Ilmutus
1 Jeesus Kristuse ilmutus, mille Jumal talle andis, et näidata oma orjadele* seda, mis peab varsti toimuma. Ja ta saatis oma ingli ning esitas tema kaudu selle sümbolitena oma orjale Johannesele, 2 kes tunnistas sõna kohta, mille andis Jumal, ja tunnistuse kohta, mille andis Jeesus Kristus, see tähendab kõige kohta, mida ta nägi. 3 Õnnelik on see, kes loeb ette, ja need, kes kuulevad selle prohvetikuulutuse sõnu, ja kes järgivad seda, mis sinna on kirjutatud; sest määratud aeg on lähedal.
4 Johannes seitsmele Aasia provintsi kogudusele:
Ärateenimata heldust ja rahu teile ”sellelt, kes on ja kes oli ja kes tuleb” ja seitsmelt vaimult, mis on tema trooni ees, 5 ja Jeesus Kristuselt, ”Ustavalt Tunnistajalt”, ”Esmasündinult surnute seast” ja ”maa kuningate Valitsejalt”.
Temale, kes meid armastab ja kes on meid vabastanud meie pattudest omaenda verega — 6 ja on teinud meid kuningriigiks, preestriteks* oma Jumalale ja Isale — jah, temale olgu au ja vägi igavesti. Aamen.
7 Vaata, ta tuleb pilvedega ja iga silm saab teda näha, ka need, kes ta läbi torkasid; ja kõik maa suguvõsad löövad endale kurbusest vastu rinda tema pärast. Jah, aamen.
8 ”Mina olen Alfa ja Oomega,”* ütleb Jehoova Jumal, ”see, kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõikvõimas.”
9 Mina, Johannes, teie vend ja teie kaasosaline raskustes ja kuningriigis ja vastupidavuses ühes Jeesusega, olin saarel, mida kutsutakse Patmoseks, Jumalast rääkimise ja Jeesusest tunnistamise pärast. 10 Inspiratsiooni kaudu viidi mind Issanda päeva, ja ma kuulsin enda tagant tugevat, otsekui pasuna häält, 11 mis ütles: ”Mida sa näed, kirjuta rullraamatusse ja saada see seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”
12 Ja ma pöördusin ringi, et vaadata, mis hääl see minuga räägib, ja kui ma olin pöördunud, nägin seitset kuldlambijalga 13 ning lambijalgade keskel kedagi inimese poja sarnast, kes kandis kandadeni ulatuvat rõivast ja rinna ümber kuldset vööd. 14 Tema pea ja juuksed olid aga valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek, 15 ja tema jalad olid ahjus hõõguva puhta vase sarnased, ja tema hääl oli nagu paljude vete kohin. 16 Ja paremas käes oli tal seitse taevatähte ning tema suust ulatus välja pikk terav kaheteraline mõõk, ja tema nägu oli nagu päike, kui see särab oma väes. 17 Teda nähes langesin ma otsekui surnu tema jalge ette.
Ja ta pani oma parema käe mu peale ning ütles: ”Ära karda. Mina olen Esimene ja Viimane 18 ja elav; ja ma surin, kuid vaata, ma elan ikka ja igavesti, ning minul on surma ja Haua* võtmed. 19 Niisiis pane kirja, mida sa nägid, ja mis on praegu, ja mis sünnib pärast seda. 20 Püha saladus seitsmest tähest, mida sa nägid mu paremas käes, ja seitsmest kuldlambijalast on see: seitse tähte tähendavad nende seitsme koguduse ingleid,* ja seitse lambijalga tähendavad seitset kogudust.