Ilmutus

7 Pärast seda ma nägin nelja inglit seismas maa neljas nurgas, hoidmas kõvasti kinni maa nelja tuult, et ükski tuul ei puhuks maa peale ega mere peale ega ühegi puu peale. 2 Ja ma nägin päikesetõusu poolt tõusmas veel üht inglit, kellel oli elava Jumala pitsat, ja ta hüüdis valju häälega neljale inglile, kes olid saanud loa teha kahju maale ja merele, 3 öeldes: ”Ärge tehke kahju maale ega merele ega puudele enne, kui me oleme pannud pitseri oma Jumala orjade laubale!”

4 Ja ma kuulsin nende arvu, kes olid pitseriga märgitud, sada nelikümmend neli tuhat pitseriga märgitut igast Iisraeli poegade suguharust:

9 Pärast seda ma nägin, ja vaata, suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud kokku lugeda, kõigist rahvastest ja suguvõsadest ja hõimudest ja keeltest, seisis trooni ees ja Talle ees, riietatud pikkadesse valgetesse rüüdesse, ja palmioksad käes. 10 Ja nad aina hüüavad valju häälega, öeldes: ”Pääste me võlgneme oma Jumalale, kes istub troonil, ja Tallele!”

11 Ja kõik inglid seisid trooni ja vanemate ja nelja olendi ümber ja nad heitsid silmili maha trooni ette ja kummardasid Jumalat, 12 öeldes: ”Aamen! Õnnistus ja hiilgus ja tarkus ja tänu ja austus ja vägi ja jõud olgu meie Jumalale igavesest ajast igavesti. Aamen.”

13 Seepeale ütles üks vanematest mulle: ”Need seal, kellel on seljas pikad valged rüüd, kes nad on ja kust nad tulid?” 14 Otsekohe ütlesin ma talle: ”Mu isand, sina tead.” Ja ta ütles mulle: ”Need on need, kes tulevad suurest viletsusest, ja nad on oma rüüd pesnud ja teinud need valgeks Talle veres. 15 Sellepärast on nad Jumala trooni ees, ja nad osalevad tema pühas teenistuses päevad ja ööd tema templis; ja see, kes troonil istub, laotab oma telgi nende üle. 16 Neil pole enam nälga ega janu, ka ei kõrveta neid päike ega mingi põletav kuumus, 17 sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvete allikaile. Ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist.”