Tõendeid Saalomoni kuulsusest
PIIBLI kronoloogiale vastavalt valitses kuningas Saalomon Iisraelis aastatel 1037 e.m.a. kuni 998 e.m.a. Professor Yohanan Aharoni raamatus The Archaeology of the Land of Israel räägitakse huvitavalt, kuidas iisraellaste kultuur tegi murrangulisi edusamme „umbes 1000. aastal e.m.a.”
Üks näide, mille Aharoni tõendiks toob, on võimsad linnamüürid, mis olid ehitatud suurtest „piklikeks ristkülikukujulisteks plokkideks raiutud kividest ja üksteisega täiuslikult kokku sobitatud”. Vastupidiselt sellele olid Iisraeli naabermaade linnamüürid osaliselt ehitatud „tellistest ja puust”.
Peale selle, umbes Saalomoni ajal ümberehitatud linnad annavad tunnistust hoolikast planeerimisest: majad on korralikes ridades ja tänavad on hoolikalt planeeritud. Aharoni järeldas varemete põhjal, et „neli Juuda linna on ehitatud ühesuguse põhiplaani järgi . . . Beer-Seba, Tell Beit Mirsim, Beet-Semes ja Mispa”. Milline kontrast on see küll teisele suurele tsivilisatsioonikeskusele — muistse Mesopotaamia Uuri linnale! Selle kohta kirjutas Sir Leonard Woolley: „Linna ei üritatudki planeerida . . . Sillutamata tänavad, millest paljud on umbtänavad . . . moodustasid labürindi, kus oli lihtne ära eksida.”
Aharoni räägib samuti, et majapidamisriistade tase tõusis umbes Saalomoni valitsuse ajal. „Materiaalse kultuuri muutumine . . . on märgatav mitte ainult luksusesemete juures, vaid ka keraamikas . . . Savinõude kvaliteet ja nende põletamine paranes tõesti märkimisväärselt . . . Järsku ilmus suur valik erinevaid anumate tüüpe.”
Saalomoni valitsuse kõige kuulsamaks saavutuseks oli Jeruusalemma suursugune tempel, palee ja valitsusehooned. Nende ehituste kaunistamiseks oli kasutatud tohutul hulgal kulda. (1. Kuningate 7:47—51; 10:14—22) Viis aastat pärast Saalomoni surma tuli Egiptuse vaarao Siisak Jeruusalemma ja röövis selle varandused. — 1. Kuningate 14:25, 26.
Nii Egiptuse kui ka Palestiina arheoloogilised raidkirjad kinnitavad, et Siisak tõesti vallutas Iisraeli. Mitmed ajaloolased tunnistavad tegelikult, et Siisaki röövsaak Jeruusalemmast elustas Egiptuse nõrka majandust ja tegi Siisaki võimeliseks finantseerima suurt laiendamist Egiptuse templis, mille seinale ta jäädvustas ka oma võidu, nagu võib näha sellelt leheküljelt. Siisak suri varsti pärast seda, ja üks teine raidkiri kinnitab, et tema poeg annetas Egiptuse templitele umbes 200 tonni kulda ja hõbedat. Raidkiri ei räägi selle varanduse saamise allikast, aga arheoloog Alan Millard arvab oma raamatus Treasures From Bible Times, et „suurem osa sellest oli see kuld, mille Siisak oli ära viinud Saalomoni templist ja paleest Jeruusalemmas”.
Ei ole mingi ime, et isegi ateistlik allikas tunnustab Saalomoni kuulsat valitsust! Bolšaja Sovetskaja Entsiklopedija (Suur Nõukogude Entsüklopeedia) nimetab teda märksõna „Saalomon” all „Iisraeli-Juuda kuningriigi valitsejaks”, lisades, et ta valitses „kuningriigi hiilgeajal”.