Apostlite teod
22 „Mehed, vennad ja isad, kuulake, mis mul on enda kaitseks öelda!”+ 2 Kui nad kuulsid, et ta räägib nendega heebrea keeles, jäid nad veelgi vaiksemaks ja ta ütles: 3 „Ma olen juut,+ sündinud Kiliikiamaal Tarsoses,+ kuid hariduse olen saanud siin selles linnas Gamaalielilt,+ kes õpetas mind esiisade seadust rangelt täitma+ ja teenima innukalt Jumalat, nii nagu teie kõik tänasel päeval seda teete.+ 4 Ma kiusasin taga Isanda tee* pooldajaid ja lasin neid tappa. Ma sidusin kinni ja heitsin vanglasse nii mehi kui ka naisi,+ 5 nagu võivad tunnistada ülempreester ja terve vanemate nõukogu. Nende käest sain ma ka kirjad, et viia need juudi vendadele Damaskusse. Ma olin sinna minemas ja tahtsin need, kes seal olid, kinni siduda ja tuua nad karistamiseks Jeruusalemma.
6 Aga kui ma olin teel sinna ja olin jõudnud Damaskuse lähedale, lõi keskpäeva paiku äkitselt minu ümber särama suur valgus taevast.+ 7 Ma kukkusin maha ja kuulsin, kuidas üks hääl mulle ütles: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” 8 Ma vastasin: „Kes sa oled, isand?” Ta ütles mulle: „Mina olen naatsaretlane Jeesus, keda sa taga kiusad.” 9 Minuga koos olnud mehed nägid küll valgust, aga ei saanud aru, mida hääl mulle ütles.+ 10 Seejärel ma ütlesin: „Isand, mida ma pean tegema?” Isand ütles mulle: „Tõuse, mine Damaskusse ja seal räägitakse sulle kõigest, mida sa pead tegema.”+ 11 Kuna aga särav valgus oli mind pimestanud, talutasid mu kaaslased mind kättpidi Damaskusse.
12 Siis tuli Hananias,+ Moosese seaduse järgi jumalakartlik mees, kelle kohta kõik sealsed juudid head rääkisid, 13 minu juurde. Ta jäi mu kõrvale seisma ja ütles: „Saul, mu vend, tulgu su nägemine tagasi!” Selsamal hetkel sain ma nägemise tagasi ja nägin teda.+ 14 Ta ütles: „Meie esiisade Jumal on valinud sind, et sa õpiksid tundma tema tahet, näeksid seda õiget+ ja kuuleksid tema häält, 15 sest sa pead olema tema tunnistaja kõigi inimeste ees ja rääkima sellest, mida sa oled näinud ja kuulnud.+ 16 Miks sa viivitad? Lase end ristida ja pese ära oma patud,+ hüüdes appi tema nime.”+
17 Kui ma olin Jeruusalemma tagasi pöördunud+ ja palvetasin templis, sain ma nägemuse, 18 milles Isand* ütles mulle: „Kiirusta, mine ruttu Jeruusalemmast ära, sest nad ei võta kuulda seda, mida sa minu kohta kuulutad.”+ 19 Ma laususin: „Isand, nad teavad hästi, et ma vangistasin ja peksin ühes sünagoogis teise järel neid, kes sinusse usuvad.+ 20 Kui sinu tunnistaja Stefanos tapeti, seisin ma seal ja kiitsin selle heaks ning valvasin tema tapjate kuubesid.”+ 21 Sellegipoolest ütles ta mulle: „Mine, sest ma saadan su kaugete rahvaste juurde.””+
22 Sinnamaani inimesed kuulasid teda, aga siis hakkasid nad karjuma: „Kõrvaldage niisugune inimene maa pealt! Temasugune ei tohiks elada!” 23 Kuna nad karjusid, loopisid oma kuubesid ja viskasid tolmu õhku,+ 24 käskis tuhatkonnaülem Pauluse kasarmusse viia ja teda piitsutades üle kuulata, et jõuda selgusele, miks nad tema peale niiviisi karjuvad. 25 Aga kui Paulus oli piitsutamiseks kinni seotud, ütles ta sadakonnaülemale, kes seal seisis: „Kas seadus lubab teil piitsaga peksta Rooma kodanikku, keda pole süüdi mõistetud*?”+ 26 Kui sadakonnaülem seda kuulis, läks ta tuhatkonnaülema juurde ja teatas sellest, öeldes: „Mis sa kavatsed teha? See inimene on Rooma kodanik.” 27 Siis läks tuhatkonnaülem Pauluse juurde ja küsis: „Ütle mulle, kas sa oled Rooma kodanik?” Ta vastas: „Jah, olen.” 28 Tuhatkonnaülem lausus seepeale: „Mina ostsin endale kodanikuõigused suure raha eest.” Paulus ütles: „Aga mina sain need sündides.”+
29 Mehed, kes pidid hakkama teda piinama ja üle kuulama, läksid kohe tema juurest ära. Kui tuhatkonnaülem sai teada, et Paulus on Rooma kodanik, lõi ta kartma, kuna ta oli tema ahelaisse pannud.+
30 Tuhatkonnaülem laskis Pauluse järgmisel päeval ahelatest vabaks ning käskis peapreestritel ja kogu sanhedrinil kokku tulla, sest ta tahtis selgusele jõuda, milles juudid teda süüdistavad. Ta viis Pauluse alla ning pani ta nende keskele seisma.+