele tulnud: ”Kas te tulite minu vastu mõõkade ja nuiadega, nagu oleksin ma mõni röövel? 53 Kui ma olin päevast päeva koos teiega templis, ei puutunud te mind. Aga see on teie tund ja pimeduse võim.”

54 Siis nad võtsid ta vahi alla ja viisid ära ning tõid ülempreestri majja; ent Peetrus järgnes neile eemalt. 55 Kui nad keset siseõue tule süütasid ja üheskoos maha istusid, istus Peetrus nende hulgas. 56 Aga üks teenijatüdruk nägi teda tule valgel istumas, vaatas teda ja ütles: ”Ka see mees oli koos temaga.” 57 Ent tema salgas seda, öeldes: ”Ma ei tunne teda, naine.” 58 Ja natuke aega hiljem ütles keegi teine teda nähes: ”Ka sina oled üks nendest.” Kuid Peetrus ütles: ”Ei, ma ei ole.” 59 Ja umbes tund aega hiljem hakkas veel üks inimene kõvasti kinnitama: ”Päris kindlasti oli ka see mees koos temaga, sest ta on ju galilealane!” 60 Aga Peetrus ütles: ”Inimene, ma ei tea, millest sa räägid.” Ja sedamaid, kui ta alles rääkis, kires kukk. 61 Ja Issand pöördus ja vaatas Peetruse poole, ning Peetrusele tulid meelde Issanda sõnad, mis see oli talle öelnud: ”Enne kui kukk täna kireb, salgad sa mind kolm korda.” 62 Ja ta läks välja ning nuttis kibedasti.

63 Nüüd hakkasid mehed, kes teda vahi all hoidsid, tema üle nalja heitma ja lõid teda; 64 ja kui nad olid tema näo katnud, küsisid nad: ”Ütle prohvetlikult, kes sind lõi?” 65 Ja nad teotasid teda veel paljude muude sõnadega.

66 Kui viimaks päev saabus, tuli kokku rahva vanemate nõukogu, nii peapreestrid kui ka kirjatundjad, ja nad vedasid ta oma süneedriumisaali ning ütlesid: 67 ”Kui sa oled Kristus, siis ütle seda meile.” Aga tema ütles neile: ”Isegi kui ma teile ütleksin, ei usuks te ju seda. 68 Pealegi, kui mina teilt küsiksin, ei vastaks te midagi. 69 Ent nüüdsest peale hakkab inimese Poeg istuma Jumala vägeval paremal käel.” 70 Seepeale ütlesid nad kõik: ”Nii et sina oled siis Jumala Poeg?” Tema ütles neile: ”Te ise ütlete, et ma olen.” 71 Nad ütlesid: ”Mis tunnistust meil veel vaja on? Me oleme seda ju ise tema enda suust kuulnud.”