Heebrealastele
10 Kuna Moosese seadus on ainult tulevaste heade asjade vari,+ mitte aga nende tegelik kuju, siis ei saa see* iialgi nendesamade ohvritega, mida aastast aastasse ohverdatakse, jumalateenijaid täiuslikuks teha.+ 2 Muidu oleks ju ohvrite toomine lõppenud, sest ohvritoojad oleksid saanud puhtaks ühe korraga ega oleks tundnud enam süümepiinu pattude pärast. 3 Kuid need ohvrid tuletavad aastast aastasse patte meelde,+ 4 sest on võimatu, et pullide ja kitsede veri patud ära võtaks.
5 Seepärast ütles Kristus maailma tulles: „„Ohvrit ja ohvriandi sa ei tahtnud, aga sa valmistasid mulle keha. 6 Põletus- ja patuohvreid sa ei kiitnud heaks.”+ 7 Siis ma ütlesin: „Siin ma olen, rullraamatus on minust kirjutatud. Ma olen tulnud täitma su tahet, mu Jumal.””+ 8 Olles esmalt öelnud: „Sa ei tahtnud ega kiitnud heaks ohvreid ja ohvriande, samuti põletus- ja patuohvreid” — need on ohvrid, mida Moosese seaduse järgi tuuakse —, 9 ütleb ta pärast seda: „Siin ma olen. Ma olen tulnud täitma su tahet.”+ Ta kõrvaldab esimese, et panna kehtima teine. 10 Sellesama tahte+ kohaselt on meid Jeesus Kristuse keha ohverdamise kaudu pühitsetud üks kord ja alatiseks.+
11 Iga preester asub päevast päeva oma kohale, et täita teenistusülesandeid+ ja tuua korduvalt samu ohvreid,+ mis ei suuda kunagi patte täiesti ära võtta.+ 12 Aga tema tõi pattude eest ühe ohvri alatiseks ja istus Jumala paremale käele+ 13 ning ootab nüüd, kuni ta vaenlased pannakse tema jalajäriks.+ 14 Ühe ohvriga on ta teinud alatiseks täiuslikuks need, keda pühitsetakse.+ 15 Seda kinnitab meile ka püha vaim, sest kõigepealt see ütleb: 16 „„Leping, mille ma sõlmin nendega pärast neid päevi, on järgmine,” lausub Jehoova. „Ma panen oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.””+ 17 Hiljem see ütleb: „Ma ei tuleta enam meelde nende patte ega seadusvastaseid tegusid.”+ 18 Kui need on andeks antud, siis pole enam vaja ohvreid patu pärast.
19 Niisiis, vennad, kuna meil on tänu Jeesuse verele julgus siseneda pühasse paika+ teed pidi, 20 mille ta on avanud meile kui uue tee — elluviiva tee — eesriide,+ see tähendab oma keha kaudu, 21 ja kuna meil on suur preester Jumala koja üle,+ 22 siis mingem Jumala ette siira südame ja kindla usuga, olles piserdamisega* puhastatud mustast südametunnistusest+ ja pestud puhta veega.+ 23 Andkem alati oma lootusest vankumatult tunnistust,+ sest tõotuse andja on ustav. 24 Mõelgem üksteise peale,* et võiksime õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele,+ 25 ning ärgem jätkem unarusse koguduse koosolekutel käimist,+ nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem üksteist+ — seda enam, mida lähemale näeme seda päeva jõudmas.+
26 Kui me tahtlikult pattu teeksime, pärast seda kui oleme tõde tundma õppinud,+ siis ei jääks pattude lepitamiseks enam ühtki ohvrit.+ 27 Jääks vaid üle hirmuga oodata kohtumõistmist ja tulist viha, mis neelab ära vastupanijad.+ 28 Igaüks, kes on heitnud kõrvale Moosese seaduse, sureb halastust leidmata kahe või kolme tunnistaja ütluse peale.+ 29 Kui palju karmimat karistust vääriks teie arvates siis see, kes on Jumala poja jalge alla tallanud ega pea millekski eriliseks lepinguverd,+ millega teda on pühitsetud, ja kes on teotanud armu vaimu?+ 30 Me teame, et Jumal ütles: „Kättemaks kuulub mulle, mina tasun kätte,” ja et on kirjutatud: „Jehoova mõistab kohut oma rahva üle.”+ 31 Hirmus on langeda elava Jumala kätte.
32 Tuletage meelde möödunud päevi, kui te, olles valgustatud,+ pidasite vastu suures võitluses ja kannatustes. 33 Mõnikord said teile avalikult* osaks solvangud ja katsumused, mõnikord jälle pakkusite tuge neile*, kes selliseid raskusi kogesid. 34 Te tundsite kaasa neile, kes olid vangis, ja te ei kaotanud rõõmu, kui teie vara rööviti,+ sest te teadsite, et teil on parem ja jäädav varandus.+
35 Seepärast ärge kaotage julgust*, sest see toob suure tasu.+ 36 Teil on vaja vastupidavust,+ et te pärast Jumala tahte täitmist saaksite kätte tõotatu. 37 Sest „üürike aega”+ veel ja „saabub see, kes on tulemas, ega viivita”.+ 38 „Aga õige jääb tänu usule elama”,+ ja „kui ta lööb araks ja minust taganeb, ei ole mul temast head meelt”.+ 39 Ent meie ei ole sellised, kes taganevad ja hukkuvad,+ vaid sellised, kes usuvad ja jäävad elama.