Heebrealastele
12 Niisiis, kuna meie ümber on nii suur pilv tunnistajaid, siis heitkem meiegi endalt ära kõik, mis meid koormab, ja see patt, millesse me kergesti takerdume, ning jookskem vastupidavalt meie ette seatud võidujooksu, 2 vaadates keskendunult meie usu Teerajajat* ja Täiustajat Jeesust. Ta pidas piinapostil vastu tema ette seatud rõõmu pärast ega hoolinud häbist, ja on istunud Jumala trooni paremale poole. 3 Tõesti, mõtelge hoolega tema peale, kes on talunud selliseid vaenulikke sõnu patustelt, mida need on iseendale kahju tehes rääkinud, et te ei väsiks ega annaks alla oma hinges.
4 Selle patuga võitlust pidades ei ole te veel vereni vastu pannud, 5 vaid olete täiesti unustanud manitsuse, mis ütleb teile kui poegadele: ”Mu poeg, ära põlga seda, kui Jehoova sind distsiplineerib, ja ära anna alla, kui ta sind noomib; 6 sest keda Jehoova armastab, seda ta distsiplineerib; õigupoolest piitsutab ta igaüht, kelle ta pojana vastu võtab.”
7 Kui te peate vastu, on see teile distsiplineerimiseks. Jumal kohtleb teid kui poegi. Sest mis poeg see on, keda isa ei distsiplineeri? 8 Aga kui teid ei ole distsiplineeritud, mida kõik on kogenud, siis olete tegelikult vallaslapsed, mitte pojad. 9 Pealegi olid meil lihased isad, kes meid distsiplineerisid, ja me pidasime neist lugu. Kas me ei peaks siis palju rohkem alluma oma vaimse elu Isale ja elama? 10 Sest nemad on meid mõned päevad distsiplineerinud oma heaksarvamise järgi, aga tema teeb seda meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest. 11 On tõsi, et ükski distsiplineerimine ei tundu selle ajal olevat rõõmuks, vaid on kurvastuseks, kuid hiljem toob see neis, keda selle abil on õpetatud, esile rahumeelse vilja, nimelt õigluse.
12 Seepärast ajage sirgu lõdvad käed ja jõuetud põlved 13 ning tehke sirgeks rajad oma jalgadele, et mis on lombakas, ei läheks liigesest välja, vaid saaks pigem terveks. 14 Taotlege rahu kõigi inimestega ja pühadust, ilma milleta ei saa keegi näha Issandat, 15 jälgides hoolega, et keegi ei jääks ilma Jumala ärateenimata heldusest; et ükski mürgine juur ei tärkaks ega põhjustaks häda ja et paljud selle läbi ei rüvetuks; 16 et keegi ei oleks hooraja ega selline, kes ei hinda pühi asju, nagu Eesav, kes andis ühe eine eest ära oma esmasünniõiguse. 17 Te ju teate, et hiljemgi, kui ta tahtis pärida õnnistust, jäeti ta kõrvale, sest ehkki ta püüdis tungivalt ja pisaratega kutsuda esile meelemuutust,* ei saavutanud ta seda.
18 Sest te ei ole tulnud selle mäe juurde, mida saab käega katsuda ja mis on tulega põlema süüdatud, ega tumeda pilve ja pilkase pimeduse ja maru juurde, 19 ega pasunaheli ja sõnade hääle juurde, mida kuuldes inimesed anusid, et neile ei räägitaks enam ühtegi sõna. 20 Sest nad ei suutnud taluda seda käsku: ”Ja kui mõni loom mäge puudutab, tuleb ta kividega surnuks visata.” 21 Ja see vaatepilt oli nii hirmuäratav, et Mooses ütles: ”Ma tunnen hirmu ja värisen.” 22 Ent te olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja inglite müriaadide juurde, 23 kes kõik on kokku tulnud, ja esmasündinute koguduse juurde, kes on taevasse kirja pandud, ja Jumala, kõikide Kohtumõistja juurde ja täiuslikuks tehtud õigete vaimse elu juurde 24 ja Jeesuse, uue lepingu vahemehe juurde ja piserdamisvere juurde, mis räägib paremini kui Aabeli veri.
25 Vaadake, et te ei keeldu kuulamast teda, kes räägib. Sest kui ei pääsenud pakku need, kes keeldusid kuulamast teda, kes andis edasi Jumala hoiatuse maa peal, siis kui palju enam ei saa pääseda meie, kui pöördume ära temast, kes räägib taevast. 26 Tol ajal raputas tema hääl maad, aga nüüd on ta tõotanud: ”Veel üks kord panen ma rappuma mitte üksnes maa, vaid ka taeva.” 27 Aga väljend ”veel üks kord” tähendab, et kõrvaldatakse see, mida saab kõigutada, nimelt see, mis on tehtud, et see, mida ei saa kõigutada, jääks püsima. 28 Seepärast, kuna meile antakse kuningriik, mida ei saa kõigutada, siis jäägu meie peale ärateenimata heldus, mille kaudu me võime osaleda Jumala pühas teenistuses talle meelepärasel viisil jumalakartuse ja aukartusega. 29 Sest meie Jumal on ka hävitav tuli.