1. Korintlastele

2 Ja seega ei tulnud ka mina, vennad, kui ma tulin teie juurde, kuulutama teile Jumala püha saladust muljetavaldava kõne või tarkusega. 2 Sest ma otsustasin teie hulgas mitte teada millestki muust kui ainult Jeesus Kristusest, ja temast postile lööduna. 3 Ja ma tulin teie juurde nõrkuses ja kartuses ning suure värinaga; 4 ja mu kõne ja see, mida ma kuulutasin, ei olnud veenvate ja tarkade sõnadega, vaid vaimu ja jõu avaldumisega, 5 et teie usk ei põhineks mitte inimeste tarkusel, vaid Jumala jõul.

6 Me räägime nüüd tarkusest nende hulgas, kes on küpsed, kuid mitte selle ajastu* tarkusest ega selle ajastu valitsejate omast, kes peavad hävima. 7 Me räägime hoopis pühas saladuses väljenduvast Jumala tarkusest, peidetud tarkusest, mille Jumal määras ette enne ajastuid meie auks. 8 Selle tarkuse tundmiseni pole jõudnud ükski selle ajastu valitsejatest, sest kui nad oleksid seda tundnud, poleks nad aulist Issandat postile löönud. 9 Ent nagu on kirjutatud: ”Silm pole näinud ja kõrv pole kuulnud, samuti pole inimese südamesse tõusnud seda, mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad.” 10 Sest meile on Jumal selle ilmutanud oma vaimu kaudu, kuna vaim uurib kõike, koguni Jumala sügavusi.

11 Sest kes inimestest teab inimese mõtteid kui ainult inimese vaim, mis on temas? Samuti ei tea keegi Jumala mõtteid kui ainult Jumala vaim. 12 Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid vaimu, mis on Jumalalt, et me saaksime aru sellest, mida Jumal meile lahkesti on andnud. 13 Neid asju me ka räägime, mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid vaimu õpetatud sõnadega, seostades vaimseid asju vaimsete sõnadega.

14 Ent maine inimene ei võta vastu neid asju, mis on seotud Jumala vaimuga, sest need on temale rumalus ja ta ei suuda jõuda nende tundmiseni, sest nende üle tuleb otsustada vaimselt. 15 Ent vaimne* inimene otsustab küll kõigi asjade üle õigesti, aga tema enda üle ei otsusta õigesti ükski inimene. 16 Sest ”kes on jõudnud Jehoova meele tundmiseni, et ta võiks teda õpetada”? Aga meil on Kristuse meel.