Apostlite teod
28 Ja kui me olime kaldale pääsenud, saime teada, et seda saart nimetatakse Maltaks. 2 Sealsed võõrast keelt rääkivad inimesed olid meie vastu erakordselt lahked ja inimlikud; nad tegid tule üles ja võtsid meid kõiki abivalmilt vastu, kuna sadas vihma ja oli külm. 3 Aga kui Paulus korjas kokku sületäie hagu ja selle tulle pani, tuli sealt kuumuse tõttu välja rästik ja hakkas tema kätte kinni. 4 Kui kohalikud inimesed märkasid tema käe küljes rippumas seda mürgist elukat, ütlesid nad üksteisele: ”See mees on kindlasti mõrvar, ja kuigi tal õnnestus pääseda merest, ei lase Õiglus tal elama jääda.” 5 Ent tema raputas mürgise eluka tulle ega saanud mingit viga. 6 Aga nad ootasid, et ta läheb põletikust paiste või langeb äkitselt surnuna maha. Kui nad olid tükk aega oodanud ja nägid, et temaga ei juhtu midagi halba, muutsid nad meelt ja hakkasid rääkima, et ta on jumal.
7 Selle koha lähedal olid saare tähtsaima mehe Publiuse maad ning ta võttis meid külalislahkelt vastu ja võõrustas heatahtlikult kolm päeva. 8 Juhtus aga nii, et Publiuse isa lamas maas, kannatades palaviku ja düsenteeria käes, ja Paulus läks tema juurde sisse ning palvetas, pani oma käed tema peale ja tegi ta terveks. 9 Pärast seda juhtumit hakkasid tema juurde tulema ka ülejäänud saareelanikud, kellel oli haigusi, ja nad said terveks. 10 Ja nad ka austasid meid paljude kingitustega, ja kui me olime merele minemas, panid nad meile kuhjaga kaasa kõike, mida vaja.
11 Kolm kuud hiljem purjetasime ära ühe Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille vöörikaunistuseks olid ”Zeusi pojad”.* 12 Ja me jõudsime Sürakuusa sadamasse, kuhu jäime kolmeks päevaks, 13 aga sealt läksime kaarega edasi ja saabusime Reegiumi. Ja päev hiljem hakkas puhuma lõunatuul ning teisel päeval me jõudsime Puteolisse. 14 Siit me leidsime vendi ja nad palusid meil jääda nende juurde seitsmeks päevaks; ja siis me suundusime Rooma poole. 15 Saanud meist kuulda, tulid sealsed vennad meile vastu Appiuse turuväljakule ja Kolme Trahteri juurde ning neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust. 16 Kui me lõpuks Rooma jõudsime, lubati Paulusel omaette elama asuda koos sõduriga, kes teda valvas.
17 Ent kolm päeva hiljem kutsus ta kokku juutide tähtsamad mehed. Kui need olid kogunenud, ütles ta neile: ”Mehed, vennad, ehkki ma pole teinud midagi rahva ega meie esiisade kommete vastu, on mind Jeruusalemmast vangina toodud ja roomlaste kätte antud. 18 Ja kui need olid mind üle kuulanud, tahtsid nad mind vabaks lasta, sest ma polnud teinud midagi, mis oleks surma väärt. 19 Aga kui juudid sellele muudkui vastu rääkisid, olin ma sunnitud paluma keisri kohtumõistmist, aga mitte selleks, et mul oleks milleski oma rahvast süüdistada. 20 Just selleks ma palusingi, et võiksin teid näha ja teiega rääkida, sest Iisraeli lootuse pärast on see ahel mu ümber.” 21 Nad ütlesid talle: ”Me pole Judeast sinu kohta kirju saanud, samuti pole ükski siia tulnud vendadest sinust midagi halba teatanud või rääkinud. 22 Kuid meie arvates on kohane kuulda sinu enda käest, mida sa mõtled, sest meile on tõesti teada, et selle sekti vastu räägitakse kõikjal.”
23 Nüüd leppisid nad temaga kokku ühe päeva ja siis tulid nad veel suurema hulgana tema elukohta. Ja ta selgitas neile asja, andes hommikust õhtuni põhjalikult tunnistust Jumala kuningriigist ja esitades veenvaid argumente Jeesuse kohta nii Moosese seadusest kui ka Prohvetitest. 24 Ja mõned hakkasid räägitut uskuma, teised aga ei uskunud. 25 Kuna nad olid eri meelt, hakkasid nad ära minema, kuid Paulus ütles veel seda:
”Püha vaim on prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele tabavalt öelnud: 26 ’Mine selle rahva juurde ja ütle: ”Kuuldes te kuulete, aga ometi ei saa aru, ning vaadates te vaatate, aga ometi ei näe. 27 Sest selle rahva süda on läinud tuimaks, ja nad on oma kõrvadega kuulnud, ilma et oleks kuulda võtnud, ja nad on oma silmad sulgenud, et nad iial oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega aru ei saaks ega pöörduks tagasi, et mina nad terveks teeksin”.’ 28 Seetõttu olgu teile teada, et sõnum sellest, kuidas Jumal toob pääste, on saadetud rahvastele; ja nemad võtavad seda kindlasti kuulda.” 29* ——
30 Nii jäi ta tervelt kaheks aastaks oma üürielamusse ja võttis lahkesti vastu kõiki, kes tema juurde tulid, 31 kuulutas neile Jumala kuningriiki ja õpetas Issand Jeesus Kristusest, kõneldes täie julgusega, ilma et miski oleks teda takistanud.