Markuse

7 Nüüd kogunesid tema juurde variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast. 2 Ja kui nad nägid, et mõned tema jüngrid söövad rüvedate, see tähendab pesemata kätega* — 3 sest variserid ja kõik juudid asuvad sööma alles siis, kui nad on pesnud käsi küünarnukini, hoides kõvasti kinni esiisade pärimusest, 4 ja kui nad turult tagasi jõuavad, ei söö nad enne, kui on ennast piserdades puhastanud; ja on veel palju muid pärimusi, millest nad kõvasti kinni hoiavad, nagu kruuside ja kannude ja vasknõude vettekastmised —, 5 siis küsisid need variserid ja kirjatundjad temalt: ”Miks sinu jüngrid ei tee esiisade pärimuse järgi, vaid söövad rüvedate kätega?” 6 Ta ütles neile: ”Jesaja on teie kohta tabavalt ennustanud, te silmakirjatsejad, nagu on kirjutatud: ’See rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel. 7 Nad kummardavad mind ilmaasjata, sest nende õpetused pole muud kui inimeste käsud.’ 8 Te hülgate Jumala käsu ja hoiate kõvasti kinni inimeste pärimusest.”

9 Seejärel ütles ta neile: ”Te jätate Jumala käsud osavasti kõrvale, et pidada oma pärimust. 10 Näiteks on Mooses öelnud: ’Austa oma isa ja ema’ ning ’Kes sõimab oma isa või ema, peab surema.’ 11 Aga teie ütlete: ’Kui keegi ütleb oma isale või emale: ”Kõik, mida sa minult oma heaoluks võiksid saada, on korbaan (see tähendab Jumalale pühendatud and)” ...’ 12 Nii ei lase te tal teha enam ühtki asja tema isa või ema heaks 13 ja nõnda te tühistate Jumala sõna oma pärimusega, mida te olete edasi andnud. Ja te teete palju seesuguseid asju.” 14 Niisiis kutsus ta rahvahulga jälle enda juurde ja ütles neile: ”Kuulake mind kõik ja saage aru. 15 Ei ole midagi väljaspool inimest, mis tema sisse minnes võib teda rüvetada; aga see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimese.” 16* ——

17 Kui ta nüüd oli läinud rahvahulga juurest ära ühte majja, hakkasid tema jüngrid talle piltlike näidete kohta küsimusi esitama. 18 Siis ta ütles neile: ”Kas teiegi ei mõista nagu nemad? Kas te ei tea, et mitte miski, mis läheb inimesse väljastpoolt, ei saa teda rüvetada, 19 sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid sisikonda ja sealt edasi käimlasse?” Nii ta kuulutas kõik toidud puhtaks. 20 Ta lisas: ”Inimese rüvetab see, mis tuleb tema seest välja; 21 sest seestpoolt, inimese südamest, lähtub kahjulikke arutlusi, mille tagajärjeks on hooramised, vargused, mõrvad, 22 abielurikkumised, himustamised, kurjad teod, pettus, häbitu käitumine, kade silm, pühaduseteotus, üleolevus, ebamõistlikkus. 23 Kõik need halvad asjad tulevad seestpoolt ja rüvetavad inimese.”

24 Ta tõusis püsti ja läks sealt Tüürose ja Siidoni aladele. Ja ta astus ühte majja sisse ega tahtnud, et keegi sellest teada saaks. Siiski polnud tal võimalik jääda märkamatuks, 25 vaid otsekohe kuulis temast üks naine, kelle väikses tütres oli ebapuhas vaim, ning ta tuli ja heitis end tema jalge ette. 26 See naine oli kreeklanna, sürofoiniikia päritolu; ja ta palus teda korduvalt, et ta ajaks tema tütrest deemoni välja. 27 Ent alustuseks ütles ta naisele: ”Las lapsed saavad esmalt kõhu täis, sest ei ole õige võtta laste leib ja visata see kutsikatele.”* 28 Kuid naine ütles talle: ”Jah, isand, ja ometi söövad kutsikad laua all raasukesi, mis väikestelt lastelt pudenevad.” 29 Selle peale ütles Jeesus talle: ”Kuna sa seda ütlesid, siis mine; deemon on su tütrest välja läinud.” 30 Ta läkski ära oma koju ja leidis väikse lapse lamamas voodis, ja deemoni olevat välja läinud.

31 Tulles nüüd Tüürose aladelt tagasi, läks ta Siidoni kaudu Galilea mere äärde, läbi Dekapolise alade. 32 Seal toodi tema juurde kurt mees, kellel oli kõnepuue, ning paluti, et ta paneks oma käe tema peale. 33 Ja ta viis tema rahva seast kõrvale ja pani oma sõrmed mehe kõrvadesse ning sülitas ja puudutas seejärel tema keelt. 34 Ja üles taevasse vaadates ohkas ta sügavalt ning ütles talle: ”Effata”, see tähendab ”avane”. 35 Siis tema kõrvad avanesid ning ta keel vabanes takistusest ja ta hakkas normaalselt rääkima. 36 Seejärel Jeesus keelas neid, et nad sellest kellelegi ei räägiks; kuid mida rohkem ta neid keelas, seda rohkem nad sellest kuulutasid. 37 Tõepoolest, nad olid erakordselt hämmastunud ja ütlesid: ”Ta on teinud kõik hästi. Isegi kurdid paneb ta kuulma ja kõnevõimetud rääkima.”