1. Moosese
3 Madu+ oli ettevaatlikum* kui kõik teised Jumal Jehoova loodud metsloomad. Ta küsis naiselt: „Kas Jumal on teile tõesti öelnud, et te ei tohigi igast aia puust süüa?”+ 2 Naine vastas maole: „Me võime küll aia puude vilja süüa,+ 3 aga aia keskel oleva puu+ kohta on Jumal öelnud: „Te ei tohi sellest süüa ega seda puutuda, muidu te surete.”” 4 Seepeale ütles madu naisele: „Ei te sure!+ 5 Jumal ju teab, et päeval, mil te sellest sööte, teie silmad avanevad. Te saate Jumala sarnaseks ning tunnete siis head ja halba*.”+
6 Siis naine nägi, et puu on ilus ja selle viljad on head — see oli talle ihaldusväärne. Niisiis võttis ta selle vilja ja sõi.+ Hiljem, kui ta oli koos oma mehega, andis ta seda ka temale, ja mees sõi.+ 7 Siis nende silmad avanesid ja nad mõistsid, et nad on alasti. Nad sidusid kokku viigilehti ja tegid endale niudevööd.+
8 Hiljem kuulsid nad Jumal Jehoova häält, kui ta maheda õhtutuule ajal aias kõndis. Siis peitsid mees ja ta naine end Jumal Jehoova palge eest aia puude vahele. 9 Jumal Jehoova hüüdis meest mitu korda: „Kus sa oled?” 10 Viimaks see vastas: „Ma kuulsin aias su häält, aga ma kartsin, sest ma olen alasti. Seepärast ma peitsin end ära.” 11 Jumal küsis: „Kes sulle ütles, et sa oled alasti?+ Kas sa oled söönud puust, millest ma keelasin sul süüa?”+ 12 Mees vastas: „Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle selle puu vilja, seepärast ma sõin.” 13 Siis küsis Jumal Jehoova naiselt: „Miks sa seda tegid?” Naine vastas: „Madu pettis mind, seepärast ma sõin.”+
14 Nüüd ütles Jumal Jehoova maole:+ „Et sa seda tegid, oled sa neetud kõigi koduloomade ja metsloomade seas. Kõik oma elupäevad roomad sa kõhu peal ja sööd põrmu. 15 Ma tõstan vihavaenu+ sinu+ ja naise+ vahele, sinu järeltulijate*+ ja tema järeltulijate+ vahele. Sina küll salvad naise järeltulijat* kannast,+ aga tema purustab su pea.”+
16 Naisele ta ütles: „Ma teen lapsekandmise sulle vaevarikkaks ja sa tood lapsi ilmale valuga. Sa tunned suurt igatsust oma mehe järele, tema aga valitseb su üle.”
17 Aadamale* ta ütles: „Kuna sa võtsid kuulda oma naist ja sõid puust, millest ma olin keelanud sul süüa,+ siis on maapind sinu pärast neetud.+ Kõik oma elupäevad näed sa vaeva, et saaki saada.+ 18 Ta kasvatab sulle ogalisi põõsaid ja ohakaid ning põlluvili on sulle toiduks. 19 Sa töötad palehigis, et leiba saada, kuni sinust saab jälle muld, sest sellest oled sa võetud.+ Muld sa oled ja mullaks sa saad.”+
20 Aadam pani oma naisele nimeks Eeva*, sest temast pidi saama kõigi elavate ema.+ 21 Jumal Jehoova tegi Aadamale ja ta naisele pikad nahkriided, et nad saaksid need selga panna.+ 22 Jumal Jehoova ütles: „Inimene on saanud meie sarnaseks, sest ta tunneb head ja halba.+ Aga et ta ei sirutaks kätt ega võtaks ka elupuu+ vilja, ei sööks seda ega elaks igavesti ...” 23 Siis ajas Jumal Jehoova inimese Eedeni aiast+ välja, et see hariks maad, millest ta oli võetud.+ 24 Jumal ajas inimese välja ning pani Eedeni aia idakülge keerubid*+ ja leegina pöörleva mõõga, et need valvaksid elupuu juurde viivat teed.