Pikaealisus – kas selle saladus peitub Okinawal?

„ÄRGAKE!” JAAPANI-KORRESPONDENDILT

◼ Jaapanis 1,3-miljonilise rahvaarvuga Okinawa saarel elas aastal 2006 arvestuste järgi ligikaudu 740 saja-aastast või vanemat inimest – 90 protsenti neist olid naised. Suhe on umbes 50 saja-aastast 100 000 elaniku kohta, nagu seda näitab dr Makoto Suzuki juhtimisel tehtud Okinawa saja-aastaste uuring. Kõige arenenumates riikides arvatakse suhe olevat 10–20 saja-aastast 100 000 inimese kohta.

Käimasolev uuring, mis öeldakse olevat „pikim jätkukestev saja-aastaste uuring maailmas”, tuvastas, et „enneolematult suure arvu saja-aastaste tervis oli märkimisväärselt hea”. Põhjuse väljaselgitamiseks uuris Suzuki oma uurimisrühmaga enam kui 900 saja-aastase, aga ka paljude teiste üle 70-aastaste okinavalaste eluviisi ja geenipärandit. Teadlased leidsid, et üldiselt olid uuritavad saledad ja heas vormis, nende arterid polnud ummistunud ning nende seas esines vähki ja südamehaigusi tähelepanuväärselt harva. Ligi saja-aastaste seas esines võrreldes teiste arenenud maade samaealiste elanikega dementsust harvem. Mis on selle saladus?

Üheks põhiteguriks olid geenid. Kuid leidus ka teisi tegureid: hoidumine tubakast, mõõdukus alkoholitarvitamisel ja tervislik toitumine. Okinavalaste toidusedel on madala kalorsusega ning rikas köögi- ja puuviljadest, looduslikest kiudainetest ja kasulikest rasvadest (omega-3, monoküllastamata rasv). Lisaks on neil inimestel tavaks süüa umbes 80 protsenti kogusest, mis tagab täiskõhu. „Lõpetada tuleks kohe, kui täiskõhutunne endast märku andma hakkab,” sõnab dr Bradley Willcox, üks uuringu läbiviijatest. „Läheb umbes 20 minutit, enne kui kõht sellest ajule teada annab.”

Okinavalased on tänu aiatööle, igapäevastele jalgsikäikudele, rahvatantsude tantsimisele ja muudele tegevustele kehaliselt aktiivsed. Meeleolutestid näitasid, et saja-aastased on optimistlikud ja kohanemisvõimelised. Neil oli hea stressitaluvus, kusjuures iseäranis naiste puhul ilmnes „tugev sotsiaalne lõimumine”.

„Pole olemas pikaealisuse imerohtu,” ütleb dr Willcox. Nagu uuring näitas, mõjutavad seda geenid, söögisedel, kehaline koormus, kasulikud harjumused „ning terve stressitaluvus”.