Luuka
20 Ühel päeval, kui ta õpetas rahvast templis ja kuulutas head sõnumit, tulid peapreestrid ja kirjatundjad ja vanemad tema juurde 2 ning võtsid sõna ja ütlesid talle: ”Räägi meile, mis õigusega sa neid tegusid teed või kes on see, kes sulle selle voli on andnud?” 3 Vastuseks ütles ta neile: ”Ka minul on teile üks küsimus, ja teie vastake mulle: 4 kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest?” 5 Siis arutlesid nad omavahel ja ütlesid: ”Kui me ütleme: ’Taevast’, siis ütleb ta: ’Miks te siis teda ei uskunud?’ 6 Aga kui me ütleme: ’Inimestest’, siis hakkab kogu rahvas meid kividega viskama, sest nad on veendunud, et Johannes oli prohvet.” 7 Seepärast vastasid nad, et nad ei tea, kust see oli. 8 Ja Jeesus ütles neile: ”Ega minagi siis teile ütle, mis õigusega ma neid tegusid teen.”
9 Siis hakkas ta rahvale jutustama seda piltlikku näidet: ”Üks inimene rajas viinamarjaistanduse ja andis selle aednike kätte rendile ning rändas tükiks ajaks võõrsile. 10 Aga parajal ajal saatis ta nende aednike juurde ühe orja, et nad annaksid talle istanduse vilju. Kuid aednikud peksid ta läbi ja saatsid ta tühjade kätega minema. 11 Aga veel kord saatis ta nende juurde ühe orja. Ka selle peksid nad läbi ning teotasid teda ja saatsid tühjade kätega minema. 12 Siiski saatis ta veel kolmanda. Ka temale tekitasid nad vigastusi ja viskasid ta välja. 13 Seepeale ütles istanduse omanik: ’Mida ma teen? Ma saadan oma armsa poja. Loodetavasti peavad nad temast lugu.’ 14 Kui aednikud teda märkasid, hakkasid nad omavahel arutama: ’See on pärija. Tapame ta ära, et pärand saaks meile.’ 15 Siis viskasid nad ta viinamarjaistandusest välja ja tapsid ära. Mida teeb nüüd nendega istanduse omanik? 16 Ta tuleb ja hukkab need aednikud ning annab viinamarjaistanduse teistele.”
Seda kuuldes ütlesid nad: ”Ärgu seda kunagi juhtugu!” 17 Aga ta vaatas nende peale ja ütles: ”Mida tähendab siis see, mis on kirjutatud: ’Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud peamiseks nurgakiviks’? 18 Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks. Ja kelle peale see kivi kukub, selle teeb see pihuks ja põrmuks.”
19 Kirjatundjad ja peapreestrid püüdsid teda selsamal tunnil kinni võtta, aga nad kartsid rahvast; sest nad taipasid, et ta oli rääkinud selle piltliku näite nende kohta. 20 Ja kui nad olid teda hoolega jälginud, saatsid nad välja salaja palgatud mehed, kes pidid teesklema õigeid, et teda sõnadest lõksu püüda ning anda ta üle valitsusele ja maavalitseja võimusesse. 21 Ja need küsisid temalt: ”Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega ole erapoolik, vaid õpetad Jumala teed kooskõlas tõega. 22 Kas meil on õige maksta keisrile maksu või mitte?” 23 Aga ta nägi nende kavaluse läbi ja ütles neile: 24 ”Näidake mulle üht denaari. Kelle kujutis ja pealiskiri sellel on?” Nad vastasid: ”Keisri.” 25 Ta ütles neile: ”Niisiis, makske tagasi keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” 26 Seega ei õnnestunud neil teda rahva ees sõnadest lõksu püüda, vaid olles hämmastunud tema vastusest, ei öelnud nad midagi.
27 Ent sinna tulid mõned saduserid, kes ütlevad, et ülestõusmist ei ole, ja küsisid temalt, 28 öeldes: ”Õpetaja, Mooses kirjutas meile: ’Kui sureb ühe mehe vend, kellel on naine, aga lapsi ei ole, siis peab tema vend võtma selle naise ja soetama temaga oma vennale järglase.’ 29 Kord oli seitse venda; ja esimene võttis naise ning suri lastetuna. 30 Nii ka teine, 31 ja kolmaski võttis tema. Niisamuti kõik need seitse: nad ei jätnud endast maha lapsi, vaid surid üksteise järel. 32 Viimaks suri ka naine. 33 Kelle naiseks nendest saab ta siis ülestõusmises? On ta ju olnud kõigi nende seitsme naine.”
34 Jeesus ütles neile: ”Selle ajastu* lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele, 35 aga need, kes on arvatud väärt saama elu tulevasel ajastul ja surmast üles tõusma, ei võta naisi ega lähe mehele. 36 Õigupoolest ei saa nad enam surragi, sest nad on inglite sarnased ja nad on Jumala lapsed, olles ülestõusmise lapsed. 37 Aga et surnud äratatakse üles, selle on teinud teatavaks isegi Mooses okaspõõsa loos, kui ta nimetab Jehoovat ’Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks’. 38 Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal, sest nad kõik on tema jaoks* elavad.” 39 Seepeale ütlesid mõned kirjatundjatest: ”Õpetaja, sa rääkisid hästi.” 40 Sest nad ei julgenud talle enam ühtegi küsimust esitada.
41 Tema omakorda ütles neile: ”Kuidas öeldakse, et Kristus on Taaveti poeg? 42 Sest Taavet ise ütleb ju Laulude raamatus: ’Jehoova ütles minu Isandale: ”Istu mu paremale käele, 43 kuni ma panen su vaenlased pingiks su jalgadele”.’ 44 Seega nimetab Taavet teda Isandaks; kuidas ta siis on tema poeg?”
45 Siis ütles ta kogu rahva kuuldes jüngritele: 46 ”Olge ettevaatlikud kirjatundjate suhtes, kes soovivad pikkades rüüdes ringi käia ning kellele meeldivad tervitused turuplatsidel ja esimesed istmed sünagoogides ja kõige silmapaistvamad kohad õhtusöökidel 47 ning kes neelavad alla lesknaiste majad ja esitavad silmakirjaks pikki palveid. Nad saavad seda rängema kohtuotsuse.”