1. Tessalooniklastele

3 Seega, kui me* ei saanud seda enam taluda, arvasime heaks jääda üksinda Ateenasse 2 ja saatsime Timoteose, meie venna ja Jumala teenija, kes kuulutab head sõnumit Kristusest, et teid kinnitada ja lohutada teie usu huvides, 3 et keegi neis raskustes kõikuma ei lööks. Sest te ise teate, et just sellised asjad on meile määratud. 4 Juba siis, kui olime teie juures, ütlesime teile ette, et meil tuleb kannatada raskusi. Ja seda ongi juhtunud, nagu te teate. 5 Seetõttu, kui ma tõesti ei saanud seda enam taluda, saatsin ma tema, et kuulda teie ustavusest, kas vahest pole Ahvatleja teid mingil moel kiusatusse viinud ja meie vaevanägemine tühja läinud.

6 Aga Timoteos jõudis äsja tagasi teie juurest ja tõi meile häid sõnumeid teie ustavuse ja armastuse kohta ning selle kohta, et teie meid alati heaga meenutate ja igatsete meid näha, nii nagu meie teidki. 7 Seepärast, vennad, on teie ustavus meid lohutanud kogu meie puuduses ja viletsuses, 8 sest see toob meisse nüüd uut elu, kui te püsite kindlalt Issandas. 9 Sest mis tänu on meil Jumalale vastutasuks anda teie eest ja kogu selle rõõmu eest, millega me rõõmustame teie üle oma Jumala ees? 10 Me ju anume palavalt ööd ja päevad, et näha teid näost näkku ja täiendada seda, mis teie usul on veel puudu.

11 Ent juhtigu meie Jumal ja Isa ise ning meie Issand Jeesus meid teel teie juurde, et jõuaksime kenasti kohale. 12 Ja lasku Issand teil kasvada, jah, tehku teid rikkaks armastuses üksteise vastu ja kõigi vastu, just nagu meiegi armastame teid; 13 selleks, et ta teeks teie südamed kindlaks ja laitmatuks pühaduses meie Jumala ja Isa ees, meie Issanda Jeesuse juuresoleku ajal koos kõigi tema pühadega.