Apostlite teod

16 Nii saabus ta Derbesse ja samuti Lüstrasse. Ja vaata, seal oli keegi jünger nimega Timoteos, uskliku juudi naise poeg, aga tema isa oli kreeklane, 2 ja nii Lüstra kui ka Ikoonioni vennad rääkisid tema kohta head. 3 Paulus avaldas soovi, et ta temaga kaasa tuleks, ning ta võttis tema ja lõikas ta ümber juutide pärast, kes olid neis paigus, sest need kõik teadsid, et ta isa oli kreeklane. 4 Kui nad nüüd rändasid linnast linna, andsid nad sealolijatele edasi määrused, mida tuli pidada ja mille kohta apostlid ja vanemad olid Jeruusalemmas otsuse teinud. 5 Seetõttu said kogudused usus aina tugevamaks ja kasvasid arvuliselt päevast päeva.

6 Samuti läksid nad läbi Früügia ja Galaatiamaa, sest püha vaim keelas neil rääkida sõna Aasia provintsis. 7 Kui nad siis alla Müüsiasse jõudsid, üritasid nad minna Bitüüniasse, aga Jeesuse vaim ei lubanud. 8 Siis rändasid nad läbi Müüsia ja tulid alla Troasesse. 9 Ja öösel sai Paulus nägemuse: keegi Makedoonia* mees seisis ja anus teda: ”Tule üle Makedooniasse ja aita meid!” 10 Niipea kui ta seda nägemust oli näinud, püüdsime minna edasi Makedooniasse, olles jõudnud järeldusele, et Jumal on meid kutsunud kuulutama head sõnumit nendele.

11 Seepärast läksime Troasest merele ja tulime otseteed Samotraakesse, aga järgmisel päeval Neapolisesse, 12 ja sealt Filippisse, Rooma kolooniasse, mis on Makedoonia selle piirkonna tähtsaim linn. Me jäime sellesse linna, viibides seal mõned päevad. 13 Ja hingamispäeval läksime väravast välja jõe äärde, kus oli meie teada palvetamiskoht; ning me istusime ja hakkasime rääkima kokkutulnud naistega. 14 Ja üks naine nimega Lüüdia, purpurimüüja Tüatiira linnast, kes kummardas Jumalat, oli kuulamas, ja Jehoova avas täielikult tema südame, nii et ta pani tähele, mida Paulus rääkis. 15 Kui nüüd tema ja ta majarahvas olid ristitud, ütles ta anudes: ”Kui te arvate, et ma olen Jehoovale ustav, siis tulge minu majja ning jääge sinna.” Ja ta lausa käis meile peale, et me tuleksime.

16 Ja juhtus nii, et kui olime minemas palvetamiskohta, tuli meile vastu üks teenijatüdruk, kelles oli vaim, ennustamise deemon. Tüdruk tõi ennustamiskunstiga oma isandatele palju kasu. 17 Ta käis muudkui Pauluse ja meie järel ning karjus: ”Need inimesed on kõigekõrgema Jumala orjad, kes kuulutavad teile pääsemise teed!” 18 Seda tegi ta palju päevi. Lõpuks Paulus tüdis sellest, pöördus ümber ja ütles vaimule: ”Ma käsin sind Jeesus Kristuse nimel temast välja minna.” Ja see läks välja selsamal tunnil.

19 Kui tema isandad nägid, et neil pole enam lootust kasu saada, võtsid nad Pauluse ja Siilase kinni ning vedasid nad turuplatsile* ülemate juurde, 20 ja olles viinud nad võimukandjate* ette, ütlesid nad: ”Need inimesed, juudid, tekitavad meie linnas palju segadust, 21 ja nad kuulutavad kombeid, mida meil pole lubatud omaks võtta ega järgida, kuna me oleme roomlased.” 22 Ja rahvahulk tõusis üheskoos nende vastu; ja kui võimukandjad olid neil pealisriided seljast rebinud, käskisid nad neid vitstega peksta. 23 Nad andsid neile palju hoope, heitsid nad seejärel vanglasse ja käskisid vangivalvuril neid hoolega valvata. 24 Kuna ta sai sellise korralduse, heitis ta nad sisemisse vanglasse ja pani nende jalad pakku.

25 Aga kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ning kiitsid Jumalat lauluga, ja vangid kuulsid neid. 26 Järsku toimus suur maavärin, nii et vangla vundament rappus. Otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide ahelad läksid lahti. 27 Kui vangivalvur unest ärkas ja nägi, et vangla uksed on lahti, tõmbas ta mõõga ja kavatses end tappa, arvates, et vangid on põgenenud. 28 Paulus aga hüüdis valju häälega: ”Ära tee endale viga, sest me kõik oleme siin!” 29 Seepeale palus valvur valgust ja tormas sisse ning langes värisedes Pauluse ja Siilase ette maha. 30 Ja ta tõi nad välja ning ütles: ”Isandad, mida ma pean tegema, et pääseda?” 31 Nad ütlesid: ”Usu Issand Jeesusesse, siis sa pääsed, sina ja su majarahvas.” 32 Ja nad rääkisid Jehoova sõna temale ja kõigile, kes olid tema majas. 33 Ja ta võttis nad sel öötunnil endaga kaasa ja pesi nende haavad; ning viivitamata ristiti tema ja ta majarahvas, eranditult kõik. 34 Seejärel viis ta nad oma majja ja kattis neile laua, ning ta tundis koos kogu oma majarahvaga suurt rõõmu, et ta oli nüüd Jumalasse uskuma hakanud.

35 Kui saabus päev, saatsid võimukandjad välja korrakaitsjad,* et need ütleksid: ”Lase need inimesed vabaks.” 36 Ja vangivalvur ütles nende sõnad Paulusele edasi: ”Võimukandjad on saatnud siia mehed, et teid vabastataks. Seepärast tulge nüüd välja ja minge rahuga oma teed.” 37 Kuid Paulus ütles neile: ”Nad on ilma kohut mõistmata avalikult peksnud meid, kes me oleme Rooma kodanikud, ning on heitnud meid vanglasse; ja kas nad ajavad meid nüüd salaja välja? Ei, nii ei lähe! Tulgu nad ise ja viigu meid välja.” 38 Korrakaitsjad ütlesid need sõnad võimukandjatele edasi. Kui nood kuulsid, et need mehed on Rooma kodanikud, lõid nad kartma. 39 Seepeale nad tulid ja anusid neid, ning olles nad välja toonud, palusid neil linnast lahkuda. 40 Aga nad tulid vanglast välja ja läksid Lüüdia poole, ning nähes vendi, julgustasid nad neid ja läksid teele.