Luuka

2 Neil päevil andis keiser Augustus välja määruse, et kogu asustatud maa elanikud tuleb võtta arvele 2 (see esimene arvelevõtmine toimus siis, kui Quirinius oli Süüria maavalitseja). 3 Ja kogu rahvas asus teele, igaüks oma linna, et lasta end arvele võtta. 4 Muidugi läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Judeasse Taaveti linna, mida nimetatakse Petlemmaks, kuna ta oli Taaveti kojast ja soost, 5 et lasta end arvele võtta koos Maarjaga, kellega ta oli abiellunud ja kes pidi varsti sünnitama. 6 Kui nad seal olid, jõudis naisel kätte sünnitamise aeg.* 7 Ja ta sünnitas poja, esmasündinu, ja mähkis ta mähkmetesse ning asetas ta loomasõime, sest võõrastemajas polnud nende jaoks kohta.

8 Seal kandis olid ka karjased, kes elasid lageda taeva all ja hoidsid öösel vahikordade kaupa oma karjasid. 9 Ja äkki seisis nende kõrval Jehoova ingel ning Jehoova auhiilgus kumas nende ümber ja nad hakkasid väga kartma. 10 Aga ingel ütles neile: ”Ärge kartke, sest vaata, ma kuulutan teile head sõnumit suurest rõõmust, mis saab osaks kõigile inimestele, 11 sest teile sündis täna Taaveti linnas Päästja, kes on Isand Kristus. 12 Ja see on teile tundemärgiks: te leiate lapsukese, kes on mähitud mähkmetesse ja lamab sõimes.” 13 Ja äkitselt ilmusid ingli kõrvale taevased väehulgad, kes kiitsid Jumalat ja ütlesid: 14 ”Au olgu Jumalale ülal kõrgustes ja rahu maa peal inimeste seas, keda ta heaks kiidab!”

15 Kui siis inglid olid nende juurest taevasse läinud, ütlesid karjased üksteisele: ”Lähme otsekohe Petlemma ja vaatame, mis on toimunud ja millest Jehoova on meile teada andnud.” 16 Ja nad läksid rutates ja leidsid nii Maarja kui Joosepi ning lapsukese, kes lamas sõimes. 17 Kui nad seda nägid, andsid nad teada, mida neile selle väikse lapse kohta oli räägitud. 18 Ja kõik, kes kuulsid, imestasid selle üle, mida karjased neile rääkisid, 19 aga Maarja jättis kõik need sõnad meelde ja tegi järeldusi oma südames. 20 Siis läksid karjased tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud, just nagu neile oli räägitud.

21 Kui nüüd kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg poiss ümber lõigata, siis pandigi talle nimeks Jeesus, nagu ingel oli teda nimetanud, enne kui ta emaüsas eostus.

22 Kui nende puhastuspäevad Moosese seaduse järgi täis said, tõid nad ta üles Jeruusalemma, et esitada ta Jehoovale, 23 nagu on kirjutatud Jehoova seaduses: ”Iga meessoost järglane, kes emaüsa avab, tuleb anda pühana Jehoovale”, 24 ja et tuua selline ohver, nagu on öeldud Jehoova seaduses: ”Paar turteltuvi või kaks tuvipoega.”

25 Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees nimega Siimeon, ja see mees oli õige ja jumalakartlik ning ootas Iisraeli lohutust, ja püha vaim oli tema peal. 26 Pealegi oli Jumal talle püha vaimu kaudu ilmutanud, et ta ei näe surma enne, kui on näinud Jehoova Kristust. 27 Vaimu mõjutusel tuli ta nüüd templisse; ja kui vanemad tõid sisse väikse lapse Jeesuse, et toimida temaga nii, nagu seadusjärgne tava ette näeb, 28 võttis ta lapse oma kätele, õnnistas Jumalat ja ütles: 29 ”Nüüd, kõigekõrgem Isand, lased sa oma orjal rahus minna oma sõnade kohaselt; 30 sest mu silmad on näinud teda, kelle kaudu sa tood pääste, 31 mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste nähes. 32 Tema on valgus, mis kõrvaldab rahvastelt katte, ja on sinu rahva Iisraeli au.” 33 Ja lapse isa ja ema aina imestasid selle üle, mida tema kohta räägiti. 34 Siimeon õnnistas neidki, aga ütles Maarjale, ta emale: ”Vaata, tema on seatud paljudele Iisraelis langemiseks ja uuesti tõusmiseks ning tundemärgiks, mille vastu räägitakse 35 (jah, sinu enese hingest tungib läbi pikk mõõk), et paljude südamete arutlused tuleksid ilmsiks.”

36 Seal oli ka naisprohvet Hanna, Fanueli tütar, Aaseri suguharust (see naine oli kõrges eas ning oli elanud oma mehega seitse aastat pärast oma neitsipõlve 37 ja ta oli lesk, kaheksakümmend neli aastat vana). Ta ei puudunud kunagi templist, vaid osales Jumala pühas teenistuses ööd ja päevad paastude ja anumistega. 38 Ja just sel tunnil tuli ta sinna ja hakkas Jumalat tänama ning kõnelema sellest lapsest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma vabastust.

39 Kui nad siis olid kõik Jehoova seaduse kohaselt teinud, läksid nad tagasi Galileasse oma linna Naatsaretti. 40 Ja väike laps kasvas üha ja sai tugevamaks ning täitus tarkusega, ja Jumala soosing jäi tema peale.

41 Tema vanematel oli tavaks käia igal aastal Jeruusalemmas paasapüha pidamas. 42 Ja kui ta sai kaheteistkümneaastaseks, läksid nad pühade kombe kohaselt üles 43 ja jäid sinna pühade lõpuni. Aga kui nad tagasiteele asusid, jäi laps Jeesus maha Jeruusalemma, ja tema vanemad ei pannud seda tähele. 44 Eeldades, et ta on teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee ning hakkasid siis teda sugulaste ja tuttavate seast otsima. 45 Ent kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja otsisid teda hoolega. 46 Kolme päeva pärast leidsidki nad ta templist, kus ta istus õpetajate keskel ning kuulas neid ja esitas neile küsimusi. 47 Aga kõik, kes teda kuulasid, aina imestasid tema arusaamisvõime ja vastuste üle. 48 Kui nüüd vanemad teda nägid, olid nad hämmastunud ja ema ütles talle: ”Laps, miks sa meile niimoodi tegid? Isa ja mina oleme sind suure murega otsinud.” 49 Aga tema ütles neile: ”Miks teil oli vaja mind otsida? Kas te ei teadnud, et küllap ma olen oma Isa kojas?” 50 Kuid nad ei mõistnud seda, mis ta neile ütles.

51 Ja ta läks koos nendega alla ja tuli Naatsaretti ning allus neile edaspidigi. Tema ema aga hoidis kõik need sõnad hoolega oma südames. 52 Ja Jeesus edenes tarkuse ja kasvu poolest ning leidis üha rohkem soosingut nii Jumala kui ka inimeste silmis.