2. Korintlastele
10 Ja mina ise, Paulus, pealtnäha armetu, nagu ma teie keskel olen, anun teid Kristuse tasaduse ja lahkuse pärast, kuigi eemal viibides olen ma teiega julge. 2 Ma palun tõesti, et kohal olles ei peaks ma kasutama julgust sellise veendumusega, millega ma kavatsen rakendada julgeid meetmeid mõne vastu, kelle arvates me käime lihalikul kombel. 3 Sest kuigi me käime lihas, ei pea me sõda lihalikul kombel. 4 Sest meie sõjapidamise relvad ei ole lihalikud, vaid Jumala tõttu vägevad, et lükata ümber kindlusi. 5 Sest me lükkame ümber arutlused ja iga takistuse, mis on tõstetud Jumala tundmise vastu; ning me vangistame iga mõtte, et teha see kuulekaks Kristusele; 6 ja me oleme valmis karistama igasugust sõnakuulmatust, pärast seda kui te olete täielikult kuulekaks saanud.
7 Te otsustate selle põhjal, mis on silmaga näha. Kui keegi on endas kindel, et tema kuulub Kristusele, siis arvestagu ta uuesti selle tõsiasjaga, et nii nagu tema kuulub Kristusele, kuulume ka meie. 8 Sest kui ma ka kiitleksin ülearu selle voliga, mille Issand meile on andnud teie ülesehitamiseks ja mitte mahakiskumiseks, ei jääks ma häbisse, 9 kuid ma ei taha jätta muljet, nagu tahaksin teid oma kirjadega hirmutada. 10 Sest nad ütlevad: ”Tema kirjad on kaalukad ja jõulised, aga tema isiklik kohalolek on nõrk ja tema kõne vilets.” 11 Selline inimene võtku arvesse, et millised me oleme eemal viibides oma kirjade sõnades, sellised oleme ka tegudes, kui viibime kohal. 12 Sest me ei söanda end arvata mõningate hulka või võrrelda end mõningatega, kes soovitavad iseendid. Neil, kes mõõdavad end iseendaga ja võrdlevad end iseendaga, pole kindlasti arusaamist.
13 Mis meisse puutub, siis me ei kiitle millegagi, mis jääb väljapoole meile määratud piire, vaid sellega, mis on selle territooriumi piirides, mille Jumal meile mõõdu järgi eraldas, nii et see ulatus koguni teie juurde. 14 Tõesti me ei venita end üleliia, nagu poleks me teieni ulatunud, sest me olime esimesed, kes jõudsid koguni nii kaugele kui teie juurde kuulutama head sõnumit Kristusest. 15 Ei, me ei kiitle väljaspool meile määratud piire kellegi teise vaevanägemisega, vaid meil on lootus, et kui teie usk kasvab, saaksime seoses oma territooriumiga suureks teie keskel. Siis me saame veelgi suuremaks, 16 et kuulutada head sõnumit teist kaugematele maadele ja mitte kiidelda sellega, mida on juba tehtud kellegi teise territooriumil. 17 ”Aga kes kiitleb, kiidelgu seoses Jehoovaga.” 18 Sest heaks ei kiideta mitte seda, kes ennast ise soovitab, vaid see, keda Jehoova soovitab.