12 Väljendid ”Vana Testament” ja ”Uus Testament”

Heebrea ja aramea keeles kirjutatud Pühakirja osa nimetatakse tänapäeval tavaliselt ”Vanaks Testamendiks”. See põhineb 2. Korintlastele 3:14 ladinakeelse Vulgata sõnakasutusel. Piibli kristlikku kreeka osa nimetatakse tavaliselt ”Uueks Testamendiks”. Tuleb märkida, et 2. Korintlastele 3:14-s tähendab sõna di·a·theʹkes ”lepingut”, nagu ka ülejäänud 32 kirjakohas, kus see kreekakeelses tekstis esineb.

Ladina sõna testamentum (genitiivis testamenti) tähenduse kohta ütleb Edwin Hatch oma teoses ”Essays in Biblical Greek” (Oxford, 1889, lk 48), et ”keeleteadusliku asjatundmatuse tõttu arvati varem, et ’testamentum’, mis on nii varastes ladinakeelsetes tõlgetes kui ka Vulgatas [di·a·theʹke] vasteks, tähendas hilisemas ja rahvalikus ladina keeles ’testamenti’ või ’päranduskorraldust’, kuigi tegelikult tähendas see ka, kui mitte ainult, ’lepingut’ ”. Samuti kirjutas W. F. Moulton teoses ”A Bible Commentary for English Readers by Various Writers” (toimetanud Charles Ellicott, New York, VIII kd, lk 309), et ”testamentum sai Pühakirja vanas ladinakeelses tõlkes selle sõna [di·a·theʹke] tavavasteks. Kuna aga see tõlkevaste tuleb väga sageli ette kohtades, kus seda pole võimalik mõista päranduskorralduse tähenduses (näiteks Laul 83:6 [L 83:5, UM], kus mitte keegi ei arvaks, et laulukirjutaja mõtles seda, nagu oleks Jumala vaenlased ’teinud Tema vastu testamendi’), on ilmselge, et ladina sõna testamentum kasutati laiemas tähenduses, mis vastas kreeka sõna avaratele kasutusvõimalustele”.

Eelmainitut silmas pidades ei ole tõlkevaste ”Vana Testament” tekstis 2. Korintlastele 3:14 eestikeelse Piibli 1997. aasta väljaandes õige. Paljud nüüdisaegsed tõlked ütlevad selles kohas õigesti ”vana leping”. Siin ei viita apostel Paulus Pühakirja heebrea- ja arameakeelsele osale tervikuna. Samuti ei taha ta öelda seda, nagu moodustaksid inspireeritud kristlikud tekstid ”uue testamendi (lepingu)”. Apostel räägib siin vanast seaduselepingust, mille Mooses pani kirja Pentateuhis ja mis moodustab ainult osa Kristuse-eelsest pühakirjast. Sel põhjusel ütleb ta järgmises salmis 2Ko 3:15: ”millal iganes Moosest loetakse”.

Seega pole mingit mõjuvat põhjust nimetada Piibli heebrea- ja arameakeelset osa ”Vanaks Testamendiks” ning kreekakeelset osa ”Uueks Testamendiks”. Jeesus Kristus ise nimetas pühade tekstide kogumit ”pühakirjaks” (Matteuse 21:42; Markuse 14:49; Johannese 5:39). Ka apostel Paulus nimetas neid tekste ”pühakirjaks” ja ”pühadeks kirjutisteks” (Roomlastele 1:2; 15:4; 2. Timoteosele 3:15). Eesti keeles võib inspireeritud pühi kirjutisi nimetada nii Pühakirjaks kui ka Piibliks ning selle osi vastavalt heebrea- ja kreekakeelseks osaks keelte järgi, milles need kirjutati (Roomlastele 1:2; 2. Timoteosele 4:13 allm).