1. Korintlastele
2 Vennad, kui ma tulin teie juurde kuulutama Jumala püha saladust,+ ei tulnud ma selleks, et hiilata oma kõne+ või tarkusega. 2 Ma otsustasin, et ei räägi teie keskel millestki muust kui ainult Jeesus Kristusest, kes postile löödi.+ 3 Ma tulin teie juurde nõrkuse, kartuse ja suure värinaga. 4 Ma ei kõnelnud ega kuulutanud muljetavaldavate ja tarkade sõnadega, vaid mu sõnadest ilmnes püha vaimu vägi,+ 5 et te ei usuks mitte inimeste tarkuse, vaid Jumala väe tõttu.
6 Me räägime tarkusest vaimselt küpsete seas,+ kuid mitte maailma ega selle kaduvate valitsejate tarkusest.+ 7 Me räägime hoopis pühas saladuses+ ilmnevast Jumala tarkusest, peidetud tarkusest, mille kohaselt Jumal otsustas juba enne selle kurja maailma sündi*, et meid tõstetakse ausse. 8 Seda tarkust pole mõistnud ükski selle maailma valitsejatest,+ sest kui nad oleksid seda mõistnud, poleks nad aulist Isandat postile löönud. 9 See on kooskõlas sellega, mida on kirjutatud: „Silm pole näinud ja kõrv pole kuulnud, samuti pole inimesele mõttessegi tulnud see, mida Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad.”+ 10 Aga meile on Jumal selle ilmutanud+ oma vaimu kaudu,+ kuna vaim uurib kõike, koguni Jumala tarkuse sügavusi.+
11 Ükski inimene ei tea teise inimese mõtteid, neid teab ainult inimene ise*. Samuti ei tea keegi muu Jumala mõtteid kui ainult Jumala vaim. 12 Me ei ole saanud maailma vaimu, vaid vaimu, mis on Jumalalt,+ et me saaksime aru sellest, mida Jumal on meile lahkesti andnud. 13 Sellest me ka räägime, ja seda sõnadega, mida pole õpetanud inimtarkus,+ vaid püha vaim.+ Me selgitame vaimseid asju vaimult pärit sõnadega.
14 Ent maine inimene* ei võta vastu seda, mis tuleb Jumala vaimult, sest see on temale rumalus. Ta ei suuda sellest aru saada, sest selle üle tuleb otsustada vaimse suhtumisega. 15 Kuid vaimne inimene* otsustab kõige üle õigesti,+ tema enda üle aga ei suuda ükski inimene õigesti otsustada. 16 Sest „kes teab Jehoova mõtteid, et ta võiks teda õpetada”?+ Aga meil on Kristuse mõttelaad.+