2. Peetruse
1 Siimon Peetrus, Jeesus Kristuse ori ja apostel, neile, kes tänu meie Jumala ja Jeesus Kristuse, Päästja õiglusele on saanud usu, mida te peate samasuguseks auks nagu meiegi:
2 Saagu teile veel rohkem osaks ärateenimata heldust ja rahu Jumala ning Jeesuse, meie Issanda täpse tundmise kaudu, 3 kuna ju tema jumalik jõud on meile kinkinud kõik vajaliku eluks ja Jumalale andumuseks tema täpse tundmise kaudu, kes meid on kutsunud auhiilguse ja vooruslikkusega. 4 Seeläbi on ta kinkinud meile kallid ja kõige suurepärasemad tõotused, et te nende kaudu saaksite jumaliku olemuse osalisteks, olles põgenenud allakäigu eest, mis on maailmas himude tõttu.
5 Just sel põhjusel pingutage teie omalt poolt, et lisada oma usule vooruslikkust, vooruslikkusele teadmisi, 6 teadmistele enesevalitsust, enesevalitsusele vastupidavust, vastupidavusele Jumalale andumust,* 7 Jumalale andumusele vennalikku kiindumust, vennalikule kiindumusele armastust. 8 Sest kui teil seda kõike on, ja lausa rikkalikult, siis ei lase meie Issanda Jeesus Kristuse täpne tundmine teil olla loiud ega viljatud.
9 Aga kellel seda kõike pole, on pime, sest ta on sulgenud silmad valguse ees, ja ta on unustanud oma puhtakssaamise varasematest pattudest. 10 Seepärast, vennad, püüdke veelgi enam kindlustada oma seisundit kutsutute ja valitutena, sest kui te seda pidevalt teete, ei lange te iial. 11 Nii lubatakse teid heldelt meie Issanda ja Päästja Jeesus Kristuse igavesse kuningriiki.
12 Sel põhjusel tahan ma alati neid asju teile meelde tuletada, kuigi te neid teate ja püsite kindlalt tões, mis teil on. 13 Aga ma pean õigeks teid meeldetuletustega ergutada, kuni olen selles telgis,* 14 kuna ma tean, et mu telk võetakse varsti maha, nagu ka meie Issand Jeesus Kristus on mulle teada andnud. 15 Seepärast teen ma kõik, mida suudan, et te pärast minu lahkumist võiksite neid asju alati meenutada.
16 Teile meie Issanda Jeesus Kristuse väge ja juuresolekut* teatavaks tehes pole me järginud kavalalt sepitsetud lugusid, vaid oleme tema ülevust oma silmaga näinud. 17 Sest tema sai Jumalalt, Isalt, au ja austust, kui sellest võrratust hiilgusest talle kostsid niisugused sõnad: ”See on minu armas poeg, kellel on minu heakskiit.” 18 Jah, neid sõnu me kuulsime taevast, kui olime koos temaga pühal mäel.
19 Seepärast me oleme prohvetlikus sõnas veelgi kindlamad; ja te teete hästi, kui panete seda tähele kui lampi, mis särab pimedas paigas, teie südameis, kuni päev koidab ja koidutäht* tõuseb. 20 Aga kõigepealt, nagu te teate, ei lähtu ükski prohvetikuulutus pühakirjas kellegi isiklikest ideedest. 21 Sest ühtki prohvetikuulutust pole iial esile toodud inimese tahtel, vaid inimesed rääkisid seda, mida nad said Jumalalt, juhituna pühast vaimust.